KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist Eliko Suurkuusk Määruse tegemise aeg ja koht 5. november 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-16644 Tsiviilasi Tallinn, Anni

) § 40 lg 1, mis sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama sätte lg 2 näeb ette, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lgs 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Majanduskava sisu näeb ette

§ 41

lg 1, mille järgi koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb järgmistest osadest: korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel (p 3); reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus (p 4); kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositav kogus ja maksumus (p 5).

§ 41lg 3 järgi kehtestab majanduskava korteriomanike koosolek.

Lisaks on korteriomanikud otsustanud reguleerida majandamiskulude jaotust ja nende kandmist

1. detsembri
2. a põhikirjaga (lk 10–12). Nii näeb põhikirja p-i 3.2.3 esimene lause ette, et ühistu liige on kohustatud tasuma lepingutega ettenähtud makseid. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse lepingutest, arvestite näitudest, liikme omanduses oleva korteri üldpinna suhtest elamus asuvate korterite üldpinda, korteri üldpinnast ning -kubatuurist. Põhikirjast nähtub, et korteriomanikud on otsustanud, et üldkoosoleku ülesandeid täidab volinike koosolek. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 25 lg 1 esimese ja teise lause järgi võib mittetulundusühingu põhikirjaga näha ette, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Volinike arv ja nende valimise kord nähakse ette põhikirjas.

§ 20

lg 1 teise lause järgi kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule MTÜS §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. Põhikirja p-i 5.1.2 järgi on volinike valimine üldkoosoleku pädevuses. Põhikirja p-i 5.3.4 järgi on volinike koosolekul üldkoosolekule seadusega kehtestatud pädevus, sealhulgas majandusaasta eelarve ja aruande kinnitamine. Põhikirja p 5.6 reguleerib, millised tingimused peavad olema täidetud, et üldkoosolek (volinike koosoleku) oleks pädev otsuseid vastu võtma. Nii näeb põhikirja p 5.6 ette, et üldkoosolek (volinike koosolek) on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole ühistu (volinike) liikmetest. Kui üldkoosolek (volinike koosolek) ei ole otsustuvõimeline, kutsub juhatus või seadusega lubatud isikud kolme nädala jooksul kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus koosolek on pädev vastu võitma otsuseid, kui koosolekul on vähemalt kaks ühistu liiget. Ühistu tegevuse lõpetamise otsustamisel on vajalik otsuste 6 vastuvõtmiseks üldkoosolekul osalenud liikmete 2/3 häälteenamus. Volinike koosoleku otsus loetakse vastuvõetuks ja jõustunuks, kui selle poolt on hääletanud üle poole kohalolnud liikmeist ning nende poolt volitatud isikutest. Igal volinikul on volinike koosolekul hääletamisel üks hääl. Üldkoosoleku (volinike koosoleku) otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik ühistu liikmed (volinikud). 12. Vaidlusaluse perioodi majandamiskulud kinnitas korteriühistu volinike koosolek 13. detsembri 2018. a otsusega (lk 27–28). Märgitud otsuse järgi otsustas volinike koosolek kinnitada 2019. a eelarve; 0,291 eurot 1m2 kohta 9-korruselistes majades ja 0,3 eurot 1m2 kohta 5-korruselistes majades; remondimaksed 0,3 eurot 1m2 kohta 9-korruselistes majades ja 0,35 eurot 1m2 kohta 5-korruselistes majades; vee, sealhulgas soojendamise eest tasumine toimub veemõõtjate näitude ja kehtivate tariifide alusel; üldvee, küte, prügiveo ja üldelektri eest tasutakse tarnijate poolt eelmise kuu eest esitatud faktiliste arvete alusel, mis jagatakse vastavalt elamispinna ruutmeetritele. 13. Kohus leiab, et korteriühistu volinike koosoleku 13. detsembri 2018. a otsus, millega kinnitati 2019. a eelarve on hinnatav 2019. a majanduskava, mis sisaldab majandamiskulud, kinnitamisena. Majanduskava kinnitamine oli volinike koosoleku pädevuses MTÜS § 25 lg 1,

§ 20lg 1, § 41 lg 3 ja põhikirja p-i 5.3.4 alusel.

