← Eesti

1-21-3180/57

Obsah (7)§ 121§ 73§ 74§ 75§ 16§ 56§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.02.2022, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-21-3180 (20231500289) Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär kohtu

§ 121

lg 1 järgi üldmenetluses Rita Siniväli Prokurör Süüdistatavad Kaitsjad MARILIIS KLEESMANN – isikukood 48812070281; kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; elukoht: xxx; töökoht: xxx; kriminaalkorras karistamata TANEL KLEESMANN – isikukood 39303122015; kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; elukoht: xxx; töökoht: xxx; kriminaalkorras karistatud Mariliis Kleesmanni kaitsja Gennadi Kull Tanel Kleesmanni kaitsja Madis Mahlapuu RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Mariliis Kleesmann

§ 121

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Mariliis Kleesmann ei pane 1- (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. Tunnistada süüdi Tanel Kleesmann

§ 121

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Tanel Kleesmann ei pane 1- (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1.

elama oma alalises elukohas xxx;

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tanel Kleesmann allutada katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. Menetluskulud Mariliis Kleesmannilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel    sundraha 981 eurot kaitsjatasu õigusabi osutamise eest 2253,60 eurot isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 42 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud, summas 3276,60 eurot, tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 273,05 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
  6. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Tanel Kleesmannilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel    sundraha 981 eurot kaitsjatasu õigusabi osutamise eest 1802,76 eurot isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 42 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud, summas 2825,76 eurot, tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 235,48 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
  7. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded 2 täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Tsiviilhagi Jätta rahuldamata kannatanu E Au esitatud tsiviilhagi Mariliis Kleesmanni ja Tanel Kleesmanni vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes summas 32,56 eurot. Rahuldada osaliselt kannatanu E Au esitatud tsiviilhagi Mariliis Kleesmanni vastu kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel Mariliis Kleesmannilt kannatanu kasuks välja 150 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX. Rahuldada osaliselt kannatanu E Au esitatud tsiviilhagi Tanel Kleesmanni vastu kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel Tanel Kleesmannilt kannatanu kasuks välja 150 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX. Asitõend CD-plaat (asub kohtutoimikus) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav 01.02.
  8. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  9. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.
  10. Esitatud süüdistus 1.
  11. Mariliis Kleesmanni (endise nimega Kozlov) süüdistatakse selles, et tema 08.02.2020 kella 21.42-22.47 paiku xxx koos Tanel Kleesmanniga tarvitas E Au kallal kättemaksuks füüsilist vägivalda. Nimelt, xxx köögis lõi Tanel Kleesmann E Aule paar korda rusikaga näkku ja Mariliis Kleesmann, kes seisis kannatanu selja taga, kägistas teda kätega kaelast, võttes ühe käega kannatanu kaela enda haardesse ja teisega käega vajutas oma käe peale. Kannatanu tundis õhupuudust ja kaotas korraks teadvuse. Seejärel sundisid Kleesmannid kannatanu köögist õue minema ja seal tõmbas Tanel Kleesmann kannatanu pikali ning lõi teda jalaga vastu õlga ja pähe. Kleesmannide tegevuse tulemusel tundis kannatanu füüsilist valu ja sai kerge tervisekahjustuse, mille tõttu vajas hiljem korduvalt meditsiinilist abi. Seega pani Mariliis Kleesmann toime teise inimese valu tekitava ja tervist kahjustava kehalise väärkohtlemise, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 121lg 1 järgi.

1.2. Tanel Kleesmanni süüdistatakse selles, et tema 08.02.2020 kella 21.42-22.47 paiku xxx koos Mariliis Kleesmanniga (sündmuse hetkel nimega Kozlov) tarvitas E Au kallal kättemaksuks füüsilist vägivalda. 3 Nimelt, xxx köögis lõi Tanel Kleesmann E Aule paar korda rusikaga näkku ja Mariliis Kleesmann, kes seisis kannatanu selja taga, kägistas teda kätega kaelast, võttes ühe käega kannatanu kaela enda haardesse ja teisega käega vajutas oma käe peale. Kannatanu tundis õhupuudust ja kaotas korraks teadvuse. Seejärel sundisid Kleesmannid kannatanu köögist õue minema ja seal tõmbas Tanel Kleesmann kannatanu pikali ning lõi teda jalaga vastu õlga ja pähe. Kleesmannide tegevuse tulemusel tundis kannatanu füüsilist valu ja sai kerge tervisekahjustuse, mille tõttu vajas hiljem korduvalt meditsiinilist abi. Seega pani Tanel Kleesmann toime teise inimese valu tekitava ja tervist kahjustava kehalise väärkohtlemise, mis on kvalifitseeritav kuriteona

§ 121lg 1 järgi.

1.

  1. Kohtuistungil süüdistatav Mariliis Kleesmann tunnistas, et süüdistus on arusaadav, kuid süüdi end ei tunnista. Hagi õigeks ei võta. Mariliis Kleesmanni kaitsja selgitas, et süüdistus ei ole leidnud tõendamist. Esitatud hagi on põhjendamata. 1.
  2. Kohtuistungil süüdistatav Tanel Kleesmann tunnistas, et süüdistus on arusaadav, kuid süüdi end ei tunnista. Hagi õigeks ei võta. Tanel Kleesmanni kaitsja selgitas, et kuivõrd T. Kleesmann ennast süüdi ei tunnista, siis kaitsja on seotud oma kaitsealuse positsiooniga ja tulenevalt seadusest on kohustatud ka kaitsealuse seisukohti ja positsioone seaduslikel viisil kaitsma. Kuna kaitsealune ei ole tegu toime pannud, siis ei kuulu ka tsiviilhagi rahuldamisele.
  3. Kohtu seisukoht 2.
  4. Tanel Kleesmannile ja Mariliis Kleesmannile on esitatud süüdistus

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. 2.

