KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-22-115367 Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2022, Pärnu Tsiviilasi Renovum OÜ hagi

§ 661lg 4 alusel lühendavad pooled määruskaebuse esitamise tähtaja kolmele päevale.

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu kolme päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Renovum OÜ esitas 01.05.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 345,82 euro saamiseks. Kohus tegi 04.05.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 12.05.
2. Pooled esitasid 03.06.2022 kohtule kompromissilepingu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 14.06.2022 määrusega ning nõue anti

§ 486lg 1 p 3 alusel üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

1. Menetlusosaliste poolt 03.06.2022 allkirjastatud kompromissi kohaselt tunnistab S. M. võlgnevust summas 355,11 eurot ja kohustub tasuma nimetatud summa hiljemalt 15.05.2023 vastavalt kompromisslepingus esitatud maksegraafikule hageja Renovum OÜ arveldusarvele nr. EE377700771002004100 (LHV Pank). Kokkuleppe järgselt maksekohustuse õigeaegselt tasumata jätmisel on Renovum OÜ-l õigus pöörata kompromissist tulenev nõue S. M. vastu koheselt täitmisele ning nõuda võlgnevuse tasumata jäägilt viivist 0,065% päevas.
2. Poolte tahet asja mitte menetleda peab arvestama ka kohus. Lisaks peab kohus juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 4 lg-st 4 kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus leiab, et tulenevalt

§ 4

lg-st 3 ja § 486 lg- st 4 esineb alus poolte kokkuleppe kinnitamiseks kompromissina. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 206

lg 2 ja § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

1. Kohus selgitab, et kohus kinnitab ainult kompromissi tingimused. Kompromissis sisalduvad hagiesemest väljuvad muud kinnitused ja menetluslikud taotlused ei ole kompromissi tingimused, mistõttu neid punkte kohus resolutsiooniga ei kinnita.
2. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Pooled on kinnitanud, et on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi 2

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled ei ole menetluskulude jaotamises kokku leppinud, seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ja hüvitatavate kulude puudumise tõttu menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 7. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivust, so 32,50 euro tagastamist avaldaja arveldusarvele seoses kompromissi sõlmimisega.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb avaldajale tagastada tasutud riigilõivust pool ehk 32,50 eurot ning see kanda avaldaja poolt näidatud pangakontole. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 3