Puudutatud isik leidis, et volinike

1. detsembri
2. a koosolekul tehtud otsused ei ole talle siduvad, sest avaldaja ei ole tõendanud, et koosolekust osa võtnud isikud olid volinikud. Puudutatud isik märkis, et kuna koosolekust ei võtnud osa nõuetekohaselt valitud volinikud, ei saa rääkida, et koosolekul on kehtivalt vastu võetud otsused. Volinike valimise korra näeb ette põhikirja p-i 5.1.2.1, mille kohaselt toimub volinike liikmete valimine selliselt, et igast trepikojast valitakse seal elavate ühistuliikmete poolt viieks aastaks üks liige. Koosolekud viiakse läbi trepikodade kaupa. Volinikuks saab isikut valida ainult tema kirjalikul nõusolekul koosolekul osalenute enamuse otsuse alusel. Avaldaja on esitanud volinike
3. detsembri
4. a koosolekust osa võtnud volinike registreerimislehe ja volikirjad (lk 76 – 78). Kohus leiab, et avaldaja ei ole aga tõendanud, et märgitud koosolekul osalenud isikud olid valitud volinikeks põhikirjas sätestatud korda järgides. Avaldaja ei ole tõendanud, et koosolekust osa võtnud isikud on kvalifitseeritavad volinikena, mistõttu on tõendamata, et otsused
5. detsembri
6. a koosolekul on võtnud vastu korteriühistu volinikud. Kohtupraktikas märgitakse, et sarnaselt muude tehingutega saab otsusest kui tehingust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 järgi rääkida, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, otsusest üldjuhul rääkida ei saa. Selline on olukord eelkõige siis, kui aktsionäride üldkoosoleku otsust ei ole vastu võtnud aktsionärid või nõukogu otsust nõukogu liikmed või kui otsuse vastuvõtmist ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud (dokumenteeritud) (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-55-14, p 21). Kohtu hinnangul on mainitud seisukoht kohaldatav ka korteriühistu volinike
7. detsembri
8. a koosolekul vastuvõetud otsustele. Avaldaja ei ole tõendanud, et
9. detsembri
10. a koosoleku otsused olid tehtud volinike poolt. Seetõttu ei sisalda koosolekul vastuvõetud otsused
11. a majanduskava kinnitamise kohta nõutavas ulatuses otsuste vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, mistõttu ei saa rääkida, et koosolekul on vastu võetud otsus kinnitada
12. a majanduskava. Kohtu hinnangul ei ole
13. detsembri
14. a koosolekul
15. a majanduskava kinnitatud ja avaldaja nõude aluseks ei saa olla märgitud koosolekul vastuvõetud otsused.
16. Avaldaja leiab, et korteriühistul on nõue korteriomaniku vastu isegi juhul, kui majanduskava kulude kandmise kohta puudub. Kohus leiab, et olukorras, kus majanduskava ei ole kinnitatud ja korteriomanikud kannavad kulud elamu hoolduseks, remondiks ja majandamiseks, on korteriomanikel endil õigus nõuda võlgnikult kantud kulude hüvitamist viimasele langevas ulatuses. Korteriühistu ei saa sellist nõuet võlgniku vastu esitada. 7
18. detsembri
19. a koosolekul kinnitati
20. a majanduskava, mis sisaldab kulusid osa millest arvestatakse tasumäärade (tariifide) alusel ning osa arvestatakse näitude ja korterite pinna alusel. Kohus leiab, et avaldaja ei saa nõuda puudutatud isikult majandamiskulude tasumist
21. detsembri
22. a koosolekul kinnitatud tasumäärade alusel. Sellisteks kuludeks on arvetel (lk17 pöördel–21) toodud halduskulud, majade korrashoid (
23. a majanduskavas toodud mõistena „heakord“ (lk 28), hooldusremont (
24. a majanduskavas toodud mõistena „tehnohooldus“ (lk 28), elamu kindlustus ja remondimaks. Ülejäänud majandamiskulude maksmise nõude alus võib tuleneda korteriühistu põhikirjast, mida kohus käsitleb allpool.
25. Järgnevalt käsitleb kohus avaldaja nõuet välja mõista puudutatud isikult tasu vee ja kanalisatsiooni eest. Avaldaja selgitas, et tasu vee ja kanalisatsiooni eest arvestatakse korteriomaniku poolt edastatud vee arvesti näitude ja Tallinna Linnavalitsuse poolt kehtestatud tasumäära alusel, milleks oli vaidlusalusel perioodil 2,08 eurot 1 m3 eest (lk 83p). Puudutatud isik väitis, et avaldaja ei saa arvestada tasu tariifi alusel, sest see ei tulene põhikirjast, seadusest ega üldkoosoleku otsustest. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et pooled sõlmisid
26. oktoobril 2015 lepingu, mille p-i 2 järgi kohustus puudutatud isik tasuma avaldaja poolt vahendatud teenuste (majandamiskulude) eest igakuiselt esitatud arve/teatise alusel 10 pangapäeva jooksul pärast teate väljastamist. Teenuste arvestamise aluseks on lepingud, arvestite näidud. Juhul, kui teenuste kasutamist ei saa fikseerida arvestite näitude alusel, võetakse teenuste tasumisel aluseks arvestuslikud näitajad (lk 30 pöördel). Lisaks sõlmisid pooled
27. oktoobril 2015 teise lepingu, mille p-i 2.6 järgi kohustus puudutatud isik tasuma vee eest veemõõtja näitude järgi kehtestatud tariifide alusel (lk 128 pöördel). Poolte õigus reguleerida kulude tasumist lisaks põhikirjas sätestatule eraldi lepingutega tuleneb põhikirja p-i 3.2.3 esimesest lausest, mis ütleb, et ühistu liige on kohustatud tasuma lepingutega ettenähtud makseid (lk 10–12). Avaldaja õiguse arvestada tasu veearvesti näitude alusel sätestab põhikirja p-i 3.2.3 teine lause. Kohus leiab, et avaldaja õigus arvestada tasu vee ja kanalisatsiooni eest veearvesti näitude alusel korrutades seda kehtestatud tasumääraga tuleneb põhikirja p-i 3.2.3 teisest lausest,
28. oktoobri
29. a lepingu p-st 2 (lk 30p) ja
30. oktoobri
31. a lepingu p-st 2.6 (lk 128 pöördel). Vee ja kanalisatsiooni tasu arvestamine veearvesti näitude ja tasumäära alusel on kooskõlas

