KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-5249 Kohtukoosseis Kristina Domaškina Kohtuistungi sekret

) §-de 306, § 311, § 312 ja § 313 alusel kohus otsustas:

1. Tunnistada süüdi Merle Sprenger KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
2. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Merle Sprenger ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
4. detsembrist
6. Rahuldada kannatanu L. P. :xxxxxxxxxxxx, arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx) tsiviilhagi ja mõista Merle Sprengerilt L. P. välja 6082,25 eurot varalise kahju katteks. 5.

§ 180

lg 1 ning § 175 lg 1 p-de 2, 4 ja 9 alusel mõista Merle Sprengerilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena tunnistajale A. S.

§ 178

kohaselt 1 makstud 82,36 eurot, määratud kaitsja tasu 712,32 eurot ning sundraha 876 eurot, s.o menetluskulud kokku 1670,68 eurot.

1. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 1670,68 eurot tuleb tasuda Maksuja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber
2. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teeb kolmas isik, tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse tehakse.

§ 423ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda ühe

§ 175lg 1 p 1 alusel mõista Merle Sprengerilt kannatanu L.

P. :xxxxxxxxxxxx) kasuks välja 715,20 eurot valitud esindajale makstud tasu ja esindaja kulude katteks. Kanda L. P. väljamõistetud menetluskulu hüvitis RAND Õigusbüroo OÜ arveldusarvele nr EE

1. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus ja tsiviilhagi
2. Merle Sprengerit süüdistatakse KarS § 213 lg 2 p 1 järgi selles, et tema, olles L. P. ostude tegemisel abistades saanud teada L.P . PIN-koodi, võttis omavoliliselt Leida . korduvalt Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx rahakotist tema SEB pangakaardi ning seejärel võttis kannatanu SEB pangakontolt nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tema pangakaarti ja PIN-koodi sisestades (s.o ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi sekkudes) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank pangaautomaadistxxxxxxxxxx sularaha alljärgnevalt: - 07.06.2020 kell 18.02 300 eurot; - 08.06.2020 kell 12.23-12.25 460 eurot; - 04.07.2020 kell 16.47 850 eurot; - 24.07.2020 kell 18.24-18.25 550 eurot; - 14.08.2020 kell 16.03-16.04 400 eurot; - 29.08.2020 kell 17.37-17.38 400 eurot; 2 - 10.09.2020 kell 17.12 450 eurot; - 19.09.2020 kell 16.39 450 eurot; - 10.10.2020 kell 16.02 300 eurot; - 28.10.2020 kell 18.38-18.39 250 eurot; - 14.11.2020 kell 16.23-16.24 400 eurot; - 09.12.2020 kell 14.00 200 eurot; - 05.01.2021 kell 15.18 300 eurot; - 08.02.2021 kell 14.22-14.23 250 eurot; - 20.03.2021 kell 13.01-13.02 350 eurot. Nimetatud summad M. Sprenger omastas. Seega pani M. Sprenger toime KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamise teel teisele isikule varalise kahju tekitamise isiku poolt, kes on varem toime pannud arvutikelmuse.
3. Kannatanu LP . kriminaalasjas tsiviilhagi ja nõuab varalise kahju hüvitamist kogusummas 6082,25 eurot. Varaline kahju seisneb ajavahemikus 07.06.2020-20.03.2021 kokku 15-l korral L P . -pangakaardiga Swedbank pangaautomaadist välja võetud sularahas kokku 5910 eurot, mille M. Sprenger omastas. Samuti debiteeris pank sularaha väljavõtmise käigus L P . teenustasusid kokku 172,25 eurot. Seega tekitas Merle Sprenger L. P varalist kahju 6082,25 eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad
4. Prokurör taotles kohtuvaidlustes M. Sprengeri süüditunnistamist KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ning tema karistamist 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Mõistetud karistuse palus prokurör jätta KarS § 73 alusel 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.
5. Kannatanu L P . esindaja M. - L. M. kohtuistungil, et M. Sprengerile esitatud süüdistus on põhjendanud, ning nõustus prokuröri taotletud karistusega. Samuti palus kannatanu esindaja rahuldada tsiviilhagi ja mõista M. . P. välja 6082,25 eurot.
6. Süüdistatav M. Sprenger kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistusest ja tsiviilhagist aru, kuid ei tunnistanud end süüdi ega nõustunud hagiga. Ta selgitas, et abistas L. P.
7. a juuni algusest kuni
8. a märtsini, täites L. P. erinevaid ülesandeid. Muu hulgas võttis M. Sprenger L. P. süüdistuses märgitud kuupäevadel ja summades L. P. ja PIN-koodiga sularaha välja, viis väljavõetud sularaha L. P. andis pangakaardi talle tagasi. M. Sprenger arvab, et praegust kriminaalasja alustati, sest tuleb välja, et L. P. informeerinud oma tütart, et ta polnud enam suuteline kogu aeg M. Sprengeriga kaasas käima. Samamoodi ei rääkinud L. P. muudest probleemidest.
9. M. Sprengeri kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello leidis, et M. Sprengeri süü pole piisavalt tõendatud, ja palus M. Sprengeri õigeks mõista. Vaidlust pole selles, et M. Sprenger võttis süüdistuses märgitud kuupäevadel ja summades L. P. ja PIN-koodiga sularaha välja, kuid küsitav on, mis sai väljavõetud sularahast edasi. Nimetatud asjaolu kohta on lubatavateks tõenditeks vaid süüdistatava M. Sprengeri ja kannatanu L. P. , tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga ning rohkem tõendeid pole võimalik koguda. Tunnistaja A. S. pole tõendina lubatavad, sest ta viibis kohtueelses menetluses kannatanu L. P. juures. Kuna kohtus oli võimalik küsitleda kannatanut vahetult, pole võimalik tõendina kasutada ka tunnistaja ütlusi selle kohta, mida kannatanu talle rääkis. Prokurör tegi erinevaid oletusi, miks oleks inimene pidanud sularaha välja võtta, kuid need jäävad üksnes oletusteks. Kaitsja ei taha öelda, et L. P. saa asjadest aru, kuid vanad inimesed on natuke teistmoodi kui 3 need inimesed, kes pole veel nii vanaks elanud. Kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtu seisukoht S. K. S. M. L. P. A. S. süüdistatav M. Sprenger ning uuriti dokumentaalsete tõenditena kannatanu L. P. arvelduskonto väljavõtteid ja Swedbank turvakaamera fotosid. Kuigi kaitsja märkis, et tunnistaja A. S. pole tõendina lubatavad, siis kohus selle seisukohaga ei nõustu. Tulenevalt

