← Eesti

2-19-18662/25

Obsah (7)§ 172§ 65§ 163§ 193§ 66§ 171§ 158

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtujurist Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Toomas Talviste Keith Tammela 14. juuni 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18662 Tsivii

§ 172

ja 173 järgi : - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, v.a tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik/võlgnik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Usaldusisikul tuleb anda võlgnikule üle 25% võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu, v.a osas, milles sellele ei saa täitemenetluse seadustiku § 131 ja § 132 kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. - Võlgnik peab eelmises punktis nimetatud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Esimene aruanne perioodi

  1. juuni 2022 –
  2. juuni 2023 kohta esitada kohtule hiljemalt
  3. juuniks 2023.a. - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande.
  4. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Käesolev määruse peale võib võlgnik ja/või pankrotihaldur 15 päeva jooksul selle kättesaamise/Ametlikes Teadaannetes avaldamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud
  5. Pärnu Maakohtu 20.12.2019 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku J. P. (end. B) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Jüri Truuts. Pankrotihaldur (edaspidi haldur) on esitanud kohtule 17.05.2022 aruande, milles palub: - lõpetada J. P. pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega; 2

(5)Tsiviilasi nr 2-19-18662 - vabastada pankrotihaldur tema kohustustest pärast menetluse lõpetamise määruse jõustumist; - määrata pankrotihalduri tasuks XXX eurot, mis maksta välja pankrotivara arvelt. Halduri tasu maksta välja pankrotihalduri büroole OÜ Autente B2C. - kinnitada kohtu poolt pankrotimenetluse kuludeks siiani kinnitamata kulusid 750 eurot; - algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kohustada võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi enda kohustustest vabastamise menetluses.
  1. Aruande kohaselt pankroti väljakuulutamisel pankrotivara hulgas raha puudus. Kokku on pankrotivarasse laekunud rahalisi vahendeid pankrotivara müügist, kompromissotsusest tsiviilasjas 2-21-9121, võlgniku sissetulekutest ning pangaintressidest 26 225.72 eurot. Pankrotivara hulka kuuluv raha on hoiustatud võlgniku LHV Pank AS arvelduskontol. Konto saldo seisuga 17.05.2022 on 5384.09 eurot. Pankrotivara hulka kuulus Hea Auto OÜ (registrikood 11294401) osalus nimiväärtusega 42 000 EEK. Osalus on müüdud enampakkumise teel oksjonikeskkonnas oksjonikeskus.ee. Enampakkumise tulemusena laekus osaluse müügist võlgniku LHV Pank AS kontole 2000 eurot. Pankrotimenetluse käigus väljaselgitatud andmetel sõlmisid M. B. ja võlgnik 27.06.2019, vähem kui pool aastat enne pankroti väljakuulutamist notariaalselt ühisvara jagamise lepingu, millega võlgnik ilma mõistlikku vastusooritust saamata loobus enda osast ühisvaras endise abikaasa M. B. kasuks. Pankrotihaldur esitas võlgniku ja M. B. ühisvara jagamise tehingu tagasivõitmiseks ja uuesti jagamiseks kohtusse hagi (tsiviilasi 2-21-9121). Hagimenetlus lõpetati kompromissi sõlmimisega. Hagimenetluses pankrotihaldur õigusabiteenust ei kasutanud ja esindas menetluses pankrotipesa ise. Pankrotihaldur koostas tsiviilasjas 2-21-9121 kompromisslepingu võlgnikuga ja M. B-ga. Hagimenetluse kuluks on riigilõivu kulu 750 eurot. Rohkem hagisid pankrotihaldur esitanud ei ole ja ei kavatse esitada. Pankrotihaldur ei ole esitanud kuriteo teateid ega plaani neid esitada. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad, väljamakseid nende katteks ei ole tehtud. Võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole elatist pankrotivarast makstud. Pankrotivarast on välja makstud ajutise halduri tasu summas X eurot ja riigilõiv hagiavalduselt tsiviilasjas 2-21-9121 summas 1050 eurot+450 eurot (millest pool ehk 750 eurot on võlgniku arvelduskontole tagastatud). Kohtu poolt kinnitamata kuludeks on hagimenetluse riigilõiv 750 eurot. Mingeid muid massikohustusi ja menetluskulusid välja ei ole makstud. Coop Pank AS nõue on pankrotimenetluse jooksul vähenenud, kuna võlgniku endine abikaasa M. B on seda nõuet tasunud. Vastavalt võlgniku ja tema endise abikaasa M. B ühisvara jagamise tagasivõitmise ja uuesti jagamise hagimenetluses sõlmitud kokkuleppele kohustus M. B võlgniku pankrotimenetluse väliselt tasuma AS Coop Pank nõude täies ulatuses. Müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldurile ei ole teada, et võlgnikul oleks rohkem teistelt isikutelt saadaolevat vara. Pankrotimenetluses jääb võlausaldajatel saamata kokku 4576.29 eurot, millised on kõik II järgu nõuded. Pandiesemeid pankrotivara hulka ei kuulunud. Müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldurile ei ole teada, et võlgnikul oleks teistelt isikutelt saadaolevat vara.
  2. Maksejõuetuse põhjuseks on piisavalt läbimõtlemata eriliiki laenude võtmine ja suutmatus arvestada oma tegelike majanduslike võimalustega laene teenindada. Peale lahutust ja ühisvara jagamist osutus võetud kohustuste tagasimaksmine võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetuks muutus võlgnik pankrotihalduri hinnangul seoses võetud laenudega. Võlgnik ise on avaldanud, et muutus maksejõuetuks 2019 aastal seoses lahutusega. Samas on 3
(5)Tsiviilasi nr 2-19-18662 võlgnikul täitmata kohustusi juba aastaid. Seega tuleb asuda seisukohale, et võlgnik muutus maksejõuetuks juba aastaid tagasi, vähemalt 2016 aastal. 4. Pankrotivarasse on laekunud kokku 26 225.72 €. Pankrotihaldur taotleb menetluses tasu