  1. Kohus, uurinud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et Mariliis Kleesmanni ja Tanel Kleesmanni süü kannatanu suhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises on tõendatud ja põhjendab seda järgmiselt. 2.
  2. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistatavad on omavahel abielus, mida kinnitab ka Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõend (lk 142). Samuti on leidnud kinnitust, et kannatanu E A on süüdistatava Mariliis Kleesmanni endine elukaaslane ja laste isa. Ei ole ka vaidlust, et Tanel Kleesmanni hüüdnimi on T, Mariliis Kleesmanni kutsutakse nimega M ning kannatanu hüüdnimeks on K. 2.
  3. Kriminaalasjas puudub vaidlus ka selles, et kannatanu E. A viibis 08.02.2020 õhtusel ajal xxx, mis kuulub tunnistaja H Sle. Vaidlust ei ole selleski, et nimetatud õhtul viibisid talus lisaks kannatanule ka tunnistajad H S, M S, V V. 2.
  4. Süüdistatavate tegu on tõendatud eeskätt kannatanu E Au ütlustega, mille kohaselt 08.02.2020 jõudis ta sõpradega tallu kella üheksa või kümne ajal. Hega vesteldi köögis laua ääres istudes, S seisis ukse lähedal, V seisis. Nad rääkisid Hega, kui ootamatult läks uks lahti ja sisse jooksis T, mõned sammud taga tuli Mariliis. Nendega oli kaasas ka keegi võõras, keda ta ei tundnud. Tanelil olid mingid imelikud kindad käes ja lõi talle kaks korda näkku. Esimene löök tuli külje pealt. Meelekohta tuli esimene või teine larakas kohe. Kui sai kuidagi püsti, et ennast kaitsma hakata, siis Mariliis tõmbas tagant haardesse, Tanel vehkis nina ees. Mariliis tõmbas käe ümber kaela ja rippus oma raskusega kaelas. Kannatanu vajus mingi aja pärast kokku. Taneli tegevusest tundis ta 4 valu ja ehmatust, kuna ta ei osanud sellist asja oodata. Pikali kukkus ta õhupuuduse tagajärjel, kuna ta ei saanud hingata, kui teine inimene oma keharaskusega tal kaelas ripub. Kui tal pilt ette tuli, hakkas üles tõusma ja T karjus „välja-välja“ ja tõmbas varrukast teda köögist välja hoovi ja seal sai veel ühe löögi pähe ja jälle kukkus. Mäletab, et vastu õlga tuli üks hoop ja siis oli jälle väike mälukaotus. Õues tuli esimene löök rusikaga peapiirkonda ja kui ta oli pikali, siis tundis vastu vasakut õlga jalahoopi. V aitas ta püsti. T oli samal ajal jalgupidi tema poja auto kapotil ja tagus kannaga esiaknasse ja Mariliis väänas peegleid küljest ära. Pärast peksmist tekkis tal peavalu ja selle tõttu peab siiani tablette võtma. Väliseid vigastusi ja verd ta sündmuse järgselt ei mäleta. Talust sõitsid nad xxx, kus järgmisel hommikul kohtusid N Kiga, kes helistas kiirabisse. Ta ei mäleta, mis ta N. Kile ütles, kui palju oli kallaletungijaid, sest oli juhtunu alles läbi elanud ja kannatas peavalude käes (tlk 37-44). 2.
  5. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja V Vi ütlused, mille kohaselt oli ta 08.02.2020 õhtul koos E Au ja M Siga M. Si sõbra juures talus. Köögis juttu rääkides jooksid sisse Tanel ja Mariliis, kes suundusid Ei poole ja hakkasid teda ründama. See võis olla kella kümne ajal õhtul. Lõid Eit, E kaitses ennast ja Mariliis surus tal käega kõri peale, võttis kõrist kinni ja siis Tanel lõi Eit kõhtu ja igale poole. Ta nägi, kuna oli Ei kõrval. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kannatanu ründmise ajal üks inimene elutoas ja teised kaks olid köögis. Tunnistaja ütluste kohaselt lõi Tanel kannatanut enne paar korda pea- ja kehapiirkonda, siis kannatanu tõusis püsti, et end kaitsta ning siis Mariliis haaras kaelast kinni, lämmatas kannatanut ja siis E kukkus maha. Ta aitas Ei püsti. Tanelil olid käes pruuni värvi kindad, nukikaitsmetega. M S hakkas vahele minema, kuid Tanelil kaasasolnud sõber tuli õuest tuppa ja lükkas Me ära. Pärast viidi E õue. Teda lükati või tõmmati, täpselt ei näinud. Pärast seda läks ta ise õue ja nägi, et E on pikali maas, Tanel lõi teda veel kehapiirkonda, paar korda kindlasti. Tunnistaja nägi, et pärast löömist oli kusagilt nägu lõhki nii, et põse peal oli veretriip. Seejärel aitas tunnistaja Ei püsti. Ta ei näinud, kas Mariliis väljas ka midagi tegi. Kui nad peksmise lõpetasid, siis hakkasid süüdistatavad ära minema ja nad karjusid M Si peale, sest M. S tuli ka õue neid lahutama. Teab, et Ei auto xxx peksti katki sel ajal, kui ta Eit tuppa aitas. Pärast läksid xxx alevikku N Ki juurde. Juhtunust nad N. Kile kohale jõudes ei rääkinud, kuid hommikul kui kannatanu hakkas kurtma valude üle, siis nad ütlesid, et Tanel ja Mariliis tulid peksma. N. K kutsus kiirabi (tlk 20-30). 2.
  6. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja M Si ütlused, mille kohaselt läks ta 08.02.2020 H S juurde külla xxx külla enne kümmet. Talus viibis H üksinda. Mingi aeg käis pauk ja siis tulid sinna M ja T, ehk Mariliis Kleesmann ja Tanel Kleesmann. Siis hakkas mingi kisa pihta ja oligi kogu lugu. Kolm inimest oli kööginurgas, M ja T olid Ei kallal. Seda, kes rüselusega alustas, ta ei tea, ta ei näinud pealt. Kööki jõudes oli rüselus lõppenud. Alguses läks ta köögis vahele, sellest oli abi, kuna pärast mindi õue, kuhu tema kaasa ei läinud. Tema kannatanu löömist ei näinud, kuna ta vaatas telekat (tlk 33-37). 2.
  7. Tunnistaja H S ütluste kohaselt elab ta xxx talus üksinda. 08.02.2020 tuli M S koos kahe kaaslasega talle külla. Tema juurde tuldi kahe autoga, kuid väljas ta ei käinud. Tema tegeles koos G Puga alkoholi joomisega. Ta magas paar tundi ja kui ta ärkas, siis G ja S kahe kaaslasega olid veel seal. Tunnistaja ütluste kohaselt tema sellel õhtul süüdistatavaid ei näinud. Midagi peksmisest ega kaklusest ei räägitud, kannatanul vigastusi ei näinud, kuna oli hämar. Kohtu küsimusele vastates selgitas tunnistaja, et on võimalik, et tema magamise ajal oli mingisugune kaklus, aga tema ei tea (tlk 200-204). 2.
  8. Samuti kinnitavad kannatanu ja süüdistatavate vahelist konflikti ja kannatanu vigastusi tunnistaja H Au ütlused. 09.02.2020 hommikul sai teada, et tema isa E A on xxx EMO-s ja pidi talle järgi minema. Isalt sai teada, et talle on öösel grupiviisiliselt kallale tungitud. Visuaalselt oli näha, et nägu on poolpaistes ja kriimustusi täis, kaelal ja põsepiirkonnas olid kriimustused nagu küünejäljed. Isa rääkis, et 08.02 õhtul olid talle M. Kleesmann ja T. Kleesmann xxx külas kallale tunginud. Oli juttu, et Tanel tungis talle käte ja jalgadega kallale ja Mariliis kägistas. Oli ka juttu, 5 et isa oli üks või kaks korda teadvuse kaotanud kägistamise tagajärjel. Samuti oli katki tehtud temale kuuluv xxx - esiklaas oli katki, kapott oli mõlkis, küljepeeglid olid katki, tiivad olid mõlkis, uksed olid kriimustada saanud. Tanel oli jalgupidi kapotil käinud. Sündmus oli toimunud õhtul ja pärast seda oli isa sõitnud sõbra juurde xxx (tlk 30-33). 2.
  9. Kuigi sündmuskohal viibis ka tunnistaja G P, siis tema ei tea löömisest midagi. Teab, et köögis oli mingisugune seltskond, tema oli teises toas ning kuna teine seltskond jõi õlut ja suitsetas ning tema ei suitseta ega õlut ei joo, siis polnud tal nendega midagi ühist. Tema joob viina ja oli üsna purjus. Vahepeal magas. Samuti ei osanud ta nimetada inimesi, kes olid köögis. Ta ei tea, kas seal oli mingit riidu või kaklust, peksmist. Süüdistatavaid ta sellel õhtul ei näinud ega kuulnud (tlk 212-216). 2.
