lg 1, § 121 lg 1, § 291 järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav G.Z – elukoht *, isikukood XXX, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, töökoht *, karistamata. Kaitsja Kannatanu A S esindaja Harry Ots Monica Meristo-Dmitrijev RESOLUTSIOON 1.Õigeks mõista G.Z süüdistuses
järgi - A S suhtes ametiisiku poolt füüsilise jõu ebaseaduslikus kasutamises s.o võimuliialduses. 2.Süüdi mõista G.Z
o võimuliialduses ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud. 3.Süüdi mõista G.Z
Süüdi mõista G.Z
5.
lg 1 alusel, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat karistust, mõista G.Z-il liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. 6.Vastavalt
, 75 jätta mõistetud ärakandmata vangistus G.Z suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 1 aasta 6 kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui G.Z 24 (kahekümne nelja) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku 2 kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 7.Määrata G.Z katseajaks Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustada teda täitma
lg 1 p-st 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja
lg 2 p 8 tulenevat kohustust: 7.1.elama oma alalises elukohas *; 7.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 7.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 7.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 7.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 7.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7.7. osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotisaalprogrammis, mis toetaks G.Z pingelistes olukordades õigete käitumisvalikute tegemist. 8.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 30.juuni 2017.a. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse peale kohtulahendi jõustumist. 9.Kui G.Z katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 10.Välja mõista G.Z-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu na sundraha 705 (seitsesada viis) eurot /tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
Peale selle süüdistatakse G.Z-i selles, et tema võttis 20.01.2016 ajavahemikul kell 22.0023.00 Haapsalu linnas Surnuaia tänaval alaealisel K P käega ümber kaela kinni, väänas teda kaelast ning seejärel talutas ta vasakust õlavarrest käega kinni hoides Haapsalus Tallinna mnt ja Lihula mnt ristmikule, kus andis üle sinna kutsutud politseipatrullile. Sellise tahtliku tegevusega tekitas ta kannatanule füüsilist valu ja lühemaajalise tervisekahjustuse hematoomid vasaku käe õlavarrel. Sellise tegevusega pani G.Z toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o
Kannatanu K P rääkis, et 20.01.2016 G.Z pidas ta kinni, kuna ta loopis sõpradega rekkaid. Läksid laiali, sest nägid G.Z-i. Kõndisid sõbraga teed pidi, G.Z tuli taksoga järgi, nägi teda kõrval istumas ja järgmisel hetkel oli G.Z tal selja taga ja väänas, pani käsivarre ümber kõri ja tahtis pikali saada. Sõber jooksis minema samal hetkel. G.Z hakkas teda ristmikule viima, hoidis vasakust õlavarrest kinni. G.Z ähvardas teda, et matab ta surnuaeda või paneb rekka kasti ja viib karjääri. G.Z oli ebaadekvaatses seisundis, ei ole kindel, aga tundis alkoholi lõhnasid. Hirm oli küll. Kartis ähvardusi, sest G.Z käitus agressiivselt. Väänamise ajal oli šokis, ei tundnud, kas valu sai. Käest kinni hoidmisest tekkisid sinikaid, neid ise nägi järgmine, ülejärgmine päev Ei tea kas ähvardamine on sobilik käitumine, ei tahtnud sellest üldse rääkida. Kohapeal ei rääkinud politseile midagi. Leiab, et G.Z hoidis korda. Kohus leiab, et kannatanu T.L ütlused selle kohta, mida kannatanu K.P talle 20.01.2016 juhtunust