Obsah (13)

§ 468§ 313§ 407§ 367§ 5§ 162§ 173§ 174§ 144§ 175§ 436§ 163§ 177

2-21-134658 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad ja Pärnu M

§ 468lg 1 p 2).

1. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Jätta menetluskulud 95,18% ulatuses kostja kanda ja 4,16% ulatuses hageja kanda.
3. Jätta rahuldamata hageja nõue õigusabikulude väljamõistmiseks kulude kandmise tõendamatuse tõttu.
4. Määrata Osaühing Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 125 eurot, so hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
5. Välja mõista kostjalt R.V. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulude hüvitis summas 119,80 eurot.
6. Kohustada kostjat R.V. tasuma menetluskulude hüvitiselt (119,80 eurolt) hagejale Osaühing Aktiva Finantsile viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lk 1 / 6 2-21-126154 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (Riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Pärnu Maakohus võttis 28.03.2022.a menetlusse Osaühing Aktiva Finants hagiavalduse R.V.u vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. R.V.ule toimetati 14.02.2022 hagiavaldus koos lisadega ja 28.03.2022 menetlusse võtmise määrus kätte postiteenuse osutaja vahendusel tähitud kirjaga kuupäeval 19.04.2022, üle andmisega kostja registrijärgsel elukoha aadressil tema pereliikmele, kes tulenevalt

§ 313lg 2 teisest lausest kohustus dokumendid esimesel võimalusel kostjale üle andma.

R.V. pidi eelnevast tulenevalt esitama hagivastuse hiljemalt 03.05.

1. a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei vasta tähtaegselt.
2. Tulenevalt

§ 407

lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 3. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud lepingud. Telefoninumbriga xxxxxxxxxxx seotud liitumislepinguga nr 7367282 sõlmiti 05.07.2018 telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostja oli õigus Lk 2 / 6 2-21-126154 kasutada muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis “Põhjamaade Äri XL” mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. 11.01.2018 sõlmis kostja Mobiil-ID lepingu nr 6906746 mobiiltelefoni numbrile xxxxxxxxxxx. Ajavahemikul 01.12.2018 – 01.03.2019 esitas Elisa Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostja on jätnud tasumata järgmised hagiavaldusele lisatud arved: nr 2023167373 (kuupäev 01.12.2018) summas 404,79 eurot ja arve nr 2023395617 (kuupäev 01.01.2019) summas 121,21 eurot (viivis ei lisandu). Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase kogu põhivõla summalt 526,00 eurot arve nr 2023892220 maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 19.03.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.02.2022 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 122,55 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 15.02.2022 seadusjärgses viivisemääras s.o 8% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 526,00 eurot x 8% = 42,08 eurot. AS Elisa Eesti loovutas 03.02.2021 kostja vastased nõuded Osaühingule Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 4. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohustab kohustatud poolt täitma kohustuse vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESS § 96 lg 1 p 4 ja liitumislepingu nr 7367282 kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest tasu. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

1. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab kostja ja Elisa Eesti AS vahel 05.07..2018.a sõlmitud liitumislepingust nr 7367282 ja 11.01.2018.a sõlmitud Mobiil-ID lepingust tulenev Lk 3 / 6 2-21-126154 põhivõlgnevus 526 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised alates 19.03.
2. a kuni 14.02.
3. a summas 122,55 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja nõude mõista kostalt välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 526 euro täitmiseni.
4. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud summas 30 eurot. Hagiavalduse kohaselt on teenuseosutaja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 30,00 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 15 eurot; 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot* Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
5. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohtu hinnangul on hageja väited sissenõudmiskulude tekkimise osas paljasõnalised ja sisustamata. Hagiavalduses ei ole välja toodud faktilisi asjaolusid, mis kinnitaksid hageja väiteid hageja poolt meeldetuletuskirjade kostjale saatmist ning hagis loetletud muude toimingute tegemist. Kohus hagi menetlusse võtmisel juhtis hageja tähelepanu nimetatud puudusele hagiavalduses ja ka asjaolude välja toomata jätmise võimalikust mõjust nõude rahuldamise ulatusele. Kohus võimaldas hagejal hagiavaldust sissenõudmiskulude osas täpsustada hagi menetlusse võtmise määruse kättesaamisest alates 14 päeva jooksul. Hageja lepinguline esindaja on nimetatud määruse e-toimiku vahendusel kätte saanud 28.03.

1. Hageja ei ole sissenõudmiskulude nõuet kohtu määratud tähtaja jooksul täpsustanud.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostjalt sissenõudmiskuludes summas 30 eurot välja mõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
3. Pärnu Maakohtule 14.02.2022 esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv kokku 125 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. 10.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lk 4 / 6 2-21-126154 11. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja kohtukuluks on riigilõiv summas 125 eurot. 12.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Julianus Inkasso OÜ-d, kes on omakorda volitanud ennast esindama Irina Metsler-Vernerit. Julianus Inkasso OÜ jurist on osutanud kokku 4 tundi õigusteenust tasumääraga 120 eurot tund, s.o summas 480 eurot (ilma käibemaksuta, hagiavalduse lisa nr 4).

1. Hageja on hagiavalduse esitamisel esitanud kohtule ka enda menetluskulude nimekirja ning menetluskulude kandmise tõendamiseks arve.
2. Kohtule hageja poolt menetluskulude kandmise tõendamiseks esitatud dokument ei vasta kohtu hinnangul Raamatupidamise seaduses (RPS) algdokumendile sätestatud nõuetele. RPS § 7 lg 2 sätestab, et kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid: 1) toimumisaeg; 2) majandusliku sisu kirjeldus; 3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa. Sama sätte lg 3 näeb ette, et kui raamatupidamiskohustuslase tehingupooleks on raamatupidamiskohustuslane, riigiraamatupidamiskohustuslane või välismaa juriidiline isik, peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule ka arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid. Vastavalt RPS § 2 lg 2 on raamatupidamiskohustuslaseks Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal).
3. Hageja ja hageja esindaja on mõlemad RPS § 2 lg 2 tulenevalt raamatupidamiskohustuslased, seega peab teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama lisaks toimumisajale, majandusliku sisu kirjeldusele ja arvnäitajatele (kogus, hind ja summa) ka arve numbrit. Hagiavalduse lisa 5 lk 2 arvel puudub number. 16.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus on hagi menetlusse võtmisel juhtinud hageja tähelepanu, et esitatud arvelt puudub oluline rekvisiit ning palunud kohtule esitada korrektne menetluskulude kandmist kinnitav tõend. Hageja esindajale on 28.03.2022.a määrus kätte toimetatud 28.03.2022, hageja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitanud RPS § 7 lg 2 ja 3 nõuetele vastavat menetluskulude kandmist kinnitavat algdokumenti. Lk 5 / 6 2-21-126154

1. Arve kui raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ilma õigusabi eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (Riigikohtu
2. veebruar 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15 p 13, Riigikohtu
3. november 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud.
4. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud

§ 163lg 1 alusel 4,16% ulatuses hageja kanda ja 95,84% ulatuses kostja kanda.

Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 125 eurot.

§ 174

lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 119,80 eurot. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm Lk 6 / 6