  10. Tunnistaja N Ki ütlused kinnitavad kannatanu ja tunnistaja V Vi sõnu kohtumise ning kiirabisse helistamise kohta. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta 09.02.2020 hommikul kodus. E. A oli öösel talle helistanud, aga kuna telefon oli hääletu peal, siis helistas ise hommikul tagasi. Kohtudes oli kannatanu koos Vga. Kannatanu nägu oli verine, hoidis kaelast kinni, kõri ümbrus oli punane ja kaelal olid selged triibud, verine ja marraskil. Nägu oli porine. Kannatanu rääkis, et oli peksa saanud. Teda ründasid M ja tema uus elukaaslane T, rohkem ta midagi ründjate kohta ei rääkinud. Tunnistaja helistas enda algatusel kiirabisse, sest oli näha, et inimesel on abi vaja. Info, mis ta on Häirekeskusele edastas, oli tulnud Ault. A oli väga halvas olukorras, rääkis segaselt. Tema meelest ütles kannatanu, et M hoidis kinni ja keegi oli peksnud või vastupidi. Kannatanu jutu järgi oli pilt eest ära läinud. Kui kiirabi tuli, siis viidi kannatanu minema (tlk 234-239). 2.
  11. E. Au, N. Ki ja V. Vi ütlusi selle kohta, et kannatanule kutsus 09.02.2020 hommikul kiirabi N. K on tõendatud 03.06.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et 09.02.2020 kell 10.22 helistab Häirekeskuse numbrile N. K, kes ütleb, et asub xxx ning tema sõber tuli xxx külast ja on läbipekstud. Sõbral on nägu triipe ja haavu täis, nägu lõhki ja ta on üleni porine. Sõbral pidi pea valutama ning teda olevat öösel maadlusvõttega kägistatud 3 isiku poolt. Hiljem ütleb, et ründajaid võis olla 4-5 inimest. Kannatanu on E. A ning politseid ei taheta asja segada, kuna kõik osapooled on omavahel tuttavad. Sündmuse juures viibinud tunnistaja V. V. Teataja sündmuse juures ei viibinud (tlk 102-103). 2.
  12. Kannatanu ja eelnevalt nimetatud tunnistajate ütlusi vigastuste olemasolu ja nende fikseerimise kohta EMO-s kinnitab kannatanu E. Au isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, millelt nähtub, et 09.02.2020 viibis kannatanu xxx meditsiiniasutuses ning tal on tuvastatud vasakul näos põsel naha pindmised kriimustused ja naha punetus (tlk 46-50). E. Aul esinenud tervisekahjustusi kinnitavad ka SA PERH poolt PPA-le edastastatud kannatanu E. Au ravidokumendid (tlk 52). Kiirabikaart kinnitab, et 09.02.2020 kell 10.22 oli väljakutse xxx, kus teatati peksmisest. Teataja kohaselt tuli tema juurde läbipekstud sõber, näol haavad, ei saa ümbritsevast aru. Sündmus juhtus öösel, peksjaid oli 4-5 ning tunnistaja on kohapeal (V. V). Peksjad ja kannatanu tuttavad. Kiirabikaardil oleva kirje kohaselt on patsiendi sõnade kohaselt ta peksa saanud, hoiti kinni, suruti kõrile, prooviti lämmatada. Näol marrastused, pupillid võrdsed. Pea kumiseb. Rindkeres valu pole, iiveldus puudub, motoorika külgühtlane. Olevat olnud teadvusekadu. Diagnoositud koljusisene vigastus, konkussioon. Hospitaliseeriti haiglasse (tlk 59). 2.
  13. Süüdistatava Tanel Kleesmanni ütluste kohaselt ei ole ta 08.02.2020 õhtul xxx käinud. Sama päeva õhtul umbes kuue või seitsme ajal käis ta ema sünnipäeval xxx. Sinna sõitis koos Mariliisiga. Auto võtsid tuttava M M käest xxx. Sünnipäeval viibisid mõne tunni. Pärast seda liikusid kodupoole xxx, aga enne seda käisid veel tankimas xxx ääres xxx tanklas. Süüdistatava ütluste kohaselt oli ta purjus, vahepeal vist magas, kuid tanklas tegi silma lahti ja rääkis siis M M juttu, kellega said tanklas kokku. Pärast seda sõitsid koju. 08.02 neil E Auga kontakti ei olnud ja peksnud ta teda ei ole (tlk 239-244). 6 2.
  14. Süüdistatava Mariliis Kleesmanni ütluste kohaselt ei ole ta 08.02.2020 Eit kägistanud. Ta võis sel päeval xxx külas käia, kuna andis Hele koera ja teab, et pidi viima kaelarihmad, söögiämbrid ja joogikausid. Ta ei mäleta, kas viis 8-ndal või 9-ndal. 08.02 õhtul käisid nad Taneli ema sünnipäeval. Sinna jõudsid umbes kell kuus. Taneli ema sünnipäeval olid 3-4 tundi ning kui nad sealt ära hakkasid tulema, siis oli Tanel parajalt purjus. Nad sõitsid xxx, käis kodus vaatas lapsed üle ja siis käis xxx tankimas, kuna tal oli vaja laenatud auto tagasi viia. Tanel magas sellel ajal autos. xxx ääres asuvast xxx tanklast kohe tagasi ei sõitnud, kuna kohtusid M M. Ka Tanel võttis vestlusest osa, ta tõusis vahepeal üles, jutustas ja tegi väljas suitsu (tlk 244-249). 2.
  15. Tunnistaja M M ütluste kohaselt mäletab veebruarikuu sündmustest, et sõitis Tallinnast kodu poole ning enne keskööd sai kokku Taneli ja Mariliisiga xxx tanklas. Tanel ja Mariliis tulid enda autoga, oli heledam, kuid marki ei tea. Kokku saades nad lihtsalt suhtlesid. Tanel magas autos ning ta suhtles Mariliisiga. Kohumine kestis umbes pool tundi ja siis läksid laiali (tlk 181-183). 2.
  16. Kuigi mõlemad süüdistatavad on kategooriliselt eitanud nii sündmuskohal viibimist kui ka kannatanu suhtes kuriteo toimepanemist, ei ole kohtule sellised süüdistatavate ütlused usutavad. 2.
  17. Süüdistatavad on mõlemad kohtus andnud ütlusi, et 08.02.2020 õhtul käisid xxx Taneli ema sünnipäeval, kuhu jõuti õhtul 6-7 ajal ning kohapeal olid mõned tunnid. Seejärel esineb süüdistatavate ütlustes lahknevusi. T. Kleesmanni ütluste kohaselt liikusid pärast seda kodupoole xxx, aga enne seda käisid veel tankimas xxx ääres xxx tanklas. Süüdistatava T. Kleesmanni ütluste kohaselt ta vahepeal vist magas ka autos, kuid tanklas tegi silma lahti mingi aeg ja rääkis siis M M juttu, kellega said tanklas kokku. Pärast seda sõitsid xxx ning xxx külas ei käinud. Kuivõrd 05.02.2021 kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel oli vastuolu, siis kohus rahuldas prokuröri taotluse ja avaldas KrMS § 289 lg 1 alusel süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused kontrollimaks tema ütluste usaldusväärsust: „Ma ei mäleta, et oleks tanklas M M näinud, kui oleksin näinud, siis ilmselt oleks meeles“. Süüdistatav selgitas kohtus, et häguselt mäletab. Mari rääkis talle, et nad said M kokku ja siis hakkas vaikselt meenuma, et oli jah. Välja seda mõelnud ei ole. Vastupidiselt süüdistatavata T. Kleesmanni ütlustele on tunnistaja M. M kohtus avaldanud, et kas tema või Tanel helistas ja pidid kokku saama xxx tanklas, mis on xxx ääres enne xxx. Kellaaega ta ei mäleta, kuid oli hämar või pime. Kohtusid enne kesköö, aga arvab, et võis keskööni olla veel aega tund või kaks. Seal sai ta kokku Taneli ja Mariliisiga. Tanel magas autos ning ta suhtles Mariliisiga. M. Kleesmanni ütluste kohaselt sõitsid nad pärast sünnipäeva xxx, ta käis kodus ja vaatas lapsed üle, saatis õe koju, kes lapsi hoidis ja siis käis xxx tankimas, kuna tal oli vaja auto tagasi viia, mida ta laenas. Tanel magas sellel ajal autos. xxx ääres asuvast xxx tanklast kohe tagasi ei sõitnud, kuna kohtuti M. M ning ka Tanel võttis vestlusest osa, ta tõusis vahepeal üles, jutustas ja tegi väljas suitsu. Kuivõrd 12.05.2020 kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel oli vastuolu, siis kohus rahuldas prokuröri taotluse ja avaldas KrMS § 289 lg 1 alusel süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused kontrollimaks tema ütluste usaldusväärsust: „Sinna ja tagasi me käisime autoga. Koju tagasi jõudsime kusagil peale
  18. H S juures xxx külas käisin ma samal päeval kella 14 paiku. Siis oli H koos Gga. Õhtul xxx külas ei käinud. Sõitsime otse xxx ja pärast sealt tagasi“. Vastuolusid selgitas süüdistatav sellega, et too päev kui uurija tuli, siis uurija oli tige, ülbe ja süüdistav nende peale, mistõttu võttis kaitsehoiaku ja andis talle lühidad, konkreetsed vastused. Kuivõrd 28.01.2021 kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel oli vastuolu, siis kohus rahuldas prokuröri taotluse ja avaldas KrMS § 289 lg 1 alusel süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused kontrollimaks tema ütluste usaldusväärsust: „Ma tean, et käisin toas ja vaatasin lapsed üle, kuid ma ei mäleta kas tanklas käisin ma üksi või koos Taneliga“. Süüdistatav selgitas, et, kuna peale seda kui uurimine läks tõsisemaks, siis ta üks õhtu istus ja meenutas, et mida ta tegi detailselt, et juhul, kui temalt küsitakse. Mõtles selle päeva täiesti rahulikult hommikust õhtuni detailselt läbi, et kus ta võis olla see kell jne selleks, et tulla ja öelda soravaid vastuseid, aga poolteist aastat on möödas ja ta lihtsalt ei suuda kõike meenutada. 7 2.
