Obsah (8)

§ 190§ 179§ 162§ 651§ 657§ 445§ 171§ 167

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-19229 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2022, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gon

§ 190

lg-st 2 tuleb need summad riigituludesse välja mõista.

§ 179lg 5 alusel tuleb välja mõista ka viivis.

Apellatsioonkaebus

1. Maakohtu otsusele esitas 17.05.2021 apellatsioonkaebuse ja 24.05.2021 selle täienduse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 10 000 eurot. Samuti palus hageja end vabastada riigilõivu 700 euro ja ekspertiisitasu 1862 euro riigituludesse tasumise kohustustest ning jätta kostja menetluskulud tema enda kanda või esimese alternatiivina kohustada hagejat kostjale tasuma menetluskulud osaliselt summas 485 eurot, teise alternatiivina kohustada hagejat tasuma kostja menetluskulud kümne võrdse osamaksena (üks osamakse kuus) või kolmanda alternatiivina kohustada hagejat tasuma kostja menetluskulud kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Ringkonnakohtu menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.
2. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti jätnud rahuldamata hageja taotluse nõuda välja notariaalne leping kostja ja AS E-Piim Tootmine vahel. Tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega, mis viis ebaõige otsuse tegemiseni. Hagejal puuduvad objektiivselt andmed, millise hinnaga võõrandas kostja nimetatud garaažiboksid AS-ile EPiim Tootmine. Ei ole välistatud, et kostja võõrandas liikmesused nr 3 ja 4 AS-ile E-Piim Tootmine kõrgema hinna eest, kui ta ostis need hagejalt 31.08.
3. Sel juhul on hageja õigustatud saama summat, mis võrdub varasema 31.08.2017 ja hilisema 04.10.2017 võõrandamistehingu hinnavahega.
4. Maakohus jättis hageja majandusliku seisundi kohta kogutud tõendid hindamata. 30.07.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-10613 andis kohus hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Nimetatud asjas kogutud ja uuritud tõendid kogumis ei ole andnud alust eeldada, et hageja majanduslik seis oleks lähikuudel oluliselt paranenud. Samuti on hageja 04.02.2019 määrusega vabastatud riigilõivu 700 euro tasumisest ja 10.10.2019 määrusega ekspertiisisumma 1862 euro tasumisest. Maakohus tuvastas 10.10.2019 määruses, et hageja sissetulek on 485 eurot kuus. 8 Ka selle ajaga võrreldes pole hageja majanduslik seisund paranenud. Kui riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustuseta, tähendab see, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui asi lahendatakse menetlusabi saaja kahjuks. Kuna praegusel juhul oli hagejale antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi kulud, on maakohus põhjendamatult mõistnud hagejalt riigi kasuks välja riigilõivu ja ekspertiisitasu. Alternatiivselt tuleb hageja vabastada nende kandmisest osaliselt või määrata kulude tasumiseks maksegraafik.
5. Maakohus oleks pidanud menetluskulude jaotusel kohaldama omal algatusel

§ 162

lõiget 4 ja jätma hageja halva majandusliku seisundi tõttu kostja menetluskulud tema enda kanda. Samuti on kostja esindaja ajakulu 15.06.2020 ja 25.03.2021 istungiteks valmistumisele ülepaisutatud. Vastused apellatsioonkaebusele

1. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2. Kolmas isik ei ole apellatsioonkaebuse osas oma seisukohta esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 29.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud osas, milles tema hagi jäi rahuldamata 10 000 euro ulatuses. Samuti on hageja vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude osas. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsus eelnimetatud osas. 30. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsust tuleb osaliselt muuta menetluskulude väljamõistmisega seonduvalt (

§ 657lg 1 p 2).

