← Eesti

1-22-1552/18

Obsah (10)§ 238§ 318§ 319§ 199§ 306§ 175§ 179§ 180§ 126§ 1601

1-22-1552 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 02.06.2022 Tallinn

§ 238lg 1 p 4 ja lg 2, § 306, § 309 lg 3 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Riina Valk Kar

S § 113 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 8 aastat vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Riina Valgule karistuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust.

  1. Lähtudes KarS § 68 lg 1 lugeda 5 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse alguseks 26.11.2021, mil Riina Valk kahtlustatavana kinni peeti.
  2. Riina Valk jätta vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui ajani, mil kohtuotsuse jõustumise korral mööduks vangistuse tähtaeg.
  3. Mõista välja Riina Valgult riigieelarve tuludesse järgmised menetluskulud summas 5471,85 eurot: - esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1635 eurot; - surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 21E-AOS0052/583 tegemise kulu 627 eurot; - DNA-ekspertiisi nr 22E-GE0008 tegemise kulust 1881 eurot; - määratud kaitsjale makstud tasudest 1328,85 eurot. Võimaldada Riina Valgul menetluskulud 5471,85 eurot tasuda ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena järgmiselt: esimesel 11-nel kuul 455,98 eurot ja viimasel 12-ndal kuul 456,07 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja 1-20-914 Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank ASis. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
  4. Makseinfo koos kohtuotsusega on kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  5. Jätta riigi kanda järgmised menetluskulud summas 3836,85 eurot: - DNA-ekspertiisi nr 22E-GE0008 tegemise kulust 2508 eurot; - määratud kaitsjale makstud tasudest 1328,85 eurot.
  6. Asitõendite ja äravõetud esemete suhtes kohtuotsuse jõustumisel kohaldatavad meetmed: - katkised käärid, katki lõigatud särk, klaaspudel Mõrnaja, püksirihma tükk ja võetud proovid (22 tk) hävitada; - laenuleping nr 3241 jätta kriminaalasja juurde; - redel tagastada selle omanikule P. M.le (M., ik xxx) - ümbriskaantega mobiiltelefon Samsung (leitud laualt) ja prügikastist leitud võtmed anda A. P. pärijale, pärandist loobumise korral hävitada need kui väärtusetud esemed; - punane jope, öösärk, toasussid, kaanteta mobiiltelefon Samsung (leitud laua alumiselt riiulilt), ümbriskaantega mobiiltelefon (leitud vannitoast), kaks kullast kaelaketti ja kaks kullast ripatsit tagastada Riina Valgule ja edastada kinnipidamisasutusse tema asjade hulka lisamiseks.
  7. Otsuse koopia anda süüdistatavale, prokurörile, kaitsjale, kannatanule ning kolmandale isikule. EDASIKAEBAMISE KORD Käesolevas kriminaalasjas on apellatsiooniõigus süüdistataval ja tema kaitsjal (

§ 318lg 1 ja lg 3 p 1).

Samuti on apellatsiooniõigus kannatanul (

§ 318lg 1), kui ta esimese astme kohtu otsusega ei nõustu.

Kolmandal isikul on õigus esitada apellatsioon tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas (

§ 318lg 21).

Kirjalik apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (

§ 319lg 2).

Kohtuotsus tehti avalikult teatavaks (kuulutati) 02.06.2022. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. (

§ 319lg 3).

SÜÜDISTUS Riina Valku süüdistatakse selles, et tema 26.11.2021 ajavahemikus kella 04.30 kuni kella 06.10, viibides xxx asuvas korteris, lõi A. P.i üks kord kääridega vasakule poole rindkere ja rangluu vahelise ala piirkonda kääridega, millede kogupikkus on 20,3 cm, kääriterade pikkus kuni neid ühendava kruvi alumise servani 7,65 cm, ühe kääritera laius on 5 cm kaugusel otsast 1,65 cm ja 6 cm kaugusel 1,8 cm. Sellise tegevuse tagajärjel suri A. P. sündmuskohal. Lähtuvalt surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 21E-AOS0052/583, 14.01.2022, on A. P.i surmapõhjuseks rinnaõõnde tungiv torke - lõikehaav vasakul pool rindekere eespinnal rangluujoonel

