lõike 2 punkti 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt
26.
lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus leiab, et tulenevalt
Praeguses asjas on nii hagejad kui kostjad nõustunud kaasomandi lõpetamisega samal viisil. Seega on käesolev vaidlus lahendatud mõlema poole huve silmas pidades. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-70-10 punktis 14 märkinud, et kui kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud
Hagejate apellatsioonkaebus
lõike 1 punkti 4 alusel (
Hagiavalduse rahuldamise osas maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole (
Kolleegium ei tuvastanud hagiavalduse lahendamisel maakohtu poolt olulisi menetlusõiguse rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis oleks viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega hagiavalduse rahuldamise osas ega korda neid (
654 lõige 6). Küll aga on otsuse täitmise viisi ja korra selguse huvides põhjendatud täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 2.12.3. Samuti on alust muuta maakohtu poolt määratud enampakkumise alghinda. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kummagi poole kanda. 34.
lõike 5 alusel lahendab kohus esmalt seni lahendamata kostjate 03.05.2022 taotluse võtta täiendava tõendina tsiviilasja materjalide juurde kinnisvara asjatundja arvamus vaidlusaluse kinnistu turuväärtuse kohta 02.05.2022 seisuga. Kostjad taotlusele vastu ei vaidle. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlus kuulub rahuldamisele, kuna maakohus on enampakkumise alghinna määramisel lähtunud nimelt müüdava asja turuväärtusest. Kostjad on tõendanud, et kinnistu turuväärtus on apellatsioonimenetluse ajal tõusnud. Kostjad on taotlenud tõendi alusel muuta alghinda, millega hagejad nõustuvad. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et tõendi vastuvõtmine on põhjendatud
35. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjate 16.12.2020 vastuhagi (t II kd lk 60-65) menetlusse võtmine ja menetlemine AÕS § 77 lõike 2 alusel ei olnud praeguses asjas kooskõlas
Õige on, et AÕS § 72 lõikest 2 tulenevalt saab kohus erinevate jagamise viiside üle otsustada vaid juhul, kui kaasomanik on vastavat viisi hagis või vastuhagis hagenud. Praeguse asja materjalidest nähtuvalt võttis maakohus 05.06.2018 menetlusse (t I kd lk 18-19) hagejate hagiavalduse (samas lk 1-3), milles hageti kaasomandi lõpetamist kolmel alternatiivsel viisil, millest üheks oli müük suurimal kasuandval viisil. 7 2-18-8075 03.01.2019 avalduses loobusid hagejad kahest viisist ja täpsustasid, et hagevad lõpetamise viisina müüki avalikul enampakkumisel (t I kd lk 142-143). 25.02.2020 kirjaga vormistatud määrusest (t I kd lk 156) nähtub selgelt, et maakohus menetles edasi hagi kaasomandi lõpetamiseks ühel viisil – kinnistu müük avalikul enampakkumisel. Maakohtu poolt 29.12.2020 menetlusse võetud (t II kd lk 74-75) kostjate vastuhagiavaldusest (samas lk 60-65) nähtub vastunõudena samuti kaasomandi lõpetamine müügi teel avalikul enampakkumisel (nõuete punktid 12.3 ja osaliselt 12.4). Seega on tegemist sama nõudega (sama ese ja alus), mil oli juba kohtu menetluses samade poolte vahel. Kolleegiumi arvates ei kuulu (vastu)hagi eseme hulka avaliku enampakkumise tingimused, millised kostjad vastuavalduses välja pakkusid (alghind ja selle vajadusel alandamise samm, müügitulemi jaotamine poolte vahel ja selle arve laenukohustuste täitmine). Nimetatu näol on tegemist
lõike 1 kohase otsuse täitmise viisi ja korra tingimustega, mille määramist said kostjad taotleda vastuses hagile või hilisemates menetlusdokumentides ilma, et pidid esitama vastuhagi. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjate vastuhagi jätta
lõike 1 punkti 4 alusel läbi vaatamata, kuna selle vastuvõtmise ajal oli kohtu menetluses juba sama asi sama eseme kohta samade poolte vahel samal alusel (sama asja kaasomandi lõpetamiseks samal viisil).