rääkis, ei ole tõendiks, sest need ütlused ei vasta KrMS § 66 lg 21 sätestatule, kuna K.P ei ole selle 4 sündmuse asjaoludest rääkinud vahetult enne rääkimist tajutud asjaolusid. T.L on rääkinud, et K.P rääkis talle sellest sündmusest siis kui ta ise küsis, sest teda kutsuti uurija juurde. G.Z ei tunnistanud end talle süüks arvatavas kuriteos süüdi. G.Z rääkis, et oli kodus, tuli telefonikõne, oli tööväline aeg. Tuli see ühelt mehelt, kes koristasid Haapsalu linnas lund veoautodega. Öeldi, et nende autod on saanud mitmed korrad jääkamakatega pihta ja riputakse autokastide küljes ja sõidetakse kaasa linnas. Ütles, et teavitab patrulli, teavitas. Teine õhtu tuli kõne L poolt, kes ütles, et sama pull jätkub ja loobitakse autosid. Probleem oli sel talvel mitte ainult nende meestega vaid ka linnakodanike autoga, et keegi ei ole suuteline neid kinni püüdma. Kolm taksojuhti Haapsalus, kelle autod löödi mõlki. Mõtles, et läheb ja püüab mõne kinni. Riided selga, hakkas jalutama Tallinna mnt- Lihula mnt ristmiku poole. Vahepeal oli kontakt L’ga, kes andis poiste kirjeldused. Surnuaia tänaval nägi politseipatrulli T, K. Selgitas neile olukorda, kes ka eelmise päeva õhtul tegelesid sellega. Neil polnud aega selle jamaga tegeleda, sest nemad lähevad sundtoomist teostama Taeblasse. Ütles, et püüab need poisid kinni. Olles Rimi kaupluse juures ületades J tänavat, nägi, et vana linnasauna kangi alt tulid välja kaks noormeest, kelle kirjeldused vastasid L poolt antud kirjeldustele. Poisid olid teisel pool sõiduteed ja suundusid kesklinna poole. Libe, talv, lumi ja ei jooksnud kohe üle tee ja ei hakanud seal 17-aastastega võidu ajama. Andis neile edumaad kesklinna poole ja mõtles, et kuidas peaks neid kinni püüdma. Distants oli läinud 200 – 300 m pikkuseks, nägi taksopeatuses taksot, istus taksosse, selgitas olukorda, et on vaja poisid kätte saada, et arvatavasti on poisid loopinud autosid. Taksojuht mõistlik, alustasid sõitu. Poisid suundusid Surnuaia tänavale. Kui oli poistele lähedale jõudnud, kui ukse oli lahti saanud, siis üks pani jooksu. Teise poisi sai kätte ja võttis tal kinni vasakust jope hõlmast. Küsis kohe, et kes teine tüüp on. Ei tea. Ütles et kui ei tea, lähme ristmikule ja küsime veoauto juhilt, et kes on. Poiss palus, et teda ristmikule ei viidaks, värises, kartis. Selle kartuse peale sai aru, et ta ütleb selle teise poisi nime, kui sinna ristmikule teda ei vii. Koheselt tuli ka see teine nimi meelde. Pidevalt hoidis tal õlast kinni, viis ta ristmikule. Näitas L’le, et kas on sama poiss. Helistas välijuhile, K. L ütles selle peale, et miks ise ei helista patrullile, ütles L’le, et see on sinu töö kutsuda patrull kohale. Siis ta reageeris selle peale ja saatis vist kolmeliikmelise patrulli. M K oli kindlasti, teisi ei mäleta. Küsiti meeste käest, kas soovite avaldust teha selle kohta, et autosid visati. Kuna autosid puruks ei visatud, siis kõik jäigi nii nagu polekski midagi olnud. Poisid viidi jaoskonda ja jalutas koju. Tunnistaja A.L rääkis kohtus, et 20.01.2016 helistas G.Z-ile, sest mitu päeva oli juba loobitud autosid jääkamakate ja lumepallidega. Laupäeva õhtul kella 10-11 vahel vahetult enne fooriga ristmikule jõudmist tuli surnuaia poolt mitu pauku vastu autot. Viis lumekoorma ära ja siis sai auto uued paugud, nägi ka kolme poissi ära jooksmas. Siis helistaski G.Z-ile, keda tunneb, rääkis asja ära ja G.Z ütles talle, et on asjast kuulnud. G.Z ei öelnud kas tuleb või mitte. Mingi aja pärast G.Z helistas ja ütles, et sai ühe poisi kätte. Oli kaks politseiautot ja G.Z, kes hoidis poissi tugevalt kinni vasaku õlavarre jopest, poiss väänles natuke. Poiss oli ehmunud. Poiss pandi