  19. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatavate ning tunnistaja M. Me ütlused Xxx tanklas kokkusaamise ning xxx talus mittekäimise kohta usaldusväärsed, kuna süüdistatavad ei ole suutnud esinevaid lahknevusi kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel arusaadavalt ja veenvalt selgitada. Esmalt nähtub kohtule, et mõlemad süüdistatavad on andnud ütlusi, et Taneli ema sünnipäevalt mindi koju xxx, T. Kleesmanni 05.02.2021 kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt M. Mega ei kohtutud. Seejärel on ütlused täienenud osaga, et pärast sünnipäeva kohtuti M. Mega Xxx tanklas ja kõik omavahel suhtlesid. Samas on M. M kohtus antud ütlustes kinnitanud veendunult, et tanklas ta süüdistatav T. Kleesmanniga ei suhelnud, kuna viimane magas. Ütlustes esineb lahknevusi ka osas, millise autoga süüdistatavad tanklasse saabusid. M. Kleesmanni ütluste kohaselt olid nad sõbralt laenatud autoga ning seetõttu käisid ka tankimas. T. Kleesmanni ütluste kohaselt käidi sünnipäeval tuttava autoga. Kuivõrd 12.05.2020 kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel oli vastuolu, siis kohus rahuldas prokuröri taotluse ja avaldas KrMS § 289 lg 1 alusel süüdistatava T. Kleesmanni poolt kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused kontrollimaks tema ütluste usaldusväärsust: „xxx juures käisime me Mariliisi autoga“. Vastuolu selgitas süüdistatatv, et ta ei mäleta nii täpselt auto kohta, kuid bensukast käisid küll läbi. Seejuures on M. Kleesmann kohtus andnud ütlusi, et tanklas oli M. M üllatunud, et nad ei olegi oma autoga. Tunnistaja M. M seevastu kinnitas kohtus, et tanklasse tulid süüdistatavad enda autoga. 2.
  20. Kohtu hinnangul on süüdistatavate ütlused tervikuna kantud eneseõigustamise soovist ja muutunud ajas, sõltuvalt tuvasastatud asjaoludest. Kohus ei saa pidada süüdistatavate ütlusi toimunu kohta usaldusväärseks ja tõendina arvestada, sest need ei ole omavahel kooskõlas ning on ka vastuolus teiste tõenditega. Nimetatud põhjusel jätab kohus süüdistatavate ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja. Samuti ei ole kohtu hinnangul tunnistaja M. Me puhul tegemist usaldusväärse tunnistajaga, kuna tema ütlustes esineb vastuolusid süüdistatavate ütlustega ja tema ütlused on antud soovist sõpru aidata, mistõttu jätab kohus ka need ütlused tõendikogumist välja. 2.
  21. Süüdistatavate ütlused selle kohta, et nemad ei ole viibinud 08.02.2020 õhtul ajavahemikul kella 21.42-22.47 Harjumaal, xxx asuvas xxx on ümberlükatud kannatanu, tunnistajate V. Vi ja M. Si ütlustega, kes kõik on oma ütlustes kinnitanud, et ühel hetkel jooksid ootamatult T. Kleesmann ja M. Kleesmann xxx talusse. Nii kannatanu kui ka tunnistaja V. V on andnud kooskõlasolevaid ütlusi, et süüdistatavatega oli kaasas ka kolmas, neile tundmatu meesterahvas. Kuigi tunnistaja M. S on kohtus avaldanud, et tema süüdistatavatega kedagi kolmandat kaasas ei näinud, siis need vastuolud isikute ütlustes ei anna alust pidada neid ebausaldusväärseks. Kuna M. S kinnitas kohustus, et ta oli tarvitanud alkoholi, siis sellest tingituna võivad kohtu hinnangul ütlused kohati erineda ja aja möödudes ununeda sündmuste üksikasjad, kuid nende ütlused haakuvad omavahel osas, mida süüdistatavad täielikult eitavad. Sealjuures on M. S kohtus avaldanud ka, et ta alustas alkoholi joomist juba enne tallu jõudmist ning ära jõi kast õlut, 10 liitrit umbes nelja tunni jooksul. Kuigi tunnistajad H. S ja G. P on oma ütlustes väitnud, et süüdistatavaid nad sellel õhtul xxx talus ei näinud, on nad mõlemad avaldanud ka seda, et nad jõid alkoholi, olid teises toas ning vahepeal magasid. Tunnistaja H. S ütluste kohaselt on võimalik, et tema magamise ajal oli mingisugune kaklus, aga tema ei tea. Ka tunnistaja G. P kinnitas, et ta ei tea, mis tema magamise ajal köögis toimus ning kui seal oleks kaklus olnud, siis see võis jääda talle teadmata. Tal puudub tegelikult igasugune informatsioon selle kohta, mis toimus köögis, õues, kas inimesi käis väljas, tuli juurde või mis liikumine oli. 2.
  22. Kohtu arvates ei ole mingit põhjust kahelda kannatanu ja tunnistajate V. Vi ja M. Si ütluste õigsuses, sest nende ütlused haakuvad omavahel. Eeltooduga on ümber lükatud süüdistatavate kohtus antud ütlused selle kohta, et nad ei ole süüdistuses märgitud ajal ja kohas käinud. 2.
  23. Kuigi kohtule esitatud sideettetõtjalt saadud andmete protokollid (tlk 109-112, 113-115, 116-123) asetavad süüdistatavatele kuuluvad abonendid süüdistuses märgitud ajavahemikul, s.o 08.02.2020 kella 21.42-22.47 paiku, Harjumaal xxx asuva xxx lähiümbrusesse ning kinnitavad ka 8 mõlema süüdistatava suhtlust kuriteole vahetult eelneval ja järgneval ajal kohapeal viibinud tunnistajatega, ei arvesta kohus neid tõendeid isikute süüküsimuse lahendamisel. Kriminaalasjas prokuratuuri loa (tlk 107-108) alusel koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokollid ei ole tõendina lubatavad ja need tuleb tõendikogumist välja jätta. Prokuratuuri loa alusel sideettevõtjalt saadud andmete protokollides toodud andmete puhul on tegemist KrMS § 901 alusel hangitud elektroonilise side seaduse § 1111 lg-s 2 loetletud andmetega. Riigikohus on 18.06.2021 kriminaalasjas nr 1-16-6179 märkinud, et Eesti õigus eksib puutuvalt selliste andmete kogumisse Euroopa Liidu õiguse vastu ja sellest tulenevalt saab niisuguseid andmeid tõendina kasutada vaid erandlikel juhtudel. Samas märkis Riigikohus ka, et enne 07.10.2020 antud prokuratuuri lubade alusel hangitud andmeid võib teatud tingimustel kasutada, arvestades tõendi kogumisega kaasnenud rikkumise laadi ja ulatust, kuriteo raskust, kannatanute või avalikkuse huve ning seda, kas sama sisuga tõendi oleks võinud saada ka ilma rikkumiseta. Riigikohus on selgitanud, et EK praktika mõttes saab säilitatud sideandmetele juurdepääsu andmist põhjendada ainult võitlusega raske kuritegevuse vastu. Kuigi antud kriminaalasjas on luba antud 20.05.2020 ehk enne Riigikohtu otsuses märgitud kuupäeva, tuleb kohtul arvestada KrMS § 901 toodut. KrMS § 901 lg 2 kohaselt võib uurimisasutus teha prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku loal kohtueelses menetluses või kohtu loal kohtumenetluses päringu elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 loetletud andmete kohta, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes
  24. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib KrMS § 901 lg-s 2 ettenähtud päringu teha, kui tegemist on käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 2 nimetatud kuriteoga ning kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks. Loetelus nimetamata kuritegude korral on sideandmete päring lubatud siis, kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks ning seda õigustab kuriteo raskus ja laad ning kui päringuga ei riivata põhjendamatult isikuõigusi. Esmalt märgib kohus, et süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteo puhul on tegemist kerget laadi kuriteoga, mida kinnitab ka