  1. roidevahemiku kõrgusel koos
  2. roide alaserva ja roietevaheliste lihaste vigastusega, vasaku kopsu alasagara eesserva ja südamepauna vigastusega (kokku 2 vigastust) ning südame parema vatsakese eesseina läbistava vigastusega eesmisest vatsakestevahelisest vaost paremal pool ja südame eesseina mitteläbistava vigastusega eesmisest vatsakestevahelisest vaost vasakul pool. Vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk) ning peaajuja kopsuturse. Surma põhjustanud rinnaõõnde tungiv torke – lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal on eluohtlik tervisekahjustus. Seega pani Riina Valk toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo - teise inimese tapmise. 2 1-20-914 TAOTLUSED KOHTUVAIDLUSTES Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Riina Valk end süüdi, märkides samas, et ei mäleta toimunut. Prokurör taotles Riina Valgu süüdimõistmist KarS § 113 lg 1 järgi ning tema karistamist 9 aastase vangistusega, mida vähendada 1/3 võrra ja 6 aastase vangistuse algusajaks lugeda 26.11.
  3. Kaitsja taotles Riina Valgu teo ümberkvalifitseerimist KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 järgi. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused
  4. Kohus loeb uuritud tõenditega tuvastatuks, et A. P. suri 26.11.2021 xxx korteris sisemistesse tervisekahjustustesse, mille ta sai Riina Valgu kääridega tehtud löögist rindkerre.
  5. A. P.i surnukeha leidmist xxx korteris tõendab politsei vormikaamera salvestis (ümbris pärast tl 11), samuti 26.11.2021 sündmuskoha vaatluse protokoll koos elektroonilise fototabeli ja videosalvestistega (tl 13-19, ümbris pärast tl 19) ning 26.11.2021 saatekiri kohtuarstlikule lahangule (tl 20-21). Neist tõenditest on näha, et politsei jõudis xxx korterisse 26.11.2021 kell 06.
  6. Ühetoalise korteri voodis lebas paremal küljel liikumatult palja alakehaga meesterahvas. Mehel oli seljas verest läbiimbunud T-särk. Mehe pea oli samuti tugevalt veremäärdunud. Politsei tõstis mehe põrandale ja alustas mehe elustamist. Elustamist jätkas kell 06.30 kohale saabunud kiirabibrigaad. Kell 09.25 alanud sündmuskoha vaatluse käigus viidi surnukeha korterist välja ja saatekirja järgi saadeti lahangule A. P..
  7. Lisaks on politsei vormikaamera salvestiselt, samuti sündmuskoha vaatluse protokollist ja selle lisadest näha xxx korteri olustik 26.11.2021 varahommikul. Neis tõendites kajastatu ei jäta kahtlust, et A. P. sai vigastada ning suri just nimetatud korteris. Korter kujutab enesest esikut, sellest vasemat kätt jäävat tualettruumi, esik läheb sujuvalt üle köögiks ja köögist otse ning vasakule avaneb elutuba. Korteri välisukse siseküljel ja lingi kinnitusel on verejäljed. Suurem hulk verejälgi on esikus välisukse lähedal põrandal. Verejälgi on esikus seintel, mis jäävad välisukse kõrvale. Verejälgi on esikus paremat kätt paikneva lükandkapi ustel, samuti välisukse lähedal jalanõudel. Esikus vasemat kätt põrandal asuval prügikühvlil on veremäärdunud käärid, mille üks käepide on kääridest eraldunud. Esikus vasakut kätt kapil on pooleks lõigatud „Armani“ püksirihma osa. Paar verejälge on treppredelil, mis on vormikaamera salvestise järgi esikus paremat kätt pikali, toetudes ülemise osaga diivanile. Diivanil on tumehalli säbrulise mustriga jope. Treppredeli juures on prügikast, milles mh üks tühi 0,5 l viinapudel ja võtmed. Võtmekimbul on lipik, millel olev telefoninumber kattub numbriga, mille on 25.11.2021 laenulepingus nr 3241 (leiti köögi töötasapinnalt), samuti 26.08.2021 ja 24.09.2021 laenulepingutes nr 2715 ja 9892 (tl 98-99) märkinud laenusaaja A. P. enda kontaktnumbriks. Sellest saab teha järelduse, et Karjamaa 9-112 prügikastis olid A. P.i võtmed. Mõned verejäljed on tualettruumi esisel põrandal, tualettruumis on põrandal üks tühi 0,7 l veremäärdunud viinapudel (etanoolisisaldus 40% vol.). Politseikaamera salvestiselt on näha, et mõned vereplekid on põrandal esikust kuni kööktoas asuva voodini, millest leiti A. P.i surnukeha. Samas voodis on kaks patja tugevalt veremäärdunud, veremäärdumise jälgi on ka voodilinal, üks verepritsejälg on voodi taga seinal. Musta tooni meeste pikad püksid vedelevad voodist kaugemal põrandal. Pükstel on ülaosas külgedel välimised suured klapptaskud. Pükste seljapoolne värvel on kuni poole vasakpoolse tagataskuni puruks lõigatud, värvlil asub ülejäänud osa pooleks lõigatud „Armani“ püksirihma.
  8. Süüdistuses märgitud tervisekahjustuste esinemine, millesse A. P. suri, on tõendatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr 21E-AOS0052/583 (tl 25-49). Nimetatud akti eksperdiarvamuse punktis 2 on A. P.i surmapõhjuseks märgitud rinnaõõnde tungiv torkelõikehaav vasakul pool rindekere eespinnal rangluujoonel
  9. roidevahemiku kõrgusel koos
  10. roide alaserva ja roietevaheliste lihaste vigastusega, vasaku kopsu alasagara eesserva ja südamepauna vigastusega (kokku 2 vigastust) ning südame parema vatsakese eesseina läbistava vigastusega 3 1-20-914 eesmisest vatsakestevahelisest vaost paremal pool ja südame eesseina mitteläbistava vigastusega eesmisest vatsakestevahelisest vaost vasakul pool. Vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk) ning peaaju- ja kopsuturse. Eksperdiarvamuse punkti 3 kohaselt on surma põhjustanud rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal eluohtlik tervisekahjustus. Punktis 12 on märgitud, et Andres P.il tuvastati veres alkoholi 3,51 mg/g.
  11. Kohtuarstlikust ekspertiisi aktist selgub, et vasakul rindkere eespinnal asuva torke-lõikehaava suund on ülevalt välimiselt eest alla kesksele taha. Kaks haava on liitunud ning nahal on liithaava pikkus 2 cm. Rindkere eesseinas on moodustunud ühine haavakanal. Haav on läbinud ca 1 cm rasvkoe ning haavakanali pikkus rinnalihases on 4 cm. Lisaks on haavakanal läbistanud 3-nda roide alaserva 0,8 cm sügavuselt. Sügavamates kihtides on haavakanal hargnenud kaheks. Ekspert pidas haava mõõtmeid ja morfoloogilisi iseärasusi arvestades võimalikuks, et selline haav on tekitatud terava vägivalla toimel löögist torke-lõikevahendiga, näiteks ca 1 cm laiuselt avatud paksema seljaosaga kääridega, mille terade pikkus on vähemalt 5-6 cm ja laius orienteeruvalt 2 cm. Ekspertiisiaktist selgub, et koos surnukehaga ekspertiisiks esitatud sündmuskohalt leitud katkise käepidemega teravaotsaliste kääride mõõtmed on järgmised: kogupikkus on 20,3 cm, kääriterade pikkus kuni neid ühendava kruvi alumise servani 7,65 cm. Kääriterade seljaosa paksus on 0,2 cm. 1 cm laiuselt avatud kääriterade kogulaius kääriterade otstest 5 cm kaugusel on 2,1 cm ja ühe kääritera laius on 5 cm kaugusel otsast 1,65 cm.
  12. Kohus nõustub täielikult eksperdi arvamusega rindkerehaava tekkimise viisi ja tekkevahendi osas. Arvestades ühelt poolt A. P.il tuvastatud rindkerehaava kuju ja mõõtmeid nahapinnal, haavakanali sügavust, haavakanali algul ühtsena kulgemist, seejärel keha sügavamates kihtides kaheks hargnemist ning teiselt poolt sündmuskohalt leitud kääride kuju ja mõõtmeid, on täiesti veenev, et rindkere haav tekitati sündmuskohalt leitud ja löömise hetkel veidi avatud teradega kääridega. Arvestades A. P.il tuvastatud rindkerehaava kanali sügavust ning roide alumise osa läbimist on ilmne, et sellise haava tekitamine nõuab tugeva jõu rakendamist. Tugeva jõu rakendamisele viitab ka asjaolu, et kääride üks käepide leiti sündmuskohalt kääride juurest murdununa. Ei ole eluliselt usutav, et sellise asukoha, suuna ja sügavusega haava suudaks 3,51promillises alkoholijoobes inimene endale ise terariistaga lüüa. Samuti on haava suunda arvestades usutamatu, et selline haav saaks tekkida kogemata terariista otsa kukkudes. Tegemist on ilmselgelt vigastusega, mis on A. P.ile tekitatud teise inimese poolt ühe jõulise löögiga.