§ 287

lg-st 2 kuulatakse tunnistaja üle ülekuulamata tunnistajate juuresolekuta ja

§ 37

lg 3 järgi kohaldatakse menetlustoimingus kannatanule tunnistaja kohta sätestatut. Eelnevast tulenevalt on kaitsjal iseenesest õigus selles, et kohtus ülekuulamata tunnistaja ei tohiks saada teada teiste ülekuulatavate (sh kannatanu) ütlustest. Kõnealuse nõude eesmärk on välistada isikuliste tõendiallikate mõjutamine ja püüelda ütluste võimalikult suure objektiivsuse poole. 8. Erinevalt kaitsjast leiab kohus aga esiteks, et

§ 287

lg-s 2 ettenähtud reegli rikkumine ei puuduta ütluste lubatavust, vaid sellele tuginedes saab kahtluse alla seada ütluste usaldusväärsuse. Analoogiliselt mõjutab isikulise tõendiallika usaldusväärsust näiteks see, kui ütluste andjad lepivad ütluste andmises omavahel kokku. Seisukohta, et isikulise tõendiallika mõjutamine muust allikast pärineva infoga ohustab tema usaldusväärsust, toetab ka Riigikohtu praktika (vt RKKK 24.10.

1. a määrus nr 3-1-1-74-16, p 17).
2. Teiseks pole praegusel juhul tõendatud, et tunnistaja A. S. kohtueelses menetluses kannatanu L. P. juures. Vastates kohtus kaitsja sellele küsimusele, selgitas tunnistaja nimelt, et ta viibis L. P. ajal samas majas, kuid mitte L. P. . Kohus märgib, et järelikult ei viibinud tunnistaja kannatanu ülekuulamise juures

§ 287lg 2 mõttes.

Samuti pole kohtule esitatud tõendeid, mis tunnistaja selle väite kummutaks või kahtluse alla seaks. Kuigi kaitsja väitis kaitseaktis ja eelistungil, et kannatanu L. P. protokollil on kannatanut saatva isiku allkiri, mis sarnaneb tunnistaja A. S. , ei küsinud kaitsja siiski kohtuliku uurimise käigus luba näidata tunnistajale kannatanu ülekuulamisprotokolli kõnealust lehekülge ega küsinud tunnistajalt, kas seal on tema allkiri või millistel asjaoludel see allkiri kannatanu ülekuulamisprotokollile sattus. Lisaks ei esitanud kaitsja kannatanu ülekuulamisprotokolli lehekülge ka kohtule väidetavat menetlusõiguse rikkumist kinnitava tõendina ja loobus oma esialgsest taotlusest teha L. P. juures viibinud isiku tuvastamiseks järelepärimine Lõuna Prefektuuri uurijale Jaak Kambrile. Kokkuvõtlikult loobus kaitsja kohtuliku uurimise käigus kõikidest võimalustest kontrollida, kas tunnistaja A. S. , et ta ei viibinud kohtueelses menetluses kannatanu L. P. juures, vastab tõele. Järelikult ei tekkinud kaitsjal tunnistaja kõnealuse väite tegelikkusele vastavuses tõsiseltvõetavaid kahtlusi, mistõttu pole tal ka hiljem alust vastupidist välja tuua.