§ 121

lg 1 sanktsioonimäär, sealjuures ei ole

§ 121lg 1 puhul tegemist Kr

MS § 1262 lõikes 2 nimetatud kuriteoga. Kuigi KrMS § 901 lg 3 teine lause reguleerib, et ka loetelus nimetamata kuritegude korral on sideandmete päring lubatud, ei saa kohus jaatada, et

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude uurimiseks tehtud päringu eesmärki silmaspidades oleks need ajendatud mõjuvast põhjusest ja oleksid vältimatult vajalikud. Kohtu hinnangul ei ole prokuratuur piisavalt sideandmete vältimatut vajalikkust põhjendanud, seda osas, miks on teabe kogumine muude menetlustoimingutega välistatud või oluliselt raskendatud. Antud juhul tõendamaks kahtlust, et süüdistatavad on neile inkrimineeritud kuriteo toime pannud, piisanuks ka tunnistajate ja kannatanu ütlustest ning meditsiinidokumentidest. Kokkuvõttes jätab kohus sideettevõtjalt saadud andmete protokollid tõendikogumist välja. 2.

  1. Asjaolu, et just süüdistatavad kasutasid kannatanu suhtes vägivalda, on leidnud kinnitust kannatanu ütlustega ja tunnistajate V. Vi, M. Si, N. Ki ja H. Au ütlustega ning 03.06.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga. 2.
  2. Kannatanule tekitatud vigastused on fikseeritud haigusloo nr xxx väljavõttes ja patsiendi EMO-kaardis, mis kinnitavad, et kannatanul diagnoositi kaela muude piirkondade pindmine vigastus ja reie kontusioon, samuti on kirjeldatud, et näol esinevad marrastused, kiirabikaardi kohaselt on diagnoositud kannatanul koljusisene vigastus, konkussioon. Kannatanul esinenud vigastusi on vaadeldud ka 09.02.2020 asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga. Ka 11.02.2020 SA PERH patsiendi EMO kaart tõendab, et alates 10.02.2020 on kannatanul valu rinnaku taga. Kannatanul diagnoositi kaela muude piirkondade pindmine vigastus ja rindkerekontusioon, mille välispõhjus on rünne kehalise vägivallaga. Samuti on kannatanu pöördunud 24.04.2020 perearstile, kus tal on diagnoositud xxx ehk xxx ning krooniline traumajärgne peavalu. Kuigi kannatanu on kirjeldanud kohtuistungil antud ütlustes mitmeid pärast 08.02.2020 toimunud sündmust tekkinud terviseprobleeme ning selle kohta on kohtule esitatud ka kirjalikud tõendid, ei saa kõiki kannatanul esinevaid terviseprobleeme seostada 08.02.2020 kuriteosündmusega. Kohtule esitatud isikuliste ja kirjalike tõendiallikatega on tõsikindlalt 9 tõendatud, et süüdistatavate tegevuse tagajärjel sai kannatanu kaela muude piirkondade pindmise vigastuse, vasakul näos marrastused, koljusisese vigastuse (konkussioon), mida kinnitab ka kohtule ka esitatud ekspertiisiakt nr xxx (tlk 223-228). Eksperdiarvamuse (p 2) kohaselt on peavalul seos 08.02.2020 toimunud traumaga ning nahamarrastused näol, kaela pindmine vigastus ja koljusisene vigastus (konkussioon) võivad olla saadud eelandmetes kirjeldatud ajal ja viisil – 08.02.2020 löökidest kõva tömbi esemega ja kaela pigistamisest kätega (p 3). Kohtule ei ole esitaud ühtki tõendit, mis seaks eksperdi arvamuse kahtluse alla. 2.
  3. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et just süüdistatavate tegevuse tagajärjel sai kannatanu tervisekahjustused, mis on kajastatud kohtule esitatud meditsiinidokumentides ja ekspertiisiaktis - nahamarrastused näol, kaela pindmine vigastus ja koljusisene vigastus (konkussioon), traumajärgne peavalu. Muid tervisega seonduvaid probleeme nagu müalgia, mäluhäire, vaimse tervisega seotud probleemid, ei saa kohus süüdistatavate tegevusega seostada. 2.
  4. Teole õigusliku hinnangu andmisel märgib kohus järgmist.