politseiautosse. Tunnistaja M.T rääkis kohtus, et 20.01.2016 tuli teade, et poisikesed loobivad jälle autosid lumepallide-jääkamakatega ja G.Z oli ühe poisi kinni pidanud. Jõudis Tallinna mnt-Jaama tn ristmikule ja siis Alari tuli, poiss oli käevangus. Poiss oli pahane, et kas ikka nii võib, et mind kinni pidada või midagi taolist. Ta oli üsna vaikne ja vähese jutuga, suhelda ei tahtnud, politseinike küsimustele vastata ei tahtnud. Tunnistaja M.K rääkis kohtus, et oli tööl kui helistas välijuht ja ütles, et G.Z on ühe poisi kinni püüdnud, kes oli loopinud pallidega autot ja lohisenud autode järgi. Oli õhtu või öö. Pime aeg. Ristmikule jõudes oli seal üks veoauto, G.Z tuli ühe alaealisega ja asetasid alaealise auto tagaistmele. See noormees ei rääkinud autos ühtki sõna, oli vait, rahulik, viisid ta politseijaoskonda, kus temaga tegeles välijuht. Tl 81-82 sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et 20.01.2016 kell 21.47 helistas A.L G.Z-ile, seejärel on G.Z helistanud Haapsalu PJ välijuhile, seejärel on G.Z ja A.L omavahel suhelnud. G.Z helistas politseinikele H.T ja K.L, kõige hilisem kõne kell 22.21. 5 Tl 80 patrullilehelt nähtub, et patrullitoimkond koosseisus T.K, M.T, M.K 20.01.2016 said kell 22.10 teate välijuhilt:“R“ ümbruses alaealised loobivad lumega (jääpallidega) autosid. Kell 22.23 kohal T mnt-L mnt ristmikul. G.Z annab üle patrullautosse kätte saadud poisi (G P sünd *). Alaealine toimetatud jaoskonda asjaolude selgitamiseks. 22.45 G.P toimetatud koju ja antud üle emale. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et G.Z pidas süüdistuses märgitud ajal ja kohas kinni K.P, sest talle tuli info, et poisid loobivad rekkaid jääkamakatega. G.Z toimetas K.P kinni hoides kinnipidamiskohast T mnt ja L mnt ristmikule, kus ta K.P politseipatrullile üle andis. Edasi uurib kohus, kas G.Z K.P kinnipidamisel pani toime talle süüdistuses süüks arvatud kuriteod. Nende sündmuste kohta on ainult kaks otsest tõendit – kannatanu ja süüdistatava ütlused, mis üldjoontes on K.P kinnipidamise kohta kokkulangevad, kuid detailides on vastuolulised. G.Z on kirjeldanud, et kui takso uksest sai välja, siis ei olnud võimalust poissi haardesse võtta, sai õla pealt kinni – vasaku õla pealt. Kui hakkas transportima teda Surnuaia tänavalt, siis hoidis kõvemini kinni vasaku käe kaenla alt parema käega ja vasaku käega eestpoolt käsivart. Tavaliselt nii teevad, et inimene ei jookseks ära. Jopest hoidmine näppudega, siis see ära jooksmine on kerge. Ümber kaela ei hoidnud, ei olnud selleks vajadust, poiss värises nagu haavaleht. Kaelast ei väänanud, ei kägistanud. Poiss palus lahti lasta, ütles, et ei lase lahti. Seega oluline erisus on kinnipidamise viisis: süüdistatav – võttis õlast, kannatanu – pani käsivarre ümber kõri ja tahtis pikali saada, see ehmatas. Samuti kinnitas K.P, et G.Z ähvardas teda. G.Z eitab ähvardamist. K.P kinnitas, et vasakule käsivarrele tekkisid G.Z-i poolt tema kinnihoidmisest sinikad, neid nägi ka ema. T.L on kinnitanud, et nägi K.P käel ja turjal 2016.aasta jaanuaris sinikaid, siis K.P ütles, et sai poistega müramise hoos need sinikad. Hiljem, kui see asi välja tuli, rääkis, et sinikad tekkisid sellest, et Alari oli kägistanud ja kätest tirinud. G.Z on kinnitanud, et hoidis K.P kinni vasaku kaenla alt ja eest poolt käsivart. Seega on üheselt tõendamist leidnud, et G.Z hoidis K.P kinni vasakust käsivarrest, kuhu K.P sõnade kohaselt sinikad tekkisid. Tunnistaja A.L on avaldanud, et G.Z tuli poisiga, poiss väänles natuke või, Alari hoidis poissi tugevasti jopest kinni. Poiss ei olnud väga rahulik, oli ehmunud. Tunnistaja M.T kinnitas, et poiss oli G.Z käevangus, oli