Obsah (7)

§ 230§ 235§ 386§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 20.mai 2021.a, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-4904 Tsiviilasi Osaühing CREME hagi

§ 230

lg 1 esimene lause) lähtudes peaks hageja tõendama võlgnikuna, et tema suhtes ei ole võla sissenõudmine lubatav, saab hagejale sellise tõendamiskoormuse lepingu alusel toimuva sundtäitmise puhul panna üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on piiratud. Seetõttu piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb usutavaks) (

§ 235

mõttes), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks.

1. Asja materjalidest nähtuvalt A.A ja OÜ Concordia, keda esindas volikirja alusel U.A sõlmisid 29.12.2004 laenulepingu (tl 7). Laenulepingu p 1 ja 2 järgi andis kostja A.A OÜ-le Concordia laenu 300 000 krooni, intressimääraga 7% aastas tagastamise tähtajaga 29.12.
2. Laenu tagastamine koos intressidega pidi toimuma 4 osas kvartalite lõikes. Lepingu p 4.
3. kohaselt kohustus laenusaaja kuni 31.01.2005.a seadma laenu tagamiseks pandilepingu laenuandja kasuks kinnistule asukohaga Saaremaa, xxx küla, xxxx I ja/või xxxxx II. Punkt 6.
4. kohaselt leping lõpeb, kui laenaja on täielikult kustutanud oma võlgnevuse laenuandja ees ja on täitnud kõik lepinguga endale võetud kohustused.
5. 31.01.2005 on OÜ Concordia, keda esindas volikirja alusel U.A ja A.A vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (tl 8 jj). Lepingu p 2.
6. kohaselt seab omanik (OÜ Concordia) hüpoteegipidaja (kostja) kasuks xxxx kinnistule esimesele vabale järjekohale hüpoteegi summaga 350 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Lepingu p 2.
7. kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja nõuded alljärgnevalt: kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel 29.12.2004.a sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest, samuti tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest.
8. 23.04.2012 sõlmisid OÜ Vana Firma (likvideerimisel, end ärinimega ka OÜ Concordia) ja osaühing CREME kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt mh xxxx kinnistu võõrandati hagejale. Lepingu punkt 1.1.4 kohaselt on kinnistusraamatu neljandasse jakku kande nr 2 all sisse kantud järgmine hüpoteegi kanne: hüpoteek summas 350 000 krooni A.A kasuks (31.01.2005 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 4.02.2005). Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
9. 10.12.2019 esitas osaühing CREME (lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe) Pärnu Maakohtule hagiavalduse A.A vastu hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku saamiseks (tsiviilasi nr 2-19-19340). Pärnu Maakohtu 21.09.2020 otsusega (jõustus 31.07.2021 Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2021 otsusega) jäeti hagi rahuldamata (tl 16 jj). Vaidlus seisnes selles, kas tagatiskokkuleppest tulenev nõue on rahuldatud või mitte.
10. Antud asjas on hageja seisukohal, et täiteasjas nr 180/2021/245 on sundtäitmine lubamatu seetõttu, et 29.12.2004 sõlmitud laenulepingu alusel, mis oli ka hüpoteegi seadmise aluseks, pole kostja laenusaajale (OÜ Concordia) laenu üle andnud (puuduvad sellekohased tõendid) ja konkreetse lepingupoolte vahel on tegemist rahatu lepinguga. Hageja selline seisukoht tugineb väitele, et puudub laenu üleandmist tõendav täitmise kviitung VÕS § 95 lg 1 mõttes.
11. Kostja on seisukohal, et 29.12.2004 sõlmitud laenuleping ning 31.01.2005 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping on käsitletavad kui laenusumma üleandmist kinnitavad täitmise kviitungid.
12. Kohus leiab, et laenusumma üleandmist laenusaajale kinnitavad järgmised asjaolud ja tõendid: -Pärnu Maakohtu 21.09.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-19340 ja selles tuvastatud asjaolud; -tsiviilasjas 2-19-19340 10.12.2019 esitatud hagiavalduse (tl 67 jj) punktis 2 kinnitas Osaühing CREME hagejana, et jaanuaris 2005 andis A.A OÜ-le Concordia (kustutatud) sularahas laenu 350 000 krooni (22 369,08 eurot) seoses ühise äriprojekti arendamisega xxxx viljaelevaatori baasil; - samas tsiviilasjas 7.04.2020 kohtule esitatud menetlusdokumendi (tl 69 jj) punktis 1.
13. väitis osaühing CREME, et lepingut ei ole sõlmitud OÜ Concordia (kustutatud) ja kostja (A.A) vahel, kuna lepingul puudub kostja allkiri. Hageja taotles käekirjaekspertiisi läbiviimist juhuks, kui kostja vaidleb sellele vastu, kuid kohtule 20.05.2020 saadetud e-kirjas (tl 72, 73) loobus hageja ekspertiisi määramise taotlusest ja selgitas, et „15 aastat on teinud oma töö ja mälupilt on allakirjutanute osas veidi ähmastunud.“ Sellega nõustus hageja ning ka tema esindaja Urmas Arumäe, et laenuandjaks ja isikuks, kelle kasuks seati hüpoteek, oli siiski A.A; - 09.09.2020 esitatud menetlusdokumendi (tl 74) punktis 2 väitis hageja, et nõue on rahuldatud; - Tallinna Ringkonnakohus asus 30.06.2021 otsuse punktis 27 mh seisukohale (kinnitades maakohtu otsuses märgitut), et kuna kostja tõendas laenulepinguga ja hüpoteegi seadmise lepinguga tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava veenvusega tagatava põhinõude esinemist, siis vastuväidet, et laen on tegelikult juba ammu tasutud, pidi

§ 230lõikest 1 tulenevalt tõendama vastuväite esitaja, s.o hageja.

14. Kuigi eelmärgitud tsiviilasjas nr 2-19-19430 oli hageja osaühing CREME peamiseks väiteks laenulepingust tuleneva kohustuse puudumine kohustuse täitmise tõttu ja käesolevas tsiviilasjas on selleks kohustuse puudumine lepingu rahatuse tõttu, on tsiviilasja nr 2-19-19430 lahend tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 272 lg 2 kohaselt asjakohane tõend. Ja seda põhjusel, et kohtulahend tsiviilasjas nr 2-19-19430 tõendab, et laenulepingust tuleneva kohustus oli, vastupidiselt hageja poolt väidetule siiski olemas ning seega ei saanud olla tegemist rahatu lepinguga. Oluline ei ole see, kes laenusumma faktilistelt üle andis.

1. VÕS § 95 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. Kohus nõustub kostjaga selles, et 29.12.2004 laenulepingus ja 31.01.2005 hüpoteegi seadmise lepingus antud kinnitused on käesoleval juhul hinnatavad kviitungina raha kättesaamise kohta VÕS § 95 mõttes ning et hageja ei ole tõendanud, et laenulepingust tulenevat nõuet ei eksisteerinud. Laenulepingu p-s 1 on OÜ Concordia andnud kinnituse selle kohta, et talle antakse rahaline laen lepingus toodud tingimustel ja nõustunud laenu tagasi maksma lepingus toodud tingimustel ning hüpoteegi seadmise lepingu p-s 2.2 kinnituse selle kohta, et 350 000 kroonine hüpoteek tagab kõik sellest laenulepingust tulenevad nõuded tema vastu. Järelikult tuleb lugeda, et eelduslikult on raha üle antud. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Täitmise kviitung väljastatakse võlgnikule juhul, kui võlgnik on kohustuse täitnud, õigus nõuda kviitungi väljastamist tekib seega alles pärast kohustuse täitmist. Eraldi täitmise kviitungit ei saa võlgnik nõuda laenu andmise kohta, laenuandja poolset kohustuse täitmist tõendab sõlmitud leping. Nõustuda tuleb kostjaga selles, et hageja väide VÕS § 119 lg-te 1 ja/või 2 võimalikust kohalduvusest ei ole asjakohane, kuna vastuvõtuviivitusse sattumiseks peaks kostja olema keeldunud täitmist vastu võtmast. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et laenusaaja oleks oma kohustust täitnud ning seetõttu ei saanud kostja mistahes viisil ka vastuvõtuviivitusse sattuda.
2. 23.04.2012 kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu (tl 11 jj) punktis 2.
3. on kinnistu müüja (OÜ Vana Firma, end nimega ka OÜ Concordia) küll kinnitanud hagejale (osaühing CREME), et tema raamatupidamises ei ole kajastatud kohustusi (hüpoteegipidaja) A.Ai ees, kuid kohtu hinnangul osundab kostja õigesti sellele, et milliseid kinnitusi andis kinnistu müüja hagejale, ei oma mistahes tähendust hageja ja OÜ Concordia vahel 29.12.2004 sõlmitud lepingu osas. Seega ei oma vastav kinnitus või selle puudumine 23.04.2012 lepingus asjas tähendust ega tõenda hageja vastavaid väiteid laenu saamise ja tagastamise kohta. Laenu saamist tõendavad 29.12.2004 sõlmitud laenuleping ja 31.01.2005 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping. 31.01.2005 tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu punktis 2.2.