§ 121

lg 1 kohaselt on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Süüdistuse kohaselt ongi süüdistatavatele ette heidetud nii teise isiku tervise kahjustamist kui ka valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Kohus märgib, et

§ 121

lg 1 sisaldab endas kaks koosseisualternatiivi, s.o esiteks teise inimese tervise kahjustamine ja teiseks valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kuna kohus tuvastas, et süüdistatavad põhjustasid E Aule eelnevalt kirjeldatud tervisekahjustused, vastab tegu

§ 121lg 1 objektiivse koosseisu esimesele alternatiivile.

Arvestades kannatanu ütlusi, et ta tundis löökide tagajärjel valu ning ka väliselt nähtavaid vigastusi, ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes valu tundmise kohta ning see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Eeltoodu alusel leiab kohus, et M. Kleesmanni ja T. Kleesmanni süü antud kuriteoepisoodis on tõendatud täies mahus ning

§ 121lg 1 objektiivne koosseis on täidetud.

2.28. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 121lg 1 tahtlust.

Kohus on seisukohal, et süüdistatavad panid neile inkrimineeritud kuriteo toime kavatsetult

§ 16lg 2 tähenduses.

T. Kleesmann, lüües kannatanut mitmel korral rusikaga näkku ning jalaga pea- ja õla piirkonda ning M. Kleesmann kägistades kannatanut seljatagant kaelast, seadsid oma tegevusega eesmärgiks kannatanule valu ning samuti kehavigastuste tekitamise. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus kummagi süüdistatava osas ei tuvastanud. 2.29. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Mariliis Kleesmann ja Tanel Kleesmann panid toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121lg-s 1 sätestatud kuriteo.

  1. Tsiviilhagi 3.
  2. Kohtueelses menetluses on kannatanu E A esitanud tsiviilhagi Mariliis Kleesmanni ja Tanel Kleesmanni vastu varalise ja mittevaralise kahju nõudes. Esitatud hagi kohaselt soovib kannatanu M. Kleesmannilt mittevaralise kahju hüvitamist summas 9500 eurot, T. Kleesmannilt mittevaralise kahju hüvitamist summas 9500 eurot ning 32,56 euro ulatuses varalise kahju hüvitamist M. Kleesmanni ja T. Kleesmanni poolt. Varalise kahju tõendamiseks on kannatanu esitanud visiiditasu tasumise ja ravimite ostmise kviitungid. 3.
  3. 10.05.2021 võttis kohus esitatud tsiviilhagi menetlusse. 3.
  4. 07.06.2021 toimunud kohtuistungil süüdistatavad esitatud tsiviilhagiga ei nõustunud. 3.
  5. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi ja kahju 10 tekitamine on õigusvastane, kui see on põhjustatud kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. 3.
  6. Käesoleva kriminaalasja menetlusega on kindlaks tehtud, et kannatanu sai süüdistatavate tahtliku tegevuse tagajärjel tervisekahjustuse, mistõttu on süüdistatavad kohustatud VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel hüvitama kannatanu tervise kahjustamisega tekitatud kahju. 3.
  7. Esmalt võtab kohus seisukoha varalise kahju nõude osas. 3.
  8. Tsiviilhagi kohaselt on süüdistatavate poolt kannatanule tekitatud tervisekahjustusega tekkinud kahju suuruseks 32,56 eurot, mis hõlmab ravikulusid (visiiditasu ja ostetud ravimid). Kohtule esitatud 09.05.2020 xxx kviitungist nähtub, et ostetud xxx 75mg+20mg tabletid maksid 4,22 eurot ning 23.04.2020 xxx kviitungi kohaselt maksid xxx 7,5mg ja xxx 25mg tabletid 23,34 eurot. Samuti on kannatanu tasunud 18.03.2020 visiiditasu 5 eurot xxx. 3.
  9. 07.06.2021 toimunud kohtuistungil selgitas kannatanu, et esitatud kviitungid on sellepärast, et peale kallaletungi oli tal ärevus, paanikahood ja pidi ostma rohtusid. 18.03.2020 xxx tervisekaardist nähtuvalt on kannatanul diagnoositud xxx 3.
  10. Kohtu hinnangul ei ole võimalik esitatud ravidokumentide ning esitatud kviitungite alusel väita, et xxx visiiditasu ning selle visiidi tulemusena välja ostetud ravimid on põhjuslikus seoses just 08.02.2020 toimunud sündmusega. Esmalt ei ole 18.03.2020 tervisekaardi anamneesis ühtegi sõna 08.02.2020 toimunud sündmustest, vaid kirjeldatud on xxx, xxx. Seega ei saa kohus välistada, et just anamneesis kirjeldatud asjaolud on xxx poole pöördumise ja sellel visiidil diagnoositu aluseks. Ka kohtule esitatud ekspertiisiakti nr xxx eksperdiarvamuse kohaselt 18.03.2020 pöördus E. A esmakordselt xxx poole, kus tal diagnoositi orgaanilised isiksuse muutused koos meeleolu häiretega ning 18.04.2020 dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu alusel määrati E. Aule xxx; ekspertiisi käigus tuvastati xxx ja xxx ning xxx ja xxx ja mõõdukas piirang xxx Piirangute põhjuseks on xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx. 24.04.2020 diagnoositi E. Aul traumajärgne peavalu. Peavalul on seos 08.02.2020 toimunud traumaga. Kuna mäluhäire tuvastati arsti poolt pärast 2020 veebruaris toimunud traumat, võib olla tegemist traumajärgse kognitiivse häirega, kuid võttes arvesse, et enne nimetatud traumat puuduvad meditsiinilised andmed E. Au vaimse tervise kohta, ei saa seda kindlalt väita (tlk 223-228). Seega ei saa kohtu hinnangul seostada xxx pöördumist, seal tuvastatud psühhiaatrilisi diagnoose ja määratud ravimeid 08.02.2020 toimunud sündmustega. Kohus märgib sedagi, et kuigi ekspert on märkinud, et peavalul on seos toimunud traumaga, ei ole võimalik tõdeda, et peavalu oleks primaarne põhjus psühhiaatri vastuvõtule pöördumiseks. Ka väljastatud retseptid ravimitele ning nende ostukviitungeid ei saa seostada süüdistatavate poolt tekitatud tervisekahjustusega. 3.
  11. Samuti ei saa seostada ka 08.02.2020 toimunud sündmusi 09.05.2020 xxx kviitungiga. xxx perearsti poolt PPA-le edastatud ravidokumentide kohaselt on E. A pöördunud 24.04.2020 perearstile, kus tal on diagnoositud lihasevalu ehk xxx, krooniline traumajärgne peavalu. Anamneesi kohaselt veebruaris sai peksa, sellest ajast rinnus valud ja pea valutab. Määratud diklopram kaheks nädalaks (tlk 61-68). Nimetatud ravimi on kannatanu 09.05.2020 apteegist välja ostnud. Ravimiregistrist leitava Diclopram, 75 mg/20 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslite kohta selgub, et tegemist on mittesteroidse põletikuvastase ainega, mida kasutatakse valu ja põletiku vähendamiseks liigesekaebuste korral (vthttps://www.ravimiregister.ee/Data/PIL/PIL_1614394.pdf). Ühestki kohtule esitatud kriminaalasja materjalist ei ole võimalik tulla järeldusele, et müalgia ja selle alusel väljastatud retsept diklofenakile, on põhjuslikus seoses süüdistatavate tegevusega. Tulenevalt eelnevast jätab kohus kannatanu E Au esitatud varalise kahju nõude rahuldamata. 11 3.
  12. Lisaks varalise kahju hüvitamisele taotleb kannatanu E. A mittevaralise kahju hüvitamist Mariliis Kleesmannilt summas 9500 eurot ja Tanel Kleesmannilt 9500 eurot. 07.06.2021 toimunud kohtuistungil ei tahtnud kannatanu esitatud mittevaralise kahju summa suurust põhjenda, seda ei ole ta teinud ka kohtule esitatud tsiviilhagis, kirjeldades ainult, et tundis füüsilist valu ja sai kehavigastusi. Kohtuistungil leidis kannatanu, et see on normaalne summa. Selgitas, et tundis füüsilist valu peas, õlas, igalpool, kael oli jäme. Käib teraapias ja taastusravis, teeb harjutusi kehale ja jalgadele. Käsi ei saa kaua üleval hoida ning arvab, et kõigile neile kaebustele aitas kaasa 08.02.2020 sündmus. 3.
  13. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Samas peab väljamõistetava mittevaralise kahju hüvitise suurus vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kasvõi juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (RKTKo asjas nr 3-2-1-19-08 p 13, RKTKo nr 3-2-1-85-08, p 11-13). VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tagajärgi ning kannatanu eeldatavat „valu suurust“. 3.
  14. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et süüdistatavate tegevuse tagajärjel on kannatanu saanud tervisekahjustusi, mida kohus on kajastanud käesoleva kohtuotsuse p-s 2.
  15. Kannatanule tekitatud tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud. Samuti ei esine kannatanul püsivat kehalise terviklikkuse kaotust, mille all tuleb mõista mõne kehaosa kaotust või mõne elundi funktsioneerimise lakkamist ega ka püsivat väljanägemise muutust. Kohus on ka veendumusel, et arvestades kuriteoasjaolusid, ei ole eluliselt usutav, et see on põhjustanud kannatanule tema elukvaliteedis selliseid muutusi nagu kannatanu on kirjeldanud kohtus antud ütlustes (ei jõua kätt enam kaua üleval hoida, teraapia ja taastusravivajadus). Samuti puuduvad kohtul mistahes tõendid selle kohta, et kannatanu teraapias ja taastusravis käimine, puuduv töövõime, 18.03.2020 diagnoositud xxx ning xxx, 24.04.2020 diagnoositud xxx ning väited selle kohta, et ta ei suuda enam nii kaua käsi üleval hoida, on tingitud just 08.02.2020 kuriteosündmusest. Kõike eelnevat arvesse võttes on põhjendatud kannatanu esitatud nõue talle tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks, kuid kohtu hinnangul ei ole nõutud summa – 9500 eurot mõlemalt süüdistatavalt, vastavuses kannatanule tekitatud tervisekahjustuse ulatuse ning tagajärgedega. Ühtlasi on see vastuolus kujunenud kohtupraktikaga ning ühiskonna üldise heaolu tasemega. Riigikohtu poolt läbi viidud kordusanalüüsist (Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016.a aastal. Kohtupraktika kordusanalüüs. Kättesaadav Riigikohtu kodulehel: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2017/Mittevaralise%20kahju%20 h%C3%BCvitamine%20tsiviil-%20ja%20kriminaalasjades%202016.pdf) nähtub, et ajavahemikus 2014-2016 välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis jäi vahemikku 100-3000 eurot. 3.
  16. Käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnud asjaolusid (s.h kannatanule tekitatud füüsilist valu ja kehavigastusi) arvestades peab kohus mõistlikuks kummaltki süüdistatavalt mittevaralise kahju hüvitisena välja mõista 150 eurot. Selline hüvitise suurus vastab ka ühiskonna üldisele 12 heaolu tasemele ning on võrreldav sarnastel asjaoludel Eesti kohtute poolt välja mõistetud rahaliste kompensatsioonidega. 3.
  17. Eeltoodu ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab Tanel Kleesmannilt ja Mariliis Kleesmannilt mittevaralise kahju katteks kummaltki süüdistatavalt 150 eurot E Au kasuks.
  18. Karistus 4.
  19. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

§ 121

lg 1 toimepandud kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus (30 kuni 500 päevamäära) või kuni üheaastane vangistus. 4.2. Kuna tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliigiga, kujundab kohus seisukoha, kas süüdistatavate suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Tutvudes süüdistatavate isikuandmetega, siis süüdistatavate ankeetandmete kohaselt on nad tööga hõivatud. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav T. Kleesmann, et ta saab töötasu ühes kuus 10001200 eurot kätte ning ta peab üleval ka kaassüüdistatava lapsi. Samuti on tal kohustus panga ees 530 eurot kuus. Süüdistatav M. Kleesmanni selgituste kohaselt saab ta ühest töökohast kätte umbes 600 eurot ning teisest kohast, kus ta töötab poole kohaga, saab 500 eurot. Tema ülalpidamisel on kaks alaealist last ning tal on korterimaksud, umbes 500 eurot kuus. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et vaatamata sissetuleku olemasolule, mida süüdistatavad kohtus kinnitasid, ei ole kohtu arvates süüdistatavatele igapäevaseks toimetulekuks kätte jäävate vahendite hulk selline, mis tagaks süüdistatavatele ka piisavalt rahalisi vahendeid selleks, et tasuda nii rahalist karistust, menetluskulusid ja hüvitada kannatanule tekitatud mittevaraline kahju. Seega ei oleks

§ 121alusel rahalise karistuse mõistmine kohtu hinnangul täidetav.