pahane, et kas nii ikka võib teda kinni pidada või midagi taolist. Kohus leiab, et eelkirjeldatu tõendab, et just G.Z poolt K.P kinni pidamisel käsivarrest hoidmisega tekkisid K.P käsivarrele sinikad. Kohus leiab, et G.Z hoidis K.P käsivarrest kinni ilmselgelt nii tugevalt, et see tekitas valu, sest läbi talveriiete tekkisid käsivarrele sinikad s.o tervisekahjustus. Lisaks märgib kohus, et kohtul ei ole kohtulik uurimise käigus tekkinud kahtlust, et K.P oleks G.Z suhtes meelestatud vaenulikult ja annaks seetõttu G.Z-i süüstavaid ütlusi. Kohus leiab, et K.P ja T.L ütlustest tuleneb, et K.P ise ei ole algusest peale soovinud avaldada G.Z poolt tema kinnipidamisega seonduvat. Kui menetlust alustati, siis ta alles rääkis sellest sündmustest emale ja ka kohtus kinnitas, et tema ei ole süüdistust esitanud ega soovi G.Z kairistamist. K.P on ise tunnistanud, et tema kinnipidamise põhjuseks oli see, et loopis rekkaid ja G.Z kaitses korda, tal ei ole G.Z-ile mingeid etteheiteid. G.Z talle politseinikuna meeldib, G.Z ei ole varem tema suhtes solvavaid väljendeid kasutanud. Kannatanu ülaltoodud ütlused näitavad, et tal G.Z suhtes vihavaenu ei ole, ta on tunnistanud ausalt ka enda poolt toime pandud korrarikkumist ja seetõttu kohus leiab, et K.P ütlused G.Z tegevuse kohta on usaldusväärsed. 6 Kohus leiab, et K.P ütlustega on tõendamist leidnud, et G.Z teda ähvardas. Kohus leiab, et G.Z poolt öeldud sõnad – viib surnuaeda ja matab maha ning et paneb rekka kasti ja viib karjääri, sisaldavad tapmisähvardust. K.P kinnitas, et hirm oli kuna G.Z käitus agressiivselt. K.P on avaldanud, et ei ole kindel, aga tundis G.Z juures alkoholilõhnasid. Tunnistaja M.T on avaldanud, et ei tundnud G.Z juures alkoholilõhna, ei jäänud muljet, et ta võis olla alkoholijoobes. Sama on tunnistanud ka M.K. G.Z on kinnitanud, et ei olnud alkoholi tarbinud. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et G.Z oleks olnud alkoholijoobes, tegelikult kannatanu ei olnud selles ka ise kindel. K.P on põhjendanud, miks ta G.Z ähvardusi kartis – G.Z käitus agressiivselt. Kohtus on tõendamist leidnud, et G.Z K.P kinnipidamisel koheselt peale taksost väljahüppamist haaras käsivarrega ümber kaela ja väänas teda. Kohus leiab, et kui peale sellist teguviisi isikule öeldakse, et ta viiakse surnuaeda ja maetakse maha või pannakse rekka kasti ja viiakse karjääri, on selliste ähvarduste täideviimist alust ka karta. Siinjuures ei saa kõrvale jätta ka seda, et kannatanu puhul oli tegemist alaealisega ja G.Z on tugev täiskasvanud meesterahvas. Kui tavapäraselt leitakse, et ähvarduse täideviimisele annab usutavust ähvardaja eelnev õigusvastane käitumine, siis seekord oli olukord teistpidi. K.P tunnistas, et ennem ei ole G.Z tema suhtes solvavaid väljendeid kasutanud ja politseinikuna ta meeldib talle. Kui selline isik käitub agressiivselt ja ähvardab, on see ebatavaline ja annab tema ähvardustele usutavust juurde. Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et G.Z tegu täitis
lg 1,
lg 1 sätestatud teokoosseisud, mis näevad kuriteona ette tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist ja teise inimese tervisekahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Seega kuritegude objektiivne koosseis on täidetud. Kohus on seisukohal, et G.Z pani mõlemad teod toime otsese tahtlusega. G.Z sündmuste kirjeldusest tuleb välja, et ta oli otsustanud korda rikkunud poisid kinni pidada, ühe poisi sai taksost välja hüppamisel kätte, teine põgenes. Kohus leiab, et G.Z-i poolt sündmuste kirjeldus näitab, et ta ei suutnud oma emotsioone kontrollida ning elas need kinni peetud alaealise peal välja. Olles K.P kinnipidamisel