Obsah (8)

§ 199§ 74§ 75§ 78§ 16§ 56§ 57§ 58

Kriminaalasi nr 1-21-8809 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. märts 2022. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-8809 (21278002080) Kohtunik Mar

§ 199

lg 2 p 9 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav LAURI RÜNK Isikukood: 38207132712, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, põhiharidus, ametlikult töötu. Kriminaalkorras neli kehtivat karistust, neist viimane: Tartu Maakohtu 05.11.2020. a otsusega süüdi tunnistatud

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 kuu vangistust; väärteokorras kuus kehtivat karistust. Tõkend: ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel Kohtuistungi toimumise aeg 21. jaanuar ja 18. veebruar 2022. a RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Lauri Rünk

§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

2.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Lauri Rünk ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Lauri Rünki käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 4.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada Lauri Rünki käitumiskontrolli ajal alluma ettenähtud ravile SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses. 5. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Lauri kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Rünk elukohajärgse 6.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 04.03.

1. a. Käitumiskontrolli algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. Rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Jxxx Mxxxx tsiviilhagid täielikult ja mõista välja Lauri Rüngilt varalise kahju katteks 72 (seitsekümmend kaks) eurot 14 senti Jxxx Mxxxx kasuks (konto nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB Pank).
3. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Lauri Rüngilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 194 (ükssada üheksakümmend neli) eurot 40 senti ja kohtumenetluses 685 (kuussada kaheksakümmend viis) eurot 56 senti.
4. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Lauri Rüngil on õigus menetluskulud kogusummas 1860 (üks tuhat kaheksasada kuuskümmend) eurot 96 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. Lauri Rünk on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 155,08 eurot.
5. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
6. Selgitusse tuleb märkida „1-21-8809, menetluskulud, Lauri Rünk“.
7. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde CD-R plaadid Jõgeva Xxxxxxxxxxxxxxxi turvakaamera salvestistega. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu
9. Lauri Rünki süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi ning keda on karistatud kriminaalkorras 19.02.2018 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja viimati 05.11.2020 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt süüdi mõistetud

§ 199

lg 2 p 9 järgi 11.08.2020 toimepandud alkoholi varguse eest, millise karistuse kandmiselt ta vabanes 08.01.2021, jätkas samaliigiliste kuritegude toimepanemist süstemaatiliselt: • 14.09.2021 kella 18.30 paiku Xxxxxxxxxxxxxxxvõttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 pudelit (750

