KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-4676 Tsiviilasi R. K. täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmi

§ 157

lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui eelmises lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 5.

§ 157lg-t 1.

Enne 5.

§ 157lg 1 järgi oli aegumistähtaeg 30 aastat. Ts

ÜS § 157 lg 2 kohaselt algab TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Riigikohus on TsÜS § 157 lg-d 1 ja 2 koostoimes VÕSRS § 9 lg-ga 4 tõlgendades leidnud, et enne

1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
2. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (vt nt Riigikohtu
3. detsembri 2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-141-13, p 22). Eelviidatud Riigikohtu lahendite tegemise ajal sidus VÕSRS § 9 lg 4 aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäevaga
4. märts 2011, alates
5. märtsist 2016 jõustunud muudatusest on vastav kuupäev
6. aprill
8. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja
9. novembri 2010 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-1013316 tulenevad nõuded ei olnud
10. märtsil 2011 aegunud ning nõudele hakkas alates
11. märtsist 2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10-aastane aegumistähtaeg. Lähtudes VÕSRS
12. märtsi 2016 redaktsioonist on aegumise ümberarvutamise algusasja kuupäev
13. aprill 2011, st nõude täitmine sai aeguda kõige varem alates
14. aprillist
15. 2 Vaidlusalusele nõudele TsÜS § 157 lg 11 sätestatud 20-aastase aegumistähtaja kohaldamine on välistatud. VÕSRS § 9 lg 5 alusel kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikes 11 aegumise kohta sätestatut alates
16. aasta
17. juulist jõustunud kohtuotsusest, kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tulenevatele nõuetele. Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb rakendada uut TsÜS § 157 lg 11 regulatsiooni „üksnes uutele nõutele, mis tulenevad kohtuotsusest, kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist, mis jõustub pärast muudatuse jõustumist. See on kõige enam kooskõlas õiguspärase ootuse põhimõttega ning seetõttu riivab kõigi asjaosaliste õigusi kõige vähem.“ Praegu täitedokumendiks olev
18. novembri 2010 kohtuotsus kriminaalasjas 1-10-13316 jõustus kohtute infosüsteemist nähtuvalt
19. novembril 2010, seega enne
20. juuli 2019 seadusemuudatuse kehtestamist. Seetõttu kohaldub nõuete aegumisele 10 aasta pikkune aegumistähtaeg.
21. Menetlusosalised ei ole välja toonud selliseid aegumise katkemise ega peatumise aluseid, mis annaksid alust eeldada aegumistähtaja möödumist hiljem kui
22. aprillil
23. Selliseid aluseid ei nähtu ka kohtutäituri vastusest kohtunõudele. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Kohtutäitur kinnitas, et täitedokument esitati kohtutäiturile täitmiseks esimest korda
24. novembril
25. Seega on ka täitedokumendist tulenevate nõuete osas esimest korda täitemenetluse alustamisest möödunud enam kui 10 aastat, mistõttu ka see ei välista nõude aegumist.
26. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud. Täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr 170/2010/3108 tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas lõpetada. Kohus selgitab avaldajale, et kohus ei saada kohtutäiturile määrust. Täitemenetluse lõpetamiseks tuleb avaldajal endal pöörduda kohtutäituri poole.
27. Kohus juhib tähelepanu sellele, et avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest.
28. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Praegu on kohus avalduse rahuldanud, seega on lahend tehtud avaldaja huvides ja nii avaldaja kui ka puudutatud isiku menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Puudutatud isikul asja materjalidest nähtuvalt ei ole tekkinud hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.
29. Avaldaja on tasunud kohtule esitatud avalduselt riigilõivu summas 30 eurot ning eelnevalt kohtutäiturile avalduse esitamisel on avaldaja tasunud riigilõivu summas 18 eurot. Kohus selgitab avaldajale, et võlgnik, kes on eelnevalt läbinud täitemenetluses nõude aegunuks tunnistamisel kohtueelse menetluse kohtutäituri juures, ei pea kohtusse pöördumisel avalduselt teistkordselt riigilõivu tasuma. 30-eurose riigilõivu peavad kohtusse pöördudes tasuma isikud, kes ei ole eelnevalt aegumise avaldusega kohtutäituri poole pöördunud. Seega on R. K. riigilõivu 30 eurot ettenähtust enam ning vastava taotluse esitamisel on tal õigus saada tagasi enamtasutud riigilõiv summas 30 eurot. Selleks tuleb esitada kohtule taotlus, millisest nähtub, kes, millal, millises summas ja millises tsiviilasjas riigilõivu tasus, samuti makserekvisiidid, millisele arvele tuleb riigilõiv tagastada. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
30. TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. 3 TMS § 2231 lg 4 sätestab, et määruse peale, millega kohus lahendab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja sissenõudja. Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 4