Obsah (14)

§ 10§ 11§ 88§ 95§ 253§ 255§ 83§ 92§ 46§ 82§ 85§ 150§ 551§ 64

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-20-767 Otsuse kuupäev 1. juuli 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Terje Piho kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.03.2020

) § 102 lg 1 p 2 alusel tuleb kõik maksukohustuse suurust mõjutavad tõendid esitada maksumenetluses. Pärast maksuotsuse tegemist ei arvestata tõendeid, mille hilisem teatavakssaamine oli põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Vastustaja andis kaebajale maksumenetluses kahel korral võimaluse esitada dokumente kaebaja töötamise kohta UÜ-s Leematu Investeeringud: 24.10.2019.a korraldusega (tl 90) ja 06.01.2020.a korraldusega (tl 129). Sh küsis vastusaja dokumente, mida kaebaja peab oluliseks töösuhte ja töötasu saamise tõendamisel (märkmed tehtud töödest vms). Koos 06.01.2020.a korraldusega esitas vastustaja kaebajale konkreetsed küsimused (tl 130-132), sh millised dokumendid vormistas kaebaja oma töö käigus, nimetada ehitusobjektid, millele kaebaja hinnapakkumisi tegi, esitada tehtud arvestus. Kaebaja ei esitanud maksumenetluses dokumente. 27.01.2020 teatas kaebaja e-kirjaga, et keeldub küsimustele vastamast (tl 136). Seega jättis kaebaja maksumenetluses tõendid esitamata tahtlikult ning kaotas sellega õiguse esitada neid tõenditena maksukohustuse hilisemal vaidlustamisel. Tõendil ei ole asjas tähtsust ka seetõttu, et kaebaja esitatud hinnapakkumistelt ei nähtu, et need omaksid seost kaebajaga või UÜ-ga Leematu Investeeringud. Kaebaja esitas kokku 14 ehitustööde hinnapakkumist, millest kahel on koostajaks märgitud Ehitusfirma Merivälja OÜ ja T. Israel. Teistel hinnapakkumistel puuduvad igasugused ettevõtete rekvisiidid või märked koostaja kohta. Kohtu hinnangul ei ole hinnapakkumisi võimalik seostada ei kaebajaga ega UÜga Leematu Investeeringud. 7

1. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse kuulata tunnistajana üle T. Israel. Esiteks esitas kaebaja ka selle taotluse hilinemisega. Teiseks ei ole kaebaja T. Israeli ülekuulamise vajadust nõuetekohaselt põhistanud. T. Israeli ütlused on maksumenetluses kogutud tõendite hulgas, sh selgitas isik kaebaja tööülesandeid ja töö sisu (tl 121-122). HKMS § 65 lg 2 kohaselt kuulab kohus haldusmenetluses ütlusi andnud isiku üle tunnistajana, kui see on vajalik asja õigeks lahendamiseks, eelkõige juhul, kui isiku antud ütlused või seletused on ebaselged, mitmeti mõistetavad, olulisel määral vastuolulised või mittetäielikud või kui on põhjendatud kahtlus, et isik on andnud valeütlusi. Kaebaja ühelegi sellisele alusele ei viita. Kohus selgitab, et tõendi vormil ei ole määravat tähtsust (HKMS § 61 lg 2). Kohus saab asja lahendamisel arvestada T. Israeli ütlusi maksumenetluses. Vastuste sisu ei muutu sellest, kas need on antud ütlustena haldusmenetluses, esitatud kohtule kirjaliku tõendina või antud tunnistaja ütlustena kohtumenetluses. Kõigil juhtudel tuleb kohtul samamoodi hinnata tõendi allika usaldusväärsust ning hinnata tõendit koosmõjus muude tõenditega.
2. Kui kohus tunnistaja ülekuulamise taotlust ei rahulda, siis puudub alus lahendada uuesti kaebaja taotlust kohtuistungi korraldamiseks. Kaebaja taotles istungi korraldamist juba kaebuses ning asjaolud ei ole sel juhul muutunud. Kohus otsustas asja läbivaatamise vormi 20.05.2021.a määrusega ja jääb selles määruses esitatud põhjenduste juurde.
3. Kohus jätab rahuldamata kaebaja vastuväite uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavate avalduste ja tõendite esitamiseks määratud tähtaja pikendamata jätmisele. Kaebaja esitas tähtaja pikendamise taotluse 07.06.2021 ehk kohtu määratud menetlusdokumentide esitamise tähtpäeval. Kohus keeldus 15.06.2021.a määruses tähtaja pikendamisest sisuliselt kolmel põhjusel – uute tähtaegade määramine tooks kaasa menetluse venimise, kaebajale oli juba antud 18 päeva pikkune tähtaeg taotluste ja tõendite esitamiseks ning kaebaja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks tal ei olnud võimalik tähtaega järgida. Kohus jääb nende seisukohtade juurde. Kohus ei ole tähtaega pikendamata jättes rikkunud menetlusõiguse norme. On õige, et pärast vastustaja vastuse edastamist kaebajale 25.06.2020 tegi kohus asjas järgmise menetlustoimingu 30.04.
4. Kuid selle ajavahemiku olemasolu ja pikkus ei puutu kaebaja taotluse lahendamisel asjasse. Kahjuks ei ole kohtu töökoormus reeglina nii kerge, et pärast vastustajalt vastuse küsimist saaks asja lahendamisega kohe edasi minna, kuna kohtuniku menetluses on ka varem saabunud lahendamata kohtuasju. Vahepealne ooteaeg on tavapärane ja paratamatu. Kohtu hinnangul on oluline, kas tööjärje praeguse asjani jõudes andis kohus kaebajale mõistliku pikkusega tähtaja taotluste ja tõendite esitamiseks ja mis põhjustas selle, et kaebaja menetlustoimingut tähtaegselt ei teinud. Kohus jääb selle juurde, et kaebajale antud tähtaeg oli mõistlik ja piisav. Nagu eespool öeldud, ei ole kaebaja põhjendanud, mis takistas tal esitada taotlusi ja tõendeid tähtaegselt. Kaebeõigus ja kaebuse eesmärk
5. Maksuotsusega vähendati UÜ Leematu Investeeringud maksukohustust kaebajaga seotud tööjõumaksude osas. UÜ Leematu Investeeringud deklareeritud tööjõumaksude tühistamise tõttu muutusid kaebaja isikustatud sotsiaalmaksu andmed, mille alusel arvestati kaebajale 8 vanemahüvitist. Kui 15.05.2019.a otsusega määras SKA kaebajale igakuiselt väljamakstavaks vanemahüvitiseks 3073,08 eurot, siis pärast andmete muutumist tühistati see otsus ja määrati vanemahüvitise igakuiseks suuruseks 1691,23 eurot. Kaebaja kaebeõigus rajanes sellel, et maksuotsuse tühistamisel taastuksid UÜ Leematu Investeeringud esitatud tööjõumaksude deklaratsioonid ja kaebaja isikustatud sotsiaalmaksu varasemad andmed ning SKA-l tekiks alus kaebaja vanemahüvitis uuesti ümber arvutada. Tühistamiskaebuse rahuldamise tagajärjeks on haldusakti kehtivuse kõrvaldamine algusest peale. Kui kaebaja suudab saavutada maksuotsuse tühistamise, siis langeb ära UÜ Leematu Investeeringud maksuarvestuse muutmise alus. Kui vastustaja soovib teha UÜ Leematu Investeeringud osas uue otsuse, siis tuleb otsuse tegemisel arvesse võtta kohtumenetluses tuvastatud asjaolusid.
6. Kohtumenetluse kestel on olukord muutunud. Vaidlust ei ole selles, et UÜ Leematu Investeeringud on maksuotsuses nimetatud summad, sh väidetavalt kaebajale tehtud väljamaksetelt arvestatud ja tasutud sotsiaalmaksu tagasi saanud (tl 31-33) ning on 07.10.2020 õigusjärglaseta lõppenud (tl 44). See tähendab, et isegi kui kaebaja saavutab maksuotsuse tühistamise, siis taastuvad üksnes UÜ Leematu Investeeringud esitatud tööjõumaksude deklaratsioonid. Kaebuse rahuldamine ei saa enam muuta kaebaja isikustatud sotsiaalmaksu suurust, kuna maksud ja maksed on tasumata ning puudub isik, kes saaks või kelle eest saaks need uuesti tasuda.
7. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 7 lg 2 kohaselt on vanemahüvitise arvutamise aluseks isikustatud sotsiaalmaksu suurus. PHS § 37 lg 1 sätestab, et ühe kalendrikuu vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks. Riigikohtu lahendi 3-3-1-86-15 punktis 56 on välja toodud selle normi kehtestamise eesmärgid - tegelikult laekunud sotsiaalmaksust lähtumine muudab hüvitise maksmise administreerimise lihtsamaks ja vähem kulukaks ning vähendab süsteemi kuritarvitamise võimalusi.
8. Kokkuvõttes ei ole kaebajal võimalik muutunud asjaolude tõttu saavutada kaebuse eesmärki, s.t maksuotsuse tühistamise läbi saavutada tema isikustatud sotsiaalmaksu andmete muutmist endiseks. Maksuotsuse tühistamise tulemusena kaebaja isikustatud sotsiaalmaksu andmed ei muutu. Vastustajal puudub menetlusosaline, kellelt maksude tasumist nõuda või kelle nimel tasumine vastu võtta. Maksuotsuse kehtivus ei saa enam mõjutada kaebaja õigusi. See, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi, on kaebuse rahuldamata jätmise aluseks.
9. Kohus rõhutab, et käesolevas kohtuasjas ei ole vaidluse all see, millises suuruses on kaebajal õigus saada vanemahüvitist. Vaidlus toimub üksnes UÜ Leematu Investeeringud kohta tehtud maksuotsuse õiguspärasuse üle. Seetõttu ei puutu asjasse, kas SKA-l tuleks kaebajale vanemahüvitise määramisel arvesse võtta kaebaja eest varem deklareeritud ja/või tasutud sotsiaalmaks, kui vastav deklaratsioon on hiljem tühistatud või tasutud sotsiaalmaks tagastatud. Need väited ja põhjendused on asjakohased vaidluses SKA otsuste õiguspärasuse üle. Käesolevas kohtuasjas vaidluse all oleva maksuotsuse tühistamine ei ole kaebaja eesmärgi ehk esialgses suuruses vanemahüvitise saavutamise vältimatu eeldus. Kaebaja saab ka kohtuasja 320-1658 raames esitada vastuväited maksuotsusele või tugineda sellele, et SKA-l on õigus kalduda hüvitise määramisel või tagasinõudmisel kõrvale MTA sisestatud või muudetud andmetest. Riigikohus on selgitanud, et tööjõumakse korrigeeriv või töötamise registri kannet kustutav maksuotsus ei ole vanemahüvitise tagasinõudmisel eelhaldusaktiks, SKA-l on 9 kaalutlusõigus kalduda hüvitise määramisel või tagasinõudmisel kõrvale MTA sisestatud või muudetud andmetest, vanemahüvitist tagasinõudva otsuse vaidlustamiseks ei ole vaja enne maksuotsust eraldi halduskohtumenetluses vaidlustada ning vastuväited maksuotsuses toodud järeldustele võib esitada SKA otsuse vaidlustamisel. (Riigikohtu 02.03.2020.a otsus asjas 3-18495, p 15-16, 18). Kaebuse sisuline põhjendatus
10. Kohtu hinnangul ei ole kaebus ka sisuliselt põhjendatud. Maksuotsus on õiguspärane. Kohus nõustub maksuotsuse ja kontrollakti põhjendustega ning HKMS § 165 lg 2 alusel ei korda neid kõiki otsuses. 20.

§ 10

lg 1 alusel kontrollib maksuhaldur

ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Maksuhalduri ülesanneteks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras (

§ 10

lg 2 p 1) ning arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad (

§ 10

lg 2 p 2).

§ 11

lg 1 kohaselt peab maksuhaldur maksumenetluse omaselt uurimispõhimõtet järgima ning maksusumma määramisel arvestama nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega (

§ 11

lg 2 teine lause).

§ 88

lõikest 1 tuleneb, et maksuhalduril on õigus maksukohustuslase arvutatud summat kontrollida ning vajaduse korral määrata maksusumma. UÜ-le Leematu Investeeringud on maksuotsus tehtud põhjusel, et maksukohustuslane deklareeris tööjõukulusid, mille aluseks ei olnud tegelik töösuhe.

§ 95

lõigetest 1 ja 2 tulenevalt määrab maksuhaldur maksusumma maksuotsusega, kui deklareeritud andmed ei ole osutunud õigeks. Sealjuures tuleneb eelviidatud maksukorralduse seaduse sätetest ja maksuõiguse põhimõtetest, et maksuhalduri pädevuses on teha ka otsuseid, millega maksukohustust vähendatakse. Maksuhalduri ülesandeks ei ole ainult tasumata maksusummade määramine ja sissenõudmine, vaid ka selle tagamine, et maksusummad määratakse ja tasutaks õiges ulatuses. 21. Vastustaja on otsuse tegemisel tuginenud

§ 253

, mis sätestab maksuhalduri pädevuse töötamise tuvastamisel,

§ 255

p 5, mille kohaselt on töötamise registri kande aluseks maksuotsus,

§ 83

lg 4, mille kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse,

§ 92

lg 1 p 4, mis võimaldab maksukohustuse määrata muudel seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel ning

§ 95

lg 1, mis sätestab, et tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse. Maksuhalduril on õigus tuvastada töötamise alustamine ja lõpetamine ning teha vajaduse korral selle kohta

§ 46

sätestatud tingimustele vastav otsus (

§ 253lg 1).

Töötamise alustamise ja lõpetamise tuvastamisel kohaldatakse maksumenetlust reguleerivaid sätteid, arvestades

jaos 31 sätestatud erisusi (

§ 253lg 2).

22. Kaebaja väitel on vastustaja otsuse tegemisel jätnud asjassepuutuvad tõendid kogumata ning järeldused põhjendamata. 10

§ 82

kohaselt lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (

§ 85

lg 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt oma tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid.

§ 150

lg 1 tulenevalt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Maksuhalduril on tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur. 23. Vastustaja alustas UÜ Leematu Investeeringud tööjõumaksude kontrolli 01.10.2019 esmalt

§ 551

lg 1, lg 2 p 1 ja lg 2 p 2 alusel (maksutoimiku dokument 1), paludes UÜ-l Leematu Investeeringud esitada dokumente tähtajaga 24.10.2019. Kuna maksukohustuslane ei olnud kättesaadav, avaldati vastav teade 09.10.2019 väljaandes Ametlikud Teadaanded (maksutoimiku dokument 1.3). Vastustaja laiendas kontrolli 24.10.2019 (maksutoimiku dokument 2) kaebaja töötamise osas

§ 253

lg 1 alusel, paludes UÜ Leematu Investeeringud esindusõiguslikul isiku anda suulisi selgitusi kaebaja töötamise kohta 07.11.

1. UÜ Leematu Investeeringud esindaja taotles 01.11.2019 dokumentide esitamise tähtaja pikendamist (tl 92) ja tegi vastustajale ettepaneku, et kui ta tasub maksuvõla hiljemalt 10.11.2019, siis võiks vastustaja alustatud menetluse lõpetada (tl 95-98). Vastustaja määras uueks tähtajaks 21.11.2019 (tl 94). UÜ Leematu Investeeringud esindaja esitas 10.11.2019 viis UÜ Leematu Investeeringud poolt Ehitusfirma Merivälja OÜ-le esitatud arvet, millel selgituseks tööjõurent (eelarvestusteenus), kaks kassa sissetuleku / väljamineku orderit, väljavõtte Ehitusfirma Merivälja OÜ pangakontolt, millelt nähtusid väljamaksed kaebajale selgitusega töötasu vastavalt lepingule igakuiselt 2000 eurot ning UÜ Leematu Investeeringud ja kaebaja vahelise allkirjastamata töölepingu ja projektijuhi allkirjastamata ametijuhendi (tl 99-111). Vastustaja andis UÜ-le Leematu Investeeringud 11.12.2019 korralduse esitada raamatupidamisdokumendid ja vastata kirjalikult küsimustele, mis puudutasid muuhulgas kaebaja tööd ja tööülesandeid (tl 125-128). Maksutoimikust korralduse täitmist ei nähtu. Maksutoimik sisaldab T. Israeli ütlusi Ehitusfirma Merivälja OÜ maksumenetluses, kus on küsitud ka kaebaja töö sisu ja tööülesannete kohta (tl 121-122). Vastustaja andis kaebajale kui maksumenetluses kolmandale isikule 24.10.2019 korralduse (tl 90) esitada dokumente ja anda suulisi selgitusi 07.11.
2. Kaebaja esitas 05.11.2019 oma pangakonto väljavõtte, millelt nähtusid laekumised Ehitusfirma Merivälja OÜ-lt ja Denslux Hambaravi OÜ-lt (tl 112-114) ning 07.11.2019 kaebaja ja UÜ Leematu Investeeringud vahel sõlmitud allkirjastatud töölepingu ja ametijuhendi (tl 116-119). Vastustaja andis kaebajale 06.01.2020 korralduse (tl 129-133) esitada UÜ-s Leematu Investeeringud töösuhte ja töötasu saamisega seotud dokumente ning vastata kirjalikult korraldusele lisatud küsimustikule tähtajaga 20.01.
3. Poolte e-kirjavahetusest (tl 134-135) nähtub, et vastustaja pakkus kaebajale välja erinevaid võimalusi selgituste andmiseks ja rõhutas, et kaebaja vastused on olulised. Kaebaja keeldus küsimustele vastamast (tl 136) ja ei esitanud rohkem dokumente. Pärast kontrollakti saamist esitas kaebaja eriarvamuse (tl 63-65), see ei sisalda konkreetseid andmeid ja sellele ei olnud lisatud tõendeid.
4. Kohtu hinnangul näitab otsuse punktis 23 toodu, et vastustaja on olnud väga põhjalik tõendite kogumisel. Nii UÜ-le Leematu Investeeringud kui kaebajale on maksumenetluses antud korduvalt võimalusi selgitusi jagada ja tõendeid esitada. Vastustajale ei saa ette heita seda, kui menetlusosalised tõendeid ei esita ega selgitusi ei anna. Kaebaja ei ole kaebuses täpsustanud, missugused tõendid või missuguse asjaolu tõendamiseks oleks vastustaja saanud täiendavalt koguda. 11 Maksuotsuse sisu ei saanud mõjutada see, et kaebaja keeldus teabe andmisest ja tõendite esitamisest viitega

§ 64

lg 1 punktile 6 ehk põhjendusel, et vastamine tähendaks tema enda või tema lähedase isiku õigusrikkumises süüditunnistamist (hiljem ei ole kaebaja sellele väitele tuginenud). Enese mittesüüstamise privileegi kasutamine ei tähenda, et otsus tuleb teha seda kasutanud isiku kasuks.

1. Vastustaja ei ole kohtu arvates eksinud ka tõendite hindamisel ja neist järelduste tegemisel. Olemasolevate tõendite ja asjaolude pinnalt asus vastustaja õigesti seisukohale, et kaebaja töösuhe UÜ Leematu Investeeringud ehituse eelarvestajana oli näilik. Vastustaja otsuse kasuks räägib see, et UÜ Leematu Investeeringud ei olnud tegutsev ettevõte. Ühing ei omanud pangakontot, ei olnud kättesaadav oma väidetaval aadressil (maksutoimiku dokumendid 1.2, 4-12) ning ühingul ei olnud enne ega pärast kaebaja väidetavat töösuhet ühtegi töötajat (maksutoimiku dokumendid 44, 45). Vastustajale ei ole esitatud ühingu raamatupidamise dokumente, mida vastustaja viimati küsis 11.12.209 (tl 125). Sh puuduvad dokumendid (peale arvete) tööjõu renditeenuse osutamise kohta, kuigi vastustaja palus eelviidatud korralduses vastavad tõendid esitada. Eeltoodut kogumis arvestades ei ole tegeliku majandustegevuse tõendamiseks piisavad UÜ Leematu Investeeringud poolt Ehitusfirma Merivälja OÜ-le esitatud arved (tl 100-104). UÜ Leematu Investeeringud ei teinud kaebajale väljamakseid, ülekandeid kaebaja arveldusarvele tegi Ehitusfirma Merivälja OÜ (tl 107). Seejuures maksti selleks vajalik raha augustis, septembris ja novembris 2018 Ehitusfirma Merivälja OÜ pangakontole sularahas samal päeval ehk vahetult enne ülekande tegemist ning oktoobris ja detsembris tasus Denslux Hambaravi OÜ samal päeval Ehitusfirma Merivälja OÜ-le arved (tl 124). Vastustaja kasuks räägib see, et UÜ Leematu Investeeringud küll deklareeris vaidlusalused tööjõumaksud, kuid jättis need algselt valdavas osas tasumata. Maksuvõlg tasuti alles 07.11.2019 ehk pärast maksumenetluse alustamist. Seejuures tegi T. Israel ettepaneku, et kui ta tasub maksuvõla, siis võiks maksumenetluse lõpetada (tl 95-98). Eeltoodu viitab UÜ Leematu Investeeringud soovile vältida tema ja kaebaja vahelise töösuhte lähemat uurimist. Vastustaja viitas kohtu hinnangul põhjendatult ka sellele, et ei ole eluliselt usutav, et majandustegevust ja pangakontosid mitte omav ettevõte palkab kuupalgaga 2539 eurot varasema eelarvestaja töökogemuseta töötaja, kelle tööl ei ole mingit nähtavat tulemit ettevõtte majandustegevuses (näiteks sõlmitud lepingute või saadud tulu näol). Samuti räägib vastustaja kasuks asjaolu, et kaebaja ei andnud kogu maksumenetluse kestel konkreetseid selgitusi oma töösuhte või tööülesannete kohta (vt otsuse punkti 23 teine lõik). Alles kontrollaktile esitatud eriarvamuses (tl 63-65) andis kaebaja sisulisi selgitusi, kuid ka need jäid üldsõnaliseks ja ei andnud vastuseid vastustaja esitatud konkreetsetele küsimustele (tl 130-132).
2. Kaebaja kasuks rääkivate tõenditena saab välja tuua T. Israeli kinnituse, et kaebaja töötas UÜ-s Leematu Investeeringud (tl 121-122) ning kaebaja esitatud allkirjastatud töölepingu ja ametijuhendi (tl 117-119). T. Israeli ütlusi ei saa pidada tõendina kaalukateks. Vastustaja palus T. Israelil kirjeldada võimalikult üksikasjalikult kaebaja töö sisu, sh tööaega ettevõtete kaupa, kuid sai vastuseks, et tööülesanded on kirjeldatud ametijuhendis (küsimus 8), T. Israel ei uurinud kaebaja töökogemust ega ettevalmistust (küsimus 11), ei kontrollinud tööajast kinnipidamist (küsimus 12 20), ei osanud isegi hinnanguliselt nimetada kaebaja koostatud dokumentide hulka (küsimus 33) või kirjeldada täpsemalt, millised andmed ta kaebaja jaoks arvutisse sisestas (küsimus 34). Vastustaja andis T. Israelile võimaluse veelkord täpsustada kaebaja töötamisega seonduvat (tl 125-127), kuid T. Israel seda ei teinud. Kõiki tõendeid kogumis arvestades ei ole tööleping ja T. Israeli ütlused töösuhte tõendamiseks piisavad. Töösuhte olemasolu tõenditest nähtuval viisil ei ole eluliselt usutav ning tõendite ülekaal on kaebaja kahjuks.
3. Kaebaja väitel ei ole vastustaja arvestanud tema eriarvamusega kontrollaktile. See ei ole õige. Vastustaja on maksuotsuses kaebaja eriarvamust põhjalikult käsitlenud, kuid on selle hinnanud paljasõnaliseks ja mitte kontrollitavaks, kuna puuduvad konkreetsed andmed. Asjaolust, et kaebaja teab kirjeldada, kuidas valmivad ehituse hinnapakkumised (tl 63 pöördel), ei saa teha tõsikindlat järeldust, et kaebaja hinnapakkumisi tegelikult ka koostas, kuna tegemist on kohtu arvates üldteada informatsiooniga. 28.

§ 83

lg 3 sätestab, et tehingu tühisust ei võeta maksustamisel arvesse, kui pooled ei tagasta tühise tehingu läbi saadut või ei taasta muul viisil tehingu tegemisele eelnenud olukorda. Kaebaja hinnangul rikub maksuotsus seda sätet, kuna kaebaja sai töötasu ja ei ole seda tagastanud. Kaebaja viitas Riigikohtu lahendile asjas 3-18-495 (p 17). Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga. Riigikohus selgitas viitega

§ 83

lõikele 3, et tühise töö- või käsunduslepingu alusel makstud tasu saab jätta tööjõumaksudega maksustamata ainult siis, kui on tõendatud, et füüsilisele isikule pole väljamakset tehtud või ta on väljamakse tööandjale otse või kolmandate isikute kaudu tagastanud. Kuid selle kohtuasja asjaolud olid erinevad - kaebajale väidetavalt tasus sama äriühing, millega tal oli töösuhe. Praeguses asjas on tõendatud, et UÜ Leematu Investeeringud ei ole kaebajale töötasu maksnud. Seega ei takista

§ 83

lg 3 UÜ Leematu Investeeringud ja kaebaja vahelise töölepingu kui näiliku ja seetõttu tühise tehingu arvestamata jätmist UÜ Leematu Investeeringud maksuarvestuses. Praeguse vaidluse raamidest väljub küsimus, kas kaebajal oli töösuhe Ehitusfirma Merivälja OÜ-ga ja kas see ühing on maksnud kaebajale sotsiaalmaksuga maksustamisele kuuluvat tasu. Vastustaja väitel ei ole ta sellist töösuhet tuvastanud ning ka kaebaja ja T. Israel on seda eitanud. Lisaks on vastustaja maksuotsuses põhistanud, et Ehitusfirma Merivälja OÜ ülekanded kaebajale võisid olla tehtud kaebaja või temaga seotud isikute arvel, kuna ülekanded tehti kontole samal päeval sisse makstud sularaha või kaebajaga seotud Denslux Hambaravi OÜ (juhatuse liige oli kaebaja isa Tarmo Piho) poolt samal päeval tasutud summade arvel. Kohus nõustub, et sel juhul ei ole vajadust tõendada, et kaebaja tagastas saadud raha pärast makse tegemist.

1. Kaebaja väitel ei saa ta vastutada UÜ Leematu Investeeringud ja tema tehingupartnerite tegevuse eest või seda kontrollida ning maksuotsus ei ole tema suhtes proportsionaalne. Maksumenetluse adressaat ei olnud kaebaja, vaid UÜ Leematu Investeeringud ning maksumenetluse eesmärk ei olnud kaebajale makstava vanemahüvitise, vaid UÜ Leematu Investeeringud deklareeritud maksude õiguspärasuse hindamine. Maksuotsuse tegemisel ei tulnud hinnata seda, kas maksuotsus on proportsionaalne kaebaja suhtes. Töösuhte puudumine UÜ Leematu Investeeringud ja kaebaja vahel leidis maksumenetluses kinnitust. Maksuhalduri ülesannete ja maksumenetluse eesmärkidega ei ole kooskõlas jätta sellises olukorras maksuotsus tegemata põhjendusel, et sel juhul ei teki vaidlust kaebaja vanemahüvitise suuruse 13 üle. Samuti ei olnud praeguse maksumenetluse eesmärk kaebajale soodsamate tingimuste loomise eesmärgil tuvastada, kas ja kellega oli kaebajal tegelikult töösuhe ning kes pidi sel juhul kaebaja tööjõumaksud deklareerima ja tasuma. On tõsi, et maksuotsus võib ebasoodsalt mõjutada kolmandaid isikuid, kes ei ole maksuotsuse adressaatideks, kuid tegemist on paratamatu õigusliku tagajärjega. Kohus selgitas eespool, et kaebajal on võimalus kaitsta oma õigusi vaidluses SKA-ga (vt otsuse punkti 18).
2. See, kui töötajale ei ole õigusaktides sätestatud kohustust kontrollida tööandja tausta või majandusnäitajaid, ei tähenda seda, et töötaja ei saa või ei tohi seda teha tema enda huvide, sh hilisemate sotsiaaltagatiste kaitseks. Põhjust uurida tööandja tausta ja küsida selgitusi on kindlasti olukorras, kus töölepingu sõlmib üks äriühing, kuid töö toimub teise äriühingu huvides ja tasu laekub teise äriühingu käest. Praeguses asjas ei teki aga küsimust sellest, kas kaebaja oleks pidanud oma töösuhtes ohumärgid ära tundma, kuna vastustaja on kogutud tõenditest järeldanud, et kaebaja oli näilikus tehingus teadlik osaleja (kontrollakti punktid 1.1.2.5 ja 1.1.2.6, maksuotsuse punktid 2.1.2.6, 2.1.3, 3.1.5).
3. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et maksuotsuse puhul ei esine sisu-, vormi- ega menetlusnõuete rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua maksuotsuse õigusvastasuse. Kaebaja väited ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
5. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 14