  13. Riina Valgu kahtlustatavana antud ütlustest (tl 213-218) ilmneb, et ta mäletab 26.11.2021 sündmusi osaliselt. Kõrvutades Riina Valgu ütluseid muu tõendikogumiga, võib tõdeda, et Riina Valgu ütlused on üsna detailsed ja haakuvad 25.-26.11.2021 sündmuste osas muu tõendikogumiga kuni teise öise alkoholi ostmiseni. Seejärel tekivad Riina Valgu mälupilti öistest sündmustest suured lüngad, ta ei mäleta öiseid sündmusi. Riina Valgul tuvastati 26.11.2021 kell 06.50 indikaatorvahendi kasutamise protokolli järgi (tl 197) hingeõhus alkoholi 1,3 mg/l. Protokollist nähtuvalt oli Riina Valgu reaktsioonikiirus häiritud, kõne segane, tajumises esines häireid, viimase 24 tunni sündmuste mäletamine puudus ning koordinatsioonis oli kergeid häireid. Täpselt samasuguseid tunnuseid saab Riina Valgul täheldada 26.11.2021 politsei vormikaamera videosalvestise põhjal. Sündmuskohalt leiti kaks tühjaks joodud viinapudelit (0,5 ja 0,7-liitrine, etanoolisisaldus 40% vol.). Riina Valgu ütlusi arvestades joodi väiksem pudel ära kolmekesi, suurema joomist alustati A.ega kahekesi. 26.11.2021 hommikul Riina Valgul tuvastatud joobetunnuseid ja tema poolt 26.11.2021 öösel tarbitud alkoholi kogust ja kangust arvestades peab usutavaks, et Riina Valgu 26.11.2021 öiseid tegemisi katab joobemälulünk. Ehk teisisõnu, vaatamata sellele, et Riina Valk oli ümbrusega kontaktis, tajus ja teadvustas ümbritsevat, suhtles ning tegutses, tema mälu sellel ajal informatsiooni ei salvestanud, mälujälgi ei tekkinud ning ta tõepoolest ei mäleta 26.11.2021 öösel toimunut. Siiski on võimalik muu tõendikogumi pinnalt xxx turvakaamerate videosalvestiste, Häirekeskusele tehtud kõnede, tunnistajate S.-O. E., T. H., J.S., P. M., S. L., K. H., N. T. ja L. K., aga ka Riina Valgu ütlustest osas, milles ta juhtunust mäletab, taasluua 25.-26.11.2021 sündmuste kulg ja jõuda järeldusele, et 26.11.2021 ajavahemikul 4 1-20-914 kella 04.30 kuni kella 06.10 viibisid xxx korteris kahekesi üksnes Riina Valk ja A. P.. Järelikult oli Riina Valk ainus isik, kes sai 26.11.2021 öösel kääridega A. P.it rindu lüüa ja seda ta ka tegi.
  14. 08.02.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (tl 112-149, salvestised ümbrises pärast tl 149) vaadeldi xxx kortermaja turvakaamerate videosalvestisi. xxx videosalvestistest on näha, et 25.11.2021 kell 19.11 siseneb xxx trepikotta ja liigub korteri x suunas punakasroosas jopes naisterahvas. Kohus loeb tõendatuks, et tegemist on Riina Valguga, sest videos on naisterahva välimus ja jope samasugused kui 26.11.2021 isiku läbivaatuse protokollis kirjeldatud ja lisatud fototabelist (tl 202-212) nähtuv Riina Valk, tema jope ning öösärk. Samuti 09.12.2021 asitõendi vaatlusprotokollis ja fototabelis (tl 62-86) vaadeldud Riina Valgu isiku läbivaatuse käigus võetud riided on samasugused kui xxx videosalvestiselt nähtuvad naisterahva rõivad. Riina Valgu ütlusi arvestades jõudis ta töölt koju kella 19.10 ajal ning heitis enne kella üheksat magama. Kella 22.45 paiku Riina Valk kuulis, et korteri uks keeratakse lukust lahti. Riina Valk teadis, et tulija on A., sest ainult neil kahel on korteri võtmed. Riina Valgu ütlused langevad kokku xxx videosalvestistega, sest kaamerapildilt on näha, et 25.11.2021 kell 22.44 siseneb xxx trepikotta meesterahvas, kes esmalt liigub korteri 105 suunas ja seejärel kell 22.46 korteri x suunas. Mees kannab musta värvi pikki pükse, millel ülemises osas on suured külgedele rippuvad taskud. Mehel on seljas tume hallisäbruse mustriga jope, millel on kapuuts. Meesterahvas on mütsita ja tema pealagi ning nägu on nähtavate vigastusteta. Kohus loeb tõendatuks, et tegemist on A. P.iga, sest samasugune jope oli 26.11.2021 sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi xxx korteris diivanil ning samasugused mustad püksid vedelesid samas põrandal. Ka Riina Valgu kahtlustatavana antud ütlused A. P.i rõivastusest langevad kaamerapildiga kokku. Nimelt Riina Valgu kohaselt oli A.el seljas tumehalli värvi kirju jope, sviiter ning jalas musta värvi taskutega tööpüksid ja mustad kingad.
  15. Riina Valgu ütluste järgi oli A. tulles veidi purjus. Ka see on muude tõenditega kooskõlas, sest nii tunnistaja P. M. (M.) kui ka tunnistaja J. S. (S.) ütlusi arvestades (tl 159-160 ja 157-158) ilmneb, et varasemalt samal päeval jõid need kaks tunnistajat koos A. P.iga J. S. korteris viina. Ülekuulamise protokollide järgi elas J. S. samas majas teisel korrusel korteris x ja P. M. esimesel korrusel korteris x. Tunnistaja P. M. järgi pärast J. juurest lahkumist, joodi A.ega kahekesi viina ka P. M. korteris. Seejuures J. juurest lahkuti redeliga, mida oli vaja Peetri juures ja redeli võttis A. pärast oma korterisse kaasa. Ka turvakaamera pilt näitab, et 25.11.2021 kell 12.27 liikus A. P. korteri x poolt teisele korrusele. Kell 12.48 tuli A. P. teise korruse poolt käes redel. Samuti tuli kell 12.48 teise korruse poolt tuleb tumedas dressipluusis, lühikestes pükstes ning plätudes mees (P. M.) ning nad liikusid korteri x suunas. Seejärel kell 13.12 lahkus A. P. korteri x poolt korteri x suunas, käes redel.
  16. Edasi nähtub Riina Valgu ütlustest, et ta soojendas A. suppi. A. pani ette helistada alkotakso. Riina helistaski alkotaksosse ja soovis saada pooleliitrist viina. Seda lubati 20 minutiga. Raha andis viina jaoks A. ning Riina läks 20 minuti pärast maja ette. Ka neid Riina Valgu ütlusi toetab xxx kaamerapilt, kuna sellelt on näha, et kell 23.19 läheb Riina Valk (punases jopes, all kollakat tooni kleidi moodi rõivas) trepikoja väljapääsu suunas. Kell 23.20 siseneb Riina Valk taas trepikotta, käes valge kilekott ning läheb tagasi korteri x suunas. Veel nähtub Riina Valgu ütlustest, et külla kutsuti J.. Ligi 40 minutit joodi kolmekesi viina mahlaga. A. jäi riietes magama ning J. läks minema. Ka see osa Riina Valgu jutust kattub kaamerapildiga. Nimelt on videosalvestisest näha, et kell 23.41 tuleb teise korruse poolt mees (tunnistaja J. S.), kes liigub koridori, kus paikneb ka korter x. Kell 00.27 tuleb sama mees korteri x, poolt, käes valge kilekott ja karbike ning suundub teisele korrusele. Tunnistaja J. S. ise öist külaskäiku korterisse x ei mäletanud, kuid kohtu hinnangul on see seletatav asjaoluga, et ka J. S. mäletamist mõjutas alkoholi tarbimine. Nimelt oli ta oma sõnul sel päeval joonud viina või õlut ja päeval koos P. M. ja A. P.iga viina. J. S. ei mäletanud, millal ta üldse viimati Riinal külas käis, kuid möönis, et on Riina juures käinud küll. Tavaliselt käib seal pead parandamas. Samuti ilmneb J. S. ütlustest ilmneb, et tüli algamisel ta tavaliselt kohe lahkus nende seltskonnast. 5 1-20-914
  17. Riina Valgu ütlustest ilmneb, et pärast J. lahkumist jõi Riina viina lõpuni, seda oli ca 100 gr. Riina mäletamist mööda oli tal seljas öösärk. Riina äratas A.e, aitas ta riidest lahti. Riina Valgu sõnul ta A.e pükse katki ei teinud, pani need voodi kõrval toolile. A.e sviitri ja määrdunud aluspüksid pani pesumasinasse, jalanõud radikale kuivama. Ta andis A.ele selga punakat ja musta värvi puhta T-särgi. A. jäi uuesti magama. Riina Valgu ütluste järgi tellis ta pärast A.e uuesti magama jäämist taas alkotakso. Seekord tellis Riina Valk 0,7 liitrise viina. Selleks ajaks võis Riina Valgu arvates olla kell juba 12 läbi. Vaadates xxx videosalvestist on näha, et, et kell 00.51 läheb Riina Valk trepikoja väljapääsu suunas. Kell 00.54 siseneb Riina Valk taas trepikotta, käes valge kilekott ning läheb tagasi korteri x suunas. Riina Valgu edasised ütlused näitavad, et pärast seda, kui ta viina tuppa tõi, ajas ta A.e üles. Nad jõid paar pitsi ja A. jäi edasi magama. Riina jäi üksinda edasi diivanile jooma, teler mängis. Ja edasist Riina enam ei mäleta. Riina Valgule meenub, et ta nägi mingi hetk A.t verise peaga välisukse ees pikali olevat, jalad välisukse poole, pea toa poole, redel kõrval maas. Päeval oli Riina Valk redeli viinud vannituppa. Riina Valk ei mäleta, kas A. oli põrandal teadvusel ega mäleta, mis oli A.el seljas. Riina Valk mäletab, et ta seisis välisukse pool, kus täpselt, ei mäleta. Ei mäleta ka, kas uks oli kinni või lahti. Järgmine hetk, mida Riina mäletab, on, et oli politseimajas, seljas öösärk, millel ees vereplekk. Riina Valk ei mäleta, et ta oleks sel öösel kutsunud politsei või et tal oleks olnud 25.-26.11.2021 tüli A. P.iga.
  18. 24.01.2022 asitõendi vaatlusprotokollist ja sellele lisatud helisalvestisest (tl 5-7, ümbris pärast tl 7) ilmneb, et isik, kes tutvustas end kui Riina Valk on 26.11.2021 öösel helistanud Häirekeskusele erinevate muredega. Kõrvutades neid kõnesid mu tõendikogumiga, eeskätt xxx ja politsei vormikaamera videosalvestiselt nähtuvaga, ilmneb, et kõned tegi ka tegelikult Riina Valk.