4. on märgitud, et hüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja (A.A) nõuded xxxx kinnistu (registriosa nr xxxxx) omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja (kostja) ja omaniku (OÜ Concordia) vahel 29.12.2004 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest. Eluliselt ei ole usutav, et laenusaaja seaks laenuandja kasuks enda kinnistule hüpoteegi laenusummat saamata.
5. Hageja väiteid ei tõenda ka 17.11.2021 esitatud foto väidetavalt U. Arumäe poolt saadetud ekirja väljatrükist C.R-le (tl 115), kuna Urmas Arumäe kui laenulepingu sõlmimisel laenusaaja esindajana tegutsenud isiku poolt kolmandale isikule antud selgitus laenu väidetava tagasimakse kohta ei tõenda, et kohustust oleks tegelikkuses ka täidetud. Kohus nõustub kostjaga, et laenusaajat lepingu sõlmimisel esindanud isiku kinnitust, et kohustus on täidetud, ei ole võimalik samastada võlausaldaja poolse kinnitusega kohustuse täitmise kohta. Seda enam, et eelnimetatud e-kiri on vastuolus hageja enda seisukohtadega, kuna selles kinnitatakse laenu saamist, mida aga hageja on eitanud.
6. Asjas ei oma tähtsust hageja väide võimaliku nõude aegumise kohta, kuna TsÜS § 1451 lg 1 kohaselt ei võta pandiga tagatud nõude aegumine pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel.
7. Eeltoodud põhjendustel puudub alus hagi rahuldamiseks ning sundtäitmine täiteasjas nr 180/2021/245 on lubatav.
8. Kuna hagi jäetakse rahuldamata tühistab kohus

§ 386lg 4 alusel hagi tagamise.

Menetluskulud 21. Et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel hageja kanda.

§ 174

lg-st 2 tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses alljärgnevalt. Kostja on kohtule esitanud 18.04.2022 menetluskulude nimekirja (tl 140 jj) ja 25.04.2022 selle täienduse (tl 148-149), millest nähtuvalt on kostja kandnud menetluskulusid summas 2352 eurot koos käibemaksuga järgmiselt: -materjalidega tutvumine, kostja 21.05.2021 vastuse koostamine, summa 528 eurot (koos käibemaksuga), õigusteenuse maht 2,75 h, tunnitasu määr 160 eurot + km; -8.07.2021 menetlusdokumendi koostamine, summa 384 eurot (koos käibemaksuga), õigusteenuse maht 2h, tunnitasu määr 160 eurot + km; -7.10.2021 vastuse koostamine kohtunõudele, summa 144 eurot (koos käibemaksuga), õigusteenuse maht 0,75, tunnitasu määr 160 eurot + km; -hageja seisukoha ja tõenditega tutvumine, 6.12.2021 menetlusdokumendi koostamine, summa 288 eurot (koos käibemaksuga), õigusteenuse maht 1,5 h, tunnitasu määr 160 eurot/h + km; -hageja seisukoha analüüs, 7.03.2022 menetlusdokumendi koostamine, summa 336 eurot (koos käibemaksuga), õigusteenuse maht 1,75 h, tunnitasu määr 160 eurot/h + km; -18.04.2022 menetlusdokumendi koostamine, summa 384 eurot (koos käibemaksuga), õigusteenuse maht 2 h, tunnitasu määr 160 eurot+km; - 25.04.2022 menetlusdokumendi koostamine, summa 288 eurot (koos käibemaksuga), õigusteenuse maht 1,5h, tunnitasu määr 160 eurot+km. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas toodud kulud vajalikud ja põhjendatud ning kooskõlas toimiku materjalidega. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 2352 eurot (

§ 175lg 1).

Kohus märgib kostja taotlusel otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik