← Eesti

2-20-10493/123

Obsah (6)§ 88§ 86§ 49§ 48§ 4§ 68

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-

§ 88

lg-st 2 tulenevalt ei laiene

§ 88lg-st 1 tulenev enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele.

Kostjad I ja II leiavad, et hagejal puudub õigus tugineda

§ 86

lg-st 1 tulenevale tehingu tühisusele kui heade kommetega vastuolus olevale tehingule. See õiguskaitsevahend on ette nähtud üksnes tehingu teinud pooltele.

  1. Kostja III vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja III omandas osa heauskselt. Pooled kontrollisid
  2. juunil 2020 OÜ Luxury Park, OÜ Eraarendus grupp ja OÜ Pride Invest äriregistri kehtivaid andmeid. Samuti kontrollisid pooled
  3. juulil 2020 OÜ Luxury Park EVK ja äriregistri kehtivaid andmeid ning väärtpaberil puudusid keelumärked ja hoiatused, mis oleks takistanud omandi ülekandmist või viitaksid sellele, et omandit ei tohi üle anda. Kostjate esindajad on omavahel tuttavad, kuid neil puuduvad ühised majanduslikud huvid. Kostjad ei ole kunagi olnud äripartnerid üheski Eestis registreeritud juriidilises isikus ja nad ei ole sugulased ega lähikondsed. Hageja ei ole tõendanud, et kostja III oli pahauskne ja teadis või pidi teadma, et kostja I ei tohtinud omandit üle anda.

§-st 139 tulenevalt kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Väärtpaberite registri pidamise seaduse (EVKS) § 9 lg 2 sätestab, et kui isik omandab registrile tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loetakse register tema suhtes õigeks. Kostja III omandas osa kui väärtpaberi registrile tuginedes ja oli omandamise ajal heauskne, seega tekkis kostjal III väärtpaberile omand. EVK-s registreeritud väärtpaber ei ole vallasasi, vaid see on võlaõigusseaduse (VÕS) § 917 lg 1 järgi varaline õigus. VÕS § 917 lg 2 teise lause järgi kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata sellistele väärtpaberile käesolevas seaduses ega asjaõigusseaduses õiguste kohta sätestatut. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-96-13 märkinud, et vaidluse esemeks olevad aktsiad on kehatute õigustena kajastatud väärtpaberitena VÕS § 917 lg 2 mõttes EVK-s. Seega ei ole tegemist asjadega (kehaliste esemetega)

§ 49

lg 1 mõttes, millele saab tuvastada asjaõiguslikult omandit AÕS § 68 lg 1 mõttes. Nii ei saa hagi lugeda ka asja valduse väljaandmisele suunatud vindikatsioonihagiks AÕS § 80 mõttes. EVK-s registreeritud aktsiate kohta kohaldatav on analoogia korras kohaldatav ka EVK-s registreeritud osaühingu osadele. Hageja nõuet ei saa AÕS § 80 alusel rahuldada. Hagejal puudub seadusest tulenev õigus vaidlustada tehinguid varaliste õigustega, mille tehingupooleks hageja ei ole. Maakohtu otsus ja põhjendused

  1. Harju Maakohus rahuldas
  2. oktoobri
  3. a otsusega hagiavalduse ja tuvastas, et kostjalt II kostjale I
  4. juulil 2020 toimunud osa nimiväärtusega 2500 eurot võõrandamiseks sõlmitud käsutustehing on tühine. Samuti tuvastas maakohus kostjalt I kostjale III
  5. juulil 2020 toimunud osa nimiväärtusega 2500 eurot võõrandamiseks sõlmitud käsutustehingu tühisuse. Maakohus tunnustas hageja omandiõigust osale nimiväärtusega 2500 eurot ja kohustas kostjat III andma tahteavalduse, millega kostja III annab osa nimiväärtusega 2500 eurot (ISIN nr EE3100008269) omandiõiguse üle hagejale. Jõustunud kohtulahend asendab kostja III vastavat tahteavaldust. Maakohus määras, et kohtuotsuse täitmist tagab asjas
  6. augusti 2020 määrusega seatud hagi tagamise abinõu. Maakohus jättis hageja menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. 4

(11)4.1. Osaühingu osa on varaline õigus äriseadustiku (ÄS) § 148 lg 5 järgi ning osa on

§ 48

järgi õiguse objektiks.

§ 49

lg 2 sätestab, et seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. Omandi (omandiõiguse) sisu tuleneb asjaõigusseadusest ja asjaolu, et osaühingu osa ei ole kehaline ese ehk asi

§ 49lg 1 järgi, ei tähenda, et osa ei oleks õiguse ehk omandi objektiks.

Seega saab osa omandiõiguse kohta kohaldada

§ 4

järgi analoogia alusel ja koostoimes

§-ga 48 ja § 49 lg-ga 2 asjaõigust. AÕS § 68 mõtte kohaselt laieneb omandi sisu ka varalisele õigusele, milleks on osaühingu osa, sõltumata sellest, kas see on kantud väärtpaberite keskregistrisse. Seetõttu on asjakohatud kostjate viited VÕS §-le 917, mille kohaselt ei saa osaühingu osale kohaldada asjaõigusseadust, eriti omandiõigust (omandit) reguleerivaid sätteid, sest tegemist pole väärtpaberiga, sõltumata sellest, et osa võib olla ÄS 148 § lg 7 järgi registreeritud Eesti väärtpaberite registris. Maakohus tuvastas, et Harju Maakohus tunnistas otsusega asjas nr 2-19-11848 OÜ Luxury Park osa enampakkumise võõrandamise kehtetuks. Osaühingu osa enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et osaühingu osale ehk varalisele õigusele (osale) ei tekkinud kostjal II TMS § 98 lg 2 järgi omandit ning osa omanik oli jätkuvalt hageja. Nimelt kaotas kostja II tagasiulatuvalt selle osa omandamise õiguse, sõltumata sellest, kas ta enampakkumisel teadis sellest, et oli rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja et kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks (vt RKTKo nr 3-2-1-49-05). Seega ei saanud kostja II AÕS § 68 lg 1 järgi seda osa omandiõiguse järgi käsutada ning seda ei mõjuta asjaolu, kas ja millal jõustus maakohtu 3. detsembri 2019. a otsus asjas nr 2-19-11848. Kuna osa enampakkumine oli kehtetu ja kostjal II ei tekkinud TMS § 98 lg 2 järgi omandit osale, oli hageja endiselt osa omanik. Kostjate I ja II (1. juuli 2020) ja kostjate I ning III (15. juuli 2020) osa käsutustehingud mõjutavad otseselt hageja osa omandit ning tal on õigus tugineda märgitud käsutustehingute tühisusele nii käsutuskeelu rikkumise kui ka käsutustehingu heade kommete vastasuse tõttu. Käsutustehing, mis reeglina on neutraalne, võib siiski olla heade kommetega vastuolus ja tühine, kui selle eesmärk või käsutustehing ise on heade kommetega vastuolus. 4.2. Põhjendatud on hageja väide, et kostjate I ja II vaheline 1. juulil 2020 sõlmitud osa käsutustehing on tühine

§ 86lg 1 järgi heade kommete vastasuse tõttu.

Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - hagi tagamise määrus asjas nr 2-19-11848 toimetati kostja II seaduslikule esindajale EL-le kätte

  1. juulil 2020; - kostja II sai hagi tagamisest ehk kohtu seatud käsutuskeelust teada
  2. juulil 2020; - kostjate I ja II vahel
  3. juulil 2020 toimunud osaühingu käsutustehing tehti väärtpaberite registri (Nasdaq CSD SE) vahendusel ja selle tegemise ajal ei olnud kostjatele teada kohtu käsutuskeeld; - kostjate I ja II juhatuse liige on EL. Kostja II ei rikkunud

§ 88lg 1 tulenevat asjas nr 2-19-11848 ringkonnakohtu poolt 1.

juulil 2020 seatud osa käsutamise keeldu. Väärtpaberite registris tehingu tegemisel ei kehti osa käsutamisele ÄS § 149 lg 5 järgi lg-s 4 märgitud notariaalse tõestamise kohustuslik vorm. Tulenevalt asjaolust, et kostjate I ja II juhatuse liikmeks oli sama isik, oli kostjale I ELi kaudu teada samad asjaolud: vaidluse sisu ja olemus asjas nr 2-19-11848. Kuigi hageja esitas asjas nr 219-11848 vaid hagi osa enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS § 223 lg 1 järgi ega esitanud sama normi lg-st 2 tulenevaid nõudeid (AÕS § 80 tulenevaid nõudeid, mis lg 2 järgi on näiteks suunatud ka omandi tunnustamiseks), oli ja pidi olema ELile teada, et osa enampakkumine võib osutuda ka kehtetuks. 5

(11)ELile olid teada asjaolud, et hagi esitati
  1. augustil 2019, enampakkumise kehtivus oli vaidluse all ja selle kehtetuks tunnistamise korral ei oleks tekkinud osale TMS § 98 lg 2 alusel kostjale II omandit. Seega mõistuslikult ja heas usus käituva menetlusosalisena ja enampakkumise võitjana pidi olema kostjale II selge, et võib tekkida olukord, kus ta ei ole osa omanikuks TMS § 98 lg 2 järgi ning tal ei saa olla seetõttu ka AÕS § 68 lg 1 tulenevat omaniku õigust, täielikku võimu osa üle, st seda käsutada, teha sellega käsutustehinguid, sest osa kuulub teisele isikule ning tal tuleb tagada tegeliku omaniku ehk hageja omandiõigus osale. Ausalt ja õiglaselt mõtleva isiku õiglustunde vastane on olukord, kus kostja II, kes osales enampakkumise kehtetuks tunnistamise vaidluses kostjana, ei arvestanud asjaoluga, et ta ei pruugi olla osa omanik, kuid vaatamata sellele tegi osa käsutustehingu endaga seotud äriühinguga kostjaga I. Aus ja õiglane käitumine olnuks see, kui kostja II oleks säilitanud olemasoleva olukorra, st oleks arvestanud hageja omandi võimalusega TMS § 98 lg 2 järgi ega poleks asunud selle osa käsutustehingut
  2. juulil 2020 tegema. Kuna kostjate I ja II juhatuse liige oli EL, siis pidi selliselt käituma ka kostja I, sest ta pidi arvestama tsiviilasja vaidluse olemusega. Tähtsust ei oma kostjate I ja II väited, et hageja ei olnud esitanud ammendavalt TMS § 223 lg-st 1 ja 2 tulevaid nõudeid, sest mõistlikult, ausalt käituv isik ei käsuta varalist õigust (osa), ei tee sellega käsutustehinguid, mille ta omandas enampakkumisel, kuid millise omandi saamise asjaolud ja kehtivus ehk omandi tekkimine enampakkumise võtjale olid kahtluse all. Tähtsust ei oma see, kas kohus hagi tagamisese abinõusid asjas nr 2-19-11848 (hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks) seadis ning et asjas nr 2-19-9990 leidis maakohus, et täitur ei võinud enampakkumist ise tühistada. Kui omandi tekkimise aluseks olevad asjaolud on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagiga vaidlustatud, siis mõistlikult ja heade kommete kohaselt käituv isik ei hakka selliselt saadud omandiga käsutustehinguid tegema, vaid ootab ära lõpliku tulemuse ehk kohtuotsuse. Maakohus leidis, et kostja II on käsutanud heade kommete vastaselt
  3. juulil 2020 osa kui tegi omandi käsutustehingu kostjaga I ning kuna mõlema äriühingu juhatuse liige oli EL, siis oli kostjale I teada ka käsutustehingu vastuolu heade kommetega. Selle tõttu ei saa ta tugineda asjaolule, et osa oli kantud väärtpaberite keskregistrisse ja väita, et ta omandas osa EVKS § 9 lg 2 järgi (kandele tuginedes heauskselt) ning ta ei ole osa heauskne omandaja ning tal ei tekkinud omandit osale ning tal ei olnud ka AÕS § 68 järgi selle osa käsutamise õigust. 4.
  4. Järgmisena käsitles maakohus kostjate I ja III vahelist
  5. juuli 2020 osa käsutustehingut, leides, et kostjate I ja III vahel
  6. juulil 2020 sõlmitud osaühingu osa käsutustehing on tühine. Seetõttu ei tekkinud kostjal III omandit osaühingu osale ja seega on hageja jätkuvalt osa omanik ning tema õigust osale tuleb tunnustada AÕS § 80 lg 2 lause I poole järgi. EVKS § 9 lg 2 sätestab, et kui isik omandab registrile tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loetakse register tema suhtes õigeks. Omandi heauskset omandamist eeltoodud sätte alusel eeldatakse, kuid sellise eelduse saab ümber lükata. Seega saab hageja tugineda sellele, et kostja III ei olnud heauskne osa omandaja, sest käsutustehing oli kostjate I ja III vahel tühine heade kommete vastasuse tõttu. Osade registreerimine väärtpaberiregistris toob kaasa nende käsutamise lihtsustamise. Sellisel juhul ei laiene osade käsutustehingule notariaalse tõestamise kohustus ÄS 149 lg 4 järgi ning EVKS § 9 lg 2 järgi eeldatakse heauskset omandamist, kui isik kandele tuginedes osa omandab. Seega võib tekkida olukord, kus osa käsutustehingu tegemine on õiguslikult kerge ja omandaja saab tugineda keskregistris kande võimalikule õigsusele. Küll aga ei tohi tekitada läbi osade väärtpaberiregistris registreerimise, seeläbi käsutustehingu tegemisel seaduses sätestatud vorminõude puudumise ning EVKS § 9 lg 2 järgi kandele tuginemine olukorda, et tegelik omanik 6
(11)ei saa oma osa omandit kaitsta ja seda tagasi saada enda omandisse, kui tema omandiga on käsutustehingu teinud õigustamata isik ja osa registrikanne on ebaõige. Kohtule esitatud osa müügilepingu eellepingust, mille poolteks olid kostja II ja AS (isiklikult) nähtuvalt, ei ole osa kantud väärtpaberite registrisse ja lepingu p 3.
  1. järgi tuleb see ostja soovil registreerida väärtpaberite keskregistris. Seega oli ostja huvitatud, et osad oleksid keskregistris, mis võimaldab käsutustehingu tegemist lihtsustatud korras. Kostja III asutati mõni päev enne
  2. juulit 2020, kui ta ostis registri kaudu kostjalt I vaidlusaluse osa. Kuigi
  3. juunil 2020 sõlmitud eellepingu poolteks olid kostja II ja AS, mitte kostjad I ja III, kinnitab viidatud eelleping seda, et AS-l kui kostja III juhatuse liikmel, oli huvi omandada osa, sõltumata sellest, kes parasjagu väärtpaberi registrisse osa omanikuna oli kantud. AS-l oli vastava osa ostuhuvi ja ta otsustas seda teha kostja III kaudu. Seega, kui AS sooviski omandada vaidlusalust osa või soovis seda tema juhitud äriühing, siis kinnitab eelviidatud leping seda, et osa omandamiseks oli vajalik lihtsustatud kord (ei ole vaja notariaalselt tõestamist ja saab tugineda äriregistri kandele, kes on omanik, millega kindlustatakse seaduses sätestatud heausksuse eeldus) ja mille eelduseks oli osa kandmine väärtpaberite keskregistrisse. Nii oli võimalik kandele tuginedes saavutada olukord, et omand läheb üle kostjale III lihtsustatud korras keskregistris kantud kannetele tuginedes, kuigi kanne võis olla vale. Kostja III on kohtule avaldanud, et tehingu eesmärgiks oli saada osa kaudu firmale kuluvate äriühingute kaudu neli kinnisasja. Maakohus märkis, et seda oli võimalik teha vaid osa omandamise kaudu. Kinnisvaraguru OÜ, KWPP Realestate OÜ N 38, OÜ Q Varad äriregistri andmete väljavõtetest nähtub, et EL ja AS on olnud nendes äriühingutes kord juhatuse liikmed, kord likvideerijad (korda mööda, sj olid nad OÜ-s Q Varad osanikud). Seega pidid neil olema usalduslikud ärisuhted, sest nad on mitmeid aastaid omavahel tuttavad läbi äriliste suhete. Kohtul ei ole alust kahelda, et EL ja AS avaldasid teineteisele äriühingutega seonduvaid kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, antud juhul ka osa võõrandamise ja käsutamisega soetud asjaolusid. Nii ei ole eluliselt usutav, et kui EL kostjate I ja II esindajana sõlmis osa käsutustehingud, ei avaldanud ta ASile tegelikult osa enampakkumisega seotud probleeme – enampakkumise kehtetuks tunnistamise vaidluse asjaolusid asjas nr 2-19-11848 ja kaebusega seotud asjaolusid asjas nr 2-19-
  4. Osa enampakkumise vaidlustamine oli EL-le teada
  5. aastal, kui toimusid vaidlusalused käsutustehingud, sj käsutustehing kostjaga II
  6. juulil 2020, sest enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi oli esitatud
  7. aasta augustis ja
  8. aasta juulis käis apellatsioonimenetlus. Kostjad I ja III ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja III on tasunud osa eest kostjale I ja kostja I vastavalt kostjale II. Seega ei ole
  9. juuli 2020 tehingu tasulisus dokumentaalsete tõenditega kontrollitav. Eeltoodud asjaolusid arvestades leidis maakohus, et kostjate I ja III vaheline osa käsutustehing tehti
  10. juulil 2020 nii, et välistada või teha võimalikult raskeks hagejale osa omandi tagasisaamine ning saada seeläbi kontroll OÜ-le Luxury Park kuuluvate äriühingute kaudu neljale kinnistule. Seega on kostja I ja III tegutsenud selgelt hageja huvide ja õiguste vastasel eesmärgil. Tehingu eesmärk, kus selle pooled tegutsesid hagejale kuuluva osaga tema kui omaniku huvi vastaselt, ei ole heade kommetega kooskõlas ning kostja III ei ole seetõttu heauskne osa omandaja. Seetõttu on kostjate I ja III vaheline osa käsutustehing

§ 88järgi heade kommetega vastuolus ja tühine.

Seega ei ole kostja III osa heauskne omandaja. Eeltoodust tulenevalt ei tekkinud kostjal III omandit osale ja seega on hageja jätkuvalt osa omanik ning tema õigust osale tuleb tunnustada AÕS § 80 lg 2 lause I poole järgi. 7

(11)Kuna osa on registreeritud väärtpaberite keskregistris, siis hageja omandiõiguse tunnustamiseks ja tema võimu taastamiseks omandile, tuleb need kanda kostja III väärtpaberikontolt hageja väärtpaberikontole. Vastasel juhul ei ole hagejal vaatamata kohtu poolt osa omandiõiguse tunnustamisele võimalik oma omandiõigust reaalselt teostada (võõrandada, koormata, hääletada osanike koosolekul jne). Kostjal III on

§ 68

lg 5 järgi kohustus anda tahteavaldus, millega kostja III annab osa nimiväärtusega 2500 EUR (ISIN nr EE3100008269) omandiõiguse üle hagejale. Jõustunud kohtulahend asendab kostja III vastavat tahteavaldust. Apellatsioonkaebus

  1. Kostja III esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja III jäi maakohtus avaldatud seisukohtade juurde. Kostja III leiab, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja rikkus menetlusõigust. 5.
  2. Kostja leiab, et kuigi ÄS § 148 lg 6 järgi ei saa osa kohta välja anda väärtpaberit, on siiski VÕS § 917 lg 2 tähenduses tegemist väärtpaberiga. Maakohus kohaldas materiaalõigust vääralt kui asus seisukohale, et EVK-s registreeritud osa ei ole väärtpaber VÕS § 917 mõttes ning sellele saab kohaldada asjaõigusseadust. EVK-s registreeritud osa on VÕS § 917 lg 2 koosmõjus EVKSga väärtpaberiks. OÜ Luxury Park osa oli alates
  3. juulist 2020 registreeritud EVK-s. Seega EVKS § 2 lg 2 koosmõjus VÕS § 917 lg 2-ga on tegemist väärpaberiga millele tuleb analoogia korras kohaldada aktsia kohta sätestatut. EVK-s registreeritud osa on oma olemuselt sama varaline õigus, mis aktsia ning eeldusel kui seaduses puudub regulatsioon tuleb analoogia korras EVK-s registreeritud osa kohta kohaldada aktsia kohta mitte asja kohta sätestatut. Kostja III ei nõustu maakohtuga selles, et EVK-s registreeritud osa kohta tuleb kohaldada analoogia korras asjaõigusseadust. Kostja III leiab, et praegusel juhul on EVK-s registreeritud osa kohta VÕS § 917 lg-st 2 koosmõjus EVKS § 9 lg-st 1 tulenev selge väärtpaberi kohta käiv regulatsioon, mis eristab EVK-s registreeritud osa (varalisena õigusena kajastatud väärtpaberit ehk kehatut eset) asjadest kehalistest esemetest. VÕS § 917 lg 2 eesmärgiks on eristada väärtpaberid (osa tuleb VÕS § 917 lg 2 ning EVKS sätete koosmõjus lugeda väärtpaberiks) asjadest ehk kehalistest esemetest. Väärtpaberi mõiste ja sellega seotud õigussuhted on seaduses reguleeritud piisava täpsusega ning

§-st 4 tuleneva analoogia põhimõtte kohaldamine ei ole lubatav. Alternatiivselt leiab kostja III, et EVK-s registreeritud osa kohta käiva regulatsiooni puudumisel tuleks analoogia korras kohaldada aktsia kohta käivat regulatsiooni. Analoogia kohaldamiseks tuli maakohtul otsustada, kas oma olemuselt on EVK-s registreeritud osa (kui reguleerimata õigussuhe) lähedam aktsiale või asjale ning otsuses seda põhjendama. Oluline on ka see, et nii aktsia kui ka EVK-s registreeritud osa on üleantavad üksnes kontohalduri vahendusel, mis toimub üksnes EVKS sätete alusel. Seetõttu ei saanud hagi AÕS § 80 alusel rahuldada. Maakohus oleks pidanud jätma hagi rahuldamata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saab järeldada kostja III pahausksust. 5.2. Maakohus rikkus menetlusõigust, kui ei andnud kostjale III võimalust esitada hageja 12. veebruaril 2020 esitatud tõendite osas seisukohta või vastuväidet. 8

(11)Esitatud tõenditest saab järeldada, et EL on ASile üle andnud ettevõtteid, millel üleandmise hetkeks puudus vara ning majandustegevus ning ettevõtteid hakati vahetult peale üleandmist likvideerima. Tegemist on ASi poolt rahalise tasu eest osutatava likvideerimisteenusega. Kostja III ei nõustu maakohtuga selles, et EL ja ASi vahel on tihendad ärisuhted ja ühised majandushuvid. Maakohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et EL ja AS avaldasid teineteisele äriühingutega seonduvaid kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, antud juhul ka OÜ Luxury Park osa võõrandamise ja käsutamisega soetud asjaolusid. See maakohtu järeldus ei põhine tõenditel. 5.
  1. Kostja III leiab, et maakohus oleks pidanud jätma hagiavalduse läbi vaatamata, sest hageja ei esitanud tsiviilasjas 2-19-11848 TMS 223 lg 2 p 1 järgset nõuet enampakkumisel müüdud asja OÜ Luxury Park osa tagastamiseks, mistõttu kaotas hageja õiguse uuesti kohtusse pöörduda vaidlusega sama eseme üle, milleks on OÜ Luxury Park osa. Vastus apellatsioonkaebusele
  2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja III kanda.
  3. Kostjad I ja II toetavad apellatsioonkaebust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
  5. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi, mistõttu ei pea TsMS § 654 lg st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
  6. Maakohus ei ole vääralt materiaalõigust kohaldanud ja asjas ei kohaldu VÕS 917 lg
  7. Apellant ajab segi väärtpaberi EVKS-i ja VÕS-i mõistes. Õige on iseenesest kostja III seisukoht, et aktsiad on registrikandena väljendatud väärtpaberid nende Eesti väärtpaberite registris registreerimise korral. Sellisel juhul on aktsiad väljendatud registrikande vormis ja nende kohta paberväärtpaberit välja ei anta. Kuigi sellises registrikande vormis võib Eesti väärtpaberite registris registreerida ja registrikande vormis väljendada ka osaühingu osa (EVKS § 2 lg 2 ja ÄS § 148 lg 7), on õiguslikus mõttes oluline, et osa suhtes kehtib osa kohta väärtpaberi väljaandmise keeld (ÄS § 148 lg 6). Seetõttu on osa küll väärtpaber EVKS mõttes, kuid ei ole väärtpaber VÕS § 917 lg 1 mõttes. Kokkuvõttes kohaldas maakohus just sel põhjusel asjas õigesti analoogia korras AÕS-st ja mitte VÕS-i.
  8. Maakohus ei ole menetlusdokumendile. jätnud apellandile andmata võimalust vastata 12.02.2021 11.
  9. Maakohtu 29.01.2021 istungi protokollist (III kd, tl 70-72) nähtub, et istungil arutati kostjate I ja III vahelise osade käsutustehingu toimumise asjaolusid ja muuhulgas nende omandaja heausksust. Kohus määras tõendite esitamiseks tähtaja 12.02.2021 ja vastuväidete esitamiseks vastaspoole tõenditele 19.02.
  10. Kostja III seaduslik esindaja AS nimetatud istungil tervislikel põhjustel ei osalenud, kuid oli istungi protokolli ja kohtule 29.012021 esitatud volikirja (puudub pabertoimikus, kuid KIS-s registreeritud 29.01.2021) kohaselt andnud volituse kostjate I ja II 9
(11)seaduslikule esindajale EL-le teha kostja III nimel avaldusi, esitada tõendeid ja taotlusi. 19.02.2021 kostja III mingeid vastuväiteid hageja tõenditele ei esitanud. 11.
  1. Ringkonnakohus ei tähelda ka maakohtu poolt apellatsioonkaebuses nimetatud tõendite, milleks on Kinnisvaraguru OÜ, KWPP Realestate OÜ, N 38 OÜ ja Q Varad OÜ äriregistri B-osa andmete väljatrükid (III kd, tl 117-124) ebaõiget hindamist. Maakohus tuvastas eelnimetatud tõendite põhjal, et EL ja AS olid nendes äriühingutes kordamööda juhatuse liikmed või likvideerijad (OÜ-s Q Varad ka kordamööda osanikud). Nimetatust järeldas maakohus, et EL ja ASi vahel pidid olema ärilised ja usalduslikud suhted. Nimetatud isikud ei ole seda menetluses erinevate äriühingute esindajatena ka eitanud. Kostja III seaduslik esindaja AS on volitanud kostja I ja II seaduslikku esindajat EL end 29.01.2021 toimunud kohtuistungil esindama. Esindusõigust ei anta reegline isikule, kelle suhtes puudub usaldus. 11.
  2. Maakohtu järeldus, et tegemist oli ühiste huvidega äripartneritega, näitab maakohtu siseveendumuse kujunemist ega ole menetlusõiguse rikkumine. Maakohus ei teinud järeldust kostja I ja III vahelise vaidlusaluse osa käsutustehingu kohta siiski üksnes nimetatud tõendite põhjal. 11.
  3. Maakohus tuvastas kõigi asjas esitatud tõendite kogumis uurimise põhjal järgmised tehingu heade kommete vastasusele viitavad asjaolud: - osa müügi eelleping sõlmiti 29.06.2020 kostja II ja ASi kui füüsilise isiku vahel; - eellepingu sõlmimise ajal ei olnud vaidlusalune osa kantud väärtpaberite registrisse ja lepingu p 3.
  4. järgi tuli see ostja soovil registreerida väärtpaberite keskregistris; - kostja III asutati mõni päev enne väärtpaberiregistri kaudu kostjalt I vaidlusaluse osa ostmist 15.07.2020; - ASil oli vaidlusaluse osa ostuhuvi ja ta otsustas seda teha OÜ ComTrans kaudu; - OÜ-le Luxury Park kuulusid läbi kahe erineva tütarühingu 4 kinnisasja, kuid tütarühingutel puudus soov neid võõrandada; - EL ja AS olid omavahel tuttavad läbi äriliste suhete; - EL oli teadlik enampakkumise vaidlustamisest enne kostjate I ja III vahelise äsutustehingu toimumist; - kostja III seletas küll vande all, et osaliselt tasuti sularahas, osaliselt offshore firma kaudu, kuid ei esitanud tõendeid raha ülekandmise kohta, kuigi tegemist oli märkimisväärse summaga (260 000 – 300 000 eurot); - vaidlusalune osa kanti väärtpaberite registrisse 30.06.2020 avalduse alusel 01.07.20, st ajal, kui tegelikult käis veel apellatsioonimenetlus enampakkumise kehtetuks tunnistamise üle. 11.
  5. Nimetatud asjaoludest tegi maakohus järelduse, et AS või tema juhitud äriühing kostja III olid huvitatud, et osad oleksid registreeritud väärtpaberite keskregistris, mis võimaldab käsutustehingu tegemist lihtsustatud korras (ei ole vaja notariaalselt tõestamist ja saab omaniku osas tugineda keskregistrikandele, millega kindlustatakse seaduses sätestatud heausksuse eeldus). Nii oli võimalik kandele tuginedes saavutada olukord, et omand läheb üle kostjale III lihtsustatud korras keskregistri kannetele tuginedes, kuigi kanne võis olla vale. 11.
  6. Kolleegium nõustub maakohtu tõendite alusel tehtud järeldusega, et kostjate I ja III osa käsutustehing tehti 15.07.2020 eesmärgiga välistada või teha võimalikult raskeks hagejale osa omandi ja seeläbi Luxury Park OÜ-le kuuluvate äriühingute kaudu 4 kinnistu üle kontrolli tagasisaamine. Kuna kostjad I ja III tegid osa käsutustehingu teadlikult hagejale õiguslikke huve kahjustades, on tehing heade kommetega vastuolus ja tühine. 10
(11)
  1. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse seisukoht, et hagi tulnuks jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et üldjuhul tuleks sellised nõuded esitada koos enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagiga, et tagada asja võimalikult kiire ja ökonoomne lahendamine. Seaduses puudub aga norm, mis välistaks hageja nõuete menetlemise, kui seda koos enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudega ei tehtud. Praegusel juhul on tekkinud segane õiguslik olukord lisaks ka sellest, et kohtutäitur püüdis enampakkumist esmalt ise kehtetuks tunnistada.
  2. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Seoses sellega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja III kanda (TsMS § 171 lg 1).
  3. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
  4. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.