  19. Esimene kõne häirekeskusele toimus 26.11.2021 kell 01.
  20. Kõnes tunneb Riina Valk huvi, kas tema mees A. P. oli eelmisel öösel haiglas. Kõne lõpus Riina Valk röögatab kellelegi: „Kuhu sa lähed?“ Riina Valk kahtlustatavana ütles, et teab A.e sõnade järgi, et ta oli 25.11.2021 haiglas söögitoru haavandi tõttu. Eelnevast saab kohtu hinnangul järeldada, et kõne tegija oli Riina Valk. Veel saab kõne põhjal järeldada seda, et ligi üks tund pärast teise viinapudeli ostmist oli Riina Valk helistamise hetkel koos teise isikuga. xxx videosalvestis näitab, et pärast J. S. lahkumist kuni eelviidatud kõneni Häirekeskusesse korteri x poole liikumist ei toimunud, siis järelikult sai see isik olla üksnes A. P..
  21. Järgmine kõne Häirekeskusesse toimus kell 03.
  22. Selles kõnes räägib Riina Valk, et ta mees varastas ära temalt kulla, viis selle pandimajja ja mees praegu magab. Riina Valk teatab, et tal on praegu laenuleping käes. Vahepeal räägib Riina Valk sellest, et mees varastas varasemalt ka tema pangakaardi. Riina Valgu vestlust Häirekeskusega kuulates on aru saada, et helistaja on joobes, kuivõrd sellele viitab kõnelemise viis ning kõneleja hüplev mõttekäik. Samas on Riina Valk võimeline konkreetsetele küsimustele vastama, kuigi osa vastuseid kaldub küsitust kõrvale. Riina Valk on võimeline lugema ette katkeid temal käes olevast laenulepingust ja mõningase mõtlemise järel ütlema koduse aadressi, samuti A. P.i sünniaja. Kõnest on aru saada, et Riina Valk emotsionaalselt väga häiritud enda kuldehete pandimajja viimisest. Eelnevast ja 26.11.2021 korterist X köögi töötasapinnalt leitud laenulepingu nr 3241 sisust saab järeldada, et Riina Valk tsiteeris just kõnealust laenulepingut. Selle laenulepingujärgi (vt sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabel fotod 114-116) andis xxx tegutsev X OÜ 25.11.2021 A. P.ile tagatise vastu lühiajalist laenu 154 eurot. Tagatiseks olid 2 kullast kaelaketti ja 2 ripatsit. 07.02.2022 asitõendi vaatlusprotokollist ja sellele lisatud videosalvestisest (tl 92-96, ümbris pärast tl 96) ilmneb, et 25.11.2021 kella 14.27-14.33 viibis xxx pandimajas mees, kes andis klienditeenindajale kollase keti (ketid). Mehel oli seljas samasugune tumehallisäbrulise mustriga jope ning jalas mustad klapptaskutega püksid nagu avastati 26.11.2021 xxx korterist ja millistena kirjeldas Riina Valk kahtlustatavana A. P.i rõivaid. Seega on tuvastatud, et A. P. käis 25.11.2021 päevasel ajal pandimajas, viis sinna kuldehted, mida Riina Valk pidas enda omadeks. Kuna 01.48 kõnes veel Riina Valk ehete pandimajja viimisest ei räägi, küll aga teeb seda 03.14 kõnes, siis loeb kohus tuvastatuks, et Riina Valk avastas kuldehete pandimajja viimise 26.11.2022 öösel ajavahemikus kell 01.48-03.14 ning see avastus oli Riina Valgu jaoks väga häiriv. 6 1-20-914
  23. Kell 03.35 helistas Riina Valk taas Häirekeskusesse. Kõne algul Riina Valk ütleb, et ei tea kuhu mees kadus. Siis hõikab ta valjult kellelegi: „No kus sa lähed nüüd?“ Riina Valgu kõne on sarnaselt varasemaga hüplev, kuid jutust on aru saada, et teda häirib jätkuvalt kulla varastamine, seda varastati ära palju ning ta jookseb elukaaslasele järgi, olles ise öösärgis. Kõne kestel liigub Riina Valk kajavasse ruumi ja teatab, et tal ei ole võtit, on õues, ei saa sisse. Lubab naabritele helistada. xxx videosalvestise järgi tuleb kell 03.46 teise korruse poolt heledat tooni juustega naisterahvas, seljas sinine sviiter ja must maani seelik. Naine liigub trepikoja välisukse suunas. Kohus loeb tuvastatuks, et tegemist on tunnistaja S. L.ga (L.), sest selle tunnistaja ütlusi (tl 161164) arvestades S. L. läks kella kolme paiku öösel Riinale trepikoja ust avama. Tunnistaja S. L. sõnul oli Riina purjus. Riina kandis heledamat lillekestega öösärki, jalas olid sussid ja käes mingi kortsunud paber. xxx videosalvestisest nähtub, et kell 03.47 tulevad S. L. ja tema järel kollakas toonis öösärgis Riina Valk, käes mobiiltelefon, trepikoja välisukse juurest. S. L. suundub teisele korrusele. Sinna suundub ka Riina Valk. Tunnistaja S. L. ütluste järgi suunduti S. juurde suitsetama. Tunnistaja juures oli Riina 10-15 minutit. Tunnistaja S. L. sõnul Riina rääkis, et A. jõi end purju. Riina võttis ära Andrese jalatsid ja jope, pani A.e magama. Riina oli ärritunud ja väga vihane, sest leidis kuskilt pandimaja kviitungi, millel oli kirjas, et A. viis pandimajja Riina kulla ning sai 154 eurot. Kui tunnistaja uuris, kuidas Riina öösärgis õue sattus, seletas Riina, et A. tuli talle kallale. Mingeid vigastusi tunnistaja S. L. Riinal ei näinud. Ära minnes ei olnud Riina enam nii sõjakas, kuid muretses, et ei saa tuppa. Tunnistaja räägitu Riina Valgu lahkumisest nähtub xxx videosalvestiselt, mille järgi tuleb Riina Valk kell 03.57 teise korruse poolt suundub korteri x suunas. Ühtlasi saab ka tunnistaja S. L. ütlustest teha järelduse, et kuldehete pandimajja viimise pärast oli Riina Valk A. P.i peale väga pahane.
  24. Xxx videosalvestiselt ilmneb, et kell 03.58 liigub tunnistaja P. M. korteri x poolt trepikoja välisukse suunas. Kell 03.59 on videosalvestiselt näha, et P. M. ja A. P. liiguvad korteri x suunas. A. P.il on taas jalas klapptaskutega pikad mustad püksid, kuid seljas on varasemast erinev musta värvi jope. Sellest saab järeldada, et vahepealsel ajal öösel on A. P. Riina Valgu juures viibides rõivaid vahetanud. A. P.il ei ole peas mütsi ning tema pealagi ning nägu on nähtavate vigastusteta. Videosalvestise järgi kell 04.15 kõnnib A. P. korteri x poolt korteri x suunas, tema kannul tunnistaja P. M.. Kell 04.16 läheb P. M. korteri x poolt tagasi korteri x suunas. Tunnistaja P. M. ütlused lähevad üldjoontes videosalvestisega kokku, kuna tunnistaja mäletas, et mingi aeg öösel visati kivikesi vastu tema akent. P. M. nägi väljas Riinat ja A.t, kes tahtsid sisse saada. P. M. mäletas, et lasi mõlemad sisse. Mäletab et ta ise kandis lühikesi pükse ja t-särki ning A.el siis vigastusi ei olnud. Tunnistaja P. M. mälupilt sellest, et lasi sisse mõlemad naabrid, ei pea videosalvestiselt nähtuvalt arvestades paika. Kohus seletab seda erisust asjaoluga, et ka tunnistaja P. M. mäletamist mõjutas alkoholi tarbimine, kuna ta oli oma sõnul purjus, oli sel päeval joonud viina koos J. S. ja A. P.iga ning õhtul telekat vaadates oli tal veel viina alles. Tunnistaja P. M. ütlustest nähtub veel, et mingil hetkel avas Riina A.e koputamise peale ukse ja hakkas kohe ukse peal sõimama, kus mu kuld on jne. Riina oli väga vihane. Tunnistaja sai aru, et parem on ruttu koju minna, muidu saab viha endale kaela. Ka tunnistaja P. M. ütlustest saab teha järelduse, et kuldehete pandimajja viimise pärast oli Riina Valk A. P.i peale äärmiselt pahane.
  25. xxx videosalvestise järgi kell 04.16 liigub A. P. tagasi korteri x suunas, eest avatud jope alt paistmas osaliselt valge, visuaalselt puhas pluus. A. P.i pealagi ning nägu on jätkuvalt nähtavate vigastusteta. Kell 04.16 ilmub korteri x poolt nähtavale öösärgis Riina Valk, liikudes A. P.i suunas. A. P. pöörab ringi ja läheb trepikoja väljapääsu suunas. Riina Valk paneb käed puusadele ja kõnnib A. P.ile järele. Mõlemad jõuavad välisukseni, kaovad kaamera vaateväljast. Kell 04.17 kõnnib A. P. trepikoja väljapääsust tagasi, kohe tema kannul Riina Valk. A. P. peatub. Riina Valk osutab parema käega korteri x suunas ja lükkab vasaku käega A. P.i korteri x poole liikuma. Riina Valk kõnnib A. P.i kannul korter x poole. Kohtu hinnangul on kella 04.16-04.17 videopildist selgelt näha Riina Valgu võimukas kehakeel suhtlemisel A. P.iga.