Samuti arvestab kohus, et T. Kleesmann on varasemalt kriminaalkorras karistatud isikuks, mis viitab õiguskuulekuse puudumisele ja asjaolule, et varasemad mõjutusvahendid ei ole talle oodatud mõju avaldanud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et karistamine rahalise karistusega ei vasta käesolevas asjas kummagi süüdistatava puhul karistuse mõistmise eesmärkidele, kuna selle karistusega ei ole võimalik saavutada, et nad hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskord oleks kaitstud. Süüdistatavad ei ole end süüdi tunnistanud ega ilmutanud vähimatki kahetsust ning nende käitumine kohtumenetluse kestel on näidanud, et nad ei ole teinud toimunust vajalikke järeldusi. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on süüdistatavatele vajalik kohaldada karistusena vangistust. 4.3. Hinnates Mariliis Kleesmanni süü suurust

§ 121

lg 1 järgi, leiab kohus, et karistusregistri andmete kohaselt (tlk 143) süüdistataval kriminaalkaristusi ei ole ning arvestades ka kannatanule põhjustatud vigastuste iseloomu ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, siis Mariliis Kleesmanni süü ei ole suur. M. Kleesmanni karistust raskendavaks asjaoluks on

§ 58p 10 järgi teo toimepanemine grupi poolt.

M. Kleesmann end süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei esine ka tema puhul karistuse mõistmisel kergendavaid asjaolusid. Kohus on seiskohal, et füüsilise jõu demonstreerimine ja kasutamine ei ole mingilgi moel aktsepteeritav ja sellisele käitumisele peab järgnema ka ühiskonna poolt selge hukkamõistev hinnang. Arvestades eelnevat leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmises määras, s.o vangistus 6 kuud. 4.4. Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava M. Kleesmanni isikut, sealjuures nii süü suurust aga samuti kriminaalkorras karistatuse puudumist ning asjaolu, et pärast inkrimineeritud süüteo toimepanemist ei ole süüdistatav toime pannud uusi süütegusid, leiab kohus, et M. Kleesmannile mõistetud vangistust on võimalik jätta täielikult tingimisi täitmisele pööramata

§ 73lg 1 ja 3 sätteid kohaldades.

M. Kleesmanni käitumises ei täheldanud kohus asjaolusid, mida on vaja katseajal kriminaalhoolduse kaudu toetada ja kontrollida. Kohus arvestab vangistusest tingimisi vabastamisel ka asjaoludega, et süüdistataval on pere, alaealised lapsed ja töökoht, mistõttu karistuse täitmisele pööramata jätmine distsiplineerib süüdistatavat piisavalt, sest 13 talle on antud mõista, et juhul kui ta ei suuda edaspidi õiguskuulekalt käituda, pööratakse karistus täitmisele. Arvestades M. Kleesmanni isikut, on karistusest tingimisi vabastamisel küllaldane

§ 73lg 3 ettenähtud katseaeg minimaalses määras.

4.5. Hinnates Tanel Kleesmanni süü suurust

§ 121lg 1 järgi leiab kohus, et süü on keskmine.

Aluse selliseks järelduseks annab kannatanu suhtes kasutatud vägivalla intensiivsus, talle tekitatud tervisekahjustus. Süüdistatav lõi korduvalt, suunas oma löögid rusikaga ja jalaga kannatanu pea piirkonda, mistõttu sai kannatanu vigastusi, mis tingisid vajaduse EMO-sse pöördumiseks. T. Kleesmanni karistust raskendavaks asjaoluks on

§ 58p 10 järgi teo toimepanemine grupi poolt.

T. Kleesmann end süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei esine ka tema puhul karistuse mõistmisel kergendavaid asjaolusid. Kohus on seiskohal, et füüsilise jõu demonstreerimine ja kasutamine ei ole mingilgi moel aktsepteeritav ja sellisele käitumisele peab järgnema ka ühiskonna poolt selge hukkamõistev hinnang. Samuti märgib kohus, et T. Kleesmann on kriminaalkorras

itatud isikuks (tlk 148). Arvestades eelnevat leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista vangistus 8 kuud. 4.6. Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, pere ja töökoha olemasolu, sealjuures nii süü suurust ning asjaolu, et pärast inkrimineeritud süüteo toimepanemist ei ole süüdistatav toime pannud uusi süütegusid, leiab kohus, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on võimalik saavutada karistust täielikult täitmisele pööramata. Kohtu hinnangul mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmine distsiplineerib süüdistatavat piisavalt, sest talle on antud mõista, et juhul, kui ta ei suuda edaspidi õiguskuulekalt käituda, pööratakse karistus täitmisele. Samas leiab kohus, et T. Kleesmann tuleb katseajaks allutada käitumiskontrollile.

§ 74

alusel katseaja kohaldamine võimaldab paremini kontrollida süüdistatava edaspidist käitumist ja suunata ta õiguskuulekale teele. Seega kohus jätab T. Kleesmannile mõistetud karistuse tingimisi täies ulatuses täitmisele pööramata, kui süüdistatav 1-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. 5. Menetluskulud 5.1. Kr

MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 5.

  1. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Mariliis Kleesmanni ja Tanel Kleesmanni menetluskuludeks riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu, isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. 5.
  2. Mariliis Kleesmanni kaitsjale makstud tasu on kohtueelses menetluses 298,80 eurot (tlk 158163) ning kohtumenetluses 1954,80 eurot (tlk 14-15, 275-276). Seega kokku 2253,60 eurot. Tanel Kleesmanni kaitsjale makstud tasu on kohtueelses menetluses 126,36 eurot (tlk 164) ning kohtumenetluses 1676,40 eurot (tlk 13, 277-278). Seega kokku 1802,76 eurot. Samuti on kohus seisukohal, et õigusabikulude hüvitamine kaitsjate poolt taotletud mahus on põhjendatud. 5.
  3. Ekspertiisitasu on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on ekspertiisitasuks isiku kohtuarstlik ekspertiisi kulu summas 84 eurot (tlk 227). Teostatud ekspertiisi läbiviimine oli tingitud süüdistatavate süülisest tegevusest ning see oli vajalik, et selgitada välja kannatanul esinevad tervisekahjustused ning nende ulatus ja tekkemehhanism. Samuti oli ekspertiis vajalik toimepandud kuriteo kvalifitseerimisel. Seega tuleb nii M. Kleesmannilt kui ka T. Kleesmannilt välja mõista teostatud ekspertiisi kulud. Arvestades, et 14 süüdistatavad tegutsesid koos, siis tuleb mõlemalt süüdistatavalt välja mõista ekspertiisikulud võrdsetes osades ehk summas 42 eurot. 5.
  4. Menetluskuluks on ka KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 981 eurot. 5.
  5. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega mõistab kohus M. Kleesmannilt välja menetluskulud kogusummas 3276,60 eurot ja T. Kleesmannilt menetluskulud kogusummas 2825,76 eurot. 5.
  6. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Kuigi mõlemad süüdistatavad käesoleval ajal töötavad, on ilmne, et menetluskulude kohene täies mahus hüvitamine süüdistatavate poolt käib neile ilmselgelt üle jõu, võttes arvesse ka nende töötasu suurust ning kohustusi pere ülalpidamisel. Arvestades süüdistatavatele määratud kohustust menetluskulude ja ka tsiviilhagi tasumiseks ning asjaolu, et menetleja eesmärk isikult menetluskulude väljamõistmisel ei ole kohustatud isikute seadmine raskesse materiaalsesse olukorda, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub M. Kleesmannil ühes kuus tasumisele vähemalt 273,05 eurot ning T. Kleesmannil 235,48 eurot.
  7. Asitõendid 6.
  8. Asitõendid – CD-plaat helisalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Aulike Salo kohtunik 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.