4-22-19 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 14.02.2022, Tallinn Väärteoasja number 4-22-19 (2302,21,016447) Kohtunik Katrin Mikenberg

) § 68 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

1. Lõpetada A Ti suhtes alustatud väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
2. Otsuse koopia anda A Tile ja Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD 1 4-22-19 Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav e-toimikus ja Harju Maakohtu kantseleis 08.03.
3. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE A T teostas 17.11.2021 kella 08.32 ajal Männiku teel Tallinnas N3-kategooria mootorsõidukiga xxx (reg.märk xxx) autovedu ameti- ja täiendkoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava märketa liiklusregistris. Sellega rikkus A T väärteoprotokolli kohaselt

§ 36

lg-te 1 ja 2 nõudeid, pannes toime

§ 68järgi kvalifitseeritava väärteo.

ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.12.2021 otsusega nr 2302,21,016447 karistati A Tit

§ 68järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot.

2. A T esitas 08.12.2021 otsuse peale kaebuse, milles taotles väärteoasjas tehtud otsuse tühistamist. Kaebuses leitakse kokkuvõtvalt, et A T ei ole rikkunud

§ 36

lg 1 sätestatut, kuna läbis 23.03.2018

§ 36lg 1 nõutava autojuhi ameti- ja täienduskoolituse.

Läbitud koolituse andmed kajastuvad A Ti autojuhi juhiloal nr xxx kirjena 95.22.03.23. Vastava kirje kehtivusaeg on 23.03.2018-22.03.2023.

§ 38

lg 1 kohaselt annab pädevustunnistuse või kannab vastava kirje juhiloale Transpordiamet. Transpordiamet on kohustatud andma ameti- ja täienduskoolituse läbimist tõendav dokumendi või kandma vastava kirje juhiloale ning sisestama vastavad andmed liiklusregistrisse. Liiklusregister on register, mis on avaliku võimu poolt kasutatav ning registrisse kantud andmed peavad kajastama tegelikku seisundit omandatud õigusest veoautojuhile. Internetiportaalis liiklusvalve.ee nähtuvad Politsei- ja Piirivalveameti 17.11.2021 kl 08.32 kontrolli nr xxx teostamise andmed, mille tulemuseks oli „korras“. 14.02.2022 kohtuistungil jäi kaebaja esitatud taotluse juurde.

1. Kohtuvälise menetleja vaidles kaebusele vastu. Kaebaja esitas kontrollimisel EV juhiloa nr XXX, mille tagaküljel ei olnud koodi
2. Autojuhi ameti- või täiendkoolituse läbimist kontrolliti liiklusregistri andmete alusel ning liiklusregistris puudus kontrollimise hetkel vastav tõend. Majandus- ja Taristuministri 17.07.2020 määruse § 7 ütleb, millised dokumendid tuleb esitada Maanteeametile pädevustunnistuse saamiseks. Uue juhiloa väljastamine, millele kantakse koolitusekood, käib juhiloa vahetamise üldsätete alusel, alles seejärel tuleb andmebaasi kehtiv märge. Märke kehtivuse ajaks on koolitaja poolt Transpordiametile edastatud andmed. Kaebaja esitatud väljavõte liiklusnõude infosüsteemist ei näita mitte dokumentatsiooni korras olekut, vaid hinnatud on sõiduki tehnilist korrasolekut. Kas kaebaja eesmärk oli teadlikult mittevajalikke dokumente esitada ja lükata protsessi edasi, kuni juhiload aeguvad, et siis uus juhiluba tellida või oli tegemist olnud koolitaja poolse eksimusega, kes ei viinud kaebajat kurssi. Kuna viimast välistada ei saa, oli kohtuväline menetleja nõus määratud rahatrahvi vähendamisega 25 trahviühikuni. KOHTU SEISUKOHT 2 4-22-19
3. Kohus toob esmalt esile tuvastatud asjaolud ning kontrollib nende vastavust

§ 68väärteokoosseisu tunnustele.