  26. Riina Valgu neljas kõne Häirekeskusele toimus kell 04.20, milles Riina Valk teatab, et tema mees varastas kõik asjad ära ja on praegu kodus. Siis ütleb Riina Valk kellelegi: „Vait!“ Seejärel 7 1-20-914 teatab, et mees tuleb talle kallale. Riina Valk ütleb enda aadressi ja annab teada, et hoiab meest kinni niipalju, kui jõuab. Vahepeal käsib mehel kõik raha tagasi anda. Ütleb ka mehe nime – A. P.. Räägib kulla pandimajja viimisest. On kuulda, et Riina Valk hüüatab: „Ai!“ Samas ei luba Riina Valk mehel lahkuda: „Sa ei lähe mitte kuskile!“ On kuulda, et ka mees ütleb Riina Valgu valjuhäälse riidlemise sekka tasasemal häälel: „Ole vait. Mina, mina. Mina ei varastanud. Lolli juttu räägid.“ Riina Valgu süüdistusele, et oled joodik, vastab mees, taustaks mingi kukkuva eseme purunev heli: „Olen joodik, aga sa oled veel hullem!“ On kosta, et Riina Valk lärmab: “Kao minema! ... Minu lilled jätad rahule!“ Kohtule on selgelt sellelt salvestiselt kuulda, et toimub tüli, milles häälekam pool on Riina Valk.
  27. Nii xxx videosalvestiselt kell 04.16-04.17 nähtuv pilt kui häirekeskuse salvestiselt kostuv tüli kella 04.20 paiku haakub naabritest tunnistajate ütlustega. Nimelt tunnistaja S.-O. E. (tl 150-153), kelle korter x korter asub samal korrusel korteriga x, kuid tunnistaja ütlusi arvestades sellest eemal, rääkis, et läks magama kella 01.00 paiku ja ärkas 26.11.2021 öösel korterist x kostuva tüli peale. Koridorist oli kuulda naisehääl, kes süüdistas meest kulla varastamises ja pandimajja viimises. Lärmi tooni muutuse järgi oli tunnistajale kuulda, et naine liikus kas korterisse või välja. Korraks kuulis tunnistaja vaikselt meeshäält ütlemas „aidake“. Lärm kestis umbes pool tundi ja tunnistaja jäi magama. Tunnistaja ärkas öösel lärmi peale uuesti üles. Siis oli kuulda erinev müra, midagi nagu kukkus või lendas kõvasti millegi vastu. Tavaliselt tunnistaja ei kuule, mis toimub korteris x sees, kuid seekord kuulis. Müra keskel oli kuulda naishääle suminat. Naine ajas jätkuvalt meest välja. Lärm kostis 10-15 min. Tunnistaja kella ei vaadanud. Siis olid koridoris mitmed vaiksed hääled ja tunnistaja jäi uuesti magama. Tunnistaja T. H. (tl 154-156), kelle korter 109 asub esimesel korrusel, kuid tunnistaja ütlusi arvestades korterist x eemal, rääkis, et ärkas 26.11.2021 öösel hommiku poole üles naishääle karjumise peale. Tunnistaja leidis, et see kisa pidi olema kõva, et kostaks tunnistaja korterisse. Tunnistaja vaatas enda korteri uksesilmast, ei näinud midagi ning arvas heli kostumise osas, et kas korteri x uks oli lahti või viibiti korteri juures. Tunnistaja kuulis purjus naise sõimu: „ … sa ju tulid haiglast!“ Tunnistaja kuulis, kuidas meeshääl hüüdis kolm korda appi. Naishääl sõimas edasi. Tunnistaja jaoks oli see tavapärane situatsioon, ta kuulas seda ca 10 minutit ja läks siis taas magama. Tunnistaja N. T. (tl 168-173), elab korteris 114, millel on korteriga x ühine sein. Tunnistaja N. T. rääkis, et ärkas 26.11.2021 öösel kella 03-04 paiku, kuna keegi viskas midagi kas kahe korteri vahelise seina pihta või vastu põrandat. Otsest karjumist tunnistaja ei kuulnud. Tunnistaja sõnul pole ta kuulmine kõige teravam. Siiski kuulis tunnistaja müra, hääli ja kisa, esemete kukkumist ning liikumist. Tunnistaja püüdis tunni vältel magama jääda ja märkas siis akna taga politseipatrulli. Tunnistaja tahtis minna ütlema, et naabrid häirivad rahu. Tunnistaja nägi ukse taga kahte politseiniku, naabrimeest ja -naist. Naabrinaine ütles, et neil on kõik hästi. Politsei palus N. T. korterisse tagasi minna. Tunnistaja N. T. ütlustest selgub, et ta nägi politseinikke autosse minemas ja lahkumas.
  28. Häirekeskuse helisalvestisest ilmneb, et kell 04.28 teavitab Häirekeskus Riina Valku sellest, et politsei on kohal, kuid ei saa trepikotta sisse. xxx videosalvestiselt nähtub, et kell 04.25 sõidab xxx kortermaja juurde politseiauto, kella 04.27 kõnnib Riina Valk korteri x poolt trepikoja väljapääsu suunas, ühes käes mobiiltelefon, teises paberileht. Seejärel liigub ta tagasi korteri x poole, tema järel kaks politseinikku. Kell 04.39 liiguvad politseinikud trepikoja väljapääsu suunas, väljuvad hoonest ning sõidavad minema.
  29. Seda, et pärast politseinike visiiti kella 04.28-04.39 ajal, jätkus tüli Riina Valgu ja A. P.i vahel, saab järeldada järgmisest. Tunnistaja N. T. sõnul oli pärast politseinike lahkumist 5-10 minutit vaikust, siis lärm jätkus – kisa, asjade kukkumine ja liikumine. N. T. pani endale uinumiseks kõrvaklapid pähe. Kella 6 paiku hommikul tõustes märkas taas akna taga politseiautot ja kiirabi. Tunnistaja L. K. (tl 174-178), kelle korter 108 on ülejärgmine korterist x, rääkis, et läks ööl vastu 26.11.2021 väga hilja, kella kahe paiku magama. Enne seda vaatas saateid kõrvaklapid peas. Tunnistaja ärkas hirmsa ja verdtarretava kisa peale. Kostus pikk „aaa“. Tunnistaja ei saanud aru, kas karjus mees või naine, sest kohe saabus vaikus. Tunnistaja ütles, et see oli kindlasti enne kella 8 1-20-914 6 hommikul, mil tavaliselt tunnistaja ärkab. Tunnistaja tukkus veel pool tundi kuni tund ja avastas siis akna tagant kiirabi ja politsei.
  30. Edasi ilmneb xxx videosalvestiselt, et kell 06.10 liigub Riina Valk korteri x poolt korteri 105 suunas. Riina Valgul on seljas öösärk ja ta mõlemad käed veremäärdunud. Kell 06.11 kõnnib Riina Valk korteri x poolt trepikoja väljapääsu suunas ja seejärel kell 06.12 sealt tagasi korteri x suunas. Häirekeskuse helisalvestisest ilmneb, et kell 06.15 helistab Riina Valk Häirekeskusele, rääkides, et mees tuli talle kallale ja kõik on verine. Veri tuleb mehelt, aga Riina Valk ei tea kuskohast. Räägib, et mees tuli kallale kääridega, siis räägib, et hoopis noaga. Ei tea kuidas asi juhtus. Mees tahtis viina ja Riina Valk ei andnud talle rohkem viina. Ütleb enda nimeks Riina Valk ja mehe nimeks A. P.. Vahepeal räägib, et lülitab pliidi kinni. Siis ütleb Riina Valk, et ta ise on üleni verine. Kõnest on aru saada, et Riina Valk läheb Häirekeskuse küsimuste peale A. P.it vaatama ja arvab, et viimane hingab, ei räägi, magab juua täis. Küsib abi, kui kuuleb, et kiirabi on juba saadetud, tänab. Riina Valk lubab politseile ukse ise avada. xxx videosalvestiselt on näha, et kell 06.21-06.23 saabuvad xxx kortermaja ette 2 politseiautot. Kell 06.24 astub Riina Valk trepikoja väljapääsu suunas, politseinikud pääsevad trepikotta ning suunduvad korteri x poole. Politseinike järel liigub Riina Valk. Kell 06.28 saabub xxx kortermaja juurde kiirabiauto ning kell 06.28 sisenevad kiirabitöötajad trepikotta ja liiguvad korteri x suunas.
  31. Kohtu hinnangul saab eelnevalt esile toodust järeldada, et 26.11.2021 kell 04.39 korteri x elanikud kumbki abi ei vajanud, sest vastasel korral poleks usutav, et politsei oleks väljakutselt lahkunud. Samuti saab eelpool käsitletud tõenditest järeldada, et kella 04.39 kuni kella 06.10 olid korteris x üksnes Riina Valk ja A. P., sest xxx videosalvestiste järgi võõraid majja ei sisenenud ning sündmuskoha vaatlus (aken kinni, kardin ees) ja ülekuulatud tunnistajate ütlused (tegemist tavapärase korteri x elanike lärmiga) ei anna alust kahtlusteks, et korterisse võinuks tulla mõni majanaaber, kelle käik kaamera vaatevälja ei jää. Kuna xxx videosalvestiselt on näha, et Riina Valgu kehakeel on võimukas, just tema on see, kes öösel lükkab A. P.i korterisse tagasi ning tunnistajad samuti kuulsid valjult lärmamas naist, meest abi järele hõikamas; Häirekeskusele tehtud kõnedest, aga ka tunnistaja S. L. ütlustest saab järeldada, et peamiseks tüliallikas oli sel ööl Riina Valgu tehtud avastus, et A. P. on viinud pandimajja Riina Valgu ehted, siis saab sellest järeldada, et ründav pool 26.11.2021 öösel tõusetunud tülis oli Riina Valk. Pärast politseinike öist visiiti algas tunnistaja N. T. järgi samasugune lärm taas. Kuna sündmuskoha vaatlusel leti pandimaja leping köögi töötasapinnalt, on täiesti usutav, et ka pärast politsei lahkumist algas tüli samal põhjusel ning ärritunum ning agressiivsem pool tülis oli ka kella 04.39-06.10 ajal Riina Valk. Kuna 26.11.2021 kella 04.39 (politsei lahkumisest) kuni kella 06.10 (Riina Valk ilmub veriste kätega kaamera vaatevälja) viibisid korteris x ainult Riina Valk ja A. P., siis saab sellest teha ühe järelduse – Riina Valk lõi kääridega A. P.it vasakule rindkere ülemisse piirkonda ning löök tekitas A. P.ile eelpool esiletoodud tervisekahjustused, millesse A. P. sündmuskohal ka suri.
