KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtuniku nimi Janek Väli Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2021.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-18-13093 Tsiviilasi A P hagi MTÜ Ee

) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 4.

§ 368

lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. 4.

1. Käesoleval juhul palub hageja lähtuda 31.07.2019 esitatud menetlusdokumendis olevast nõudest, millise kohaselt palub hageja tuvastada, et A P on MTÜ Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige alates 11.01.
3. Kohus leiab, et hageja ei ole kuni käesoleva ajani põhistanud enda tuvastushuvi olemasolu. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata alljärgnevatel põhjendustel. Kohus ei hinda määruse tegemisel sisuliselt poolte esitatud tõendeid ega tuvasta neist asjaolusid. 5.
4. Kohtule esitatud hagiavalduse ja selle täpsustustest nähtub, et hageja on kostja liige alates 11.01.2014, selle üle poolte vahel vaidlus puudub. 5.
5. Kostja esitas kohtu nõudel 05.03.2019 seisukoha hagi menetlusse võtmise osas (t lk 5153), vaieldes sellele vastu. Selle seisukoha p-s 4.1 avaldas kostja seisukoha, et „hageja sai enda erakonnast väljaheitmisest ja selle põhjustest teada juba 27.09.2017 toimunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse koosolekul, millest ta osa võttis“. Kostja lisas sellele menetlusdokumendile ka 27.09.2017 toimunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse koosoleku protokolli (t lk 54-55). 5.
6. 01.04.2019 e-kirjas (t lk 61) kirjutas hageja kohtule, et ta sai alles 18.03.2019.a. teadlikuks tema väljaarvamist kajastavast protokollist. Hageja leidis, et tema väljaarvamine MTÜ Konservatiivne Rahvaerakond ridadest on õigustühine. 5.
7. Hagejale määrati 29.05.2019 määrusega (t lk 73-74) riigi õigusabi korras advokaat, kel tuli välja selgitada õiguslik olukord ja asjaolu ning hinnata hagi esitamise õiguslikku võimalikkust ja perspektiivi ning õigusliku aluse olemasolu korral esitada hagiavaldus. 2

§ 376lg 1 teha enne hagi menetlusse võtmist sõltumata kostja nõusolekust.

Harju Maakohus võttis 18.09.2019 määrusega (t lk 91-92) menetlusse hageja hagi menetlusse hageja liikmelisuse tuvastamise nõudes. Kostja esitas sellele hagiavaldusele ja nõudele vastuse 10.10.2019 (t lk 99-103), milles jäi ka hagi läbivaatamata jätmise taotluse juurde. 5.

1. Seega ei ole hageja esitanud hagiavaldust, milles ta oleks vaidlustanud kostja juhatuse 27.09.2017 otsust, millega ta on arvatud kostja liikmete hulgast välja. Ometigi on hagejale vähemalt alates 18.03.2018 teada, et kostja tugineb sellele juhatuse otsusele hageja kostja liikmete hulgast väljaarvamise alusena. Hageja on 31.07.2019 hagiavalduse punktis 1.4 ka kinnitanud, et on erakonna juhatuse 27.09.2017 otsusest teadlik tulenevalt 05.03.2019 kostja seisukohtadest, kuid ei tunnista sellise otsuse olemasolu või kehtivust või vaidlustab esitatud tõendi ehtsuse. Hageja leiab hagiavalduse punktis 1.5, et „poolte vahel on vaidlus, kas hageja kuulumine kostja erakonda on lõppenud või mitte ning mis põhjusel. Kostja ei tõendanud 05.03.2019 seisukoha esitamisega usutavalt, et hageja liikmelisus on lõppenud seadusjärgselt, kehtivalt ja ilma meelevalda“. Hagiavalduse punktis 1.3 põhjendatakse, et kuna hageja ei tea liikmelisuse väidetava lõppemise põhjust ega alust, siis on hagi ulatus seega piiratud esialgu vaid tuvastusnõudega. 5.
2. Kohus on oma 08.10.2021 kirjas (t lk 120-121) selgitanud, et hageja esitatust võib järeldada, et tema tegelik eesmärk on enda liikmelisuse taastamine ehk kostja otsuse vaidlustamine, millega ta liikmete hulgast välja arvati. Kohtu hinnangul puudub hagejal eraldi tuvastushuvi tuvastamaks tema liikmelisus erakonnas alates 11.01.2014, kuna hagejale on hiljemalt kohtumenetluses 18.03.2018 saanud teatavaks, et kostja on ta erakonnast välja arvanud 27.09.2017 juhatuse otsusega. Samuti ei ole kohtule esitatud nõuet, millisega palutakse tuvastada, et hageja on kostja liige käesoleval ajal. 5.
3. Hageja ei ole oma tuvastushuvi põhjendusena sisuliselt esile toonud muud, kui tunnistada alusetuks ja ebaseaduslikuks tema erakonnast väljaarvamine ning olla jätkuvalt kostja kui erakonna liige. Seega on hageja tuvastushuvi hõlmatud tema võimaliku nõudega tunnistada kehtetuks kostja 27.09.2017 juhatuse otsus või tuvastada selle tühisus. Sellist nõuet kohtule esitatud ei ole. Hageja ei ole ka peale 08.10.2021 kirja oma nõuet täpsustanud ning on jäänud jätkuvalt 31.07.2019 esitatud nõude juurde. Kehtetuks tunnistamise nõude kolmekuuline aegumistähtaeg (MTÜS § 24 lg 1) on tänaseks ka saabunud. Kohtu arvates ei ole võimalik tõlgendada menetluses olevat hagi eset selliselt, et see on tegelikult esitatud kostja 27.09.2017 juhatuse otsuse tühisuse tuvastamiseks, seda enam, et tühisuse aluseid hagis esile toodud ei ole (juhatuse otsuse vorm või vormistuslikud küljed ei ole tühisuse aluseks, kuna seaduses puudub selle kohta tühisust tagajärjena ettenägev alus). Selleks, et hageja saaks esitada eelneva nõude peaks ta muutma hagi eset, mida saab teha üksnes kohtu või kostja nõusolekul (

§ 376). Kostja on ka hagi eseme muutmisele vastu vaielnud.

Hageja ei ole hagi muutmiseks nõusolekut kohtult taotlenud ega muudetud nõuet esitanud. 6. Seega asub kohus seisukohale, et hageja poolt esitatud hagiavaldus on perspektiivitu ja hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki (liikmelisuse taastamine erakonnas) võimalik saavutada ning tuleb jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus 3

§ 173

lg 1 I lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 8.

§ 168

lg 2 tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda, s.h riigi õigusabi saamisega tekkinud kulud. 8.1. Harju Maakohus on 29.05.2019 määrusega rahuldanud hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks osaliselt ja määranud hagejale riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. 8.2.

§ 190

lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse.

§ 463

lg 2 kohaselt määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. 9.

§ 174

lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 10. Kohus selgitab, et käesolevas määruses menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määrata. Tulenevalt

§ 177

lg 2 selgitab kohus menetlusosalistele, et menetluskulud määratakse kindlaks mõistliku aja jooksul alates lõpplahendi jõustumisest. Kohus määrab, et taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks koos menetluskulude nimekirjaga tuleb esitada 30 päeva jooksul määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK määrusega 4