1. Menetlusaluse isiku A T kohtuistungil antud ütlustest ilmneb kokkuvõtvalt, et ta juhtis 17.11.2021 tööülesandeid täites Männiku tee 106 juures kallurit xxx. Ta peatati dokumentide kontrollimiseks. Kontrollimisel öeldi A Tile, et tal on läbimata täiendkoolitus koodiga
2. A T käis politseinikega ARK-s (mõeldud Transpordiametit – kohus), kuid see koolitust ei näidanud ja talle koostati väärteoprotokoll. Nädal hiljem A T uuris ARK-st miks see koolitust ei näidanud. A Tile öeldi, et oli mingi süsteemitõrge. A T tellis uued juhiload, et edaspidi oleks juhiloal koolituse märge. A Ti sõnul läbis ta nimetatud koolituse 22.03.2018 ning koolitajaks oli xxx Pärast täiendkoolituse läbimist ta uut juhiluba Transpordiametisse taotlema ei läinud, sest talle öeldi, et kõik on arvutisüsteemis. Pärast 2018 koolitust on teda mitmel korral peatatud ja dokumente kontrollitud, pretensioone ei ole olnud. Eelmise aasta lõpus ta uue juhiloa tellimisel mingeid lisadokumente esitama ei pidanud, neil olid kõik andmed koolituste läbimise kohta olemas. A Ti arusaamise kohaselt saatis koolitaja andmed läbitud koolituse kohta ARK-i süsteemi.
3. A Ti esitatud juhiloa nr xxx koopia kannetest on näha, et juhiluba taotleti 02.12.2021 ning loale kanti kirjed xxx.
4. A Ti esitatud liiklusjärelevalve infosüsteemi väljatrüki järgi kontrollis PPA 17.11.2021 kella 08.32 ajal sõiduki xxx juhti A Tit ning kontrolli tulemuseks märgiti ”korras”. Väljatrükilt paistab, et kokku on A Tit kontrollitud 7 korda. Näha on eelmise PPA kontrolli kuupäeva, milleks oli 05.08.
6. Transpordiameti 10.01.2022 vastusest Harju Maakohtule ilmneb, et A T esitas 02.12.2021 juhiloa vahetuse avalduse ning 14.12.2021 väljastati talle juhiluba nr xxx kehtivusega 02.12.2021-01.12.
7. Nimetatud juhiloale märgiti ametikoolituse läbimist tõendav kirje, kood 95, kehtivusega kuni 22.03.
8. Ametikoolituse läbimist tõendava kirje aluseks oli 22.03.2018 xxx edastatud ametikoolituse täiendkoolituse eksamiprotokoll nr xxx. Enne 02.12.2021 ei olnud A T 22.03.2018 läbitud ametikoolituse alusel taotlenud pädevustunnistust või juhiloale kood 95 kirjet. Vastusest nähtuvalt ei pea isik esitama eraldi Transpordiametile ametikoolituse läbimist tõendavat dokumenti. Transpordiamet tunnistab koolitusasutuse poolt Transpordiametile e-teeninduses edastatud ametikoolituse eksamiprotokolli andmeid pädevustunnistuse väljastamiseks või juhiloale kood 95 kande tegemiseks.
9. 24.11.2021 Transpordiameti liiklusregistri väljatrükk juhiloa andmete osas näitab, et A Til oli väljatrüki tegemise aja seisuga juhiluba nr XXX, millele eritingimusi kantud ei olnud.
10. 24.11.2021 Transpordiameti liiklusregistri väljatrükk sõiduki andmete osas näitab, et kallur xxx registreerimismärgiga xxx on N3-kategooria mootorsõiduk, mis on tehniliselt korras ja liiklusesse lubatud.
11. Karistusregistri väljavõtte järgi on A T karistamata isik.
12. Elektroonilisel teabetalletusel Nädalagraafik_T A_18-10-2021.pdf on näha A Ti autojuhikaardi väljavõte, mille järgi alustas A T pärast puhkeaega 17.11.2021 kella 08.15 ajal sõitu, mis lõppes kell 08.
13. 13.

