KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2022, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-3577 (17740000171) Kohtunik Kristel Nirgi Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prok

§ 22lg 3 järgi. 1 Kr

MS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada U. N.’t maksma 1000 (üks tuhat) eurot riigituludesse. Riigituludesse maksmisele kuuluv summa 1000 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922900000545 ning selgitus: „U. N., 1-223577, summa riigituludesse.“ Lugeda süüdistatavale U. N.le KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel määratud kohustus – tasuda kindel summa riigituludesse - täidetuks süüdistatava poolt 21.04.2022 prokuratuuri deposiitkontole tasutud summa arvelt ning kohustada prokuratuuri tasuma nimetatud summa 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Kannatanu OÜ A loobub U. N. suhtes esitatud tsiviilhagist summas 32 000 eurot (mis on kriminaalasjas esitatud 19.08.2021 tsiviilhagi tervikteksti punktis 6). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustust kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse kohaselt U. N.le ei määrata. KrMS § 206 lg 5 alusel käesolev määrus avalikustatakse KrMS §-s 4081 sätestatud korras, asendades süüdistatava nimi ja isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga. KrMS § 385 p 10 kohaselt määruskaebust ei saa esitada KrMS §-des 201-2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määruse peale, välja arvatud kannatanu KrMS §-s 2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale. Asjaolud Viru Maakohtu 26.07.2021 määrusega kriminaalasjas nr xxxx anti kohtu alla süüdistatav A. I. süüdistustes KarS § 201 lg 2 p 1,2; § 394 lg 2 p 1 järgi, süüdistatav OÜ F süüdistuses KarS § 201 lg 3 - § 22 lg 3 järgi, süüdistatav A OÜ süüdistustes KarS § 201 lg 3 - § 22 lg 3, § 394 lg 3 järgi, süüdistatav A. R. süüdistustes KarS § 201 lg 2 p 1,

§ 22lg 3, § 394 lg 2 p 1 järgi, süüdistatav K.-C. R. süüdistuses Kar

S § 201 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi ja süüdistatav M OÜ süüdistuses KarS § 201 lg 3 - § 22 lg 3 järgi. Sama kohtumäärusega rahuldati prokuratuuri taotlus ja lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel aegumistähtaja möödumise tõttu süüdistatava U. N. osas osaliselt süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1,

§ 22lg 3 järgi A OÜ-d puudutavates kuriteoepisoodides ning anti süüdistatav U. N. kohtu alla süüdistuses Kar

S § 201 lg 2 p 1,

§ 22lg 3 järgi (kahes episoodis, mis puudutavad A AS-i ja A OÜ-d).

06.06.2022 toimunud kohtuistungil esitas riigiprokurör Sigrid Nurm kohtule taotluse eraldada sellest kriminaalasjast KrMS § 216 lg 4 alusel U. N., kes on pidanud läbirääkimisi kannatanuga ning nad on saavutanud kokkuleppe U. N.le alles jäänud kahe episoodi osas, mis puudutavad A AS-i ja A OÜ-d. Prokuröri sõnul on nad pidanud läbirääkimisi ka kaitsja Veiko Viisilehega seoses oportuniteedi kohustustega ning U. N. on kandnud selle kohustuste summa deposiiti. 2 Viru Maakohtu 07.06.2022 määrusega kriminaalasjas xxxx rahuldati riigiprokuröri taotlus ning eraldati kriminaalasjast nr xxxx (xxxx) eraldi menetlusse materjalid süüdistatava U. N. suhtes süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1,

