Obsah (8)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 09.05.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-10708 Tsiviilasi A. M., I. G. S

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 07.07.2021 esitatud ja 22.11.2021 ning 03.03.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas nr 2-18-106996 alates oktobrist 2018 P. S.elt (kostja) välja mõistetud elatis igakuiselt summas 80 eurot tema tütarde A. M. (hageja I) ja I. G. S.e (hageja II) kasuks. Selle kohta oli sõlmitud kompromiss, mida Harju Maakohus kinnitas. Laste vajadused on aastatega muutunud suuremaks. Hageja I kulutused on olnud keskmiselt 335,88 eurot ja 2018 aastal 282,33 eurot ühes kuus. Hageja II kulutused ühes kuus 2021 aastal olid 465,47 eurot ja 2018 aastal 306,29 eurot. Seega on hageja I kulutused kasvanud 53,55 euro võrra ning hagejal II keskmiselt 159,18 euro võrra. 01.02.2022 kehtima hakanud perekonnaseadusest tulenevalt tuleb hagejate elatise suuruseks määrata baassumma 200 eurot, lisades sellele 3% brutokuupalgas, s.o 52,68 eurot ühes kuus. Kokku elatise summa 252,68 eurot. Hageja I sünnitunnistusele on kantud mõlemad vanemad, mille tõttu tuleb arvutatud elatise summa 252,68 eurot jagada pooleks, kuna mõlemal vanemal on oma lapse suhtes võrdne ülalpidamise kohustus. Hageja II sünnitunnistusele on kantud üksnes ema, P. S.. Perekonnaseaduse § 102 lõike 3 kohaselt kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Sellest tulenevalt hagejate esindaja palub välja mõista kostjalt hageja II ülalpidamiseks mitte vähem kui on kehtestatud PKS § 101, s.o 252,68 eurot ühes kuus. 2 Hagejate esindaja leiab, et on põhjendatud hagejate kasuks varasemalt väljamõistetud elatiste suurendamine. Varasemalt väljamõistetud summa 80 eurot ühe hageja kohta ei katnud laste tegelikke igapäevaseid vajadusi 2018 aastal ning olukorras, kus laste vajadused on aastatega oluliselt suurenenud, siis varasemalt välja mõistetud elatis ei ole piisav laste tegelike vajaduste rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad suurendada kostjalt välja mõistetud elatist ning välja mõista kostjalt hagejate kasuks igakuine elatis pooles Vabariigi Valitsuse kuupalga alammääras (2021 aastal 292 eurot), alates 06.07.2021 kuni 31.12.2021 ning alates 01.02.2022 kehtima hakanud PKS § 101 kohaselt suurendada elatist hageja I kasuks summani 126,34 eurot muutuva suurusena kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni 23.05.2025 ning hageja II kasuks summani 252,68 eurot muutuva suurusena kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni 12.01.2029. Samuti palusid hagejad määrata, et väljamõistetud baassumma muutub iga-aastaselt pärast indekseerimist. Kostja vastus Kostja palus hagiavalduse jätta rahuldamata. Arvestades, et kostjal on 2 ülalpeetavat, siis on ka alus vähendada elatist. Samuti ei ole tema sissetulek nii suur, et ta saaks tasuda elatist 292 euro ulatuses ühele lapsele. Kostja igakuine keskmine sissetulek on 850 eurot ning igakuised kulutused ca 692,50 eurot. Kostja sissetulekud ei võimalda maksta hagejatele elatist rohkem kui 80 eurot kuus. Kostja on teinud hagejate osas ka kulutusi ning andnud neile taskuraha. 28.01.2022 esitatud menetlusdokumendis on kostja märkinud, et on nõus tasuma igakuiselt mõlemale lapsele 110 eurot kuus. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima 3 hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja I vanemateks on kostja ja P. M. (tlk 9, 10) ning hageja II kohta on rahvastikuregistris tehtud üksnes kanne ema kohta, kelleks on kostja (tlk 11, 12). Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-20-19214 piiras kohus kostja hooldusõiguse hagejate suhtes nende elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja terviseküsimuste otsustamisel ning varahoolduses ning samuti määras kindlaks lastega suhtlemiskorra (tlk 57). Tsiviilasjas nr 2-18-106996 on kohus 14.09.2018 kinnitanud kompromissi, mille kohaselt kohustus kostja tasuma mõlemale hagejale 80 eurot kuus alates 01.10.2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni (tlk 58). Käesolevas tsiviilasjas esitatud materjalide kohaselt paluvad hagejad väljamõistetud elatist suurendada miinimummäärani. Kohus selgitab, et hagejatel on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).

