Obsah (7)

§ 442§ 163§ 138§ 144§ 175§ 177§ 195

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 10.09.2021, Tallinn, tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-19-14814 Tsiv

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. 54. Kohus rahuldas hageja taotluse ja peatas 27.09.19 hagi tagamise korras täitemenetluse nr xxx. Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele, jääb asjas tehtud hagi tagamine kehtima. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus 55.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 163

lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. 56.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud, lg 3 sätestab, et kohus peab igas kohtuastmes arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta.

§ 144p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.

57. Hageja pakkus kompromissi korras kostjale 150 000 €, millega kostja ei ole nõus (vt 08.03.21 istungi protokoll lk 229p), sest kostja soovis saada korraga 150 000 € ja ülejäänud osa ajatada (kokku saada 195 000 €). Hageja kompromissi ettepanek vastab sisuliselt sellele, millises 13 ulatuses kohus hageja alternatiivse nõude rahuldas (ehk et kostjal on sisuliselt õigus nõuda sundtäimist põhivõla osas 148275,21 €). Kuna kostja ei nõustunud kompromissiga, jäävad

§ 163lg 2 alusel poolte menetluskulud kostja kanda.

1. Kostjal menetluskulusid ei olnud ja kohus nende suurust kindlaks ei määra nende puudumise tõttu.
2. Hageja menetluskulud on riigilõiv 350 €, esindaja kulud 14,25 h eest 2137,50 € (lk 103, 17.10.19) ja 17.05.21 (lk 242) nimekirja järgi on täiendavad esindaja kulud 8877 € täiendava 58,48 h eest. Esindaja M. Piirla tunnitasu määr on 150 €/h ja S. Vissaku tunnitasu määr on 125 €/h (lisandub käibemaks). Lisaks on hageja maksnud hagi tagamise tagatist 500 €. 60.

§ 175

lg 1 järgi kontrollib kohus esindajate kulude põhjendatust, tegemist on kohtu diskretsiooniga ning kohtul ei ole vaja sendi ja minuti täpsusega kontrollida esindaja töö tegemist ja selleks kulunud aega.

1. Arvestuse kohaselt on esindajatel on kulunud aega kokku 72,73 h mis teeb ca 9 tööpäeva 8tunnise tööpäeva arvestuse juures. Kostja vaidles hageja kulude suurusele ja tunniarvestusele vastu.
2. Hinnates asja mahukust ja keerukust, aga ka seda, et hageja on koostanud hulgaliselt menetlusdokumente, mille tõttu olid hagi asjaolud ebaülevaatlikud, kuid mida ta saanuks teha ühekorraga, vältimaks ajakulu, leiab kohus, et piisav ja mõistlik ajakulu esinduseks on 4 tööpäeva ehk 8- tunnise tööpäeva arvestuse juures vastavalt 32 h. Siinjuures on arvestanud kohus sisse ka istungite aja ja välja jätnud esindajate tööaja seetõttu, et kohus pidi algselt ka ühe kui ebaselge nõude menetlusest (sõltumata puuduste kõrvaldamise tähtaja andmisest) keelduma. Kui esindajate töötasu oli kokku 72,73 h eest 11014,50 € (8877 € +2137,50 €), siis 32 h ees teeb see proportsionaalselt 4846,19 € (32*11014,50/72,73). Hageja esindajate töötasu määr 150 €/h (R. Piirla) ja 125€/h (S. Vissak), milledele lisandub käibemaks, ei ole ebamõistlikult suur.
3. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulud on

§ 138

lg 1, lg 2,

§ 144p 1 ja § 175 järgi on lõiv 350 € ja esindaja kulud 4846,19 € (sh käibemaks).

64.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuludelt viivise saamist, seega tuleb hagejale hageja taotlusele ja kooskõlas

§ 177

lg 4 menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Kokkuvõtvalt kuulub hageja menetluskulude taotlus osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lõivu 350 € ja esindaja kulude katteks 4846,19 € (sh käibemaks) ning kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14
2. Hagejal on õigus hagi tagamise tagatis tagasi saada, kui selle eelduseks olevad asjaolud on ära langenud, esitades kohtule vastavasisulise taotluse ja näidates ära, kellele see tagatis tuleb tagastada (

§ 195, § 391 lg 2).

Seega ei ole tagatise näol tegemist menetluskuluga, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 15