Obsah (5)

§ 1361§ 130§ 136§ 120§ 122

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 09.06.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1266 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist

§ 1361

ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 1 2.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

3.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. 4.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

1. Kuigi kohus ei saa täitmist tagavate toimingute loa andmise menetluses võtta siduvat seisukohta äriühingu maksukohustuse olemasolu või puudumise kohta, peab kohus taotluse lahendamisel siiski hindama, kas maksukohustuse määramine MTA taotluses kirjeldatud asjaoludel on tõenäoline. MTA on taotluses põhjendanud, et esineb kahtlus äriühingu poolt maksupettuse toime panemises seeläbi, et äriühing maksab pangakontolt väljavõetud sularaha (2022.a jaanuar-aprill 20011,40 eurot). arvelt varjatult töötasu ning jätab tegelikud tööjõumaksud deklareerimata ja tasumata. Äriühing ei esitanud vaatamata MTA korduvatele päringutele äriühingu pearaamatut, et MTA-l oleks võimalik veenduda, et äriühing ei vii ettevõtlusest sularaha välja. Äriühingu registreeritud töötajatel on olemas pangakontod, mistõttu puudub nähtav vajadus töötasu maksta sularahas. X esitatud töötasu arvestuslehtedel näidatud töötasu suurused on suuremad võrreldes deklareeritud töötasuga (tabel taotluse lk-l 3), mille aluseks on taotluse lisa 14 (arvestuslehe andmed detsember 2021-märts 2022) ja lisa 8 (deklareeritud tasu) võrdlus. MTA hinnangul annab see aluse arvata, et äriühingus peetakse kooskõlastatult topelt raamatupidamisarvestust ning seda mitte üksnes äriühingu juhatuse liikme osas. X antud selgitused ei andnud veendumust, milleks kasutatakse äriühingu pangakontolt võetud sularaha. Väited sularaha kasutamise kohta (töötasu maksmine välismaalastele, materjalide soetamine) on MTA sõnul tõendamata ning väheusutavad, kuivõrd välismaalastest töötajate nimesid, kellele sularahas töötasu makstakse, MTA-le ei avaldatud ning esitamata on teave selle kohta, kes, mille jaoks ja millisel objektil materjalikulusid kandis. Kõiki neid asjaolusid kogumis arvestades peab kohus MTA kahtlusi äriühingu maksukohustuste õiguspärase täitmise osas põhjendatuks ning peab võimalikuks MTA poolt maksukohustuse (tulumaks 5002,85 eurot, millele lisandub maksukohustuselt seisuga 08.06.2022 tasumisele kuuluv intress 730,68 eurot) määramist. 2
2. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (

§ 1361lg 2 p 1).

MTA on põhjendanud, et äriühing on tõenäoliselt toime pannud maksupettuse. Äriühingu poolt pangakontodelt vaba raha sularahas välja võtmine seab ohtu tulevikus määratava maksukohustuse täitmise. MTA sekkumisest alates on äriühing varasemast väiksemat käivet deklareerinud, mis annab aluse arvata, et äriühing võib oma tegevuse lõpetada ja/või teise äriühingusse üle viia. Äriühingu juhatuse liige ja volitatud isik ei ole maksumenetluses koostööd teinud ning on asunud maksumenetluse läbiviimist takistama. Äriühing ei ole üheselt avaldanud, kes tegeleb äriühingu raamatupidamisega. Juhatuse liikme selgituste kohaselt on selleks isikuks X (taotluse lisa 12), kuid X viitab oma enda selgitustes raamatupidajale kui kolmandale isikule (taotluse lisa 18). Äriühing esitas MTA-le taotluse 18.05.2022 korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks, kuid selle täitmise asemel pöördus äriühing kohtusse. Samuti ei täitnud äriühingu juhatuse liige MTA korraldust ilmuda suuliste selgituste andmiseks 8.06.2022 kell 9.00 aadressil Lõõtsa 8A Tallinn.

1. MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut ning kohus on seisukohal, et aresti seadmine äriühingu pangakontodele on kohane. Kohus möönab, et äriühingu arvelduskonto arestimine on äriühingu majandustegevust oluliselt piirav meede. Teisalt puuduvad kohtu hinnangul isikut vähemriivavad meetmed, mis samuti tagaksid efektiivselt võimaliku maksusumma sissenõudmise. Arvestades, et esineb kahtlus äriühingu poolt maksupettuse toimepanemises, ei pruugi pangakonto arestimine hilisemas menetlusstaadiumis eesmärki kanda, kuna kontrolli käigus on pangakonto analüüsimisel selgunud, et äriühing viib ettevõtte pangakontolt vahendeid sularahas välja, mille kasutamine ettevõtluse tarbeks on tõendamata. Äriühingul puudub registervara (kinnisvara, sõidukid, väikelaevad, väärtpaberid), millega tagada võimaliku maksukohustuse täitmine. Samuti puuduvad äriühingu MTA ettemaksukontol vabad vahendid, mille arvelt maksukohustuse täitmine tagada. Seega puuduvad käesoleval juhul maksukohustuse täitmise tagamiseks äriühingut vähem piiravad võimalused. Seetõttu leiab kohus, et äriühingu pangakonto(de) arestimine kuni summa 5733,53 eurot täitumiseni ei piira äriühingu õigusi ebaproportsionaalselt, kuna puuduvad muud vähemriivavad meetmed, mis tagaks maksusumma laekumise.
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmist X OÜ poolt Eesti Vabariigi kõikides krediidiasutuses avatud ja tulevikus avatavatele pangakontodele summas 5733,53 eurot. 9.

§ 136

¹ lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur äriühingu vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamist tinginud asjaolu on ära langenud või kui äriühing on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt

§ 1361

lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui äriühing on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 5733,53 eurot, valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122

). Kui X OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks on 5733,53 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 3