§ 40

lg-ga 2, mille järgi võisid korteriomanikud põhikirjaga ette näha kulu arvestamise korra, mis erineb seaduses sätestatust. Tasu arvestamise kord on nähtav vaidlusalusel perioodil esitatud arvetelt, kus on toodud puudutatud isiku poolt edastatud veearvesti näit ja tasumäär vee ja kanalisatsiooni eest (lk 17pöördel–21). Puudutatud isik ei ole vaidlustanud tema poolt korteriühistule edastatud ja arvetel toodud veearvesti näidud. Avaldaja esitas AS-i Tallinna Vesi arved vee ja kanalisatsiooni eest vaidlusalusel perioodil (lk 130–138), millega on tõendatud teenuse kasutamine. Kohtu hinnangul ei ole vee ja kanalisatsiooni tasu nõudmiseks vajalik leppida kokku tasumääras. Mõistlikule isikule peab olema arusaadav, et korteriühistu ei tarni vett ise, vaid ta tegutseb teenuse vahendajana teenusepakkuja ja tarbija vahel. Lisaks ei kehtesta korteriühistu tasumäära vee eest, vaid seda teeb praegusel juhul kohalik omavalitsus, kelle poolt kehtestatud tasumäära ei saa korteriühistu mõjutada. Asjaolu, et pooled ei leppinud kokku vee ja kanalisatsiooni eest makstava tasu suuruses ei välista avaldaja õigust nõuda puudutatud isikult tasu maksmist. Tasu arvestamise kord on selge ja pidi puudutatud isikule arusaadav olema. Kohus leiab, et puudutatud isikult tuleb põhikirja p-i 3.2.3 teise lause (lk 10–12),

1. oktoobri
2. a lepingu p-i 2 (lk 30p) ja
3. oktoobri
4. a lepingu p-i 2.6 (lk 128 pöördel) alusel välja mõista tasu vee ja kanalisatsiooni eest 264,99 eurot (
5. veebruari
6. a arve 43,26 eurot;
7. märtsi
8. a arve 33,28 eurot;
9. aprilli
10. a arve 34,32 eurot;
11. mai
12. a arve 28,50 eurot;
13. juuni
14. a arve 33,28 eurot;
15. juuli
16. a arve 30,16 eurot;
17. augusti
18. a arve 29,95 eurot;
19. septembri
20. a arve 32,24 eurot (lk 18–21 pöördel)). Põhjendatud ei ole puudutatud isikult välja mõista
21. jaanuari
22. a arvel (lk 17 pöördel) märgitud tasu vee ja kanalisatsiooni eest, kuivõrd avaldusest nähtuvalt on puudutatud isik tasunud nimetatud arve eest 165,26 eurot, mis katab arvel 8 märgitud vee ja kanalisatsiooni kulud. Kohus ei mõista puudutatud isikult välja
23. oktoobri
24. a arvel (lk 22) märgitud tasu vee ja kanalisatsiooni eest, sest avalduse kohaselt ei ole tasu maksmise kohustus märgitud arve alusel muutunud sissenõutavaks. Avalduse kohaselt nõuab avaldaja majandamiskulude väljamõistmist alates jaanuarist 2019 kuni septembrini
26. Järgnevalt käsitleb kohus avaldaja nõuet välja mõista puudutatud isikult tasu vee soojendamise ja kütte eest. Avaldaja selgitas, et vee soojendamine ja küte on erinevad kulud, mille arvestamise alused erinevad. Soojusenergia müüja tarnib energiat avaldajale. Tarnitud soojusenergia jagatakse soojaks veeks ja kütteks. Selleks, et arvutada välja, kuidas tarbitud soojusenergia jaguneb vee soojendamise ja kütte vahel kasutab avaldaja Majandusministri
27. augusti
28. a käskkirjaga nr 86 heakskiidetud „Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodikat“. Avaldaja arvestab tasu sooja vee (vee soojendamise) eest veemõõtja näitude alusel ja kütte eest korteri üldpinna alusel. Puudutatud isik leidis, et avaldaja ei saa nõuda tasu kütte ja vee soojendamise eest, sest tasu arvestamine ei vasta seadusele ja põhikirjale. Üldkoosolek ei ole kinnitanud avaldaja kasutatavat metoodikat. Kohus leiab, et avaldaja õigus arvestada tasu kütte eest korteri üldpinna alusel tuleneb põhikirja p-i 3.2.3 teisest lausest, mille järgi lähtutakse makse suuruse kindlaksmääramisel korteri üldpinnast (lk 10–12). Avaldaja õiguse arvestada tasu vee soojendamise eest veearvesti näitude alusel näeb ette põhikirja p-i 3.2.3 teine lause, mille järgi lähtutakse makse suuruse kindlakstegemisel arvestite näitudest (lk 10–12) ning
29. oktoobri
30. a lepingu p-i 2 teine lause, mille järgi on teenuste arvestamise aluseks lepingud, arvestite näidud (lk 30p). Tasu arvestamine kütte eest korteri üldpinna järgi ja vee soojendamise eest veearvesti näitude järgi on kooskõlas

§ 40

lg-ga 2, mille järgi võisid korteriomanikud põhikirjaga ette näha kulu arvestamise korra, mis erineb seaduses sätestatust. Asjaolu, et avaldaja arvestab kütte ja vee soojendamise tasumäära Majandusministri käskkirjaga kinnitatud metoodika järgi, millele ei viidata põhikirjas, ei välista tema õigust nõuda puudutatud isikult tasu kütte ja vee soojendamise eest. Majandusministri käskkirjaga kinnitatud metoodika tugineb füüsika seadustele, mis on objektiivsed ja üldkehtivad ning mida avaldaja ei saa mõjutada. Avaldaja kasutatav soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika on kinnitatud Majandusministri käskkirjaga, mistõttu on tegemist otsekohaldatava õigusaktiga, mida avaldaja peab järgima ka siis, kui sellele ei viidata põhikirjas. Avaldaja on esitanud

1. juuni
2. a soojusmüügilepingu (lk 112) ja soojusenergia arved vaidlusealusel perioodil (lk 112 pöördel–128), millega on tõendatud teenuse kasutamine. Avaldaja on selgitanud
3. mai
4. a menetlusdokumendis kütte tasumäära ja vee soojendamise tasumäära kujunemist. Tasu arvestamise kord on nähtav vaidlusalusel perioodil esitatud arvetelt, kus on toodud kütte ja vee soojendamise tasumäärad, puudutatud isikule tarnitud kütte kogus ja puudutatud isiku poolt korteri ühistule esitatud veearvesti näidud tarbitud sooja vee kohta. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud tema poolt korteriühistule edastatud ja arvetel toodud sooja vee arvesti näidud. Kohus leiab, et avaldajal on õigus põhikirja p-i 3.2.3 teise lause (lk 10–12) ja
5. oktoobri
6. a lepingu p-i 2 (lk 30p) alusel nõuda puudutatud isikult tasu kütte ja vee soojendamise eest.
7. juuli
8. a,
9. augusti
10. a ja
11. septembri
12. a arvetel küsib avaldaja tasu kütte asemel sooja vee tsirkulatsiooni eest. Kohus leiab, et avaldaja õigus nõuda tasu sooja vee tsirkulatsiooni eest on hõlmatud tema õigusega nõuda tasu kütte eest ja seda arvestatakse samal viisil nagu tasu kütte eest. Kohus mõistab puudutatud isikult välja tasu kütte eest 330,53 eurot (
13. veebruari
14. a arve 95,34 eurot;
15. märtsi
16. a arve 70,22 eurot;
17. aprilli
18. a arve 72,62 eurot;
19. mai
20. a arve 47,31 eurot;
21. juuni
22. a arve 21,74 eurot;
23. juuli
24. a arve 7,92 eurot;
25. augusti 2019.a arve 7,53 eurot;
26. septembri
27. a arve 7,85 eurot (lk 18–21pöördel)). Põhjendatud ei ole puudutatud isikult välja mõista
28. jaanuari
29. a arvel (lk 17 pöördel) märgitud tasu kütte eest, kuivõrd avaldusest nähtuvalt on puudutatud isik tasunud nimetatud arve eest kokku 165,26 eurot, mis katab arvel märgitud kütte kulud. Kohus ei mõista puudutatud isikult välja 9
30. oktoobri
31. a arvel (lk 22) märgitud kütte kulusid, sest avalduse kohaselt ei ole tasu maksmise kohustus märgitud arve alusel muutunud sissenõutavaks. Avalduse kohaselt nõuab avaldaja majandamiskulude väljamõistmist alates jaanuarist 2019 kuni septembrini
32. Kohus mõistab puudutatud isikult välja tasu vee soojendamise eest 190,16 eurot (
33. veebruari
34. a arve 38,93 eurot;
35. märtsi
36. a arve 30,83 eurot;
37. aprilli
38. a arve 28,18 eurot;
39. mai
40. a arve 23,06 eurot;
41. juuni
42. a arve 20,22 eurot;
43. juuli
44. a arve 17,29 eurot;
45. augusti
46. a arve 15,96 eurot;
47. septembri
48. a arve 15,69 eurot (lk 18 –21pöördel)). Põhjendatud ei ole puudutatud isikult välja mõista
49. jaanuari
50. a arvel (lk 17 pöördel) märgitud tasu vee soojendamise eest, kuivõrd avaldusest nähtuvalt on puudutatud isik tasunud nimetatud arve eest kokku 165,26 eurot, mis katab arvel märgitud vee soojendamise kulud. Kohus ei arvesta
51. oktoobri
52. a arvel (lk 22) märgitud vee soojendamise kulusid, sest sest avalduse kohaselt ei ole tasu maksmise kohustus märgitud arve alusel muutunud sissenõutavaks. Avalduse kohaselt nõuab avaldaja majandamiskulude väljamõistmist alates jaanuarist 2019 kuni septembrini
54. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult tasu prügiveo ja üldelektri eest. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud avaldaja õigust nõuda tasu nende kulude eest ja tasu arvestust. Avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult tasu prügivedu ja üldelektri eest. Kohus mõistab puudutatud isikult välja tasu prügiveo eest 28,30 eurot (
55. veebruari
56. a arve 3,83 eurot;
57. märtsi
58. a arve 3,18 eurot;
59. aprilli
60. a arve 3,18 eurot;
61. mai
62. a arve 3,25 eurot;
63. juuni
64. a arve 3,50 eurot;
65. juuli
66. a arve 3,31 eurot;
67. augusti
68. a arve 3,57 eurot;
69. septembri
70. a arve 4,48 eurot (lk 18 –21pöördel)). Põhjendatud ei ole puudutatud isikult välja mõista
71. jaanuari
72. a arvel (lk 17 pöördel) märgitud tasu prügiveo eest, kuivõrd avaldusest nähtuvalt on puudutatud isik tasunud nimetatud arve eest kokku 165,26 eurot, mis katab arvel märgitud prügiveo kulud. Kohus ei arvesta
73. oktoobri
74. a arvel (lk 22) märgitud prügiveo kulusid, sest avalduse kohaselt ei ole tasu maksmise kohustus märgitud arve alusel muutunud sissenõutavaks. Avalduse kohaselt nõuab avaldaja majandamiskulude väljamõistmist alates jaanuarist 2019 kuni septembrini
75. Kohus mõistab puudutatud isikult välja tasu üldelektri eest 29,86 eurot (
76. veebruari
77. a arve 5,19 eurot;
78. märtsi
79. a arve 4,35 eurot;
80. aprilli
81. a arve 3,70 eurot;
82. mai
83. a arve 4,35 eurot;
84. juuni
85. a arve 3,50 eurot;
86. juuli
87. a arve 2,34 eurot;
88. augusti
89. a arve 3,18 eurot;
90. septembri
91. a arve 3,25 eurot (lk 18 –21pöördel)). Põhjendatud ei ole puudutatud isikult välja mõista
92. jaanuari
93. a arvel (lk 17 pöördel) märgitud tasu üldelektri eest, kuivõrd avaldusest nähtuvalt on puudutatud isik tasunud nimetatud arve eest kokku 165,26 eurot, mis katab arvel märgitud üldelektri kulud. Kohus ei arvesta
94. oktoobri
95. a arvel (lk 22) märgitud üldelektri kulusid, sest avalduse kohaselt ei ole tasu maksmise kohustus märgitud arve alusel muutunud sissenõutavaks. Avalduse kohaselt nõuab avaldaja majandamiskulude väljamõistmist alates jaanuarist 2019 kuni septembrini
97. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja majandamiskulud kokku 843,84 eurot (vesi ja kanalisatsioon 264,99 eurot + küte 330,53 eurot + vee soojendamine 190,16 eurot + prügivedu 28,30 eurot + üldelekter 29,86 eurot). Avaldaja nõue välja mõista puudutatud isikult majandamiskulud jääb rahuldamata summas 320,21 eurot (1164,05 eurot – 843,84 eurot). Kohus ei mõista puudutatud isikult välja viivist majandamiskulude väljamõistmise nõudelt osas, mis jääb rahuldamata (320,21 eurot).
98. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult vaidlusalusel perioodil esitatud arvetelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 10 Kohus mõistab VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause alusel puudutatud isikult välja viivise vaidlusalustel arvetel toodud majandamiskuludelt (vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, küte, prügivedu ja üldelekter) kokku 91,39 eurot. Arvestus on arvete lõikes toodud allpool. Kohus arvestab viivist veebilehel www.viivisekalkulaator.ee kättesaadava kalkulaatori abil. 20.
99. Järgnevalt arvestab kohus alates veebruarist 2019 kuni augustini 2019 arvetel (lk 18– 21 pöördel) toodud majandamiskuludelt sissenõutavaks muutunud viivist alates
100. aprillist 2019 kuni
101. oktoobrini
102. Arve kuupäev Majandamiskulude võlgnevus eurodes Tasumise tähtaeg Viivise arvestuse algus Viivise arvestuse lõpp Viivise määr aastas / päevas Viivise summa eurodes 13.02.2019 186,55 28.02.2019 01.
103. 2019 13.
104. 2019 8% / 0,021918% 8,01 13.03.2019 141,86 31.03.2019 01.
105. 2019 13.
106. 2019 8% / 0,021918% 5,16 15.04.2019 142 30.
107. 2019 01.
108. 2019 13.
109. 2019 8% / 0,021918% 4,2 15.05.2019 106,47 31.
110. 2019 01.
111. 2019 13.
112. 2019 2,45 12.06.2019 82,24 30.
113. 2019 01.
114. 2019 13.
115. 2019 8% / 0,021918% 8% / 0,021918% 15.07.2019 61,02 31.
116. 2019 01.
117. 2019 13.
118. 2019 8% / 0,021918% 0,58 14.08.2019 60,19 31.
119. 2019 01.
120. 2019 13.
121. 2019 8% / 0,021918% 0,17 Kokku 1,33 21,90 Kohus ei arvesta viivist
122. jaanuari
123. a arvel (lk 17 pöördel) märgitud majandamiskuludelt, kuivõrd avaldusest nähtub, et puudutatud isik on tasunud arvel alusel 165,26 eurot, millega on arvel märgitud majandamiskulud kaetud. Seetõttu ei saa avaldaja nõuda puudutatud isikult viivist arvel märgitud kulude tasumisega viivitamise eest. 20.
124. Järgnevalt arvestab kohus alates veebruarist 2019 kuni augustini 2019 arvetel (lk 18–21) kajastatud majandamiskuludelt sissenõutavaks muutunud viivist alates avalduse esitamisest
125. oktoobril 2019 kuni määruse tegemiseni
126. novembril
127. Arve kuupäev Majandamisekulude võlgnevus eurodes Viivise arvestuse algus Viivise arvestuse lõpp Viivise määr aastas / päevas Viivise summa eurodes 13.02.2019 186,55 26.10.2019 05.11.2020 8% / 0,021918% 15,38 13.03.2019 141,86 26.10.2019 05.11.2020 8% / 0,021918% 11,70 15.04.2019 142 26.
128. 2019 05.11.2020 8% / 0,021918% 11,71 15.05.2019 106,47 26.
129. 2019 05.11.2020 8% / 0,021918% 8,78 12.06.2019 82,24 26.
130. 2019 05.
131. 2020 8% / 0,021918% 6,78 15.07.2019 61,02 26.
132. 2019 05.11.2020 8% / 0,021918% 5,03 14.08.2019 60,19 26.
133. 2019 05.11.2020 8% / 0,021918% 4,96 Kokku 64,34 11 20.
134. Järgnevalt arvestab kohus
135. septembri
136. a arvel märgitud majandamiskuludelt sissenõutavaks muutunud viivist alates
137. novembrist 2019 kuni määruse tegemiseni
138. novembril
139. Arve kuupäev Majandamisekulude võlgnevus eurodes Viivise arvestuse algus Viivise arvestuse lõpp Viivise määr aastas / päevas Viivise summa eurodes 16.09.2019 63,51 01.11.2019 05.11.2020 8% / 0,021918% 5,15 Kohus arvestab
140. septembri
141. a arve osas viivist alates
142. novembrist 2019, sest avaldaja on avalduses märkinud, et ta arvestab viivist iga arve puhul märgitud tähtaja ülejärgmise kuu esimest kuupäevast alates. Selline põhimõte nähtub avaldaja juhatuse koosoleku
143. märtsi
144. a protokolli p-st 2, millega kehtestati viivise arvestamise kord (lk 28 pöördel). Avalduse kohaselt algas
145. septembri
146. a arve viivise arvestus alates
147. novembrist
148. Seetõttu ei ole põhjendatud arvestada viivist märgitud arve tasumise viivitamise eest alates avalduse esitamisest, nagu nõuab avaldaja avalduse resolutsiooni p-s
149. 20.
150. Kohus mõistab TsMS § 367 puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise majandamiskulude 843,84 eurot tasumata osalt alates
151. novembrist 2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
152. Puudutatud isik väitis, et korteriühistu juhatus ei saanud teha majandamiskulusid ilma üldkoosoleku otsuseta ning temalt nõutavad majandamiskulud ei olnud vajalikud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 mõttes. Seetõttu ei saa avaldaja puudutatud isiku hinnangul nõuda temalt majandamiskulude tasumist. Kohus leiab, et puudutatud isiku väide ei ole asjakohane. Kohus rahuldab avaldaja nõude ulatuses, milles avaldaja õigus nõuda puudutatud isikult majandamiskulude tasumist tuleneb põhikirjast ning selle alusel avaldaja ja puudutatud isiku vahel sõlmitud lepingutest. Avaldaja nõude rahuldamise eelduseks ei ole see, et majandamiskulud pidid olema vajalikud kulud TsÜS § 63 p 1 tähenduses.
153. Puudutatud isik on viivitanud
154. a majandamiskulude arvete tasumisega. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult viivise
155. septembri
156. a arvelt alates
157. jaanuarist 2019 kuni
158. märtsini 2019 kokku 1,08 eurot,
159. oktoobri
160. a arvelt alates
161. jaanuarist 2019 kuni
162. märtsini 2019 kokku 1,05 eurot,
163. novembri
164. a arvelt alates
165. jaanuarist 2019 kuni
166. märtsini 2019 kokku 1,66 eurot,
167. detsembri
168. a arvelt 1 veebruarist 2019 kuni
169. märtsini 2019 kokku 1,35 eurot. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud avaldaja õigust nõuda viivist ega viivise arvestust. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et puudutatud isik on tasunud majandamiskulud eeltoodud arvete alusel. Seega on ta tunnistanud avaldaja õigust nõuda majandamiskulude tasumist. Kuna puudutatud isik viivitas arvete tasumisega, tuleb temalt välja mõista avaldaja kasuks viivis 5 14, eurot (1,08 eurot + 1,05 eurot + 1,66 eurot + 1,35 eurot). Avaldaja nõue välja mõista puudutatud isikult viivis
170. a majandamiskulude arvetelt nähtub tema sissenõutavaks muutunud viivise arvestusest, milline summa on toodud
171. oktoobri
172. a avalduse ja selle