§ 300

lg 1 kohaselt võivad kohtumenetluse pooled kohtuvaidlustes tugineda vaid kohtulikul uurimisel uuritud tõenditele. Kuna praeguses asjas pole tunnistaja A. S. kannatanu L. P. juures tõendatud, pole kohtul põhjust arvata, et tunnistajat mõjutati lubamatult enne kohtuistungit. Lõpliku seisukoha tunnistaja ütluste usaldusväärsuse osas võtab kohus edaspidi, arvestades ka muudest tõenditest tulenevat teavet. 10. Mis puudutab kaitsja väidet, et tunnistaja A. S. pole tõend, sest kohtus oli võimalik küsitleda ka vahetut tõendiallikat (s.o L. P. ), siis iseenesest sätestab

§ 66

lg 21 tõepoolest, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, pole üldjuhul tõend. Praeguses asjas andis tunnistaja A. S. aga ütlusi muu hulgas selle kohta, kuidas talle vormistati

1. a veebruaris L. P. volitus vaadata L. P. seisu, kuidas ta nägi, et L. P. on raha ära kadunud, ja kuidas ta vaatas seejärel L. 4 P. , kui L. P. soovis. Samuti kirjeldas A. S. , kuidas ta avastas
2. a märtsis L. P. paiku, et L. P. on taas 350 eurot broneeringus, püüdis välja selgitada, kus see raha võis olla kulutatud, ja jõudis järeldusele, et tegemist on ilmselt sularaha väljavõtmisega. Samuti küsis A. S. . P. kohta M. Sprengerilt, kes ütles, et ta ei tea midagi. A. S. siiski L. P. korralikumalt vaatama, suhtles veel M. Sprengeriga ja pöördus lõpuks politseisse. A. S. kohtus sedagi, et kui ta võttis L. P. L. P. ja PIN-koodiga sularaha välja, tegi ta seda alati Coopi kauplusest. Kohus märgib, et kuna kõiki eelkirjeldatud asjaolusid tajus tunnistaja A. S. , pole

§ 66lg 21 asjakohane ja tunnistaja ütlused on lubatav tõend.

Ülejäänud tõendite lubatavust kahtluse alla ei seatud.