§ 68

koosseis näeb ette väärteokaristuse autojuhi poolt autoveo teostamise eest ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava kandeta liiklusregistris. Kohustus läbida ameti- ja täienduskoolitus tuleneb

§ 36

lõikest 1, mille kohaselt peab olema autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbinud isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Autojuhi ameti- ja 3 4-22-19 täienduskoolituse läbimist tõendatakse

§ 36

lõikest 6 kohaselt liiklusregistri andmete,

§ 36

lõikes 5 nimetatud dokumendi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 5 nimetatud juhitunnistuse alusel.

§ 36

lõike 5 järgi peab autojuhil olema ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendav Transpordiameti antud pädevustunnistus või Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse tunnustatud sellekohane dokument või vastav kirje juhiloal. Eelnevast nähtub, et ainult Transpordiameti väljastatud tunnistus, kanne juhiloal või liiklusregistrisse tehtud vastav kanne saab olla kontrollimisel kinnituseks, et

§ 36lg 1 järgne koolitus on vastavalt nõuetele läbitud.

1. Praegusel juhul näitab 17.11.2021 väärteoprotokoll nr 2302,21,016447, et liiklusregistrisse tehti kontrollimisel päring ja 17.11.2021 seisuga ei olnud liiklusregistris kannet, mis tõendaks A Ti poolt autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbimist. A Ti ütlustest ja Transpordiameti vastusest saab järeldada, et seisuga 17.11.2021 ei olnud A T endale pädevustunnistust ega koolituskannet juhiloale taotlenud. A T esitas enese kaitseks liiklusjärelevalve infosüsteemi väljatrüki, millest nähtuvalt oli PPA 17.11.2021 kella 08.32 kontrolli tulemus ”korras”. Kuna liiklusseaduse (LS) § 2001 lg 2 kohaselt on liiklusjärelevalve infosüsteemi kantud andmetel informatiivne ja statistiline tähendus, siis andmekogusse märke „korras” tegemine ei välista siiski võimalust, et juhi kontrollimise hetkel puudus liiklusregistris autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbimist näitavat kanne.
2. Seega, kuna 17.11.2021 seisuga ei olnud A Til esitada kontrollijale autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbimist tõendavat pädevustunnistust, ei olnud näidata ette vastavat kannet juhiloal nr XXX, samuti ei olnud andmeid koolituse läbimise kohta liiklusregistris, siis on A T täitnud

§ 68

objektiivse koosseisu – ta teostas 17.11.2021 kella 08.32 ajal Männiku teel Tallinnas veoautoga xxx (reg.märk xxx) autovedu ameti- ja täiendkoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava märketa liiklusregistris. 16.

§ 68sätestatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult või ettevaatamatusest.

Praegusel juhul ilmneb A Ti ütlustest, et ta läbis 22.03.2018 autojuhi ameti- ja täiendkoolituse 22.03.2018 ning koolitajaks oli xxx. Ta ei läinud pärast koolituse läbimist uut juhiluba Transpordiametisse taotlema, sest talle öeldi koolitusel, et kõik andmed on arvutisüsteemis. Pärast