1. Esmalt tuvastab kohus asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-18-106996 14.09.2018 kohtulahendi tegemisel. 4 05.06.2018 esitatud hagiavalduse kohaselt palusid hagejad ning C.-L. S. kostjalt välja mõista elatise kõigile summas 250 eurot, s.o 2018 aastal kehtinud miinimumulatuses (tsiviilasi nr 2-18-106996, hagimaterjalid nähtavad kohtute infosüsteemist). Kostja tunnistas oma vastuses hagi, kuid märkis, et on suuteline tasuma üksnes 80 eurot. Seega loeb kohus tuvastatuks, et eelmise tsiviilasja menetlemise ajal oli kostja suuteline tasuma kolmele lapsele kokku 240 eurot (80*3). Hagejad on kompromissi korras nimetatud summaga nõustunud vaatamata sellele, et nende väidetavad igakuised kulud olid suuremad.
2. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt tuginevad hagejad sellele, et nende igakuised kulud on võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga suurenenud. 03.03.2022 esitatud hagiavalduse täpsustuses on hagejad välja toonud, et 2021 aastal on hageja I kulutused olnud keskmiselt 335,88 eurot ja hageja II kulud 465,47 eurot. Hagejate kulud koosnevad toidukuludest, puhastusvahendite kuulust, riiete kulust, koolikuludest, taskurahast, hobide ja muude tegevuste kuludest (s.h treeningud, laagrid), sidekuludest, tervishoiukuludest ja eluasemekuludest. Samuti on hagejad nimetatud täpsustuses välja toonud, et hageja I kulud aastal 2018 olid 282,33 eurot ühes kuus ning hagejal II 306,29 eurot. Seega on hageja I kulud kasvanud hagimaterjalide kohaselt keskmiselt 53,55 euro võrra ning hageja II kulud keskmiselt 159,18 euro võrra. Nimetatud kulude suurusele ega kulude kasvule ei ole kostja iseenesest vastuväiteid esitanud. Kohus asub seisukohale, et kostja viide Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse veebruar 2020 lõppraportile „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ ei ole käesoleval juhul asjakohane. Kohtul tuleb kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda konkreetse isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning ei saa hagejate igakuiseid kulutusi hinnata üksnes tehtud analüüsi pinnalt. Arvestades, et eelmine kohtulahend on tehtud 4 aastat tagasi, siis on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et hagejate igakuised kulud on selle ajaga suurenenud. Teadaolevalt on aastatega kallinenud ka eraisikute toidukorv, eluasemekulud ning muud eluks vajalikud tarbekaubad. Samuti on seaduses sätestatud miinimumelatise suurus muutunud ning ka hetkel kehtiv miinimum kostjalt väljamõistetud elatisest suurem. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on hagejad seega iseenesest õigustatud nõudma elatise suurendamist. Samuti asub kohus seisukohale, et kõik hagejate väljatoodud igakuised kulud (m.h toidukulud, riided, koolikulud, hügieen, tervishoid, eluasemekulud ja muud kulud) on vajalikud ja nende suurus mõistlik. Kuna hagejad ei ole soovinud miinimumist suuremat elatist, siis ei olnud vajalik esitada menetluses ka tõendeid vastavate kulude suuruse kohta. Arvestades aga hagejate enda poolt 03.03.2022 dokumendis väljatooduga, siis ei vasta hagejate igakuised kulud kuni 2021 kehtinud vähemalt kahekordsele miinimumelatisele (s.o 584 eurot) ega ka alates 2022 kehtivale kahekordsele miinimumelatisele. Kasutades elatiskalkulaatorit arvestusega, et hagejate seaduslik esindaja lapsetoetusi ei saa, siis võiks igakuiseks miinimumelatiseks olla perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 243,44 eurot ja alates 01.04.2022 255,64 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Hagejad on aga välja toonud hageja I kulud summas 335,88 eurot, millest kostja osa moodustab ca 168 eurot ja hageja II kulud 465,47 eurot, millest kostja osa moodustab ca 233 eurot. Seega on hageja I õigustatud elatise suurendamist nõudma kuni summani 168 eurot ning hageja II 233 eurot. 5