§ 22lg 3 järgi. U. N. kriminaalasi süüdistuses Kar

S § 201 lg 2 p 1, 2 – § 22 lg 3 järgi registreeriti numbriga 1-22-

1. Süüdistus U. N.t süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on eelnevalt kaasa aidanud omastamise toimepanemisele, aitas kaasa A AS vara omastamisele. Vastavalt äriregistrile esitatud A AS-i nõukogu otsusele oli A. I. alates 19.08.2015 A AS-i (rk xxxx, xxxx) juhatuse liige. A AS nõukogu otsusega kutsuti A. I. juhatusest tagasi 10.05.
2. Seega omas A. I. ajavahemikul 19.08.2015 kuni 10.05.2017 A AS-i juhatuse liikmena A AS-i nimel tehingute tegemise õigust ja kandis äriseadustiku § 306 lg 1 tulenevat aktsiaseltsi esindus- ja juhtimisfunktsiooni ning oli vastavalt äriseadustiku § 306 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 sätetele kohustatud täitma oma seadusest ning põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalne, sh järgima AS-i nimel tehingute tegemisel AS-i huve ning toimima AS-le majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Nimelt A. I., omades õigust ja volitust A AS-i nimel tehingute tegemiseks ning teostades AS-i nimel tehinguid AS-le kuuluva kasutatud tehnika müümisel, varjas teadlikult, eesmärgipäraselt ja kooskõlastatult kaasaaitajatega AS-i aktsionäride eest tehingute tegelikke asjaolusid. Sealhulgas vähendas A. I. AS-le kuuluva kasutatud tehnika müümisel vahendajaid kasutades kunstlikult AS-ile kuuluva tehnika hinda, tehes seeläbi kavatsetult A AS-le kahjulikke tehinguid. Kirjeldatud tegevusega tekitas A. I. kavatsetult A AS-le varalist kahju ning A AS-le tekitatud kahju arvel saadud vara pööras A. I. koos kaasaaitajatega enda ja kolmandate isikute kasuks. AS A vara ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks pööramise eesmärgil teostas A. I. A AS-i nimel traktori xxxx müümisega seotud toiminguid, mille käigus pööras A. I., F OÜ (rk xxxx), U. N., K AS (rk xxxx), A. R., K.-C. R. ja M OÜ (rk xxxx) kaasaaitamisel A AS-i vara F OÜ ja M OÜ kasuks. A AS-i poolt traktori xxxx müümisega seonduvalt koostati järgnevad dokumendid, teostati järgmised toimingud ja ülekanded. 24.04.2017 koostati ja allkirjastati K AS-i esindaja T. K.a poolt Vara üleandmisevastuvõtmise akt traktori xxxx, tehasetähis: xxxx üleandmise-vastuvõtmise kohta, kus ostjana on märgitud K AS ning müüjana AS A. Nimetatud tehingu ettevalmistaja K AS-i poolt oli U. N.. 25.04.2017 edastas A. I. A AS-i esindajana A. R.le, kui M OÜ-u esindajale traktori xxxx üleandmise- vastuvõtmise akti, milles oli traktori tegeliku müüjana näidatud AS A ja ostjana K AS. 25.04.2017 koostas A AS A. I.i korraldusel M OÜ-le traktori xxxx summas 54 000.- (Km-ta 45 000) eurot. 26.04.2017 edastas A. I. F OÜ juhatuse liikmena K AS-ile läbi U. N. OÜ F arve nr 174 traktori xxxx eest summas 78 000.- (KM-ta 65 000) eurot. Samal ajal oli A. I. ka AS-i A juhatuse liige ning tegelikult olid kõnealune traktor AS-i A omandis. 3 26.04.2017 allkirjastasid A. I. AS-i A ja K.-C. R. M OÜ juhatuse liikmetena dokumendi, mille järgi AS A andis üle ja M OÜ (xxxx) võttis vastu kõnealuse traktori xxxx. 04.05.2017 teostati K AS-i kontolt xxxx ülekanne F OÜ-u kontole arve nr 174 ja 175 alusel summas 102 000.- eurot. 08.05.2017 edastas A. R. M OÜ esindajana A. I.ile, kui F OÜ-u esindajale traktorite xxxx ja xxxx eest M OÜ arve nr 233 maksumusega vastavalt 55 920.- (KM-ta 46 600) ja 10 080.(KM-ta 8400) eurot, kogusummas 66 000.- (KM-ta 55 000) eurot. 09.05.2017 teostas A. I. F OÜ-u kontolt nr xxxx M OÜ kontole nr xxxx arve nr 233 alusel ülekande summas 66 000.- eurot. 19.05.2017 teostas A. I. F OÜ-u kontolt nr xxxx M OÜ kontole nr xxxx arve nr 233 alusel ülekande summas 20 000.- eurot. 09.05.2017 teostati A. R. ja K-C. R. poolt M OÜ kontolt nr xxxx traktori xxxx eest AS-i A kontole xxxx arve nr MA0417-010 alusel ülekanne summas 54 000.- eurot. Lisaks süüdistatakse U. N.t teise isiku valduses oleva võõra vallasasja ning isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks pööramisele kaasaaitamises isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, mis seisnes alljärgnevas: A. I., kes esindas A OÜ-d (rk xxxx) volikirja alusel ja teostas äriühingule kahjulikke tehinguid, omastas äriühingu vara. Nimelt A. I. omades õigust ja volitust A OÜ nimel tehingute tegemiseks ning teostades OÜ nimel tehinguid OÜ-le kuuluva kasutatud tehnika müümisel, varjas teadlikult, eesmärgipäraselt ja kooskõlastatult kaasaaitajatega OÜ osanike ees tehingute tegelikke asjaolusid. Sealhulgas vähendas A. I. OÜ-le kuuluva kasutatud tehnika müümisel vahendajaid kasutades kunstlikult OÜ-le kuuluva tehnika hinda, tehes seeläbi kavatsetult A OÜ-le kahjulikke tehinguid. Kirjeldatud tegevusega tekitas A. I. kavatsetult A OÜ-le varalist kahju ning A OÜ-le tekitatud kahju arvel saadud vara pööras A. I. koos kaasaaitajatega enda ja kolmandate isikute kasuks. A OÜ-le kuuluva vara ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks pööramise eesmärgil teostas A. I. A OÜ nimel xxxx müümisega seotud toiminguid, mille käigus pööras A. I., F OÜ-u (rk xxxx), U. N., K AS (rk xxxx), A. R., K.-C. R. ja M OÜ-u (rk xxxx) kaasaaitamisel A OÜ-u vara F OÜ-u ja M OÜ-u kasuks. A OÜ poolt traktori xxxx müümisega seonduvalt koostati järgnevad dokumendid, teostati järgmised toimingud ja ülekanded: 24.04.2017 koostati ja allkirjastati K AS-i esindaja T. K.a poolt Vara üleandmisevastuvõtmise akt traktori xxxx, tehasetähis: xxxx üleandmise-vastuvõtmise kohta, kus ostjana on märgitud K AS ning müüjana on näidatud A OÜ. Nimetatud tehingu ettevalmistaja K AS-i poolt oli U. N.. 25.04.2017 edastas A. I. A OÜ esindajana A. R.le, kui M OÜ-u esindajale traktori xxxx üleandmisevastuvõtmise akti, milles oli traktori tegeliku müüjana näidatud A OÜ ning ostjana K AS. 4 26.04.2017 koostas A OÜ A. I.i korraldusel M OÜ-le traktori xxxx eest arve nr 1000-47 summas 9 600.- (KM-ta 8000) eurot. 26.04.2017 edastas A. I. K AS-ile läbi U. N. OÜ F arve nr 174 ja arve nr 175 traktori xxxx eest summas 24 000.- (KMta 20 000) eurot. Samal ajal oli kõnealune traktor A OÜ omandis. 26.04.2017 allkirjastasid A. I. A OÜ esindajana ja K.-C. R. M OÜ juhatuse liikmena dokumendi, mille järgi A OÜ andis üle ja M OÜ võttis vastu kõnealuse traktori xxxx. 04.05.2017 teostati K AS-i kontolt xxxx ülekanne F OÜ-u kontole arve nr 174 ja 175 alusel summas 102 000.- eurot. 08.05.2017 edastas A. R. M OÜ-u esindajana A. I.ile, kui F OÜ-u juhatuse liikmele traktorite xxxx ja xxxx eest M OÜ arve nr 233 traktorite maksumusega vastavalt 55 920.- (KM-ta 46 600) ja 10 080.- (KM-ta 8400) kogusummas 66 000.- (KM-ta 55 000) eurot. 09.05.2017 teostas A. I. F OÜ-u kontolt nr xxxx M OÜ-u kontole nr xxxx arve nr 233 alusel ülekande summas 66 000.- eurot. 19.05.2017 teostas A. I. F OÜ-u kontolt nr xxxx M OÜ kontole nr xxxx arve nr 233 alusel ülekande summas 20 000.- eurot. 09.05.2017 teostasid A. R. ja K-C. R. M OÜ kontolt nr xxxx traktori xxxx eest A OÜ-u kontole xxxx arve nr 1000-47 alusel ülekande summas 9 600.- eurot. Eeltoodust nähtuvalt korraldasid A. I. OÜ A volitatud esindajana, A AS-i ja F OÜ juhatuse liikmena, U. N. K AS-i müügiesindajana ning A. R. M OÜ osaniku ja OÜ tegevust kontrolliva isikuna ning K.-C. R. M OÜ juhatuse liikmena skeemi, kus OÜ-le A ja A AS-le kuulunud traktorite müümisel korraldatud tehingute jada käigus müüdi OÜ-le A ja A AS-le kuulunud traktorid läbi M OÜ ja F OÜ K AS-le 102 000.- (KM-ta 85 000) euroga, samas kui OÜ-le A ja A AS-le laekus traktorite müügist kokku 63 600.- (KM-ta 53000) eurot. Kui A. I. oleks täitnud oma lojaalsuskohustust OÜ A ja A AS ees, oleks äriühingud saanud kõnealused traktorid müüa hinnaga, millega K AS need ostis. A. I.i poolt lojaalsuskohustuse rikkumise tõttu tekkis OÜ-le A kahju summas 12 000 eurot ja A AS-le kahju summas 20 000 eurot. U. N. oli müügiesindajana teadlik tegelikest tehingute osapooltest, kuid võttis K AS müügiesindajana vastu ja lasi tasuda arve F OÜ-le. OÜ-le Farmi Konsultatsioonid laekus kõnealuste tehingute käigus K AS-i traktorite eest 102 000.- (KM-ta 85 000) eurot. M OÜ-le laekus F OÜ-lt kõnealuste tehingute käigus traktorite eest 86 000.- (KM-ta 71666,70) eurot, M OÜ kontolt teostati kõnealuste tehingute käigus ülekanded A AS-i kontole summas 54 000.- (KM-ta 45 000) eurot ning A OÜ kontole summas 9 600.- (KM-ta 8000) eurot, kokku 63 600.- (KM-ta 53 000) eurot. Seega pöörati A AS-i ja A OÜ varade arvel 13 333.30.- eurot F OÜ ning 18 666.70.- eurot M OÜ kasuks. Seega U. N. isikuna, kes on varem omastamisele kaasa aidanud, aitas kaasa, A. I.i valduses oleva ja talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult suures ulatuses enda ja kolmandate isikute 5 kasuks pööramisele, pani toime KarS § 201 lg 2 p 1,

§ 22lg 3 kvalifitseeritava kuriteo.

15.06.2022 esitas Riigiprokuratuuri riigiprokurör Sigrid Nurm kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse U. N. suhtes. Prokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus Kriminaalasjas on U. N.le esitatud süüdistus KarS § 201 lg 2 p 1,

§ 22

lg 3 järgi, tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või kuni viie aastane vangistus. Eelkõige palub prokurör KrMS § 202-ga lõpetamist, sest tegemist on isikuga, kelle teopanus tema puhul alles jäänud süüdistuse kontekstis on olnud väike, tegemist on kuriteole kaasaaitajaga, kes ei ole kogu teoplaani väljamõtleja, vaid ta on osutanud täideviijale vaimset ja füüsilist kaasabi. Kriminaalmenetluses on antud episoodides kannatanu U. N. osas küll esitanud tsiviilhagi, kuid kinnitanud prokuratuurile, et kannatanu ja süüdistatav on saavutanud selle tasumiseks kohtuvälise kokkulepe ja antud kriminaalasjas kannatanu oma tsiviilhagist nende episoodide osas loobub. U. N. on eelnevalt kriminaalkorras karistamata ja tema teopanus ja süü antud kriminaalasjas on väiksed. Olles küll kuritegelikus skeemis osaleja ei ole tema teopanus selline, et teda saaks käsitleda kaastäideviijana, mis ka iseloomustab isiku süü suurust antud asjas. Kuna õigusrahu on võimalik saavutada isikule kohustuse panemisega, siis antud süü suurust arvestades ei ole vajalik isiku kriminaalkorras karistamine. Arvestades kriminaalasjas U. N.le etteheidetavate episoodide toimepanemise aega (19.08.2015 kuni 10.05.2017 A AS-i puhul ja 24.04.2017-09.05.2017 A OÜ puhul) ja asjaolu, et süüdistatav ja kannatanu on varaliste nõuete osas saavutanud kokkuleppe, puudub avalik huvi U. N. karistamiseks. Kuigi antud kriminaalasjaga on põhjustatud OÜ Ale varalist kahju, siis on U. N. tegude intensiivsus ja tema roll kuritegudes oma olemuselt hinnatav teisejärguliseks ja pigem abistavaks (sellest on tingitud ka U. N.le esitatud süüdistus kaasaaitamises). KrMS § 202 lg 1 seab kriminaalmenetluse lõpetamise sõltuvusse süüdistatava poolt kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja kahju hüvitamise kohustuse võtmisega. Kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 2 p 1 kohaselt tuleb süüdistataval tasuda kriminaalmenetluse kulud. Nimetatud kriminaalasjas on U. N.l valitud kaitsja, muid menetluskulusid seoses U. N.ga ei ole tekkinud ja seega peale valitud kaitsjale makstud tasu puuduvad muud menetluskulud, mille tasumise kohustus süüdistataval tekiks. Prokuratuurile ei ole kaitsjatasu suurus teada ning kuna nende tasumine jääb lõpetamise korral nagunii isiku kohustuseks, siis ei ole vajalik neid ka numbriliselt välja tuua. KrMS § 202 lg 2 p 2 kohaselt taotleb prokurör kohtult määrata U. N.le kohustuseks tasuda riigi tuludesse 1000 (üks tuhat) eurot. Arvestades U. N. 2021. aastal Eestis ametlikult deklareeritud tulusid moodustab nimetatud summa isiku sissetulekutest 100 päevamäära, mis on piisav mõjutamaks isikut edaspidiselt õiguskuulekalt käituma ning mõistma oma tegude keelatust. U. N. on nimetatud summa juba 21.04.2022 prokuratuuri deposiitkontole tasunud ja kohtu poolt prokuratuuri taotlusega nõustumise korral kannab prokuratuur ise antud summa kohtu poolt määruses nimetatud kontole. Ka kohustuse tasumine deposiitkontole näitab U. N. soovi kriminaalasi lõpetada ja seda, et U. N. on oma tegude keelatust mõistnud ning tasunud oma 6 kohustused koheselt, seega väheneb ka riigi poolne avalik huvi menetluse üldkorras jätkamiseks. Kohtuistungil avaldatud seisukohad 16.06.2022 toimunud kohtuistungil avaldas prokurör taotluse menetluse lõpetamiseks ning taotles kohtult kriminaalasjas nr 1-22-3577 süüdistatava U. N. suhtes kriminaalasja lõpetamist KrMS § 202 lg 1 alusel. Prokuratuur kinnitab, et U. N. suhtes menetluse lõpetamine ei too takistusi põhiasja kriminaalmenetluse lahendamisega. Süüdistatav U. N. kinnitas, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega. Kaitsja vandeadvokaat Veiko Viisileht nõustus prokuratuuri taotlusega ja toetas seda. Kannatanuga oli kokkulepe, et kannatanu ei nõua menetluskulusid U. N.lt ja U. N. ei nõua kannatanult. Kannatanu OÜ A, esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik, toetas prokuratuuri taotlust ja avaldas, et loobub tsiviilhagist, mis on kriminaalasjas esitatud 19.08.2021 tsiviilhagi tervikteksti punktis 6 toodud nõue summas 32 000 eurot. See on see nõue, mis on toodud siia eraldatud asja ja sellest kannatanu esindaja loobub U. N. vastu. Kannatanu ei nõua menetluskulude väljamõistmist U. N.lt. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja maksta kindel summa riigituludesse. KrMS § 202 lg 3 kohaselt ei või KrMS § 202 lõike 2 punktides 1-3 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud. KrMS § 274 lg 5 sätestab, et prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse KrMS §-des 202-2031 sätestatud alustel. Kokkuvõtlikult on alus kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel olemas juhul, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 4) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 5) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 6) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 7) isik on sellega nõustunud. Nende eelduste olemasolul võib kohus KrMS § 202 lg 2 alusel kaalutlusõigusest lähtuvalt panna süüdistatavale tema nõusolekul tähtajalisi kohustusi. Vastavalt KrMS § 202 lg 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. 7 KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. U. N. on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 201 lg 2 p 1,

§ 22lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Tegemist on teise astme kuriteoga, sest selle eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Süüdistatava U. N. süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Isiku teopanus tema puhul alles jäänud süüdistuse kontekstis on olnud väike, tegemist on kuriteole kaasaaitajaga. Süü suuruse kindlakstegemisel ei saa jätta kuriteo toimepanemise asjaolude kõrval tähelepanuta kuriteo toimepanija isikut ning U. N. näol on tegemist isikuga, keda ei ole kriminaalkorras karistatud. Seega isiku karistamine ei ole kohtu hinnangul üld- ega ka eripreventiivsetel kaalutlustel tingimata vajalik. KrMS § 202 lg 1 sätestatud süüdistatava nõusolek kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks on olemas. Kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel on nõustunud ka süüdistatava kaitsja. Kuigi KrMS § 202 kohaldamine ei eelda kannatanu sellekohast nõusolekut, on käesoleval juhul kannatanu OÜ A esindaja nõustunud kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel prokuröri poolt taotletud tingimustel. Kannatanu OÜ A esindaja on kinnitanud, et loobub 19.08.2021 tsiviilhagi tervikteksti punktis 6 toodud nõudest summas 32 000 eurot U. N. vastu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustust kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse kohaselt U. N.le ei määrata, kuna U. N.l on lepinguline kaitsja ning muid menetluskulusid seoses U. N.ga ei ole tekkinud. Kannatanu OÜ A esindaja on samuti kinnitanud, et ei taotle menetluskulude väljamõistmist U. N.lt. Süüdistatav U. N. on võtnud endale kohustuse maksta kindel summa, milleks on 1000 eurot, riigituludesse. Riigiprokuratuuri riigiprokurör Sigrid Nurme taotlusest nähtuvalt on U. N. nimetatud summa juba 21.04.2022 prokuratuuri deposiitkontole tasunud ja kohtu poolt prokuratuuri taotlusega nõustumise korral kannab prokuratuur ise antud summa kohtu poolt määruses nimetatud kontole. Kohus leiab, arvestades eeltoodut, et Riigiprokuratuuri taotlus lõpetada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-22-3577 U. N. süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1, 2 – § 22 lg 3 järgi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kõik eeldused kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on täidetud. Vastavalt KrMS § 385 p 10 on käesolev kohtumäärus lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Nirgi Kohtunik 8