§ 65¹ lg 2 toodud ülemmääras.

Pankrotihaldur ei ole tasunud pankrotivara arvelt büroo- ja transpordikulusid, haldur on koostanud ja esitanud täiendavat õigusabi kasutamata ühisvara jagamise tagasivõitmise hagi ning pidanud edukalt kompromissi läbirääkimisi. Haldur valmistas ette kompromissi lepingu mille tulemusena on toimunud enamus laekumisi pankrotivarasse. Haldur on menetluse käigus aktiivselt suhelnud võlgnikuga ning teda teenindava pangaga seoses võlgniku sissetulekust pankrotivara hulka arvatava rahaga (49 arvutamise teatist). Haldur korraldas pankrotivara müügi enampakkumisel. Pankrotivaralt suurusega 26 225.72 € (12 801 €-32 000 €) on halduri tasu ülemmäär X €. Pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt 12,5% (X)*0.125=X €. Kokku halduri tasu (X+X)=X €. Kohtu seisukohad 5. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada, sest halduri aruandest ega toimiku materjalidest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi

§ 163lg 6 mõttes.

Keegi võlausaldajatest ei ole esitanud lõpparuandele vastuväiteid

§ 163

lg 2 kohaselt ja tähtajal, lõpparuandega tutvumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.05.

  1. Pankrotihaldur on menetlust läbi viinud seadusekohaselt ning suutnud tagasi võita võlgniku vara. Kohtu hinnangul on haldur tegutsenud võlgniku ja võlausaldajate huvides. Maksejõuetuse põhjuste ja selle tekkimise aja osas ei ole kohtul alust asuda halduriga teistsugusele seisukohale. Maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu.
  2. 01.02.2021 jõustunud

§ 193lg 5 sätestab, et juhul, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

  1. veebruari, kohaldatakse halduri tasu arvestamisele §-de 23, 65, 651, 66 ja 661 redaktsiooni, mis kehtisid 2021.aasta 31.jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud 13.01.
  2. 7.

§ 65

lg 1 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest ja pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse ja halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes ja tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust (

§ 65lg 2 laused 1 ja 2).

Pankrotihaldur taotleb menetluses tasu

§ 65¹ lg 2 toodud ülemmääras.

Pankrotivaralt suurusega 26 225.72 eurolt on halduri tasu ülemmäär X €. Pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt 12,5% ning tasu X €. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu on kooskõlas pankrotihalduri poolt tehtud töö mahu, keerukuse ja tema kutseoskustega ning tasu võib asjaolusid arvestades (haldur saavutas suures ulatuses võlgnevuste tasumise) ülemmääras määrata. Võlausaldajad ei ole lõpparuandele ega selles sisalduvale tasutaotlusele vastuväiteid esitanud. Tasu tuleb

§ 65lg 1 alusel hüvitada OÜ-le Autente B2C.

Tasule ei lisandu ega sisalda käibemaksu. 8. Ühtlasi kinnitab kohus

§ 66

lg 3 alusel pankrotimenetluse vajalikeks ja põhjendatud kulutusteks pankrotimääruse ja jaotusettepaneku kinnitamise määrusega kinnitamata kulutused summas 750 eurot, mis on põhjendatud ja vajalik ning tehtud halduri ülesannete täitmiseks. 4

(5)Tsiviilasi nr 2-19-18662 9.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 25.03.2022 toimunud võlausaldajate koosolekul osalenud võlausaldajad otsustasid, et usaldusisikut ei määrata ning haldur on teinud kohtule ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus leiab, et selline ettepanek on mõistlik (võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku suhtes) ning jätab tulenevalt

§ 172

lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus on võlgnikuga 06.06.2022 isiklikult vestelnud ning selgitanud temale kohustustest vabastamise menetluse sisu ja peamisi kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi täita ning tema praeguse sissetuleku juures saab tasumata kohustused makstud ilmselt mõne aastaga. Pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest. 10. Pankrotimenetlus tuleb selle raugemise tõttu lõpetada kooskõlas

§ 158lg 4 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.