Obsah (6)

§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 20.mai 2022 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-14623 Tsiviilasi Tsiviilasja hind V.N ha

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Pooled vaidlevad selle üle, kas: - hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping; - kas kostja on lepingut rikkunud; - kas hagejal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda koos sellest tulenevate tagajärgedega; - kas hageja ütles lepingu nõuetekohaselt üles.
2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et poolte vahel sõlmiti leping, mille järgi kohustus kostja kui käsundisaaja osutama hagejale kui käsundiandjale saunateenust, hageja on tasunud teenuse eest ettemaksuna ning hagejale oli väljastatud vastava teenuse saamiseks ka sooduskaart nr 000568 viie korra kasutamiseks (tl 5). Seega sõlmiti poolte vahel käsundusleping. VÕS § 628 lg 4 kohaselt võib käsundisaaja enne käsundi täitmisele asumist nõuda käsundiandjat mõistlikus ulatuses ettemakset tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulude eest. Käsunduslepingu näol on tegemist lepinguga, mille puhul ei kehti tehingu kohustuslik vorm, seega võis sellise tehingu teha ka suuliselt. Kuivõrd sooduskaart oli välja antud 5 korraks, on tegemist tähtajalise lepinguga.
3. Käesoleval juhul nähtub hagiavaldusest, et hageja soovis sisuliselt poolte vahel sõlmitud lepingust taganeda, kuna ta ei olnud rahul talle pakutava teenusega. Kuivõrd kostja on vaielnud vastu hageja väitele ebakvaliteetse teenuse kohta, tulnuks lähtudes

§ 230lg-st 1 hagejal tõendada teenuse mittekvaliteetsust.

Hageja on küll kirjeldanud, milles kostja poolt osutatud teenuse puudused väljendusid ning väitnud, et etteheiteid oli ka teistel teenuste kasutajatel, kuid hageja ei ole oma väiteid tõendanud ning seda vaatamata kohtu poolt osundatule täiendavate tõendite esitamise vajaduse kohta (17.11.20221 määrus).

1. VÕS § 631 kohaselt võib kumbki pool nii tähtajalise kui ka tähtajatu käsunduslepingu üles öelda korralise ülesütlemise korda järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Kuivõrd antud juhul ei ole tõendatud kostjale etteheidetav ebakvaliteetne teenus ja muid lepingu erakorralise ülesütlemise põhjusi ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, puudub alus ka lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Seetõttu ei peatu kohus eraldi asjaoludel, mis puudutavad hageja väidetavaid varasemaid pretensioone teenuse kvaliteedi kohta nagu ka temapoolset lepingu ülesütlemist.
2. Kostja on esitanud väiteid selle kohta nagu oleks hageja poolt teenuse lõpetamise tegelikuks põhjuseks nõutud Covid-tõendi puudumine, kuid hageja on seda eitanud. Hageja poolt esitatud 3 2-21-14623 nõude aluseks on ebakvaliteetne teenus, mitte Covid-tõendi puudumine ning kuna kostja ei ole ka oma vastuväiteid tõendanud, jätab kohus kostja vastuväited selles osas tähelepanuta. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kuna tõendatud ei ole kostja poolt kohustuse rikkumine, puudub alus ka kahjunõudeks ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 8. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, seega hagejalt kostja kasuks väljamõistetavd menetluskulud puuduvad. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis kohus hageja menetluskulusid kindlaks ei määra. 9.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 4