1. ml)Karksi õuna-rabarberi veini väärtusega 6 eurot 89 senti tükk ning multivitamiini Livol Multi Meestele väärtusega 11 eurot ja 59 senti, tekitades Xxxxxxxxxxxxxxx Jxxx Mxxxxle varalise kahju kokku 25 euro ja 37 sendi väärtuses, kuid kuritegu jäi lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kinni peale kassast möödumist kaupluse töötaja poolt; • 28.10.2021 kella 18:02 paiku Xxxxxxxxxxxxxxxvõttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 pudeli (200
2. ml)likööri Vana Tallinn väärtusega 5 eurot ja 90 senti, tekitades Xxxxxxxxxxxxxxx Jxxx Mxxxxle varalise kahju kokku 5 euro ja 90 sendi väärtuses; • 31.10.2021 kella 10:58 paiku Xxxxxxxxxxxxxxxvõttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 pudeli (500
3. ml)likööri Vana Tallinn Toffee väärtusega 8 eurot ja 29 senti, tekitades Xxxxxxxxxxxxxxx Jxxx Mxxxxle varalise kahju kokku 8 eurot ja 29 senti; • 07.11.2021 kella 17:34 paiku Xxxxxxxxxxxxxxxvõttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 pudeli (700
4. ml)viina Mõrnaja Na Moloke väärtusega 11 eurot ja 99 senti, tekitades Xxxxxxxxxxxxxxx Jxxx Mxxxxle varalise kahju kokku 11 eurot ja 99 senti; • 08.11.2021 kella 12:10 paiku Xxxxxxxxxxxxxxxvõttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 pudeli (500
5. ml)muud piiritusejooki 38% Sierra Tequila Silver väärtusega 20 eurot ja 15 senti, tekitades Xxxxxxxxxxxxxxx Jxxx Mxxxxle varalise kahju kokku 20 eurot ja 15 senti, kuid kuritegu jäi lõpule viimata Lauri Rüngist mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kinni peale kassast möödumist kaupluse töötaja poolt; • 15.12.2021 kella 12:36 paiku Xxxxxxxxxxxxxxxvõttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 pudeli (500ml) Vana Tallinn likööri väärtusega 9 eurot 99 senti ja 1 pudeli (500ml) Grants viskit väärtusega 9 eurot ja 99 senti, tekitades Xxxxxxxxxxxxxxx Jxxx Mxxxxle varalise kahju kokku 19 euro ja 98 sendi väärtuses; • 27.12.2021 kella 16:52 paiku Xxxxxxxxxxxxxxxvõttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 pudelit (500
6. ml)viina Danzka 40% väärtusega 12 eurot ja 99 senti tükk, tekitades Xxxxxxxxxxxxxxx Jxxx Mxxxxle varalise kahju kokku 25 euro ja 98 sendi väärtuses; 3 • 27.12.2021 kella 19:10 paiku Xxxxxxxxxxxxxxxvõttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 pudeli (500
7. ml)viina Mernaya 40% väärtusega 10 eurot ja 99 senti ja 1 pudeli (500ml) alkohoolse joogi Gin Kingsmill Rubi 38% väärtusega 10 eurot ja 25 senti, tekitades Xxxxxxxxxxxxxxx Jxxx Mxxxxle varalise kahju kokku 21 eurot ja 24 senti, kuid kuritegu jäi lõpule viimata Lauri Rüngist mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kinni peale kassast möödumist kaupluse töötaja poolt. Kaup on tagastatud kauplusele rikkumata kujul. Seega pani Lauri Rünk süüdistuse kohaselt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, ehk et

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtu seisukoht

1. Lauri Rüngile on esitatud süüdistus süstemaatilises alkoholi varguses
2. aasta teisel poolel Jõgeva linnas Xxxxxxxxxxxxxxxis kokku kaheksas episoodis. Varguste toimepanemine on igas episoodis tõendatud ning sellele ei ole vastu vaielnud ei süüdistatav ise ega tema kaitsja.
3. Süüdistatava käitumine on jäädvustatud Xxxxxxxxxxxxxxxi turvakaamera salvestistele. Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 40-51) on näha, kuidas Lauri Rünk paneb vargusi toime 14.09.2021, 28.10.2021, 31.10.2021, 07.11.2021 ja 08.11.
4. Vaatlusprotokollist on näha, kuidas Lauri Rünk erinevatel kuupäevadel paneb endale alkoholipudeleid kotti, põue või taskusse, eemaldab pudelitelt turvaelemente ning läbib kassat võetud alkoholi eest tasumata. Samuti on turvakaamera salvestistele jäädvustatud Lauri Rüngi poolt varguste toimepanemine 15.12.2021 (asitõendi vaatlusprotokoll tl 54-66) ja 27.12.2021 (asitõendi vaatlusprotokoll tl 6884). Ka neil kordadel Lauri Rünk eemaldab alkoholipudelitelt turvaelemente, paneb pudelid endale taskusse või põue ning läbib kassa alkoholi eest tasumata.
5. Kannatanu Jxxx Mxxxx esitatud hagiavaldustest (tl 31-32 ja 34-35) on näha, millist alkoholi ja millises väärtuses Lauri Rünk kindlatel kuupäevadel varastas või varastada üritas. Dokumentaalse tõendina on materjalide hulgas ka G4S õigusrikkuja üleandmise akt (tl 53), mis tõendab Lauri Rüngi õigusrikkujana kinni pidamist Xxxxxxxxxxxxxxxis 27.12.
7. Kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja Xxxxxx xxxxxxxxx, kes töötab Xxxxxxxxxxxxxxxis. Tunnistaja küsitlemisel lubas kohus esitada suunavaid küsimusi KrMS § 2881 lg 2 p 1, 2 alusel. Tunnistaja selgitas, et ta teab Lauri Rünki nägupidi kui isikut, kes käib poes kanget alkoholi varastamas. Süüdistatava käitumismuster on selline, et ta läheb alkoholi osakonda, eemaldab pudelilt turvaelemendi ja lahkub kiiresti, sageli ehitusosakonna kaudu. Mõnel korral on ta osa kauba eest ka maksnud, kuid alkoholi eest mitte. Tunnistaja selgitas, et osadel kordadel on Lauri Rünk poe töötaja poolt teolt tabatud, kuid osadel kordadel on vargus tuvastatud alles hiljem turvakaamera salvestiste järgi. Tunnistaja hinnangul on Lauri Rünk olnud rahulik ning on vahele jäädes pakkunud, et võib alkoholi eest ka maksta. Siiski on tunnistaja Xxxxxx xxxxxxxxx väga häiritud süüdistatava käitumisest, sest vargustega tegelemine võtab palju tema tööaega ning on ebameeldiv.
8. Süüdistatav Lauri Rünk tunnistab varguste toimepanemist ja tunneb ennast selle pärast väga halvasti. Ta möönis, et kui tal on alkoholi tarvitamise periood, siis ta tõesti paneb kindla käekirjaga vargusi toime.
9. Eeltooduga on tõendatud, et Lauri Rünk on pannud süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, täites sellega

