KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-136135 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K. V. vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 2180,14 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10115) Kostja: K. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; täpne elukoht teadmata) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja K. V. suhtes.
- Välja mõista kostjalt K. V.`alt hageja PlusPlus Capital AS kasuks poolte vahel 04.05.2021.a. sõlmitud kompromissleping/võlatunnistusest tulenev võlgnevus 1861,76 eurot (s.h põhinõue 1072,57 eurot, enne 04.05.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 789,19 eurot), viivised põhinõudelt (1072,57 eurolt) alates 11.08.2021 kuni 18.02.2022 summas 123,56 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot.
- Mõista kostjalt K. V.`alt välja hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (1072,57 eurot) alates 19.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
- Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
- Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
- Jätta menetluskulud kostja K. V.`a kanda.
- Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt K. V.`a hageja PlusPlus Capital AS kasuks hageja menetluskuludena hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 250 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ning õigusabikulud summas 50 eurot. 1
- Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Kostja ja Hageja sõlmisid Kompromissileping / Võlatunnistus nr xxxxxxxx, 04.05.2021.a. Hageja omas võlgniku vastu nõuet krediidikonto Nr. 49406, 31.07.2020, mille alusel kostja võlgnes hagejale 1193,04 € ja viivised summas 790,18 €. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissileping / võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 0,99 € ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromisssummas 1982,23 € (1193,04 € + 789,19 €). Antud summale lisandus Lepingu punktis 5.
- kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 10 €. Kostja tasus nõuet summas 130,47 €, millest 10,00 € on arvestatud lepingu punktis 5.
- kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 10 € katteks ning 120,47 € kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 1072,57 € ja viivised 789,19 €. Kostjale, s.o K. V.`ale toimetati hagimaterjalid kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.02.2022.a teate avaldamisega, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv summas 250 eurot, 2 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 €. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 250 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 50 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“. Hageja on kinnitanud, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 50 eurot (käibemaksuga). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.