2-18-4434 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2022. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-18-4434 Menetlustoiming

) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 10.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11. Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb

§ 175

lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 12.

§ 173

lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 09.07.2019 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus pärast kinnipidamisasutusest vabanemist (menetlus algas 09.07.2019, võlgnik vabanes 03.12.2019) esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 20.01.

1. Seega osaliselt tuli teavet esitada võlgnikul endal. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud viis aruannet. Terve menetluse kestel on võlgnikul olnud probleeme aruande esitamisega. Kohus on kõigi aruande tähtaegade 3 saabudes saatnud korduvaid meeldetuletusi aruande esitamiseks. Võlgnik on esitanud kolm aruannet, millest kõik on olnud suurte puudustega ning täpsustuste küsimisel on samuti kohus pidanud saatma korduvaid meeldetuletusi ja helistama, et võlgnik täidaks oma kohutust. Võlgnikul on esitamata kaks viimast aruannet tähtaegadega 20.07.2021 ja 20.01.
2. Mõlema aruande esitamiseks on saadetud korduvaid meeldetuletusi. Menetluse kestel sattus võlgnik taaskord kinnipidamisautusse ning vabanes sealt, kuid oma kontaktandmete muudatusest pole võlgnik ise kohtule teada andnud. Kohus võttis kontaktandmete saamiseks ühendust võlgniku kriminaalhooldajaga ning sai võlgnikuga kontakti kriminaalhooldaja poolt antud telefoninumbrilt xxxxxxxx, võlgnik lubas esitada aruande tähtajaga 20.01.2022 hiljemalt 16.03.
3. 16.03.2022 kirjutas võlgnik kohtule, et tal pole võimalik aruannet esitada, kuna puuduvad panga koodid, et saada konto väljavõtet, mille peale palus kohus pöörduda pangakontorisse. 25.03.2022 saatis kohus uuesti meeldetuletuse aruande esitamiseks ning määras tähtajaks 31.03.
4. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Samuti kinnitas kriminaalhooldaja e-posti aadressi xxxxxxxxxx@hot.ee õigsust. Võlgnik ei ole täitnud oma aruande esitamise kohustust. Võlgnik ei ole olnud kohtule piisavalt kättesaadav. Võlgnik ei ole teavitanud oma kontaktandmeete muudatustest. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.

1. Kuna võlgnik on jätnud esitama aruanded oma tegevuse kohta, puudub kohtul teadmine, kas võlgnik on täitnud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsinud. Samuti, kas võlgnik on teinud seaduses ettenähtud eraldised võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Võlgnik on kohtule esitanud kolm aruannet suurte puudustega ning täienduste küsimisel on kohus pidanud tegema korduvaid meeldetuletusi. Kaks viimast aruannet on võlgnikul esitamata hoolimata korduvatele meeldetuletustele. Viimase aruande lubas võlgnik 15.03.2022 telefonikõnes esitada hiljemalt 16.03.2022, kuid aruannet pole käesoleva ajani esitatud. Võlgnik ei ole olnud kohtule piisavalt kättesaadav, sh pole pärast kinnipidamisasutusest vabanemist avaldanud kohtule oma uusi kontaktandmeid. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna selle kohta puudub kohtul info. Olukorras, kus võlgniku suhtes on käimas menetlus, mis eeldab kohtuga suhtlemist, peab võlgnik tagama selle, et temaga oleks võimalik ühendust võtta. Selle on võlgnik jätnud tegemata. Võlgnik on seda kõike teinud olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses. Kohtul ei ole ka kahtlust, et võlgnik poleks teadlik sellest, et kohus on saatnud meeldetuletusi aruande esitamiseks. Võlgnik pole pöördunud kohtu poole, et esitada oma aruannet. Võlgnik ei ole olnud kohtule piisavalt kättesaadav. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel ning antud juhul nähtub kohtule 4 võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust läbida. Võlgnik pole pidanud vajalikuks võtta kohtuga ise ühendust. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole olnud kättesaadav, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. 15. Kohus on nimetanud

§ 172

lg.6 alusel usaldusisikuks võlgniku enda ajaks, kui võlgnik on vabanenud kinnipidamisasutusest. Võlgnik on kinnitanud, et ta on suuteline ja nõus usaldusisiku kohustusi täitma. Võlgnik usaldusisikuna ei ole oma kohustusi täitnud. Muuhulgas on usaldusisikul

§ 172

lg.2, lg.3 nimetatud kohustused- tegema võlausaldajatele väljamaksed üks kord aastas vastavalt jaotistele, usaldusisikul on õigus kontrollida, kas võlgnik täitab oma kohustusi. TsMS § 4772 lg.1 sätestab: Kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, …likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Lg.2 järgi kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Käesoleval juhul ei ole Txxxx Hxxxxxx täitnud oma ülesandeid ka usaldusisikuna mitte. Olukord, kus isik ei ole pankrotimenetluses olnud kättesaadav võlgnikuna, tähendab, et ta ei ole olnud kätte saadav ka usaldusisikuna. Usaldusisiku kohustusi ta täitnud ei ole. 16.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus ei pea vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohti. Nende õigusi ei rikuta võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega. 17. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt

§ 175

lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud

§ 173

lõikes 2 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huvisid. Võlgnik on rikkunud oma kohustusi ka usaldusisikuna ja TsMS § 4772 lg.2 alusel kuulub ta vabastamisele usaldusisiku ametist. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 18.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Txxxx Hxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Txxxx Hxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 19.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Txxxx Hxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Txxxx Hxxxxxx vabastada ka usaldusisiku kohustustest. Usaldusisiku kohustuste rikkumise tõttu on usaldusisiku vabastamise aluseks ka TsMS § 4772 lg.2. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6