) § 22 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjustest. Aruande ja 20.10.2020 kohtuistungil avaldatu kohaselt tuvastas ajutine haldur, et võlgnikul on vara väärtuses 1,58 eurot ja kohustusi võlausaldajate ees kogusummas 2450,67 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Alustatud on likvideerimismenetlust. Alalised makseraskused kujunesid välja juuli lõpuks 2020, kuna selleks ajaks olid lõpetatud töölepingud kõigi töötajatega ning ettevõtte võimalused tulu teenida ammendusid senise tegevusalaga – siseviimistlustööde teostamine. Muu tegevuse edendamiseks puudusid ressursid ja võlgniku osanikul, juhatuse liikmel huvi. Ajutise halduri aruande kohaselt leidis kinnitust, et võlgniku makseraskused tekkisid seoses COVID viiruse tulekuga kevadel 2020 ja asjaoluga, et võlgniku töötajad olid Saaremaal isolatsioonis. Nii kaotati mitmed tööpakkumised ja kliendid Tallinnas. Sellest tulenevalt tekkisid raskused maksta konkurentsivõimelist palka ja hoida kvaliteetset tööjõudu. Lisaks tekkisid erimeelsused töötajaga ettevõtte vara heaperemeheliku kasutamise osas.
) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on 2 maksejõuetu.
lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu
Haldur täpsustas pärast kohtuistungit ilmnenud asjaolude pinnalt 12.11.2020 aruannet ja tõi välja, et võlgniku juhatuse liige on teinud juhtimisvigu ja sellega rikkunud äriseadustiku § 187 lg 1 sätestatud hoolsuskohustust. Aruande lisa kohaselt soetas võlgnik Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt 17.07.2017 otsusega saadud toetusega ehitustööde tegemiseks tööriistu ja seadmeid. Võlgnikul tuli 12.07.2018 kuni 12.07.2021 tagada toetusega ostetud seadmete olemasolu ja oma tegevuses kasutamine. Soetatud seadmetest PTF-krohvi - ja põrandasegu pump ja pahtlimasin tuli võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt maha kanda eriolukorra lõppemise järgselt, kuna polnud tehniliselt töökorras ja remont polnud majanduslikult otstarbekas. Lihvimismasina asukoht on teadmata. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt kujunes maksejõuetus välja COVID viiruse piirangute perioodil 2020 kevadel kui võlgniku töötajad olid Saaremaal isolatsioonis ning seetõttu kaotati mitmed tööpakkumised ja kliendid Tallinnas. Tekkisid raskused maksta konkurentsivõimelist palka ja hoida kvaliteetset tööjõudu. Järelduvalt halduri tuvastatud maksejõuetuse tekkimise põhjustest ei ole EAS-i toetuse tingimuste raames soetatud seadmete rikki- või kaotsiminek seotud võlgniku majandustegevuse lõppemisega ega ole maksejõuetuse põhjuseks. 9. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, v.a potentsiaalne rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine viimatisele juhatuse liikmele ja osanikule 2020. aasta esimeses pooles tehtud laenu tagasimaksete näol.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel siis, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 3 10.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus on määranud deposiidi suuruseks 1500 eurot ja selle tasumise tähtajaks 10 päeva alates teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 21.10.2020. Kohus on kontrollinud, et võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat ei ole kohtu deposiiti tähtaegselt (ega ka hiljem) tasutud. 11. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul täidetud
Kohus lõpetab AR Sector OÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. 12.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
lg 5 järgi ajutise halduri tasu arvestamisele
MS) § 183 lg 2 redaktsioone, mis kehtisid kuni 31.01.2021. 15.
lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 4,75 tundining palub määrata ajutise halduri töötasuks 456 eurot (tunnitasuga 96 eurot), millele lisandub käibemaks 91,20 eurot (kokku 547,20 eurot). Kohus leiab, et arvestades töö mahtu on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 547,20 eurot (koos käibemaksuga). 16. Ajutine haldur on taotlenud tasu seadusest tulenevas piiris hüvitamist riigi vahenditest.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas 4 seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
lg 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd võlgnikul arvestatav vara puudub ja deposiiti ei ole tasutud, määrab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot (476,40 eurot koos käibemaksuga) hüvitamisele riigi vahenditest. Ülejäänud osas mõistab kohus ajutise halduri tasu välja AR Sector OÜ-lt (likvideerimisel). 17.
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab tasu tasumise Advokaadibüroo Pormeister OÜ-le, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 18.
lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. 19. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. Kohus edastab määruse
(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.