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Hageja leiab, et ta sõlmis 31.08.2017 hooneühistu liikmesuste võõrandamise lepingu eksimusel mõjul. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja väited eksimusest põhjendamatud. TsÜS § 92 lg 1 kohaselt on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. TsÜS § 92 lg 2 sätestab, et tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. TsÜS § 92 lg 3 p-de 1-3 järgi võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui: eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega; tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks 9 asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud.
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt algatati Paide Linnavolikogu 17.11.2016 otsusega Mündi, Raudtee ja Karja tänavate ning Ruubassaare tee vahelise ala detailplaneering. Otsuse kohaselt on AS E-Piim Tootmine esitanud detailplaneeringu algatamise taotluse eelnimetatud teede vahelisele alale piimatöötlemistehase rajamiseks. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt on Mündi 60 ja 62 kinnistutel asuvad hooned planeeritud lammutada, mille eelduseks on AS E-Piim Tootmine ja kinnistute omanike vahel saavutatud kokkulepe (I kd tl 6-7). Hooneühistu 07.01.2017 üldkoosolekul otsustasid ühistu liikmed, et nad ei ole nõus Mündi 60 asuvate garaažibokside võõrandamisega, üldkoosolekust võttis osa ka hageja (I kd tl 10-11). Paide Linnavalitsuse 16.11.2017 kirjast nähtub, et hooneühistu esitas 01.11.2017 arvamuse detailplaneeringu eskiislahendusele, mille kohaselt ei ole hooneühistu liikmed nõus garaažibokse võõrandama. Paide Linnavalitsuse 16.11.2017 kirja kohaselt arutati ettepanekut 14.11.2017 toimunud eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste avalikul arutelul ning arutelul jõuti seisukohale, et planeeringu- ja hoonestusala on võimalik muuta nii, et Mündi 60 ja 62 kinnistud jäetakse planeeringualast välja ja Mündi tn 60 kinnistu võõrandamine ei ole vajalik (I kd tl 26). Paide Linnavolikogu 07.12.2017 otsusega võeti detailplaneering vastu ning otsuses märgiti, et Mündi tee 60 ja 62 katastriüksusi ei käsitleta planeeringuala osana (I kd tl 31-32).
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja väited, et kostja viis teda eksitusse. Tsiviilasjast ei nähtu, et kostjal oli vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajaks informatsiooni, mida hagejal ei olnud. Nii hagejale kui kostjale oli teada, et detailplaneering, mille kohaselt Mündi 60 garaažiboksid läheksid lammutamisele, on algatatud, kuid sellist detailplaneeringut lepingu sõlmimise ajaks vastu võetud ei olnud. Seega oli hagejale teada, et detailplaneeringu osas lõpliku otsust ei ole. Lisaks oli detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt detailplaneeringu algatatud kujul vastuvõtmise üheks eelduseks kokkuleppele jõudmine AS-i E-Piim Tootmine ja Mündi tee 60 asuva hooneühistu vahel ning hagejale oli teada, et 07.01.2017 olid hooneühistu liikmed võtnud vastu otsuse mitte võõrandada oma liikmesusi. Seda, et Mündi 60 kinnistu jäetakse planeeringualast välja, teatas Paide Linnavalitsus 16.11.2017 kirjas. Detailplaneeringu võttis Paide Linnavolikogu vastu 07.12.2017 otsusega, kusjuures Mündi tee 60 kinnistut ei käsitletud detailplaneeringu osana. Ringkonnakohus on seisukohal, et hoolimata detailplaneeringu algatamisest ei saanud pooltel olla vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal kindlust, millisel kujul see vastu võetakse. Lisaks ei saanud hagejal olla veendumust detailplaneeringu algatatud kujul vastuvõtmise osas ka seetõttu, et hooneühistu liikmed olid keeldunud liikmesusi võõrandamast. Hageja oli lepingu sõlmimisel teadlik, et detailplaneeringu küsimuses ei ole lõpliku selgust, mistõttu on alusetud hageja väited, et ta sõlmis vaidlusaluse lepingu eksimuse tõttu.
4. Kuna hageja ei sõlminud vaidlusalust lepingut eksimuses olles, siis ei saanud ta seda tühistada ning ei kerki küsimust tühise tehingu järgi saadu tagastamisest alusetu rikastumise sätete järgi. Samal põhjusel ei ole apellatsioonimenetluses tähtsust küsimusel, kas 10 maakohus oleks pidanud välja nõudma lepingu, millega kostja võõrandas liikmesused edasi AS-ile E-Piim Tootmine.
5. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et tõendamata on hageja väide, et lisaks notariaalses müügilepingus kokkulepitule pidi kostja tasuma hagejale liikmesuste eest täiendavalt veel 1000 eurot. Lisaks on õige maakohtu seisukoht, et selline kokkulepe eeldab kehtivuseks notariaalset tõestatud vormi (Hooneühistuseaduse § 8).
6. Ülaltoodule tuginedes jättis maakohus hagi põhjendatult rahuldamata.
7. Ebaõige on kostja väide, et hageja ei saa sellist hagi üksinda esitada, kuna liikmesused kuulusid ühisvara hulka. PKS § 29 lg 1 sätestab, et kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Riigikohus on 31.10.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-9519 selgitanud, et PKS § 29 lg 1 esimese lause mõte õigusvaidluste aspektist on abikaasa varaliste huvide kaitse teise abikaasa võimalike kuritarvituste vastu, mitte tsiviilkäibe eesmärgitu piiramine ja kohtumenetluse komplitseerimine. Seega kui mõlema abikaasa varalised huvid on piisavalt kohtumenetluses kaitstud, saavad abikaasad tsiviilõigusi ka üksi teostada (p 25.2). Kolmas isik on avaldanud, et ta on nõus hageja poolt esitatud hagiga. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, siis jättis maakohus kostja menetluskulud õigesti hageja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas asjaolusid, mis annaksid alust kohaldada

