← Eesti

1-21-4798/16

KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-21-4798 Tartu vangla Viljandi kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne taotlusega Rain Mudale käitum

§ 424

lg 1 järgi ning tema karistamises vangistusega 10 kuud.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määratud karistus tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga, kohustusega järgida katseajal

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 4 järgi määratud lisakohustus vereanalüüsiga regulaarne CDT-määramine.

Katseaja eeldatav lõpp: 24.05.2023 Taotluse lahendamine kirjalikus menetluses Kohtulahend Menetlustoiming 2 10. juuni 2022 Kohtunik Taotluse esitaja Kadi Aavik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldaja Erli Kaseväli (e-post: Erli.Kasevali@just.ee) Kriminaalhooldusalune RAIN MUDA isikukood: 37612034918; elukoht:xxxxx xxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxx x-x xxxxxxx- RESOLUTSIOON Rahuldada kriminaalhooldaja taotlus ja määrata

§ 75

lg 2 p 2 alusel Rain Mudale katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Määrus edastada süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1. Tartu Maakohtu 24.11.2021 otsusega mõisteti Rain Muda süüdi

§ 424

lg 1 järgi ning teda karistati vangistusega 10 kuud.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrati karistus tingimisi 1 aasta ja 6kuulise katseajaga, kohustusega järgida katseajal

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas Kooli 6-9, Karksi-Nuia linn, Mulgi vald, Viljandimaa; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa 1 Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 järgi määrati lisakohustus teha kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi CDT (digi tl 57-61). Kohtuotsus jõustus 10.12.

  1. Kriminaalhooldusametnik on 1.06.2022 esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu R. Muda kohta (digi tl 63-66). Ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et Rain Muda ei ole täitnud

§ 75lg 4 alusel määratud lisakohustust.

Hooldusaluselt 21.04.2022 võetud vereanalüüsi CDT näit oli 8,4%, mis on suurem kui esimene esitatud vereanalüüsi CDT näit (8,2%). Samuti ilmus isik 17.05.2022 registreerimisele alkoholi tarvitamist viitavate tunnustega.

  1. Ettekandest nähtub, et R. Muda kriminaalhooldus algas 10.12.
  2. Esmane registreerimine toimus 20.12.2021, mil hooldusalusele selgitati käitumiskontrolli olemust ja sellega kaasnevaid nõudeid, millest arusaamist kinnitas isik oma allkirjaga (digi tl 67). Senise kriminaalhoolduse jooksul on kokku lepitud 11 kohtumist. R. Muda ei ilmunud 31.12.2021 registreerimisele ja teavitas hommikul e-kirja teel, et on haigestunud. Kui ametnik vastas isikule, et vajalik on esitada arstitõend, siis vastas ta, et laps on haige. R. Muda põhjendas 5.01.2022 olukorda kirjalikult, et ei saanud lapse haiguse tõttu tulla (digi tl 68). Tõendit selle kohta ei esitatud. R. Muda ilmus 5.01.2022 registreerimisele alkoholi tarvitamist viitavate tunnustega. Isik kinnitas suusõnaliselt, et tarbis eelmisel õhtul alkoholi. Rain Muda ei esitanud kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajaks, s.o 14.01.2022, vereanalüüsi CDT tulemust ning põhjendas 21.02.2022 olukorda kirjalikult (digi tl 70) sellega, et tal polnud raha. Ametnik reageeris 5.01.2022 ja 31.12.2021 rikkumistele hoiatustega (digi tl 69 ja digi tl 71). 21.02.2022 tehtud vereanalüüs CDT tulemus oli 8,2% (digi tl 72) ja 21.04.2022 tehtud vereanalüüs CDT tulemus oli 8,4% (digi tl 73). Kordusproovi näitaja ei ole võrreldes eelmise prooviga väiksem. Registreerimisele 17.05.2022 ilmus isik väliste alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustega. Hooldusalusel ei ole kohustust mitte tarvitada alkoholi, kuid kuna tegu oli korduva rikkumisega, kontrollis kriminaalhooldaja R. Muda nõusolekul alkoholi tarvitamist indikaatorvahendiga Alcovisor Mark X2 SN:157794, mille tulemusena oli isiku väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus 0,510 mg/l kohta. Tuletati meelde kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused, kus on kirjas, et kriminaalhooldusosakonda ametniku vastuvõtule on keelatud ilmuda joobeseisundis.
  3. R. Muda juhtumist lähtuvalt kinnitati 03.03.2022 koostatud hoolduskava tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. Kriminaalhoolduse jooksul on vesteldud alkoholi tarvitamise põhjustest ja tagajärgedest ning tehtud AUDIT-test, mille 04.02.2022 tehtud testi tulemus oli 10 punkti. Tervise Arengu Instituudi andmetel on sellise alkoholitarvitamise taseme juures suurenenud risk tervisehäirete tekkeks. Isiku arvates ei kuritarvita ta alkoholi, ometi tõi tarvitamise põhjuseks välja, et on kujunenud harjumus ülepäeva õhtuti õlut tarbida. Ametniku hinnangul ei mõista hooldusalune, millist mõju avaldab liigne alkoholi tarvitamine tema elule.
  4. Tuginedes eeltoodule teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata R. Mudale katseajaks

§ 75lg 2 p 2 alusel lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

Ametniku hinnangul ei ole hooldusalune senise kriminaalhoolduse jooksul mõistnud vereanalüüsi andmise tähendust. Kohustus mitte tarvitada alkoholi paneb isikut paremini mõistma, et ta peab alkoholi tarbimist vähendama. Vestluses, kus kriminaalhooldusametnik selgitas hooldusalusele erakorralise ettekande esitamise põhjust, nõustus R. Muda, et lisakohustus, mitte tarvitada alkoholi, motiveeriks teda alkoholi tarbimist vähendama. KOHTU PÕHJENDUSED 6. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldaja taotlus tuleb rahuldada. 7. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata 2 täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. 8. KrMS § 427 lg 1 kohaselt

§ 74

lõike 4 kohaselt otsustab süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 75

lg 2 p 2 alusel võib kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. 9. Võttes arvesse kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud ettepanekut ning rikkumiste kirjeldust, s.o. asjaolu, et R. Muda ei ole täitnud

§ 75

lg 4 alusel temale määratud lisakohustust, temalt 21.04.2022 võetud vereanalüüsi CDT näit oli 8,4%, mis on suurem kui esimene esitatud vereanalüüsi CDT näit (8,2%), ta on ilmunud registreerima joobeseisundis ning ta on ka ise möönnud, et tal on välja kujunenud harjumus õhtuti alkoholi tarbida, peab kohus põhjendatuks määrata

§ 75lg 2 p 2 alusel R.

Mudale katseajaks täiendava kohustuse mitte tarvitada alkoholi. Määratav lisakohustus aitab eelduslikult korrigeerida R. Muda käitumist kriminaalhoolduse ajal, tõstab motivatsiooni muuta oma eluviisi ning soodustab seeläbi tema edukat katseaja läbimist.

  1. Kohus märgib, et lisakohustuse täitmisse tuleb R. Mudal suhtuda tõsiselt, kuivõrd käitumiskontrolliga on süüdimõistetule antud võimalus end heast küljest näidata, olles mh õiguskuulekas ning katseaja lõppedes vabaneda otsusega määratud vanglakaristusest. Käitumiskontrolli ajal kontrollnõuete ja lisakohustuste tahtlik või ükskõikne eiramine viimasele kaasa ei aita.
  2. Menetluskulusid küsimuse lahendamisel kohus ei tuvastanud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.