Obsah (6)

§ 371§ 1§ 372§ 173§ 168§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-7933 Tsiviilasi M. K. hagi E. V. XXX vastu kahju hüvitamiseks

) § 372 lõikest 1 tulenevalt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

§ 371

lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

1. Esitatud kaebusest nähtub, et hageja hinnangul on XXX talle tekitanud süüliselt hooletu käitumise ja lepingujärgsete kohustuste mittetäitmisega kahju.
2. Kohtu hinnangul ei saa praeguses asjas M. K. esitada hagi XXX vastu. Vangistuse täideviimine on vangla kohustuseks (VangS § 105 lg 1). Seetõttu vangistuse täideviimisel on kinnipeetaval avalikõiguslik suhe vanglaga, mitte isikuga, kellele kuuluvaid hooneid vangistuse täideviimisel kasutatakse. Kehtiv õigus ei näe ette, et kasutuslepingu alusel isiku vara kasutamine vangla poolt viimasele pandud avalikõigusliku ülesande täitmiseks, toob vara omanikule kaasa kohustusi suhetes kinnipeetavatega. Kinnipidamistingimuste nõuetekohasuse peab tagama vangla. Kui vangla on selle kohustuse täitmiseks sõlminud kasutuslepingu kolmanda isikuga, siis on kolmandal isikul lepingulised kohustused üksnes suhetes vanglaga. Seega ei saa kaebajal olla XXX vastu kahju hüvitamise nõuet mittevastavate vangistustingimustega tekitatud mittevaralise kahju eest.
3. T. V. põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt on T. V. XXX valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vangistust, eelvangistust, aresti ja vangistusseaduse § 3 lõikes 2 ja § 4 lõikes 2 nimetatud isikute kinnipidamist ning korraldab kriminaalhooldust. Sama määruse § 1 lg 3 järgi esindab vangla oma ülesannete täitmisel riiki.

§ 1

kohaselt vaatab maakohus tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasju, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses. Muu hulgas on halduskohtul õigus nii kohustada avaliku võimu kandjat tegema haldustoimingut (HKMS § 5 lg 1 p 2) kui ka mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest (HKMS § 5 lg 1 p 4). 7. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus pädev lahendama hageja ja Eesti Vabariigi vahel avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamise nõuet. Kohus jätab

§ 371lg 1 p 1 alusel hagiavalduse Tartu Maakohtus menetlusse võtmata.

8. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (

§ 372lg 4 teine lause).

Kohus selgitab, et soovi korral tuleb M. K. pöörduda vastavasisulise avaldusega Tartu Halduskohtu poole. Kohus ei edasta ise kaebust Tartu Halduskohtule. Juhul kui hageja on avalduse valesse kohtusse saatmise tõttu mööda lasknud kaebuse esitamise tähtaja, tuleb hagejal esitada kaebuses halduskohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused (HKMS § 38 lg 5). 9. M. K. tuleb tagastada avaldus koos selle lisadega. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Kohus jätab

§ 168lg 1 kohaselt menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei ole käesolevas menetluses osalenud, seega ei ole tekkinud ka hüvitatavaid menetluskulusid. 11.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik