Obsah (12)

§ 444§ 230§ 231§ 5§ 438§ 436§ 328§ 486§ 173§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 19. mai 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-21-118805 Osaühing EU

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. 10.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes

§ 444

lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. 11. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 12.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 13.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad

§ 328lg 1 kohaselt olema tõesed.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista 30 eurot tulenevalt asjaolust, et kostja on rikkunud 10.06.2018 hageja poolt opereeritavas parklas parkimistingimusi, parkides sõiduauto registreerimismärgiga XXX, mille omanik/vastutav kasutaja kostja oli, hageja opereeritavatesse parklasse ning jätnud parkimise eest tasumata. Lisaks palub hageja välja mõista sissenõudmiskulud summas 15 eurot. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata, kuna ta ei ole sõidukit kasutanud, ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud ning hageja ei ole tõendanud, et parkimistingimuste rikkumise hetkel oleks hageja välja toodud parkimistingimused kehtinud. Samuti leiab kostja, et hageja nõue on aegunud ning see ei ole esitatud mõistliku aja jooksul.
2. Esmalt annab kohus hinnangu nõude aegumisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul muutus hageja nõue sissenõutavaks parkimistrahvi maksetähtajale järgnenud päeval ehk 25.06.2018 ning oleks aegunud vastavalt kolm aastat hiljem. Hageja on esitanud avalduse maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks 21.06.2021 ehk enne nõude aegumistähtaega. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub 3 aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt, hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses.

§ 486

lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus selgituseks kostjale, et oluline on maksekäsu kiirmenetluse algatamise mitte makseettepaneku kättetoimetamise aeg. Seega leiab kohus, et kostja vastuväited hagi aegumise osas ei ole põhjendatud ning parkimislepingust tuleneva leppetrahvi nõue ei ole aegunud.

1. Kostja hinnangul tuleb hagi jätta rahuldamata VÕS § 159 lg 2 alusel, kuna hageja ei ole teatanud leppetrahvi nõudmisest kostjale mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja edastas kostjale kirjaga esmakordse meeldetuletuse võlgnevuse kohta 10.05.2021 ehk ligi kolm aastat pärast leppetrahvi vormistamist. Samas leiab kohus, et tegemist ei ole olukorraga, kus kostja sai leppetrahvist esmakordselt teadlikuks viidatud kirja edastamisel. Riigikohus on tsiviilasja nr 2-17-117146 lahendi punktis 12 selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Hageja on esitanud fotodega piisavalt tõendanud, et rikkumise kuupäeval on viidatud sõiduki kojamehe vahele asetatud leppetrahvinõue. Seega leiab kohus, et kostja pidi saama leppetrahvi nõudmisest teadlikuks selle vormistamise päeval.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 1-2). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).
3. Kostja tugineb oma vastuväidetes muuhulgas asjaolule, et tema ei ole hagejaga lepingut sõlminud ning tema ei ole vaidlusalusel ajal sõidukit kasutanud. Hageja on selgitanud ja esitatud fotoga tõendanud, et vaidlusaluse parkla sissesõidu juurde oli paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele, mis sisaldas tingimusi sõiduki parkimiseks. Kohus märgib, et viidatud tüüptingimustes on hageja avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja opereeritavasse parklasse pargib. Ka Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Seega toimub parklaoperaatori ja sõidukijuhi vahel lepingu sõlmimine automaatselt parklasse sisenedes. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega selles osas, et hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalune sõiduk oli rikkumise hetkel pargitud Ehitajate tee 148 Maxima parklasse ning et parkimistingimuste rikkumise momendil oleksid just need tüüptingimused kehtinud. Kohus on hinnanud hageja poolt sündmuskohal eelnevalt ja rikkumise hetkel tehtud fotosid koos GPS andmetega ning leiab, et hageja on tõendanud, et 10.06.2018 parkis sõiduk registrinumbriga XXX Maxima, Ehitajate tee 148 parklasse, mida opereeris hageja ning mil kehtisid hageja poolt välja toodud tüüptingimused. Lisaks on hageja Transpordiametist saadetud vastusega tõendanud, et 10.08.2018 oli sõiduki registrinumbriga XXX vastutavaks kasutajaks just kostja. Riigikohus on oma lahendites (nt 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahendis 3-2-1-68-16 (p 31), 26.01.2017 lahendis 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430) toonud välja, et vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingute täitmise eest sõiduki omanik või vastutav kasutaja kuni pole tõendatud vastupidist. Kuivõrd kostja ei ole toonud välja ega tõendanud, kes vaidlusalusel hetkel sõidukit kasutas, vastutab tema kui sõiduki vastutav kasutaja parkimistingimuste rikkumise eest. 4
4. Kohtu hinnangul on kostja rikkunud parkimislepingut ehk jätnud parkimise eest tasumata. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Võttes arvesse, et parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, oli hagejal õigus esitada leppetrahvi nõue. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks parkimise eest tasunud, seega on ta parkimislepingut rikkunud. Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus lahendis nr 2-153430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et leppetrahvinõuete esitamine ja nende sisu on tõendatud.
5. VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on veenvalt põhistanud, et kostjalt võla sissenõudmiseks on tekkinud kulu summas 15 eurot. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kostjalt välja mõista 15 eurot sissenõudmiskulude hüvitamise katteks.
6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamiselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 30 eurot ja võla sissenõudmiskulu summas 15 eurot. Menetluskulud
7. Kuna kohus rahuldas hagi, siis juhindudes

§ 173

ning kooskõlas

§-ga 162 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. 23.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

1. Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud kogusummas 692 eurot (7h x 80 eurot, millele lisandub käibemaks + maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulud summas 20 eurot). Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
2. Kohus leiab, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et hageja õigusabikulud summas 692 eurot on tsiviilasja materjale ja esitatud dokumente arvestades mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud kogusummas 767 eurot. 26.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda 5 menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 27.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 6