1. L. P. Panga arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõtte kohaselt võeti tema arvelduskontolt 15-l korral välja sularaha järgmiselt: 1) 07.06.2020 kell 18.02 300 eurot; 2) 08.06.2020 kell 12.23-12.25 460 eurot; 3) 04.07.2020 kell 16.47 850 eurot; 4) 24.07.2020 kell 18.24-18.25 550 eurot; 5) 14.08.2020 kell 16.03-16.04 400 eurot; 6) 29.08.2020 kell 17.3717.38 400 eurot; 7) 10.09.2020 kell 17.12 450 eurot; 8) 19.09.2020 kell 16.39 450 eurot; 9) 10.10.2020 kell 16.02 300 eurot; 10) 28.10.2020 kell 18.38-18.39 250 eurot; 11) 14.11.2020 kell 16.23-16.24 400 eurot; 12) 09.12.2020 kell 14.00 200 eurot; 13) 05.01.2021 kell 15.18 300 eurot; 14) 08.02.2021 kell 14.22-14.23 250 eurot; 15) 20.03.2021 kell 13.01-13.02 350 eurot. Need kuupäevad ja summad kattuvad süüdistuses märgituga. Nähtuvalt Swedbank sularahaautomaadixxxxxxxxxx fotodelt võttis kahel viimasel kuupäeval (s.o 08.02.2021 kell 14.23 ja 20.03.2021 13.02) L. P. raha välja süüdistatav M. Sprenger. Ning M. Sprenger kinnitas ka kohtus ise, et ta võttis süüdistuses märgitud kuupäevadel ja summades L. P. ja PIN-koodiga sularaha välja. Kohus märgib, et seega pole vaidlust, et M. Sprenger võttis ajavahemikul 07.06.2020-20.03.2021 (s.o peaaegu 10 kuu jooksul) igakuiselt L. P. välja kokku 5910 eurot sularaha.
2. Nii kannatanu L. P. ka süüdistatava M. Sprengeri kohtuistungil antud ütluste kohaselt on L. P. . Sprengeri ristiema ja nad tunnevad üksteist alates M. Sprengeri sünnist. Samuti abistas M. Sprenger alates
3. a juunist (s.o pärast seda, kui L. P. haiglast koju) kuni
4. a märtsini L. P. tegemisel. M. Sprenger täitis L. P. erinevaid ülesandeid, sealhulgas viis teda autoga poodi, kus L. P. oma ostude eest pangakaardiga. Mõnikord käis M. Sprenger L. P. ka üksi poes, kuid selleks andis L. P. . Sprengerile alati sularaha. Kohus toob välja, et seega lahknevad L. P. M. Sprengeri versioonid L. P. ja PIN-koodi kasutamise kokkulepete, pangaautomaadist sularaha väljavõtmise põhjuste ning väljavõetud sularaha edasise saatuse osas.
5. Nimelt selgitas L. P. , et kõik tema abistajad (sh M. Sprenger) käisid poes või apteegis sularahaga ja et ta ei andnud kellelegi oma pangakaarti. Kui L. P. kaardi, öeldi pangas, et kaarti ei tohi kellelegi anda, ja see oli nagu Aamen kirikus, et ei tohi anda. Ükskord sisestas M. Sprenger poes L. P. -koodi, kui L. P. näinud hästi. L. P. teadnud, et M. Sprenger võttis tema pangakaardi ja et tal on üldse raha pangast ära kadunud. Samuti ei palunud L. P. . Sprengeril sularaha välja võtta ega tea, kust see jutt on tulnud. M. Sprenger pole L. P. toonud. L. P. ise sularaha välja Vastseliina Konsumi poest iga ostuga 100 eurot. Ta ei oska oma kontojääki vaadata, kuid tema kasutütar on Vastseliina Konsumis müüja ja ükskord (L. P. mäletanud täpselt, millal) tekkis tal huvi ja ta küsis kasutütrelt, kuidas kontojääki vaadata. Kasutütar näitas L. P. , kuidas pangaautomaadist kontojääki vaadata, ja siis nägi L. P. , et tal on ainult 1400 eurot. Teist korda vaatas L. P. kontojääki kuu või kahe pärast. L. P. pidi pangas olema 6000 eurot, kuid nüüd oli ainult
6. Siis tekkis L. P. kahtlus, et kuhu tema raha on jäänud. L. P. kogu aeg pensionirahaga asju ajada, et matuseraha oleks alles. 06.02.2021 helistas L. P. tütrele, et teha volitus tütre nimele, ja nad tegidki 06.02.2021 volituse ära. Pärast seda sai 5 tütar L. P. vaadata. Pangast öeldi, et alates 06.02.2021 ei saa keegi enam L. P. puutuda, kuid esmaspäeval helistas tütar ja küsis, miks L. P. raha välja võttis. Tegelikult L. P. võtnud raha välja. Kui L. P. kuulis, kui suur summa on ära kadunud, andis tütar asja kohtusse ja politsei kuulas L. P. . L. P. ise jõudnud käia neid asju ajamas ega taha muud kui oma raha tagasi. L. P. rahakotti laua alumisel korrusel ja laudlina oli peal, kuid küllap M. Sprenger nägi, kui L. P. rahakotti võttis.
7. M. Sprenger rääkis omakorda, et ta sisestas poes kauba eest tasumisel L. P. -koodi mitmel korral ja samuti andis L. P. oma pangakaardi, et M. Sprenger tooks talle sularaha. L. P. , et käigu M. Sprenger ära, tal läheb kiiresti ja L. P. hakka end riidesse panema. Samuti L. P. maha ega olnud enam suuteline M. Sprengeriga kogu aeg kaasas käima. L. P. oli
8. aasta sügise poole ka näohalvatus, ta ei tahtnud kuhugi minna ja palus seetõttu M. Sprengeril igal pool käia. L. P. M. Sprengerile oma PIN-koodi ja samuti oli tal rahakoti vahel ruuduline paber, kuhu oli PIN-kood kirjutatud. Alati kui M. Sprenger käis poes või võttis sularaha välja, pani ta kõik kaardid ja raha, mis üle jäi, L. P. peale ja sinna see jäi. L. P. ka M. Sprengerile ühe oma rahakoti, mida M. Sprenger kasutas enda tarbeks. L. P. andnud M. Sprengerile aru, mida ta oma rahaga teeb, ja M. Sprenger ei tea, mille peale L. P. raha kulutas. M. Sprenger käis poes sularahaga. Pangakaardiga võttis ta üksnes automaadist sularaha välja. L. P. sularaha poest välja, kuid M. Sprenger ei tea, miks ta ise samamoodi ei teinud. Sellest polnud juttu, et teise panga automaadist sularaha väljavõtmisega kaasneb teenustasu. M. Sprenger arvab, et praegust kriminaalasja alustati, sest tuleb välja, et L. P. informeerinud oma tütart, et ta polnud enam suuteline kogu aeg M. Sprengeriga kaasas käima. Samamoodi ei rääkinud L. P. muudest probleemidest.
9. Kohtu hinnangul on L. P. usaldusväärsem. Riigikohus on selgitanud, et ütluste kui isikulise tõendiallika puhul sõltub nende usaldusväärsus muu hulgas ütluste andja isikuomadustest ja tajumise asjaoludest. Muu hulgas kinnitab ütluste usaldusväärsus see, kui ütluste andja suudab üksikasjalikult osutada näiteks aset leidnud kohtumiste asjaoludele; suudab reprodutseerida detailirohkelt aset leidnud vestlusi; samuti, kui ta ei kajasta mitte üksnes vestluste ning asjaolude põhisisu, vaid ka nn kaasuvaid detaile, mis ei olegi kuriteoga iseenesest seotud. Tavapäraselt ei suuda valeütlusi andev isik enda väiteid selliste detailidega varustada. Kohtupraktikas on mingi tõendi usaldusväärsust põhjendatud ka selle kaudu, kuidas see tõend n-ö riimub teiste tõenditega. Riimuvate tõendite kogum suurendab kindlasti selle kogumiga kajastatava asjaolu tõenäosust, kuid riimumine ise ei ole siiski ühtegi tõendit iseloomustav tunnus, mis tõstaks selle usaldusväärsust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.02.
10. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 14).
11. Praeguses asjas andsid kannatanu ja süüdistatav kohtus võrdselt üksikasjalikke ütlusi, kusjuures mõlemad kirjeldasid ka nn kaasuvaid detaile, mis pole etteheidetava kuriteoga iseenesest seotud. Nii selgitas L. P. , kus ta oma rahakotti hoidis, kust ja kuidas ta ise sularaha välja võttis, millal ja kuidas tal tekkis kahtlus, et tema pangakontolt on raha kadunud, kuidas sekkus sündmuste käiku tema tütar A. S. kuidas jõudis praegune asi politseisse. M. Sprenger kirjeldas omakorda, kuidas L. P. talle oma PIN-koodi, kuhu L. P. -kood oli kirjutatud, kuidas M. Sprenger pani iga kord sularaha koos pangakaardiga L. P. peale ning kuidas L. P. M. Sprengerile ka ühe oma rahakoti, mida M. Sprenger kasutas enda tarbeks. Kohus märgib, et seega pole ainuüksi ütluste üksikasjalikkuse põhjal võimalik kumbagi versiooni eelistada.
12. Samas ̶ nagu ülal öeldud ̶ uuriti kohtuistungil ka muid tõendeid, mis on kooskõlas kannatanu L. P. . Esiteks kuulati kohtus tunnistajana üle L. P. A. S. , kes selgitas, et ta sai
13. a veebruaris õiguse vaadata L. P. jääki, sest L. P. oma kontojääki teada. Selleks läksid 6 A. S. L. P. , kus A. S. , et L. P. oli võrreldes varasemaga oluliselt vähem raha. A. S. oli L. P. ca 6000 eurot, kuid enam seda polnud, ja A. S. tekkis küsimus, kuhu raha on jäänud. A. S. mäleta, kas nad rääkisid sellest L. P. , kuid A. S. üllatunud. Seejärel vaatas A. S. . P. , kui L. P. soovis. Kui A. S.
14. a märtsis L. P. (s.o 21.03.) paiku xxxxxxxxxxxxxx, tahtis L. P. vaadata ja A. S. oli jälle üllatus, sest 350 eurot oli broneeringus. A. S. välja selgitada, kus see raha võis olla kulutatud, käis küsimas ja jõudis järeldusele, et ilmselt on tegemist pangaautomaadist sularaha väljavõtmisega. Samuti küsis A. S. . P. , mida ta on viimasel ajal selle rahaga teinud, kuid L. P. teadnud midagi. Kui A. S. M. Sprengerilt, kas viimane teab, kuidas võis L. P. raha ära kaduda, vastas M. Sprenger, et ei tea. Kui A. S. uuesti, et kas M. Sprengeril on mingeid versioone, sest M. Sprenger on siiski L. P. , hakkas M. Sprengeril käsi värisema. Seejärel ütles A. S. , et kui see asi välja ei tule, pöördub ta politseisse, mispeale vastas M. Sprenger, et ärgu A. S. kohe politsei poole pöördugu. Mõni aeg hiljem kirjutas ja helistas A. S. . Sprengerile ning tegi ettepaneku ajada asjad omavahel korda, sest kõik on ekslikud ja teevad vigu, kuid M. Sprenger ei andnud mingisugust positiivset vastust, mistõttu andis A. S. politseisse. A. S. ka ise L. P. poes käinud ja üldiselt ostis ta oma raha eest L. P. . Mõnikord palus L. P. S L. P. eest asju osta ja L. P. sularaha välja võtta ning selleks andis L. P. S oma pangakaardi. A. S. L. P. sularaha välja alati poest.
15. Kohtu hinnangul on tunnistaja A. S. usaldusväärne tõend. Eelpool leidis kohus, et tunnistaja lubamatu mõjutamine pole tõendatud, ja kohtumenetluse pooled ei esitanud ka ühtki muud väidet, mis seaks tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Tunnistaja A. S. langevad kokku kannatanu L. P. , et L. P. alates
16. a veebruarist teada oma arvelduskonto jääki, et L. P. oli oodatust tunduvalt vähem raha ja et praegust kriminaalasja alustati, kui A. S. politsei poole.
17. Teiseks uuriti kohtus L. P. Panga arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõtteid, kusjuures need väljavõtted kajastavad L. P. seisu ajavahemikus 01.01.2019-08.04.2021 (s.o ca 2 aasta ja 3 kuu vältel). Seega hõlmavad arvelduskonto väljavõtted ka M. Sprengerile etteheidetavate tegude toimepanemisele eelnenud aega ning ulatuvad ajas tagasi ca 1 aasta ja 6 kuud enne M. Sprengerile etteheidetavate tegude toimepanemist (s.o enne 07.06.2020). Kokkuvõtlikult nähtub pangakonto väljavõtetest, et alates 01.01.2019-30.05.2020 (s.o 1 aasta ja 5 kuu jooksul enne M. Sprengerile etteheidetavate tegude toimepanemist) jäid L. P. kulutused vahemikku 225-860 eurot, kusjuures vaid 4-l kuul (s.o
18. a juulis, oktoobris ja detsembris ning
19. a mais) olid L. P. üle 800 euro. Samuti oli L. P. 01.01.
20. a seisuga ca 6136 eurot ja 27.05.
21. a seisuga ca 6060 eurot. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt langevad liikumised L. P. kokku tema väitega, et ta püüdis igapäevakulusid katta oma pensionirahaga nii, et suurem summa jääks alles.
22. Edasi tuleneb L. P. väljavõtetest, et alates
23. a juunist kuni oktoobrini (s.o 5 esimese kuu jooksul M. Sprengerile etteheidetavate tegude toimepanemise ajal) suurenesid L. P. kulutused koos süüdistuses kirjeldatud sularaha väljavõtmistega 1014-2135 euroni. Ilma M. Sprengerile etteheidetavate sularaha väljavõtmisteta oleksid L. P. väljaminekud jäänud vahemikku 464-785 eurot. Samuti oli L. P. 27.10.
24. a seisuga 1460 eurot. Seega vähenes L. P. 5 esimese kuuga ca 4600 euro võrra. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt tõusid M. Sprengerile etteheidetavate sularaha väljavõtmiste tõttu märkimisväärselt lühikese aja jooksul L. P. rahalised väljaminekud ja vähenes oluliselt L. P. . Pidades silmas L. P. hoida suuremat summat alles ja harjumust hoida igakuiseid kulutusi enam-vähem saadava pensioni piirides, ei lange kõnealused muutused kuidagi kokku L. P. . See asjaolu toetab kohtu silmis L. P. , et M. Sprenger võttis sularaha välja L. P. , ei toonud raha L. P. ja L. P. kasutanud väljavõetud sularaha oma tarbeks. 7
25. Kohus möönab, et alates
26. a novembrist kuni
27. a märtsini (s.o järgenud 5 kuu jooksul) olid L. P. kulutused koos süüdistuses kirjeldatud sularaha väljavõtmistega 659-910 eurot, kuid tunnistajana A. S. , et M. Sprenger jäi 2020-2021 aastavahetusel haigeks ega saanud enam igapäevaselt L. P. . Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt polnud M. Sprengeril muu hulgas tervislikel põhjustel võimalik viimase 5 kuu jooksul varasemaga võrreldes sama suuri summasid välja võtta. Samuti oli L. P. lühikese aja jooksul oluliselt vähenenud, mis takistas täiendavalt varasemaga võrreldes sama suurte summade väljavõtmist. Kokkuvõtlikult toetavad L. P. väljavõtted kohtu hinnangul tema ütlusi ja tõendavad kaudselt, et L. P. palunud M. Sprengeril oma pangakaardi ja PIN-koodiga sularaha välja võtta.
28. Kolmandaks ütles tunnistaja A. S. sedagi, et kui L. P. talle oma pangakaardi ja palus sularaha tuua, võttis A. S. sularaha välja Vastseliina Konsumi poest. Kohus märgib, et järelikult erines M. Sprengeri tegevus süüdistuses märgitud summade väljavõtmisel L. P. lisaks ka veel selle poolest, et erinevalt L. P. ja tema palvel tema pangakaardiga tehinguid teinud A. S. ei võtnud M. Sprenger sularaha välja Vastseliina Konsumi poest, vaid Swedbank sularahaautomaadist. Kõnealune asjaolu süvendab täiendavalt kohtu veendumust, et M. Sprengeri tegevus polnud L. P. kooskõlastatud, sest sellisel juhul poleks tal olnud ühtki mõistlikku põhjust käituda L. P. ja A. S. teistmoodi.
29. Neljandaks pole ka M. Sprengeri hilisem käitumine A. S. suhtlemisel kooskõlas tema väitega, et M. Sprenger võttis sularaha välja L. P. . Juhul, kui see oleks tõepoolest nii olnud ja M. Sprenger oleks viinud sularaha L. P. , poleks M. Sprengeril olnud vähimatki põhjust jätta seda asjaolu A. S. avaldamata, kui A. S.
30. a kevadel M. Sprengerilt, kas viimane teab midagi L. P. kadunud rahast. Arvestades, et L. P. M. Sprenger tunnevad üksteist alates M. Sprengeri sünnist, M. Sprenger on L. P. , keda A. S. , ning et M. Sprenger käis alates
31. a juunist kuni
32. a märtsini (s.o peaaegu 2 aasta jooksul) igapäevaselt L. P. , on kõik asjaosalised omavahel niivõrd tihedalt seotud, et M. Sprengeri vaikimine tema ja L. P. kokkulepetest on arusaamatu.
33. Ning viimaks pole praeguses asjas tegemist olukorraga, kus eakas kannatanu ei oska oma kontojääki vaadata, majandab pikema aja jooksul oma sisetunde põhjal, arvates, et igakuiseid kulutused jäävad pensioni piiridesse, kuid avastades hiljem, et arvelduskontol on oodatust vähem raha, usub, et tema abistaja võttis raha endale. Kuna käesoleval juhul käib vaidlus selle üle, kas M. Sprengeril oli üldse L. P. tema pangakaarti ja PIN-koodi kasutada ning L. P. sularaha välja võtta, tuleb M. Sprengeri versiooni tegelikkusele vastavuse korral kõne alla, et L. P. kohtus teadlikult M. Sprengeriga sõlmitud kokkulepete ja raha kulutamise kohta või ta lihtsalt ei mäleta neid asjaolusid. Kohtu arvates pole kumbki võimalus tõsiseltvõetav. Kohtumenetluses ei ilmenud ühtki motiivi, miks peaks L. P. valeütlusi andma. Samuti heidetakse M. Sprengerile süüdistuses ette, et ta võttis ajavahemikul 07.06.2020-20.03.2021 (s.o peaaegu 10 kuu jooksul) igakuiselt L. P. 15-l korral välja kokku 5910 eurot sularaha. Selleks, et L. P. , et ta on 15 korda andnud M. Sprengerile oma pangakaardi ja saanud M. , peaks L. P. esinema märkimisväärsed tajuhäired. Ükski kohtumenetluse pool aga L. P. ega mälu kahtluse alla ei seadnud. Samuti ei tekkinud kohtul kannatanu vahetu ülekuulamise käigus kahtlusi tema arusaamisvõimes.
34. Kokkuvõtlikult möönab kohus, et kuigi M. Sprengeri ja L. P. kokkulepete või nende puudumise kohta on ainsateks otsesteks tõenditeks M. Sprengeri ja L. P. ütlused, langevad ülejäänud kohtus uuritud tõendid kokku L. P. ja tõendavad seega kaudselt M. Sprengeri süüd. M. Sprengeri väidet kokkulepete olemasolu kohta ei toeta seevastu ükski kohtus uuritud tõend, 8 sealhulgas tema enda käitumine A. S. suhtlemisel. Arvestades eelnevat kogumis, leiab kohus, et L. P. on tervikuna usaldusväärsed ja need tuleb võtta aluseks kohtuotsuse tegemisel. M. Sprengeri süüd eitavad ütlused on ebausaldusväärsed ja kohus jätab need otsuse tegemisel kõrvale.