lõike 1 punkt 1) tulenevalt AÕS § 77 lõikest 2 kaasomandi lõpetamine ühel samas sättes loetletud viisil. Selle nõude lahendas maakohus otsuse resolutsiooni punktis 2, määrates samas kindlaks
lõike 1 alusel ja mõttes otsuse täitmise korra ja viisi (enampakkumise alghinna, saadava raha jaotamise proportsiooni poolte vahel ja poolte poolt hüpoteegiga tagatud kohustuste täitmiseks kohustamine resolutsiooni punktides 2-2.3). Seetõttu ei ole asjakohane hagejate arusaam, et maakohtu poolt viisi ja korra määramine oli hagipiiride ületamine. 38. Otsuse täitmise viisi ja korra määramine toimub
lõike 1 alusel poole taotlusel ja on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui 8 2-18-8075 rikutud on kaalutluspiire. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt selles osas kaalutluspiiride rikkumist, kuid lähtuvalt kaebuse väidetest on kolleegium seisukohal, et maakohtu määratud otsuse täitmise viisi ja korda on mõistlik, vajalik ja võimalik täpsustada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on mõlema poole eesmärgiks saada avalikul enampakkumisel kinnistu eest võimalikult kõrgemat hinda, mis on saavutatav, kui müük toimub ühishüpoteeki, mis praeguseni koormab kogu kinnistut ja tagab mõlema poole laenulepingute täitmist, arvestamata. Selline müük on vastavalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-39-17 punktis 12 analüüsitule võimalik, kui kaasomanikud tasuvad saadava müügihinna arvel ära laenujäägid, misjärel saab kinnistu uus omanik otsustada, kas nõuda hüpoteegipidajalt hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt ongi maakohus sellise eesmärgi nimel otsuse täitmise viisi ja korra määranud (põhjendused vaidlustatud lahendi punktis 11.6), kuid kaebusest saab kolleegium aru, et hagejad ei usalda kostjaid ja arvavad, et kostjad võivad siiski jätta peale rahast enda osa saamist laenulepingu ennetähtaegselt lõpetamata. Kolleegiumile ei ole küll kaebusest aru saada, millistel objektiivsetel asjaoludel selline kartus põhineb, kuid poolte halbade suhete tõttu on mõistlik ja võimalik otsuse täitmise viisi ja korda täiendada selliselt, et kohtutäitur kannab pooltelt saadud andmete alusel peale müügikulude mahaarvamist ja enne allesjäänud raha poolte vahel jagamist laenuandjale üle laenulepingute lõpetamiseks vajalikud summad. Seejuures jaotab kohtutäitur müügitulemi, millest on maha arvatud müügikulud, esmalt poolte vahel võrdselt ja seejärel tasub kummagi poole osast vastava poole laenujäägi ning allesjäänu kannab üle vastavale poolele. Asja ette valmistades andis kolleegium pooltele võimaluse öelda seisukohad sellise täpsustuse kohta. Hagejad seda ei teinud (seisukoht t II kd lk 153), kostjad olid sellega nõus (seisukoht t II kd lk 157-163). Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu poolt määratud otsuse täitmise korda ja viisi selliselt, et ei jäta laenujäägi tasumist laenuandjale poolte kohustuseks nagu tegi seda maakohus, vaid selle toimingu teeb ära enampakkumise tulemi jaotamisel kohtutäitur. Kolleegium märgib, et tahteavaldused laenulepingute lõpetamiseks tuleb siiski laenuandjale esitada laenusaajatel endil. Samas kuna mõlemal poolel on tahe saada kinnistu müügist võimalikult suurt rahasummat ja see on saavutatav vaid juhul, kui ostjal on kindlus, et hüpoteegiga tagatud kohustust tegelikult enam ei eksisteeri, ei näe kohus, millisel kaalutlusel peaksid pooled vastavat tahteavaldust laenuandjale mitte esitama. 39. Kostjad esitasid 03.05.2022 taotluse muuta maakohtu poolt määratud enampakkumise alghinda, kuna kinnisasja turuväärtus on nüüdseks tõusnud 290 000 euroni. Kostjad nõustusid taotlusega. Ringkonnakohus muudab seega enampakkumise suurust. 40. Etteheide vaidlustatud otsuse resolutsiooni punkti 1 ebatäpsusele on osaliselt õigustatud ja selle saab ringkonnakohus parandada. Arvestades, et eelpool jättis kolleegium vastuhagi läbi vaatamata ja kaasomandi lõpetas maakohus hagis taotletud viisil, tuleb resolutsiooni punktis 1 märkida, et hagi kuulub rahuldamisele. 41. Kuna hagejate nõude jagada kaasomand konkreetsel viisil lahendamisel ringkonnakohus mistahes menetlus- ega materiaalõiguslikke rikkumisi ei tuvastanud, puudub alus ka sekkuda maakohtu otsustusse menetluskulude jaotamise kohta
Maakohus viitas asjakohasele Riigikohtu praktikale kaasomandi jagamise vaidlustes ning tuvastas, et kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides, mh puudub vaidlus jagamise viisi osas. Menetluskulude jaotust ei mõjuta praeguses asjas ka vastuhagi läbivaatamata jätmine, sest arvestades vastuhagi nõuet, mis ühtis põhihagi nõudega, vastuhagi põhihagejatele täiendavaid kulutusi ei saanud tekitada. Menetlusdokumentide sisust nähtuvalt on vastuhagi sisu käsitletav kostjate vastuväidetena otsuse täitmise viisile ja korrale. Selles osas 9 2-18-8075 oleksid pooled vaielnud sõltumata sellest, kas kostjad vormistasid vastuväited vastuhagina või mitte ning kaasomandi lõpetamine kohtu poolt on mõlema poole huvides. 42. Kolleegium ei käsitle praeguses lahendis maikuus 2022 esitatud poolte vastastikuseid väiteid menetluse venitamise kohta vastaspoole poolt, kuna need ei oma asjas tähtsust. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud hagejad maakohtu poolt menetluskulude jaotamist põhjendusega, et maakohus ei arvestanud kostjate võimalikku tegevust menetluse venitamise eesmärgil.
lõikest 1 tulenevalt said apellandid kaebust täiendada vaid kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. Menetluskulude jaotus 43. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud
(allkirjastatud digitaalselt) 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.