§ 162lg-t 4.

Kostja menetluskulude hageja kanda jätmine ei ole hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

1. Maakohus pidas põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 23,8 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot ning mõistis hagejalt välja menetluskulud 2380 eurot ja viivise. Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et 15.06.2020 ja 25.03.2021 istungiteks ettevalmistuseks maakohtu poolt põhjendatuks peetud aeg on ülepaisutatud. Kolleegium märgib, et kostja esindaja on kulutanud 15.06.2020 istungiks ettevalmistamisele ja esindamisele 2,25 tundi ja 25.03.2021 istungiks valmistumisele ja esindamisele 3,70 tundi. Arvestades istungite kestust oli ettevalmistamiseks kulunud aeg kummagi istungi puhul ca 1,5 tundi. Lähtudes asja sisust ja mahust ei saa nimetatud ajakulu pidada kolleegiumi hinnangul ilmselgelt ülemääraseks, mistõttu puudub alus sekkuda maakohtu diskretsiooni. Muid konkreetseid vastuväiteid ei ole hageja apellatsioonkaebuses kostja esindaja ajakulule esitanud. Samuti ei anna alust kostja menetluskulude rahalist suurust vähendada hageja väide tema halva majandusliku olukorra kohta. Lisaks nähtub kinnistusraamatu andmetest, et hageja on apellatsioonimenetluse ajal omandanud korteri (registriosa nr 1306636) Türi linnas, mis on teine temale kuuluv korter. Sellest järeldub, et hageja majanduslik olukord on paranenud. 11 Kolleegiumi arvates puudub alus muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus pidas kostja menetluskulusid põhjendatuks 2380 euro ulatuses.
2. Alternatiivselt palus hageja pikendada menetluskulude tasumise tähtaega.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hoolimata sellest, et hagejale kuulub kaks korteriomandit, ei ole kohtul andmeid, et hageja igakuiseks sissetulekuteks oleks midagi muud peale menetlusabi andmise taotluses märgitu (töövõimetoetus ja puudega tööealise toetus). Seega võib kostja menetluskulude hüvitamine koheselt peale kohtuotsuse jõustumist olla hagejale raskendatud. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks määrata kindlaks maakohtu menetluskulude tasumise kord selliselt, et hagejal tuleb kostjale menetluskulud hüvitada kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Sellest tulenevalt tuleb maakohtu otsust tühistada ka osas, milles menetluskuludelt mõisteti välja viivis alates kohtuotsuse jõustumisest. Viivis tuleb välja mõista alates menetluskulude tasumiseks antud tähtaja möödumisest.

