Obsah (6)

§ 2§ 37§ 121§ 38§ 45§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2708 Määruse kuupäev 20. mai 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi A.Si kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kon

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt

§ 2

lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

1. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud tuvastamisnõude ning soovib, et kohus tuvastaks Viru Vangla kontaktisik A. Kongi tegevuse õigusvastasuse seonduvalt
2. septembril 2021 toimunud pikaajalise kokkusaamisega (

§ 37lõike 2 punkt 6).

Kaebaja on palunud ka keelata kontaktisik A. Kongil otsustada tema perekonnaga seotud küsimuste üle. Seega sisuliselt soovib kaebaja kontaktisiku vahetamiseks kohustamist tema perekonnaga seonduvate otsustuste puhul (

§ 37lõike 2 punkt 2).

4.

§ 121

lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub praeguses kaebuses esitatud nõuete osas ilmselgelt kaebeõigus. 5. Kohus selgitab, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud vaid piiratud juhtudel. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes siis, kui see on vajalik kaebaja õiguse kaitseks (

§ 38lõige 4, § 44 lõige 1) ning tema õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (

§ 45lõige 2).

Kohtule ei nähtu praegusel juhul sellist ülekaalukat preventiivset huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist. Kohtupraktikas on tuvastamiskaebuse lubatavuse osas leitud, et isikul peab olema eriline preventiivne huvi ehk põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-17-749, p 11 ja
3. oktoobri
4. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Põhjendatud huvi jaatamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja soov veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu
5. juuni
6. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12;
7. aprilli
8. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28). Kohus märgib, et kommunikatsiooni vastuolud ei ole ebatavalised ning paratamatult võib esineda olukordi, kus kinnipeetav ja kontaktisik saavad üksteisest valesti aru. Kohtul puudub aga alus arvata, et Viru Vangla kontaktisik A. Kongi oleks kaebajale tahtlikult valeinformatsiooni edastanud ning teeks seda tahtlikult ka tulevikus. Lisaks on kaebajal olemas tõhusamad vahendid tulevikus võimalikus sarnases olukorras oma õiguste kaitsmiseks. Kaebaja saab esitada vangla tegevuse peale vaide ja vaidemenetluse ajal taotleda kohtult esialgset õiguskaitset. Samuti saab kaebaja esitada hüvitamisnõude.
9. Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ka nõude osas, mis puudutab kontaktisik A. Kongi väljavahetamist otsustuste puhul, mis seonduvad kaebaja perekonnaga. Vangistusseaduse § 1051 lõike 1 kohaselt on vanglateenistuse ülesanne vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimine ning kriminaalhoolduse ja karistusjärgse käitumiskontrolli korraldamine. Vangla pädevuses on oma tööd korraldada, sh otsustada ametnike tööülesannete ja vastutusala üle. Kohtul puudub võimalus sekkuda vangla tegevusse ja kohustada ametnike seas ümberkorraldusi tegema. Vangistusseadusest ega muudest vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglas kinni peetavale isikule õigust valida temaga tegelevaid vanglaametnikke või nõuda, et talle ebasobiv vanglaametnik välja vahetataks. Seega ei näe õigusaktid ette võimalust nõuda kontaktisiku vahetamist. Kaebajal on õigus vaidlustada vanglaametniku ja vangla konkreetseid toiminguid ja haldusakte, kui need tema õigusi rikuvad. Kohus märgib, et ka varasemas kohtupraktikas on halduskohtud kontaktisiku vahetamist puudutavad kaebused tagastanud (vt Tallinna Ringkonnakohtu
10. mai
11. a määrus asjas 2 3-21-2708 nr 3-17-220 ja
12. veebruari
13. a määrus asjas nr 3-17-233, Tallinna Halduskohtu
14. oktoobri
15. a määrus asjas nr 3-21-2212 ning Tartu Halduskohtu
16. märtsi
17. a määrus asjas nr 3-19-482).
18. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

8. Kaebuselt tasutud riigilõiv

§ 104lõike 5 punkti 2 alusel tagastamisele ei kuulu.

9. Vastavalt kaebaja taotlusele asendab kohus kaebaja ja tema esindaja nimed määruse avalikustamisel initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt) 3