3. Kuigi kohus on eelnevalt leidnud, et hagejate igakuised kulud on suurenenud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga, siis elatise suurendamiseks tuleb kohtul ka kindlaks teha, kas kostja majanduslik olukord võimaldab kostjal tasuda elatist hagejatele rohkem kui välja mõistetud 80 eurot. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on välja toonud, et tema igakuine keskmine sissetulek on 850 eurot ning esitanud selle kohta ka palgatõendi (tlk 49). Palgatõendist nähtuvalt on aga kostja reaalseks igakuiseks keskmiseks sissetulekuks olnud ca 746 eurot (neto). Samuti on kostja esitanud oma pangakontode väljavõtteid perioodist 01.09.2021 kuni 25.11.2021, 01.10.2021 kuni 25.11.2021 ning perioodist 01.06.2021 kuni 01.09.2021 (tlk 73-74, 85-86, 90-93). Nimetatud konto väljavõtetest ei nähtu peale kostja väljatoodud töötasu suuremaid sissetulekuid ega ka vabu vahendeid. Kostja on välja toonud ka oma igakuised kulud kokku summas 692,50 eurot, s.h toidukulu 100 eurot; üür 360 eurot, kommunaalkulud 115 eurot, sidekulud 32,50 eurot, hügieenitarbed, ravimid, tervishoid summas 5 eurot, kohustused (elatis ts. asja nr. 2-18-106996) 80 eurot. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostjal sõlmitud üürileping, mille kohaselt kohustub ta tasuma üüri igakuiselt summas 360 eurot (tlk 51-54). Üüri ja kommunaalkulude tasumine nähtub ka kostja pangakontode väljavõttelt ning maksekorraldusest (tlk 62). Kostja on esitanud kulude tõendamiseks ka üksikuid elektri ja kommunaalkulude ning teleteenuste arveid (tlk 55, 79-84, 99). Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et teatud kulud kostjal igakuiselt tekivad, s.h kulud eluasemele, toidule, tervishoiule, hügieenile. Arvestades eeltooduga ning kostja esitatud tõenditega, asub kohus seisukohale, et kostja igakuised kulud on põhjendatud, vajalikud ja eluliselt usutavad ca 500 euro ulatuses. Kohus arvestab, et kostjal on võimalik ka teatud kulude osas kokku hoida (nt teleteenuste kulud) ning võlgnevuste ja täitemenetluste olemasolu ei ole iseenesest elatise vähendamise aluseks (tlk 89). Samuti märgib kohus, et kohustus oma kolmandale lapsele elatist summas 80 eurot tasuda (tlk 58) on ära langenud, kuna laps on saanud täisealiseks. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3- 6 2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Väljatoodud asjaolude ja esitatud tõendite pinnalt asub kohus seisukohale, et kostja peaks olema suuteline hagejatele elatist maksma vähemalt 120 euro ulatuses. Kostja väited laste teatud kulusid ise kanda ei ole asjakohased, kuna elatise tasumise mõtteks ongi see, et kohustatud isik täidab oma ülalpidamiskohustust elatise tasumisena. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei täida aga ülalpidamise eesmärki. Kui lastest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lastele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele. Kuna kostja ei ole ka tõendanud, et hagejad viibiks ka kostja juures teatud aja kuust ning et kostja tasuks hagejate põhikulude eest, siis ei ole ka täiendav elatise vähendamine põhjendatud.
4. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Elatist tuleb mõlema hageja puhul suurendada igakuiselt 120 euroni alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hageja I väljamõistetud elatis tuleb tasuda hageja I arvelduskontole ning hagejale II väljamõistetud elatis hageja II arvelduskontole. Kohus märgib, et kostja ei saa valida, kuhu ta elatist tasub. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 teise lause kohaselt on alla 18 aastasel füüsilisel isikul piiratud teovõime. Kui kohustus on täidetud sellisele isikule, siis loetakse kohustus võlaõigusseaduse § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks.
5. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 10. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises 7 abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8