1. Pärnu Maakohus andis 04.02.2019 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu summas 700 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Samuti andis maakohus 10.10.2019 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta ekspertiisi maksumuse tasumisest summas 1862 eurot. Kohtuotsusega mõistis maakohus hagejalt riigilõivu ja ekspertiisitasu riigituludesse välja. Hageja leiab, et maakohus ei saanud temalt neid riigituludesse välja mõista, kuna hagejale oli antud riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta. Ekspertiisitasu suuruse põhjendatust ei ole hageja apellatsioonkaebuses vaidlustanud.
2. Ringkonnakohus märgib, et hüvitamise kohustuseta riigi õigusabi andmine ei takistanud maakohtul riigituludesse välja mõista riigilõivu ja ekspertiisitasu. Riigi õigusabi on erinev menetlusabi liik ja hüvitamiskohustuseta riigi õigusabi andmine ei laiene riigilõivu ja ekspertiisitasu tagasimakse kohustusele. Kuna hagi jäi rahuldamata, siis mõistis maakohus põhjendatult riigilõivu ja ekspertiisitasu riigituludesse välja (

§ 190

lg 4).

§ 190

lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades muuhulgas hageja varalist seisu (hagejale kuulub praeguseks kaks korteriomandit), ei esine ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul asjaolusid, mis annaksid aluse vabastada hageja menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest. Nendel kaalutlustel, millega ringkonnakohus pikendas kostjale menetluskulude hüvitamise tähtaega, peab kolleegium põhjendatuks anda hagejale võimalus tasuda ka riigilõiv ja ekspertiisitasu riigituludesse kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Viivis tuleb välja mõista alates menetluskulude tasumiseks antud tähtaja möödumisest kuni täitmiseni. 43. Kuigi apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, ei anna see ringkonnakohtu hinnangul jätta menetluskulusid osaliselt kostja kanda, kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse üksnes 12 menetluskulude tasumise tähtaja osas. Ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud tuleb jätta hageja kanda (

§ 171

lg 1), välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda, kuna hageja sai Pärnu Maakohtu 30.07.2018 määrusega tsiviilasjas 2-18-10613 riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Ka ringkonnakohtu menetluskulude puhul ei esine

§ 162

lg 4 sätestatud asjaolusid, mis õigustaksid jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Kolmanda isiku menetluskulud tuleb

§ 167lg 2 alusel jätta kolmanda isiku kanda.

1. Kostja palus hagejalt välja mõista esindajakulud 682 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kostja esindaja ajakulu on 6,2 tundi ja tunnihind 110 eurot (käibemaksuta). Hageja leidis, et menetluskulud on liiga suured. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu peab ringkonnakohus kostja esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 5 tundi. Tunnitasu määr on põhjendatud 100 euro ulatuses. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 500 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sarnaselt maakohtu menetluskuludele tuleb ka ringkonnakohtu menetluskulude puhul määrata kindlaks menetluskulude tasumise kord selliselt, et hagejal tuleb kostjale menetluskulud hüvitada kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Viivis menetluskuludelt tuleb välja mõista alates menetluskulude tasumiseks antud tähtaja möödumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2. Tallinna Ringkonnakohtu 15.07.2021 määrusega anti hagejale menetlusabi ning ta vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 550 eurot. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb riigilõiv riigituludesse välja mõista (

§ 190lg 4).

Sarnaselt maakohtu menetluskuludega ei esine ka apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu puhul

§ 190lg 7 sätestatud hüvitamiskohustusest vabastamise aluseid.

Sarnaselt riigituludesse väljamõistetud maakohtu menetluskuludega, peab kolleegium põhjendatuks määrata ka apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse tasumise korra selliselt, et riigilõiv tuleb tasuda riigituludesse kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Viivis tuleb hagejalt välja mõista alates menetluskulude tasumiseks antud tähtaja möödumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 13