Aleks Lankinit süüdistatakse selles, et tema, viibides 15.03.2021 kella 21.52 paiku Tallinnas xxx asuva kaupluse X müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX OÜ-le kuulunud pudeli viskit Jack Daniels Black Label 40% 1 l maksumusega 34,99 eurot. Peitis võetud pudeli jope alla, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Samuti tema, viibides 01.04.2021 kella 19.10 paiku Tallinnas xxx asuva kaupluse X müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX OÜ-le kuulunud 2 pudelit viskit Jack Daniels Tennes 40% 500 ml maksumusega 15,99 eurot/tk, kogumaksumusega 31,98 eurot. Võetud kauba peitis lapsevankrisse katte alla, möödus peidetud kaubaga kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Samuti tema, viibides 02.04.2021 kella 18.20 paiku Tallinnas xxx asuva kaupluse X müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX OÜ-le kuulunud 2 pudelit viskit Jack Daniels Tennes 40% 500 ml maksumusega 15,99 eurot/tk, kogumaksumusega 31,98 eurot. Võetud pudelid peitis lapsevankrisse katte alla, möödus peidetud kaubaga kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Seega pani Aleks Lankin toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o
Kohus uuris järgmisi tõendeid: - XXX OÜ 11.04.2021 avaldus (lk 1-3); - Tunnistaja T. K. ütlused (lk 4-8); - Kinnipeetute üleandmise leht (lk 25-27); - 12.04.2021 ettekanne (lk 28); - Asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga ja DVD (lk 61-71); - Aleks Lankini kahtlustatavana antud ütlused (lk 37-41, 55-60); XXX OÜ 11.04.2021 avaldus (lk 9-11); Tunnistaja T. K. ütlused (lk 12-16); XXX OÜ 11.04.2021 avaldus (lk 17-19); Tunnistaja T. K. ütlused (lk 20-24); Karistusregistri väljavõte (lk 76-77); Harju Maakohtu 26.11.2019 otsus, 14.08.2020 ja 22.09.2021 määrused kriminaalasjas nr xxx (lk 89-90, 79-81, 82-84); - Päring TÖRist isiku töötamiste kohta (lk 97); - Eesti Töötukassa otsused töövõimetoetuse määramise ja töövõime hindamise kohta (lk 98102). Aleks Lankin tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi. On nõus lühimenetlusega. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Tal on 1-aastane laps. Märts-aprill 2020 tööd ei olnud. Tahtis viski maha müüa, et lapsele toitu osta. Enam tal alkoholiga probleeme ei ole. Hooldab ema ja maksab korteri eest. Vargile minnes teadis, et on katseaeg. Teadis, et katseajal uue kuriteo korras läheb karistus reaalsele täitmisele. Kohtutäiturite juures on trahve umbes 3000 eurot. - Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, kaitsja ja prokuröri seisukoha ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele: 15.03.2021 kell 21.52 episood Aleks Lankini süü 15.03.2021 kella 21.52 paiku xxx asuvas kaupluses X toimepandud varguse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Isik tunnistas ennast kohtuistungil süüdi ning jäi varasemalt antud ütluste juurde. Kohtueelses menetluses selgitas, et pani varguse toime kuna ta vallandati, ei olnud tööd ja ei saanud oma rahalist kohustust täita. Kahetseb tehtut. Varguse toimumist 15.03.2021 ning selle toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka tunnistaja T. K. ütlused, mille kohaselt märkas ta tööl olles arhiivi kaameratelt kuidas 15.03.2021 tuli kauplusesse kaks noormeest. Esimene oli valge jopega, peas oli müts, jalas olid hallid dressipüksid. Nad suundusid alkoholiosakonda. Seal võttis esimene, kirjeldatud noormees, ülemiselt riiulilt viskipudeli Jack Daniels Black Label 40% 1L, hinnaga 34,99 eurot, ja andis selle teise kätte. Sama noormees võttis riiulist veel ühe samasuguse pudeli ja peitis selle oma jope alla. Kassas nr 3 ei ostnud nimetatud esimene noormees midagi, ületas kassaliini ja väljus kauplusest kell 21.52. Tunnistaja ütlusi A. Lankini riietuse kohta kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokolli fototabelis foto nr 19, millelt nähtub A. Lankin ja 15.03.2021 temal seljas olnud riietus (valge jope, hallid dressipüksid, müts). Ka XXX OÜ 11.04.2021 avaldus (lk 1-3) kinnitab, et 15.03.2021 tunnistaja kirjeldusele vastava riietusega noormees pani toime viski Jack Daniels 1L, hinnaga 34.99, varguse. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava enda ütluste, tunnistaja T. K. ütluste, nendega kokkulangeva asitõendi vaatlusprotokolli ja XXX OÜ avaldusega tõendatud Aleks Lankini poolt 15.03.2021 kella 21.52 paiku Tallinnas xxx asuvas X kaupluses võõra vallasasja (Jack Daniels Black Label 1L, maksumusega 34,99 eurot) äravõtmine. Aleks Lankini objektiivsest käitumisest – sisenes kauplusesse, võttis alkoholi ja peitis jope alla, seejärel möödus kassast, jättes kauba eest tasumata, nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult. 01.04.2021 kell 19.10 episood Aleks Lankini süü 01.04.2021 kella 19.10 paiku xxx asuvas kaupluses X toimepandud varguse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Aleks Lankin tunnistas ennast kohtuistungil süüdi ning jäi varasemalt antud ütluste juurde. Kohtueelses 2 menetluses selgitas, et alkoholiosakonnas võttis alkoholipudeleid, mille alguses pani vankri peale ja pärast peitis vankri katte alla. Kassas maksis teise kauba eest ja ei maksnud peidetud alkoholi eest. Teo pani toime kuna tööd ei olnud ja rahalisi kohustusi ei saanud täita. Kohtuistungil selgitas, et tahtis alkoholi maha müüa, et lapsele süüa osta. Kahetseb, et pani toime kuriteod. Varguse toimumist 01.04.2021 ning selle toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka tunnistaja T. K. ütlused, mille kohaselt tunnistaja, olles tööl 03.04.2021 oma töökohal X kaupluses aadressil xxx, Tallinn, märkas arhiivi kaameratelt, kuidas 01.04.2021 tuli kauplusesse keskmist kasvu, kõhna kehaehitusega noormees, kellel oli seljas tume jope, peas sinine trikotaažist müts, mille ääres oli kollane triip, ta oli koos naisterahvaga ja punase-valgekirju lapsevankriga. Kell 19.05 võttis meesterahvas alkoholiosakonnas ühe liigutusega kaks pudelit Whiskey Jack Daniels Tennes 40% 500ml, hinnaga 15,99 eurot/pudel, ja pani need lapsevankri katte peale ette. Noored kõndisid mõnda aega müügisaalis ringi, võtsid Cola ja saia. Teel kassa juurde, pani meesterahvas kosmeetikaosakonnas mõlemad pudelid lapsevankri katte alla. Kassas nr 3 maksis naine ainult toiduainete eest, mees ei ostnud midagi. Ületas kassaliini kell 19.10, jättes alkoholi, kogusummas 31.98 eurot, maksmata. Teo toimepanemise asjaolusid kinnitab ka tunnistaja ütlustega haakuv asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millelt nähtub süüdistatava tegevus – kuidas 01.04.2021 siseneb kauplusesse meesterahvas tumedas jopes, hallides pükstes, peas sinine müts kollase triibuga, päikeseprillid ja meditsiiniline mask on ees, punase-valge kirju lapsevankriga (fotod nr 1-2). Meesterahvas liigub alkoholiosakonda ja võtab 2 pudelit viskit, millised paneb lapsevankri peale (fotod nr 3-5). Seejärel liigub müügisaalis, võtab muud kaupa, Kell 19.09.06 meesterahvas kummardab vankri kohale ja toimetab seal. Kassa juures paneb vankri pealt asjad kassalindile, kuid pudeleid seal enam ei ole (fotod nr 6-12). Meesterahvaga kaasas olnud naisterahvas tasub muu kauba eest ning seejärel mööduvad kassast ja lahkuvad kauplusest (fotod nr 13-14). Ka XXX OÜ 11.04.2021 avaldus (lk 9-11) tõendab 01.04.2021 kl 19.10 paiku varguse toimumist xxx asuvas X kaupluses, teo toimepanemise aega, kohta, varastatud kauba väärtust ning varguse toime pannud isiku kirjeldust, mis haakub asitõendi vaatlusprotokolli fototabelis nähtuva ning tunnistaja ütlustega. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava enda ütluste, tunnistaja T. K. kohtueelses menetluses antud ütluste, nendega kokkulangeva asitõendi vaatlusprotokolli ja XXX OÜ avaldusega tõendatud Aleks Lankini poolt 01.04.2021 kella 19.10 paiku Tallinnas xxx asuvas X kaupluses võõraste vallasasjade (alkoholi koguväärtusega 31,98 eurot) äravõtmine. Aleks Lankini objektiivsest käitumisest – sisenes kauplusesse, võttis alkoholi ja peitis lapsevankrisse, seejärel möödus kassast, jättes vankrisse peidetud alkoholi eest tasumata, nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult. 02.04.2021 kell 18.20 episood Aleks Lankini süü 02.04.2021 kella 18.20 paiku xxx asuvas kaupluses X toimepandud varguse episoodis on samuti täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Aleks Lankin tunnistas ennast kohtuistungil süüdi ning jäi varasemalt antud ütluste juurde. Kohtueelses menetluses selgitas, et alkoholiosakonnas võttis alkoholipudeleid, mille alguses pani vankri peale ja pärast peitis vankri katte alla. Kassas maksis teise kauba eest ja ei maksnud peidetud alkoholi eest. Teo pani toime kuna ta vallandati, tööd ei olnud ja rahalisi kohustusi ei saanud täita. Kohtuistungil selgitas, et tahtis alkoholi maha müüa, et lapsele süüa osta. Kahetseb, et pani toime kuriteod. Teo toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka tunnistaja T. K. ütlused, mille kohaselt olles tööl 03.04.2021 oma töökohal X kaupluses, nägi arhiivi kaameratelt, kuidas 02.04.2021 tuli 3 kauplusesse tumeda jope ja hallide pükstega noormees, kellel peas sinine müts kollase triibuga. Mees oli punase-valge kirju lapsevankriga. Kell 18.16 võttis meesterahvas alkoholiosakonnas ülemiselt riiulilt ühe liigutusega kaks viskit Jack Daniels Tennes 40%, 500ml, hinnaga 15,99 eurot/pudel, ja pani need lapsevankri katte peale. Seejärel jalutas müügisaalis ringi ning jõudes osakonna juurde, kus müüakse vett, peitis võetud kaks pudelit viskit lapsevankrisse. Kassas maksis temaga kaasas olnud meesterahvas oma kauba eest, kuid lapsevankriga meesterahvas viskide eest ei tasunud, ületas kassaliini kell 18.20, jättes tasumata alkoholi eest koguväärtusega 31,98 eurot. 11.04.2021 tuli sama noormees uuesti kauplusesse, tunnistaja tundis vargused toime pannud meesterahva ära näojoonte, riietuse ja lapsevankri järgi ning pidas ta kinni. Teo toimepanemise asjaolusid ning tunnistaja ütlusi 02.04.2021 episoodi kohta kinnitavad asitõendi vaatlusprotokolli fototabeli fotod nr 15-18 ja XXX OÜ 11.04.2021 avaldus (lk 17-19). Asjaolu, et just Aleks Lankin varguse toime pani, kinnitab mh ka kinnipeetute üleandmise leht (politsei ettekandest nähtuvalt isik tuvastatud kui Aleks Lankin). Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava enda ütluste, tunnistaja T. K. ütluste, nendega kokkulangeva asitõendi vaatlusprotokolli ja XXX OÜ avaldusega tõendatud Aleks Lankini poolt 02.04.2021 kella 18.20 paiku Tallinnas xxx asuvas X kaupluses võõraste vallasasjade (alkoholi koguväärtusega 31,98 eurot) äravõtmine. Aleks Lankini objektiivsest käitumisest – sisenes kauplusesse, võttis alkoholi ja peitis lapsevankrisse, seejärel möödus kassast, jättes vankrisse peidetud alkoholi eest tasumata, nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult. Käesoleva kriminaalasja esemeks on kolm varguse episoodi, millised on toime pandud vähem kui kolme nädala jooksul, seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Kõigest eelnevast johtuvalt tuleb Aleks Lankini tegevus kolmes varguse episoodis kvalifitseerida
lg 2 p 9 järgi kui süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Aleks Lankin on süüvõimeline ning
lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.