  32. Järeldust, et Riina Valk on hoidnud sündmuskohalt leitud kääre käepidemest ning kääride käepidemel olnud veremäärdumisel oli A. P.i bioloogilist materjali, toetab DNA-ekspertiisiakti nr 22E-GE0008 (tl 90a-90h) arvamuse punktis 6 toodu, mille kohaselt ei saa välistada kääride käepidemelt, Riina Valgu öösärgi esiküljelt ja vasaku jala toasussi ninalt veremäärdunud kohtadest võetud proovides sisalduva bioloogilise materjali pärinemist Riina Valgult ja A. P.ilt. Sama ekspertiisiakti arvamuse punktist 1 selgub, et kääride teralt veremäärdumisest võetud proovist saadi täisprofiilid, mis langesid kokku A. P.i DNA-profiiliga (tõepärasussuhe 1022 A. P.i kasuks vs tundmatu isik), kuid mitte Riina Valgu DNA-profiiliga. A. P.i bioloogiline materjal ilmnes arvamuse punkti 4 kohaselt ka kääride katkiselt käepidemelt võetud veremäärdumise proovist, milles saadi mitmelt isikult pärit täisprofiilid, milles eristatav peamine DNA-profiil langes kokku A. P.i DNA-profiiliga. Katkiselt käepidemelt võetud proovist Riina Valgu bioloogilist materjali ei leitud. Kuna kääride teralt leiti A. P.i verd, tema verd oli ka kääride käepidemetel ning kääride küljes olnud käepidemel ei saanud välistada Riina Valgu bioloogilist materjali esinemist, siis ka DNA-andmestik sündmuskohal koos eelpool kajastatud tõenditega kinnitab kohtu järeldust, et Riina Valk lõi sündmuskohalt leitud kääridega A. P.it vasakule rindkerre. 9 1-20-914
  33. Sündmuskoha vaatlusel tuvastatu, Riina Valgu mälupilt ja surnu ekspertiisiaktis antud eksperdi arvamus A. P.i rindkerehaava järgse liikumisvõime kohta osundavad suuresti sellele, et tüli finaal ning noalöök A. P.i rindkeresse pidi toimuma korteri x esikus. Nimelt mäletas Riina Valk hetke, kui nägi A. P.it esiku põrandal verise peaga lebamas. Sündmuskohalt leitigi esiku põrandal, seintel ja kapiustel suurem veremäärdumine, seal oli pikali ka veremäärdunud redel. DNA-ekspertiisiakti arvamuse punktis 1 toodut järgi saadi esikukapi ukselt, redeli küljetorult, voodilinalt ja öösärgi esiküljelt veremäärdumistest võetud proovidest täisprofiilid, mis langesid kokku A. P.i DNA-profiiliga (tõepärasussuhe 1022 A. P.i kasuks vs tundmatu isik), kuid mitte Riina Valgu DNA-profiiliga. Järelikul oli esikukapi ustel, redelil, voodilinal ja Riina Valgu öösärgil A. P.i veri. A. P.il oli surnu ekspertiisiakti arvamuse punkte 1 ja 10 arvestades muuhulgas vasakul pool laubal põrutushaavad, nahamarrastused laubal kulmude vahelisel alal ja ninajuurel, mille ühe tekkemehhanismina võis esineda kukkumine vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid. Kuna esikus olid välisuks, välisukse juures seinad ja esikukapp veremäärdunud kuni 112 cm kõrguseni, veremäärdumine oli jalanõudel ja põrandal, samas pikali oleval redelil, siis on kohtu arvates tõenäoline, et selles piirkonnas võis raskes alkoholijoobes A. P. tüli käigus kukkuda kõva pinna vastu ja saada peahaava. Kuna esikust leiti käärid, mis kujult ja mõõtmetelt sobitusid A. P.i rindkere vigastusega ning kääriteral ja mõlemal käepidemel oli A. P.i verd, ühel kääripidemel ka Riina Valgu bioloogilist materjali, siis on tõenäoline, et Riina Valk lõi kääridega A. P.it esikus. Surnu ekspertiisiakti arvamuse punkti 10 järgi võis A. P. pärast saadud vigastusi lühikest aega (orienteeruvalt paarkümmend minutit) elada ja liikuda, sest selliste tervisekahjustustega saabub kiiresti teadvusekaotus ja saabub surm. Kohus peab usutavaks, et vigastatud A. P. liikus esikust voodisse, mitte vastupidi, sest vastasel korral peaks korteri x esiku ja voodi vahelisel alal olema maas suurem veremäärdumine. Politsei vormikaamera salvestus näitab, et politsei saabudes kella 06.25 ajal oli esiku ja voodi vahelisel alal vaid mõni vereplekk. Lisaks näitab sündmuskohavaatlus, et voodis oli küll tugev veremäärdumine patjadel ja voodilinal, kuid seinal ainult üks verepritse.
  34. Kohus leiab, et Riina Valgu tegu (kääridega A. P.ile rindkere vasakule ülemisse ossa ühel korral löömine) ja saabunud tagajärg (A. P.i surm) on omavahel põhjuslikus seoses, sest ilma lööki tegemata ei oleks tekkinud A. P.ile süüdistuses kirjeldatud vigastusi, mis on kajastatud ühtlasi surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti arvamuse punktis 2 ning mis põhjustasid sündmuskohal Andres P.i surma.
  35. Kohus leiab, et Riina Valgul esines A. P.i löömise osas vähemalt otsene tahtlus ning ta pidas vähemalt kaudse tahtluse tasemel võimalikuks, et tehtud löök võib tagajärjena kaasa tuua A. P.i surma. Riina Valk oli toimepandu ajal raskes joobes, kuid see asjaolu ei takista kuidagi kääride mõõtmete tajumist. Riina Valk võttis kätte käärid, mille kogupikkus on üle 20 cm ja mille terade pikkus on enam kui 7 cm. Need käärid olid otsast teravad (vt tl 43- ja 43 pöördel fotod). Selliste kääridega tehtud löök tabas A. P.it rindkere vasemasse ülemisse ossa. Kuivõrd A. P.i joove (veres 3,51 mg/g ehk promilli) oli märkimisväärselt suurem kui Riina Valgul (hingeõhus 1,3 mg/l ehk promillideks teisendatuna 2,73 promilli), on ilmselge, et A. P. joobest tulenevalt oma kehaasendit kiiresti muuta ei saanud. See aga tähendab, et Riina Valgul oli lööki tehes ette aimatav kehapiirkond, kuhu pika teraga teravad käärid võivad A. P.it tabada. Tõendid näitavad, et Riina Valgu tehtud löök suunaga ülevalt alla (järelikult hoidis kääre löögihetkel käes terad allapoole) oli jõuline, sest haavakanali kogu sügavus oli 5 cm (enam kui pool kääriterade pikkusest) ning haav läbis ka 3-nda roide alaserva. On üldteada asjaolu, et vasemal rindkeres asuvad kopsud, süda, suured veresooned. Kohus leiab, et valitud ründeriista, löögiks valitud piirkonda ja löögi jõulisust arvestades on ka tugevasti purjus inimesele löömise hetkel aru saadav (ettenähtav), et löögi tulemuseks on väga raske kehavigastus, jõulisest löögist tekkiv haav võib ulatuda elutähtsate organiteni ja tuua kaasa teise inimese surma. Kuna Riina Valk sellise löögi tegi, siis järelikult löömise hetkel ta ka soostus sellega, et A. P.ile tekib raske tervisekahjustus, millega kaasneb surma võimalus. Asjaolu, et Riina Valk lõi A. P.it ainult ühe korra ja et ta rohkem kannatanut ei löönud, kuigi võimalus selleks olnuks, ei välista tapmistahtlust. Ka tüli käigus vihases meeleolus ühe korra kääridega rindu löömisel võib löögi hetkel ulatuda lööja soov raskeima tagajärjeni - surmani. 10 1-20-914 Tahtlus tuvastataksegi teo toimepanemise seisuga. On tõsi, et isiku teoeelne- ja järgne käitumine võib anda teavet süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta. Praegusel juhul öine varasem Riina Valgu käitumine oli A. P.i suhtes võimukas (Riina Valk karjus A. P.i peale, lükkas ta trepikojast korteri poole tagasi), Riina Valk oli ilmselgelt marus, kuivõrd A. P. oli eelneval päeval viinud pandimajja Riina Valgu kuldehted. See oli ka öise tüli põhjus, mis lõpuks viis kääridega löömiseni. Kohus tuvastas, et mõni aeg hiljem Riina Valk helistas Häirekeskusesse ja teatas, et kõik on verine, läks Häirekeskuse suunamisel voodis lebavat A. P.it kontrollima ning kõne lõpus soovis abi. Kuna Riina Valgu mälu on sööbinud pilt maas lebavast verise peaga A. P.ist, enne Häirekeskusele helistamist kõndis veriste kätega Riina Valk mõned minutid edasi-tagasi xxx trepikojas, siis pigem on alust järeldada, et pärast A. P.i löömist, vere märkamist enda kätel, korteris ning maas lebaval A. P.il Riina Valk ehmatas nähtust ning tema viha taandus ehk emotsionaalne seisund muutus. Hääletooni muutumine hädisemaks on kuuldav ka Häirekeskusele tehtud viimasest kõnest. Pärast A. P.i kääridega löömist toimunud emotsionaalse seisundi muutumine seletab, miks rohkem lööke Riina Valk ei teinud, kuigi võimalus selleks oleks olnud.
  36. Kohus on seisukohal, et Riina Valgu teo puhul õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ilmne. Arvestades tuvastatud asjaolusid puudub alus arvata, et Riina Valk tegutsenuks hädakaitses. Esiteks nähtub tunnistajate J. S., P. M. ja S. L. ütlustest üldiselt, et Riina Valk oli purjuspäi lärmakas, ettearvamatu ja kerge vihastama. A. P.it seevastu iseloomustati ka purjus olekus rahulikuna. Kohtus ilmnes, et A. P.i osas on varasemalt kahel korral lõpetatud kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustel Riina Valgu suhtes, kuna