§ 199lg 2 p 9 objektiivse koosseisu.

Süüdistatav pani teod toime kavatsetult

§ 16lg 2 tähenduses.

Lauri Rünk käis poes eesmärgiga alkoholi varastada, tema käitumine oli eelnevalt läbi mõeldud ja ta järgis kindlat mustrit, sh pudelitelt turvaelementide eemaldamine ja poest kiiresti lahkumine. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Lauri Rünk tuleb süüdi tunnistada

§

§ 199lg 2 p 9 järgi.

4 III Karistus 8. Käesolevas kriminaalasjas on peamiseks vaidlusküsimuseks Lauri Rüngile mõistetav karistus. Prokuröri hinnangul peaks süüdistatav asuma kandma reaalset vangistust, Lauri Rünk ja tema kaitsja sellega ei nõustu. 9.

§ 199

lg 2 p 9 järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Prokurör on taotlenud mõista Lauri Rüngile karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. 10.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 11. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nr 03.04.

1. a otsus 1-18-2232, p 71).
2. Süstemaatilise varguse eest mõistetava sanktsiooni keskmine määra on kaks ja pool aastat vangistust. Lauri Rüngi puhul esineb karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus (

§ 57

lg 1 p 3), karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58tähenduses ei esine.

Süüdistatava poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ei saa pidada rasketeks. Ta ei ole tekitanud kannatanule olulist majanduslikku kahju, samuti ei ole tema puhul esinenud vägivaldsust, teiste poekülastajate häirimist vms. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud mõista Lauri Rüngile karistus alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna Lauri Rünki on varasemalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, ei saa praegu mõistetav karistus olla siiski miinimummäära lähedal. Karistus 1 aasta 6 kuud vangistust on kohtu hinnangul Lauri Rüngi süüle vastav ja võiks olla piisav tema edasiseks mõjutamiseks. 13. Järgmisena tuleb lahendada küsimus sellest, et kas Lauri Rünk peaks temale mõistetud karistuse vanglas ära kandma või on võimalik jätta vangistus täitmisele pööramata.

§ 74

lg 1 kohaselt võib kohus jätta vangistuse osaliselt või täielikult tingimisi kohaldamata, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, ei oleks vangistuse ära kandmine kohtu hinnangul otstarbekas.