Aleks Lankinit süüdistatakse kolmes varguse episoodis, mis on teise astme kuritegu ning varastatud kauba 4 koguväärtus ei olnud suur. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist, kahetsust ja kahju hüvitamist (lk 48). Küll aga on Aleks Lankin nimetatud teod toime pannud katseajal. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et Harju Maakohtu 26.11.2019 otsusega nr xxx mõisteti Aleks Lankin süüdi
lg 2 p 3 järgi ning teda karistati vangistusega 3 aastat, mis jäeti
alusel tingimisi täitmisele pööramata, 3aastase katseajaga, mille jooksul kohustub täitma
Katseaeg kestab A. Lankinil kuni 25.11.2022. A.Lankin kinnitas, ka ise, et teadis, et katseajal kuriteo toimepanemise tõttu võib sattuda vanglasse. Seega, Aleks Lankin, teades, et tal on katseaeg jätkas ikkagi kuritegude toimepanemist ning oht sattuda vanglasse, ei motiveerinud teda kuritegude toimepanemisest hoiduma. Ka asjaolu, et tal on väike laps, oli talle teada varguste toimepanemise ajal. Ometi ei hoidnud see isikut uusi kuritegusid toime panemast. Aleks Lankinil on kriminaalhoolduse käigus määratud alkoholi tarvitamise keeld, mida määratakse siis, kui isikul on probleeme alkoholi kuritarvitamisega, seega ei ole usutavad ka isiku põhjendused selle kohta, et alkoholivargus oli vajalik rahaliste kohustuste täitmiseks või lapsele söögi ostmiseks. Kui A. Lankin oleks tahtnud vaid lapse kõhtu täita, siis oleks ta varastanud lastetoitu, mitte alkoholi. Lapsele toidu varastamine ei õigustaks küll varguse toimepanemist, kuid karistuse määramisel arvestab kohus süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Antud juhul on aga selge, et varguse eesmärk ei olnud lapse eest hoolitsemine. Kohtu hinnangul rahalise karistuse kui kergeima karistusliigi määramine ei ole põhjendatud. A. Lankinil on tema enda sõnul võlad umbes 3000 eurot, mis näitab, et isikul on juba praegu rahaliste kohustuste täitmisega raskusi. A.Lankini suhtes lõpetati 30.04.2021 kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg1,7 alusel kohustusega tasuda 30.08.2021 250 eurot. A.Lankin ei kasutanud talle antud võimalust ja jättis kohustuse täitmata, mistõttu uuendati kriminaalmenetlust. Seega oli antud A.Lankinile võimalus vältida vanglasse sattumist, kuid ta ei soovinud seda kasutada, samuti näitab see fakt, et rahaline kohustus ei oma A.Lankini jaoks tähtsust ja ta neid ei täida. Vähem tähtsust ei oma asjaolu, et Aleks Lankin on varem kriminaalkorras karistatud ja uued teod on toime pandud katseajal, seega ei ole tõenäoline, et rahalisel karistusel oleks positiivne mõju isiku käitumisele. Ka käitumiskontroll ei ole suutnud isiku õiguskuulekat käitumist tagada. Eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida A.Lankinit uute kuritegude sooritamisest) arvestades, ei ole võimalik Aleks Lankinit võimalik karistada muu kui reaalse vangistusega. Kohtu hinnangul toimepandud varguste eest on põhjendatud isikule määrata vangistus kolm kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra ja mõista karistuseks kaks kuud vangistust. Kuivõrd isik on teod toime pannud katseajal, tuleb mõistetud karistust suurendada Harju Maakohtu 26.11.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 11 kuud 29 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat 1 kuu 29 päeva vangistust. Vastuseks Lankini soovile teha üldkasulikku tööd märgib kohus, et
Käesoleval juhul tuleb mõistetav liitkaristus üle kahe aasta, kuna üks liidetav karistus on juba üle kahe aasta, mistõttu on seadusest tulenevalt välistatud sellises pikkusega vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes eeltoodust, jätab kohus kriminaalasjas oleva DVD-plaadi kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest ja sundrahast. 5 Kohus mõistab süüdistatavalt Aleks Lankinilt menetluskuluna välja sundraha 1,5 palga alammäära s.o 981 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 109 eurot riigituludesse. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole kaitsja ega süüdistatav taotlenud sundraha ja kaitsjatasu riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-11013 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Aleks Lankin
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks kaks kuud vangistust.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.11.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 11 kuud 29 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat 1 kuu 29 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Välja mõista Aleks Lankinilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 981 eurot riigituludesse ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 109 eurot riigituludesse. 6 Kohustada Aleks Lankinit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsetasu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.