§ 199lg 1 p 1 järgi puudus kriminaalmenetluse alus (tl 270-273).

Nendest lõpetamistest ei saa teha mingeid järeldusi A. P.i varasema käitumise osas. Teiseks 26.11.2021 kuulsid tunnistajad S.-O. E., T. H., P. M. ja S. L. just naishäält (Riina Valku) agressiivse ja vihasena. Riina Valgu võimukale käitumisstiilile A. P.i suhtes 26.11.2021 öösel viitab ka xxx videosalvestise kaamerapilt. Isiku läbivaatuse käigus tuvastati Riina Valgul vasaku käe nimetissõrme ja pöidla vahel veritsev, ca 1 cm haav. Muid vigastusi Riina Valgul ei esinenud. Seega ei esinenud Riina Valgul selliseid vigastusi (nt sinikad kätel või näos), millest võiks kahtlustada enesekaitset. Järelikult kõiki tõendeid kogumis arvestades oli 26.11.2021 tülis agressiivseks ja ründavaks pooleks Riina Valk, mitte A. P.. 29. Kohus leiab, et Riina Valgu tegevus on süüdistuses õigesti kvalifitseeritud ning lähtudes

§ 306lg 1 p 1-4 ning § 309 lg 3 mõistab kohus Riina Valgu süüdi Kar

S § 113 lg 1 järgi. KARISTUSE MÕISTMINE

  1. KarS § 113 lg 1 sanktsioon näeb ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine on 10 aastat ja 6 kuud vangistust. Riina Valgu süü suuruse määratlemisel arvestab kohus, seda, et süüdistatav lõi A. P.it teravate kääridega ühe korra jõuliselt rindkerre. Kohus arvestab, et kannatanu eelneva päeva käitumine, luba küsimata Riina Valgu ehete pandimajja viimine, oli ajendiks, miks Riina Valk ärritus ning tekkis tüli, mis päädis kääridega löömisega. Kohus arvestab, et ka kannatanu osales verbaalselt tülis (see on kosta 04.20 Häirekeskuse kõne taustal). Kohus arvestab seda, et Riina Valk helistas üsna ruttu pärast A. P.i kääridega löömist Häirekeskusesse, andis edasi info, et A. P. on verine ja et vaja on abi. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna seda, et Riina Valk, vaatamata sellele, et ta 26.11.2021 öiseid sündmuseid täielikult ei mäleta, siiralt kahetseb tehtut. Süüdistusaktis on Riina Valgu karistust raskendava asjaoluna märgitud KarS § 58 p 4 mõttes süüteo toimepanemine süüdlasega koos elava isiku suhtes. Kohtuvaidlustes viitas prokurör siiski teisele sama sätte alternatiivile – süüteo toimepanemine süüdlase endise või praeguse pereliikme suhtes. Kohus asub seisukohale, et raskendava asjaoluna tuleb arvestada seda, et A. P. oli Riina Valgu endine elukaaslane ehk pereliige. Seda saab järeldada nii mitmete tunnistajate kui ka Riina Valgu enese ütlustest. Tunnistajate P. M., J. S., S. L. ja N. T. ütlusest nähtub, et varasemalt elasid A. P. ja Riina Valk aastaid üheskoos aadressil xxx, kuid alates 2021 aastast elas ja viibis A. P. Riina Valgu juures üksnes aeg-ajalt. Riina Valgu ütlustest ilmneb, et ta elas A. P.iga koos 15 ja pool aastat. 2021 aastal läks A. P. elama eraldi, sest tahtis puhata. Pooled A.e asjad jäid Riina Valgu juurde, pooled olid uues elukohas Kalamajas. A. P.il olid xxx korteri 11 1-20-914 võtmed, ta sai ise korterisse sisse. A. P. käis 2021 aastal Riina Valku Karjamaa korteris vaatamas, tõi kassidele kala, kastis kõrgemal paiknevaid lilli. A. jäi vahel ööseks, aga üldjuhul läks ikka minema. Eelmise aasta maikuus räägiti isegi abielust. Kohtuistungil pidas Riina Valk A. P.it enese parimaks sõbraks. Kohus järeldab eelnevast, et kuni 2021 aasta alguseni oli Riina Valk ja A. P. ühist eluaset jagavad elukaaslased ehk pereliikmed. 2021 aastast, mil A. P. kolis elama eraldi ning käis Riina Valgul Karjamaa tn korteris üksnes külas, saab A. P.it pidada Riina Valgu endiseks pereliikmeks. Riina Valk on karistusregistri andmetel (tl 221) kehtivate karistusteta. Üldpreventiivsest aspektist arvestab kohus, et inimelu on tähtsaim individuaalne hüve, mille võtmist ei korva miski. Ühiskond ootab taoliste kuritegude toimepanijatele rangeid karistusi ning põhjendamatult madala karistusemääraga vangistuse mõistmine riivaks inimeste õiglustunnet. Kõiki süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Riina Valgu süü on sanktsiooni alumises kolmandikus.
  2. Kuna tegemist on lühimenetluses arutatud kriminaalasjaga, siis