173. detsembri
174. a täpsustuse resolutsiooni p-s
175. C
176. Järgnevalt otsustab kohus menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise.
177. Menetluskulude jaotust hagita menetluses reguleerib TsMS § 172 lg
178. Kohus leiab, et kuna avaldus rahuldatakse osaliselt, on põhjendatud jaotada menetluskulud võrdeliselt avalduse rahuldamise ulatusega. Kohus jaotab menetluskulusid võrdeliselt avaldaja põhinõude rahuldamise ulatusega. Kui avalduses esitas avaldaja põhinõude 1245,77 eurot (kahjuhüvitis 81,72 eurot + majandamiskulude võlgnevus 1164,05 eurot), siis rahuldab kohus avaldaja põhinõude summas 12 925,26 eurot (kahjuhüvitis 81,72 eurot + majandamiskulude võlgnevus 843,84 eurot), mis moodustab ca 74% avaldaja esialgsest põhinõudest. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud 74% ulatuses puudutatud isiku kanda ja 26% ulatuses avaldaja kanda.
179. Esmalt määrab kohus rahaliselt kindlaks avaldaja kulud, seejärel võtab seisukoha puudutatud isiku menetluskulude kohta.
180. Avaldaja on tasunud riigilõivu 50 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel. Lisaks on avaldajal tekkinud menetluskulu 3 eurot kinnistusraamatu väljatrüki tõttu. TsMS § 143 p 2 järgi on tegemist põhjendatud kuluga. Avaldajale on osutatud õigusabi 1256 euro ulatuses, tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta), ajakuluga 15,7 tundi. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud menetluses põhjendatud ja vajalikud. Avaldajale osutatud õigusabi ajakulu ei ole ülepaisutatud. Avaldajale osutatud õigusabi tunnihind on mõistlik. Avaldajale osutatud õigusabi on põhjendatud menetluskulu TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja menetluskulud põhjendatud 1309 euro ulatuses (50 eurot + 1256 eurot + 3 eurot). Kuivõrd kohus jätab avaldaja menetluskuludest 74% puudutatud isiku kanda, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista 968,66 eurot (käibemaksuta). Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on menetluskulud arvestatud ilma käibemaksuta.
181. Puudutatud isikule on osutatud õigusabi 1000 euro ulatuses, tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta), ajakuluga 10 tundi. Kohus leiab, et puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks toiminguks kompromissi arutamist 0,75 tundi, kuivõrd antud toiming ei nähtu kohtutoimikust. Kohtul ei ole võimalik antud kulu tekkimist kontrollida. Kohus nõustub avaldaja vastuväitega, et nimekirja p-s 6 märgitud toiming ajakuluga 4 tundi on ülepaisutatud. Kohus peab põhjendatuks ajakuluks 3 tundi, võttes arvesse esitatud avaldust ja tõendite mahtu. Ülejäänud kulud on põhjendatud nimekirjas märgitud kujul. Puudutatud isikule osutatud õigusabi põhjendatud ajakulu on 8,25 tundi, tasu mille eest on 825 eurot. Puudutatud isikule osutatud õigusabi on põhjendatud menetluskulu TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel. Puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik menetluskulu on 825 eurot. Kuivõrd kohus jätab puudutatud isiku menetluskuludest 26% ulatuses avaldaja kanda, tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista 214,50 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on menetluskulud arvestatud ilma käibemaksuta.
182. Juhindudes TsMS § 445 lg-st 1, tasaarvestab kohus poolte menetluskulude nõuded rahuldatud osas, mille tulemusel tuleb puudutatud isikult mõista avaldaja kasuks välja menetluskulud 754,16 eurot (käibemaksuta; 968,66 eurot – 214,50 eurot).
183. Avaldaja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda tema poolt avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
184. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
185. TsMS § 617 lg 1 järgi kuulub määrus täitmisele pärast jõustumist. 13 (digitaalselt allkirjastatud) Aleksandr Kondrašov Kohtunik osaliselt tühistatud 28.12.2021 TRK lahendiga 14