1. aasta koolitust on teda mitmel korral peatatud, on dokumente kontrollitud ja pretensioone pole olnud. A Ti arusaamise kohaselt saatis koolitaja andmed läbitud koolituse kohta Transpordiameti süsteemi. Ka Transpordiameti 10.01.2022 vastus näitab, et xxx edastas 22.03.2018 ametikoolituse täiendkoolituse eksamiprotokolli nr xxx Transpordiametile. Järelikult andmed A Ti poolt koolituse läbimise kohta olid Transpordiametil olemas, kuid väärteoprotokolli järgne 17.11.2021 päring liiklusregistrisse näitas, et kanne A Ti poolt läbitud autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kohta oli jäetud liiklusregistrisse tegemata.
2. LS § 173 lg 1 kohaselt on liiklusregister Vabariigi Valitsuse poolt asutatud andmekogu, mille eesmärk on pidada arvestust sõidukite, väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide, juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide, digitaalse sõidumeeriku kaartide, juhtide ametikoolituse ja registerpantide üle. LS § 173 lg 3 kohaselt on liiklusregistri vastutav töötleja Transpordiamet. LS § 174 lg 7 järgi peetakse juhtide ametikoolituse andmebaasis arvestust autoveoseaduse kohase juhtide ametikoolituse üle. LS § 175 lg 1 p 5 järgi esitavad liiklusregistrisse andmeid mh mootorsõidukijuhi koolitaja õpperühmade ja koolituse lõpetanute nimekirjade esitamisel (p 5) kui muud asutused ja isikud seadusest tulenevatel alustel (p 15). Majandus- ja taristuministri 06.06.2018 määruse nr 29 „Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad, nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vorm“ § 6 lg 8 järgi esitab koolitaja asjaomases 4 4-22-19 Transpordiameti veebikeskkonnas autenditult hiljemalt üks päev pärast eksami toimumist õppekava läbinud ja eksami sooritanud isikute eksamiprotokolli, mis sisaldab järgmisi andmeid: koolitaja nimi, registrikood, eksami sooritanud õpilase ees- ja perekonnanimi ning isikukood, õppekava kood, eksamiprotokolli number ja kuupäev, õpperühma number. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ § 8 p 4 kohaselt kantakse juhtide ametikoolituse andmebaasi koolitaja nimetus ja koolituse läbimise aeg, tunnistuse number ja väljastamise kuupäev, eksamiprotokolli väljastamise number ja kuupäev, õppekava kood. Määruse nr 75 § 10 sätestab registrisse andmeandjad ja andmete registrisse kandmise aluseks olevad dokumendid. Määruse § 10 lg 1 kohaselt esitavad registrisse esitavad andmeid LS § 175 lõikes 1 nimetatud isikud ja asutused. Kohus järeldab eelnevast regulatsioonist, et autojuhi ameti- ja täienduskoolitust pakkuvad asutused on kohustatud eksamiprotokolli Transpordiametile edastama ja nimetatud eksamiprotokoll on aluseks Transpordiametile kande tegemiseks liiklusregistri juhtide ametikoolituse andmebaasi. Kohtus uuritud tõenditest ilmnes, et Transpordiamet küll sai xxx edastatud 22.03.2018 ametikoolituse täiendkoolituse eksamiprotokolli, kuid ei teinud selle alusel kannet liiklusregistrisse.
3. A T ei teadnud 17.11.2021 veoautot juhtides, et liiklusregistris puudub tema koolituse läbimist tõendav kanne. Vastavalt KarS § 18 lg 3 paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Edasi tuleb hinnata, kas A T on rikkunud hoolsuskohustust, kui ei veendunud enne veoauto juhtimist liiklusregistris koolituskande olemasolus. Kohus leiab, et olukorras, kus autojuht on koolitaja kaudu teadlik sellest, et läbitud koolituse andmed liiguvad Transpordiametisse elektrooniliselt ja olukorras, kus varasematel liiklusjärelevalve kontrollimistel pole märgatud ega juhitud tähelepanu liiklusregistris vastava kande puudumisele, on ebamõistlik eeldada, et autojuht peaks igaks juhuks liiklusregistrist üle kontrollima teda puudutavad andmed. Autojuht võib tugineda usalduspõhimõttele, et koolitaja täidab oma kohustust ja saadab andmed Transpordiametile, kes omakorda teeb andmete alusel liiklusregistrisse vastava kande. Seega puudub A Ti tegevuses ettevaatamatus ning talle etteheidetava

§ 68väärteokoosseisu subjektiivsed tunnused ei ole täidetud.

Vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1 tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Eelnevast tulenevalt kohus rahuldab A Ti kaebuse ja tuginedes VTMS § 132 p 3 tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.12.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,21,016447, millega A Tit karistati

§ 68

järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot ning lõpetab A Ti suhtes alustatud väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 5