1. Nagu ka ülal mainitud, siis Lauri Rüngi poolt toimepandud kuriteo asjaolud ei ole rasked. Ta on varastanud väheväärtuslikku kaupa, tekitades poele küll varalist kahju, kuid mitte märkimisväärses summas. Xxxxxxxxxxxxxxxi töötaja Xxxxxx xxxxxxxxx sõnul on Lauri Rüngi käitumine poes ja ka poetöötajatele vahele jäädes olnud rahulik, ta ei ole midagi puruks löönud või muul moel vägivaldselt käitunud. Vahele jäädes on süüdistatav olnud nõus alkoholi eest maksma. Samuti ei ole Lauri Rünk vargusi toime pannes olnud alkoholijoobes sellisel määral, et see oleks silmnähtav ja häiriv.
2. Hinnates Lauri Rüngi isikut, ei saa loomulikult jätta tähelepanuta tema seniseid karistusi. Tal on kriminaalkorras neli kehtivat karistust, kõik varguse või varguse katse eest. Ta on kandnud vangistust nii reaalselt kui tingimisi, samuti on tema suhtes kohaldatud üldkasulikku tööd. Viimati karistati teda Tartu Maakohtu 05.11.
3. a otsusega

§ 199lg 2 p 9 järgi 5 ühe kuu vangistusega, mille kandmiselt vabanes ta 08.01.2021.

Samuti on tal kuus kehtivat väärteokaristust.

