← Eesti

2-21-115639/12

Obsah (13)§ 405§ 444§ 448§ 637§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 4842§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Bome Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-115639 Tsiviilasi Themis Õigusbüroo OÜ

§ 405lõikele 1.

Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 444

lg 4 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust käesoleva seadustiku § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi.

§ 448

lg 41 sätestab, et sama seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.

§ 448

lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule sama paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 2

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulu 6,8 tunni eest 816 eurot (120 eurot tunni eest). Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised toimingud: maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine kohtule 0,7 tundi ehk summa 84 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 5,5 tundi ehk summa 660 eurot; hagi menetlusse võtmise määrusega tutvumine 0,1 tundi ehk 12 eurot; seisukoha koostamine 0,3 tundi ehk 36 eurot; menetluskulude nimekirja koostamine 0,2 tundi ehk 24 eurot. Kohus leiab, et hagilt tasutud riigilõiv kokku 125 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ainult osaliselt. Esiteks maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise eest kohtule saab hageja vastavalt

§ 4842nõuda üksnes 20 eurot.

Kohus leiab, et maksekäsus tehtud toimingute eest on õigusabikulu 20 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Teiseks hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kohtule 5,5 tunni kulutamine on kohtu hinnangul ebamõistlikult suur ajakulutus. Hagiavalduses esitatud asjaolud ei ole keerulised ega mahukad. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu hagiavalduse koostamise ja esitamise eest põhjendatud ja vajalik kahe tunni ulatuses ehk 240 eurot. Ülejäänud toimingute osas on hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikus suuruses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kogu asjas on 332 eurot (20 + 240 + 12 + 36 + 24). Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 457 eurot (125 + 332). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 457 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate 3 menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Viktor Bome Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.