35. KarS § 213 lg 1 sätestab kuriteona muu hulgas teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Lähtudes L. P. , tuvastab kohus, et L. P. teadnud, et M. Sprenger võttis tema pangakaardi ja PIN-koodiga sularaha välja. Järelikult polnud M. Sprengerile usaldatud L. P. ja PIN-koodi (s.o juurdepääsu L. P. olevale rahale) ning seega sisestas ta pangakaardi ja PINkoodi abil sularaha välja võttes arvutiprogrammi ebaseaduslikult andmeid KarS § 213 mõttes. Kuna eelkirjeldatud tegevuse tagajärjel vähenes L. P. välja võetud sularaha summade (s.o sõltuvalt konkreetsest korrast 200-850 euro) võrra, tekitas M. Sprenger kannatanule varalist kahju. Seega pani M. Sprenger toime KarS § 213 lg 1 objektiivsetele tunnustele vastava teo.
36. Kohtu arvates on täidetud ka KarS § 213 lg 1 subjektiivsed tunnused. Kuna M. Sprenger ei viinud väljavõetud sularaha L. P. , tegutses ta sularaha välja võttes varalise kasu saamise eesmärgil. Arvestades, et M. Sprenger võttis L. P. ja kasutas seda salaja, realiseeris ta KarS § 213 lg 1 objektiivsed tunnused tahtlikult.
37. Kohtu hinnangul on süüdistuses M. Sprengeri tegevus õigesti kvalifitseeritud ka KarS § 213 lg 2 p 1 järgi (s.o korduvate tegudena). Kuigi M. Sprenger pani 10 kuu jooksul järjepidevalt sama kannatanu vastu samal viisil toime samasuguseid kuritegusid (s.o võttis 15-l korral L. P. tema pangakaardi ja PIN-koodiga arvelduskontolt sularaha välja), viis M. Sprenger pärast iga raha väljavõtmist L. P. tagasi ja võttis selle järgmisel korral uuesti. Viimati nimetatuga lõpetas M. Sprenger iga kord kuriteo toimepanemise ja uue kuriteo toimepanemise tahtluse tekkimisel pani järgmisel korral toime uue kuriteo. Seega on tegemist eraldi tegudega, mis tuleb kvalifitseerida KarS § 213 lg 2 p 1 järgi.
38. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning M. Sprenger oli talle etteheidetavate tegude toimepanemise ajal süüvõimeline, tuleb ta KarS § 213 lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistada. Karistus
39. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 213 lg 2 sätestab karistusena 1 kuni 5 aastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine määr on seega 3 aastat vangistust.
40. Asudes analüüsima M. Sprengeri süü suurust, märgib kohus, et M. Sprenger pani 10 kuu jooksul arvutikelmuse toime 15-l korral, võttes L. P. ja PIN-koodiga välja sõltuvalt konkreetsest korrast 200-850 eurot. Seejuures võttis M. Sprenger 200 eurot välja vaid ühel korral (s.o 09.12.2020) ja ülejäänud kordadel olid väljavõetud summad üle 200 euro (s.o 250850 eurot). Kokku võttis M. Sprenger L. P. välja 5910 eurot. Pidades silmas, et KarS § 213 lg 1 kohaldub olukorras, kus varaline kahju ületab 200 eurot (vrd KarS § 218), kuid jääb alla 40 000 euro (vrd KarS § 121 p 2 ja § 213 lg 2 p 3), on M. Sprengeri välja võetud summad keskmisest oluliselt väiksemad ja jäävad alammäära lähedale. Samas võttis M. Sprenger L. P. raha välja 15-l korral ja pani kuritegusid toime järjepidevalt 10 kuu jooksul. Arvestades 9 eelnevat, jääb M. Sprengeri süü suurus kohtu hinnangul alla keskmise, kuid välistab karistuse mõistmise alammääras.
41. Karistust raskendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Kuna M. Sprengerit pole varem kriminaalkorras karistatud, ei vaja ta edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks väga karmi kohtlemist. Ka üldpreventiivsed kaalutlused ei nõua raske karistuse mõistmist.
42. Pidades silmas eelnevat kogumis, tuleb kohtu hinnangul mõista M. Sprengerile karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mis tuleb jätta KarS § 73 l-te 1 ja 3 alusel 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest. Tsiviilhagi
43. L. . tsiviilhagis kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamist. Varaline kahju seisneb ajavahemikus 07.06.2020-20.03.2021 kokku 15-l korral L P . -pangakaardiga Swedbank pangaautomaadist välja võetud sularahas kokku 5910 eurot, mille M. Sprenger omastas. Samuti debiteeris pank sularaha väljavõtmise käigus Leida . teenustasusid kokku 172,25 eurot. Seega tekitas Merle Sprenger L. Partsiojale varalist kahju 6082,25 eurot. Kohtu hinnangul on tsiviilhagi põhjendatud.
44. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Praeguses asjas tuvastas kohus, et M. Sprenger võttis ajavahemikul 07.06.2020-20.03.2021 L. P. L. P. -panga kaardi ja PIN-koodiga L. P. välja kokku 5910 eurot, jättis väljavõetud sularaharaha endale ja tekitas sellega L. P. summas varalist kahju. Lisaks nähtub L. P. väljavõtetest, et kuna M. Sprenger võttis sularaha välja teise panga (s.o Swedbank) sularahaautomaadist, debiteeriti L. P. teenustasu kokku 172,25 eurot. Arvestades, et M. Sprenger tegutses L. P. , rikkus ta nii sularaha välja võtmisega kui ka teenustasude tekitamisega L. P. . Selline kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes õigusvastane. VÕS § 1050 lg 1 järgi süüd eeldatakse.
45. Eelnevast tulenevalt on M. Sprenger kohustatud hüvitama L. P. varalise kahju kogusummas 6082,25 eurot. Kohus rahuldab L. P. täielikult ja mõistab M. . P. välja 6082,25 eurot varalise kahju katteks. Kriminaalmenetluse kulud 37.

§ 180

lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt

§ 173

lg 1 p-st 1 ning § 175 lg-st 1 on menetluskulud tunnistajale

§ 178

kohaselt makstavad summad (p 2); määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). 38.

§ 179

lg 1 p 2 sätestab, et sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Kuna M. Sprenger tunnistati süüdi KarS § 213 lg 2 p 1 järgi, mis on teise astme kuritegu, on sundraha suurus 876 eurot (1,5 x 584 = 876). Samuti on praeguses asjas M. Sprengeri määratud kaitsja tasu ja kulud seoses kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel osalemisega 98,76 eurot. Kaitsja esitas kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 613,56 eurot (sh käibemaks 102,26 eurot), mille kohus rahuldas täies ulatuses. Seega on 10 määratud kaitsja tasu ja kulud kokku 712,32 eurot (98,76+613,56=712,32). Tunnistaja A. S. taotluse sõidukulu hüvitamiseks summas 82,36 eurot, mille kohus rahuldas

§ 178lg 1 p 3 alusel täies ulatuses.

Eelnevast tulenevalt on praeguses asjas kriminaalmenetluse kulud kokku 1670,68 eurot (876+712,32+82,36 =1670,68). 39. Kohtuistungil ei esitatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas kohtule eraldi taotlusi. Lähtudes eelnevast, tuleb kriminaalmenetluse kulud kogusummas 2483,18 eurot mõista Eesti Vabariigi kasuks välja M. Sprengerilt.

§ 423

ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Kannatanu valitud esindaja esitas kohtule taotluse hüvitada kannatanu esindaja tasu ja kulud kogusummas 463,20 eurot, millele lisandub tasu 09.11.
2. a istungil osalemise eest. Kohtu hinnangul on kõnealune taotlus põhjendatud. 41.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud muu hulgas valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Taotluse kohaselt on Leida . esindaja Mari-Liis Mereranna õigusteenuse tunnitasu 80 eurot (käibemaksuta). Kohtu arvates on see summa mõistliku suurusega. Samuti on toimikuga tutvumine (ajakulu 3 tundi), kannatanuga konsulteerimine (ajakulu 0,5 tundi) ja kohtuistungiks ettevalmistamine (ajakulu 1 tund) kannatanu huvide kaitsmiseks vajalikud toimingud ning nendeks kulunud aeg on põhjendatud. Seega tuleb kannatanule hüvitada kohtuistungile eelnenud esindaja toimingute eest 360 (80*4,5=360) eurot. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt osales kannatanu esindaja M. - L. M. .11.

1. a istungil kell 10:00-12:38 ja kell 14:00-14:31 (s.o 3 tunni ja 9 minuti vältel). Arvestades, et esindaja tunnitasu on 80 eurot, tuleb kannatanule hüvitada esindaja kohtuistungil osalemise eest 252 eurot. Kokku on esindaja tasu seega 612 (360+252=612) eurot.
2. Lisaks taotleb kannatanu esindaja sõidukulu hüvitamist seoses liikumisega büroost (Samblajuure 18, Saue vald) kohtuistungile (Vabaduse 13, Võru linn) ja tagasi (kokku 516 km) summas 103,20 eurot. Taotluse kohaselt arvestas kannatanu esindaja ühe kilomeetri kohta hüvitiseks 0.2 eurot. Kohtu arvates on ka see nõue põhjendatud. Kannatanu esindaja büroo ja Võru kohtumaja vaheline kaugus on 258 km ning edasi-tagasi sõites läbis esindaja tõepoolest 516 km. Samuti on taotletava hüvitise summa mõistliku suurusega. Järelikult tuleb L. P. seoses valitud esindaja teenuste kasutamisega kokku 715,20 (612+103,20=715,20) eurot.

§ 180lg 1 alusel tuleb nimetatud summa mõista M.

L. P. . Vastavalt taotlusele tuleb kannatanu menetluskulu hüvitis tasuda RAND Õigusbüroo OÜ arveldusarvele. (allkirjastatud digitaalselt) 11