1. Eeltoodu viitab ilmselgelt kuritegelikule eluviisile ja õigusvastast käitumist soosivale suhtumisele, mida ei ole suutnud muuta ka korduvad eriliigilised karistused. Lauri Rüngi järjepideva õigusvastase käitumise peamiseks põhjuseks tuleb pidada alkoholi liigtarvitamist. Ka praegune tegu, korduv alkoholi varastamine, on otseselt seotud Lauri Rüngi alkoholisõltuvusega. Järelikult on tema edasiseks mõjutamiseks võtmetähtsusega küsimus alkoholiprobleemile lahenduse leidmine.
2. Lauri Rünk on varasemate karistuste kandmise ajal osalenud erinevates resotsialiseerivates programmides, kuid need ei ole tema alkoholiprobleemile püsivat lahendust toonud. Hetkel on ta vabatahtlikult asunud ravile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus plaanib kohtuistungil avaldatu kohaselt läbida vähemalt 5-kuulise programmi, võib olla ka pikema. Just asjaolu, et Lauri Rünk on pöördunud ravile ise vabatahtlikult, annab alust arvata, et ravi võiks osutuda tulemuslikuks. Pole isegi oluline, kas ravile pöördumine on tingitud vanglasse sattumise hirmust või sügavast sisemisest motivatsioonist, tähtis on mitte mööda vaadata faktist, et Lauri Rünk on ise sõltuvusravile läinud ja tegeleb oma probleemiga väga tõsiselt. Ehk et kui ravile mineku tingis hirm vangistuse ees või kui oli see tema jaoks viimane lootus pääseda vangistusest, siis tuleb seda pidada pigem positiivseks kui negatiivseks. Inimese vangi saatmine on lihtne lahendus, keerulisem on leida viis, kuidas teda mõjutada hoiduma senisest õigusvastasest käitumisest. Kerge on hukka mõista, raskem mõista.
3. Kokkuvõttes leiab kohus, et reaalse vangistuse mõistmine täidaks praegusel juhul ainult üldpreventiivseid eesmärke. Tõepoolest ei saaks Lauri Rünk vangistuses uusi alkoholivargusi toime panna. Samas kohus ei usu, et vanglakaristus aitaks saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki: mõjutada Lauri Rünki edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Seda on varem proovitud ja ei mõjunud. Süüdistatava puhul on tema edasiseks distsiplineerimiseks oluline mitte lühiajaline vabadusekaotus koos vangistusega kaasneva alkoholi tarvitamise piiranguga, vaid see, et ta leiaks püsiva lahenduse oma alkoholisõltuvusprobleemile ja suudaks edaspidi alkoholist iseseisvalt hoiduda. Selle eesmärgini võiks aidata jõuda karistuse kandmine tingimisi koos lisakohustustega. Jah, ka seda on proovitud, kuid erinevus praegusel juhul seisneb selles, et Lauri Rünk on ise leidnud endas jõu oma alkoholiprobleemiga tegeleda. Seda tuleb tunnustada ja anda talle võimalus end tõestada. Kui ta seda usaldust rikub, on võimalik ta vangistust kandma saata.
4. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et mõistetava vangistuse kohene reaalne ärakandmine ei oleks otstarbekas, sest Laurile Rüngile võiks suuremat positiivset mõju omada kriminaalhooldusele allumine koos lisakohustustega mitte tarvitada alkoholi ning alluda sõltuvusravile Viljandi Haiglas. Katseaja pikkuseks määrab kohus kolm aastat, mis võiks olla piisav hindamaks, kas Lauri Rünk tuleb oma sõltuvusprobleemiga toime ka pikemas ajalises plaanis. IV Tsiviilhagi
5. Kohus on tuvastanud, et Lauri Rünk on tekitanud Jxxx Mxxxxle varalist kahju, võttes Xxxxxxxxxxxxxxxi poest korduvalt alkoholi ilma selle eest tasumata. Kolmel korral õnnestus poel kaup rikkumata kujul tagasi saada, kuid viiel korral kaupa tagasi ei saadud ja Jxxx Mxxxxle tekitati kahju. Kannatanu on esitanud kaks tsiviilhagi summades 26,18 eurot ja 45,96 eurot. 6
6. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
7. Kohtu arvates tuleb Jxxx Mxxxx tsiviilhagid kokku summas 72,14 eurot rahuldada täies ulatuses ja mõista nimetatud summa Lauri Rüngilt välja. V Asitõendid
8. Kriminaalasjas on asitõenditeks CD-R plaadid Jõgeva Xxxxxxxxxxxxxxxi turvakaamera salvestistega. Plaadid asuvad kriminaaltoimikus (tl 52, 67, 85).
9. KrMS § 126 lg 3 p 1 järgi kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus jätab nimetatud CD-R plaadid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. VI Menetluskulud
10. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on 981 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasud (KrMS § 175 lg 1 p 4) summas 194,40 eurot kohtueelses menetluses ja 685,56 eurot kohtumenetluses. Kokku on selles asjas menetluskulud 1860,96 eurot.
11. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
12. Kaitsja taotles kohtuistungil jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja määrata väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud tasumisele ühe aasta jooksul. Lauri Rünk saab küll toetust, kuid tema majanduslik olukord ei ole kõige parem.
13. Kohus ei pea menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist põhjendatuks. Arvestades asjaolu, et Lauri Rüngil on olemas kindel sissetulek töövõimetuspensioni näol ja kohtuistungil avaldatu kohaselt ka soov tööle minna, siis ei saa leida, et menetluskulude hüvitamine käiks talle üle jõu. Võttes siiski arvesse menetluskulude suurust, määrab kohus need KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. Lauri Rünk on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 155,08 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg Tartu Ringkonnakohus
14. mai 2022 7 Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatav Kaitsja 1-21-8809 (kirjalik menetlus) Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik Lauri Rünk süüdistuses

§ 199lg 2 p 9 järgi üldmenetluses Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 4.

märtsi 2022 otsus ringkonnaprokurör Anneli Hinto ringkonnaprokurör Anneli Hinto Lauri Rünk, isikukood: 38207132712 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx nxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Tartu Maakohtu
2. märtsi 2022 otsus osaliselt, s.o Lauri Rüngale tingimisi mõistetud vangistuse osas.
3. Tühistatud osas teha uus otsus, millega määrata kindlaks, et Lauri Rüngal tuleb mõistetud vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ära kanda reaalse vangistusena.
4. Muus osas jätta Tartu Maakohtu
5. märtsi 2022 otsus muutmata.
6. Apellatsioon rahuldada. KrMS § 414 lg-te 1 ja 2 alusel saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Vangistuse kandmise alguseks on süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. 8