§ 238

lg 2 alusel tuleb Riina Valgule mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra.

  1. Riina Valk peeti kahtlustatavana kinni 26.11.2021 ning viibib alates 27.11.2021 vahi all (tl 182-196, 286-294, 308-311). Lähtudes KarS § 68 lg 1 sätetest lugeda mõistetud vangistuse kandmise alguseks 26.11.
  2. TÕKEND
  3. Riina Valgule kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata. Kohtu alla andmisel jättis kohus Riina Valgu suhtes kohaldatud tõkendi muutmata, kuna esines edasiste vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise oht. Kohtu hinnangul ei ole vahistamisalus kohtuotsuse tegemiseks ära langenud, mistõttu jääb kohaldatud tõkend muutmata. Seega tuleb Riina Valk jätta vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui ajani, mil kohtuotsuse jõustumise korral mööduks vangistuse tähtaeg. MENETLUSKULUD 34.

§ 306lg 1 p 14 kohaselt peab kohus lahendama kriminaalmenetluse kulude küsimuse.

35. Menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 3, 4 ja 9 mõistes on määratud kaitsja tasud kohtueelsesning kohtumenetluses, ekspertiisidega seotud kulud ja esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

  1. Määratud kaitsja tasud olid kohtueelses menetluses 243 eurot (tl 221), 162 eurot (tl 284), 153 eurot (tl 302), 97,20 eurot (tl 313) ja 706,50 eurot (tl 325), kokku 1361,70 eurot. Määratud kaitsja tasu oli kohtumenetluses 1296 eurot (kohtutoimiku tl 28-29). Kõik kaitsekulud kokku olid 2 657,70 eurot. Kohtu hinnangul on eelviidatud kaitsjatasud põhjendatud, sest osutatud õigusabi oli vajalik. Kaitsja tasude osas on arvestatud RÕS § 22 lg 6 sätestatut ning lähtutud justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 sätestatud nõuetest.
  2. Kohtueelses menetluses tehti surnu kohtuarstlik ekspertiis nr 21E-AOS0052/538, mille kuluõiendil (tl 48) on märgitud surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi tegemise maksumuseks 222 eurot, alkoholide ja teiste kergesti lenduvate ühendite määramise kahe proovi kogumaksumuseks 28 eurot, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete klassi määramise sõeluuringu maksumuseks 23 eurot, fentanüülide kahe proovi gaasikromatograafi-massispektromeetriga määramise kogumaksumuseks 70 eurot ning surnu kogu keha kompuutertomograafiauuringu maksumuseks 284 eurot, kokku 627 eurot. Eelnimetatud ekspertiisi ja uuringute maksumused vastavad kohtuekspertiisi seaduse (KES) § 279 p 2, § 2711 lg 1 p 5 ja 10, lg 21 p 1 ja lg 3 p 3 sätestatud hindadele, mistõttu kuluõiendil märgitud kulud on esitatud õiges suuruses.
  3. Kohtueelses menetluses tehti DNA-ekspertiis nr 22E-GE
  4. Selle kuluõiendil (tl 90g) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 77 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 57 eurot, kokku 4389 eurot. Ekspertiisiaktist ilmneb, et ekspertiisiks esitati 33 proovi. KES § 273 järgi on DNA12 1-20-914 ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta 57 eurot. Lähtuvalt kohtupraktikast peetakse ekspertiisikulu kindlaksmääramisel ekspertiisiobjekti all silmas objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud, mitte reaktsioonide arvu (RKKK otsuse nr 3-1-1-120-12 p 6.2). Seega on kriminaalmenetluse kulude mõistes ekspertiisi kulu 33*57=1881 eurot. Seda ületav summa 4389-1881=2508 eurot jääb eelviidatud kohtupraktika alusel riigi kanda.
  5. Esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt sundraha, mille suurus on 2,5-kordne palga alammäär, s.o 1635 eurot. 40.

§ 180

lg 3 annab kohtule võimaluse jätta vajadusel osa menetluskuludest riigi kanda, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kõne all oleva lõike teise lause kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Riina Valgul on tuvastatud osaline töövõime perioodil 25.07.201924.07.2022 (tl 329-333). OÜ X väljastatud haigusloo väljavõtte (tl 231-269) järgi on Riina Valgul erinevaid terviseprobleeme, sh dorsalgia. Riina Valgu tervislikku seisundit ja osalist töövõimet arvestades võib vangistuses võimetekohase töö tegemine ja seeläbi sissetulekute hankimine ning menetluskulude täies ulatuses tasumine olla raskendatud. Seetõttu leiab kohus, et pool tekkinud kaitsjatasudest (1328,85 eurot) võib jätta riigi kanda. Ülejäänud osas kuuluvad menetluskulud (pool kaitsjatasudest 1328,85 eurot, surnu kohtuarstlik ekspertiisi tasu 627 eurot, DNA-ekspertiisi tasust 1881 eurot ja sundraha 1635 eurot)

§ 180lg 1 alusel Riina Valgult väljamõistmisele.

41. Arvestades menetluskulude summa suurust, samuti seda, et Riina Valk ei pruugi vangistust kandes olla igapäevaselt tööga hõivatud, võimaldab kohus

§ 180

lg 3 alusel Riina Valgul tasuda menetluskulud 5471,85 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena järgmiselt: esimesel 11-nel kuul 455,98 eurot ja viimasel 12-ndal kuul 456,07 eurot. ASITÕENDID JA ÄRAVÕETUD ESEMED 42.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha, mida teha süüdistusakti punktis 6 nimetatud asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektidega, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (tl 317). 43. Katkised käärid, katki lõigatud särk, klaaspudel Mõrnaja, püksirihma tükk, ja verekahtlaste määrdumiste proovid ja muud proovid (kokku 22 tk), millel puudub majanduslik väärtus, hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 126lg 3 p 4 alusel.

44. Laenuleping nr 3241 jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist toimiku materjalide juurde.

45. Redel tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist redeli omanikule P.

M.le (M.). 46. Ümbriskaantega mobiiltelefon Samsung (leitud toast laualt) ja prügikastist leitud võtmed kuulusid A. P.ile. Need esemed anda

§ 126lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist A.

P.i pärijale. Kui pärijaid ei ole või pärandist loobutakse, hävitada need esemed pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed.

47. Punane jope, öösärk, toasussid, kaanteta mobiiltelefon Samsung (leitud toast laua alumiselt riiulilt), ümbriskaantega mobiiltelefon (leitud vannitoast) on Riina Valgule kuuluvad esemed. x OÜ loovutas Riina Valgule kaks kullast kaelaketti ja kaks kullast ripatsit, mille A. P. andis 25.11.2021 laenu tagatiseks pandimajale. Eelnimetatud Riina Valgule kuuluvad esemed tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist edastada

§ 126lg 3 p 2 alusel kinnipidamisasutusse Riina Valgu asjade hulka lisamiseks.

48. Elektroonilised andmekandjad on

§ 1601

lg 2 alusel niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust (vt RKKK 11.06.2021 otsuse nr 1-18-5732 p 125). 13 1-20-914 (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.