haaranud teda kaelast ja seejärel ähvardanud, pidi ta aru saama, et K.P tema ähvardusi tõsiselt võtab. Samuti saab iga keskmine inimene aru, et teist isikut tugevalt kinnihoidmise eesmärgil käsivarrest hoides saab teine isik valu ja tervisekahjustused vähemalt sinikate näol. Õigusvastasust välistavad asjaolud. G.Z on avaldanud, et pidas K.P kinni kuna temale oli tulnud info, et K.P võis olla isikuks, kes oli toime pannud korrarikkumise, loopinud autosid jääkamakatega. Alljärgnevalt kontrollib kohus, kas seetõttu võis G.Z tegevuses esineda õigusvastasust välistav asjaolu - hädakaitse. Hädakaitset on õigus teostada kui esineb hädakaitseseisund, s.t et esineb vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne enda või teise isiku õigushüvedele. Tõendamist on leidnud, et eelnevalt loobiti autosid jääkamakatega, kuid vahetult kinnipidamisele eelneval ajal rünnet teiste isikute varale ei toimunud. G.Z kirjeldas kohtus, kuidas ta arvatavaid õigusrikkujaid teiselt poolt teed jälgis, neile taksoga järgnes, sel ajal õigusrikkumist toime ei pandud, isikud liikusid ringi. Seega ei esinenud hädakaitseseisundit. Kohus leiab, et õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
lg 1,
lg 1 sätestatud kuriteokoosseisud, on õigusvastased ja G.Z on nende toimepanemises süüdi. III episood – kannatanud A S, A M Peale selle süüdistatakse G.Z-i selles, et tema töötas * patrulltalituse patrullpolitseinikuna, kelle tööülesanneteks olid vastavalt ametijuhendi p-dele 2 ja 3 täita patrulltegevuse korrast tulenevaid ülesandeid, menetleda väärtegusid, ennetada ja tõkestada väärtegusid, teenindada väljakutseid ja teostada järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle. G.Z, täites võimuesindaja ülesandeid ja olles seega ametiisik
mõistes, pani toime võimuliialduse, mis seisnes selles, et tema, 12.03.2016 ajavahemikul kell 00.00-01.00, olles graafikujärgses teenistuses patrullpolitseinikuna, pidades kinni Lääne maakonnas Haapsalu linnas * asuva Haapsalu postimaja aiaga piiratud hoovis seal territooriumil ebaseaduslikult viibinud ja trepi alla peitu pugenud alaealisi – korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 15 lg 1 kohaselt avaliku korra eest vastutavaid isikuid, A S, A M ja K T, kasutas põhjendamatut ja ebaseaduslikku jõudu. Esiteks lõi G.Z jalaga trepi all lamavat A M jalaga keha piirkonda, tekitades oma tegevusega A.M’ile füüsilist valu. Peale A M’i jalaga löömist liikus G.Z teisele poole treppi, kus püüdis jalaga lüüa trepi all lamavat A S, kuid viimasel õnnestus ennast eest ära keerata ning G.Z jäi tema tahtest olenemata A S löömine lõpule viimata. Seejärel haaras ta A S’l riietest kinni, tõmbas viimase trepi alt välja, hakkas teda raputama ja lõi ühe korra käega A S’le näo vasakule poolele millise tegevusega tekitas A S’le füüsilist valu ja tervisekahjustused – paremal küljel marrastused ja valulikkuse nimetatud piirkonnas. Sellise tegevusega rikkus G.Z Korrakaitseseaduse (KorS) § 9 nõudeid, mille kohaselt isikute põhiõiguste ja muude subjektiivsete õiguste piiramine järelvalvemenetluses toimub ainult seaduse alusel. Isikut tuleb kohelda järelvalvemenetluses tema au teotamata ja inimväärikust alandamata; Samuti rikkus G.Z Korrakaitseseaduse § 76 lg 1 sätteid, mille kohaselt võib kohaldada vahetut sundi füüsilise jõu kasutamisega ainult juhul, kui korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. Korrakaitseseaduse § 76 lg 2 kohaselt on vahetut sundi lubatud kohaldada ilma eelneva kohustava haldusaktita, kui haldusakti andmine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. Sellise tegevusega pani G.Z toime ametiisiku poolt füüsilise jõu ebaseadusliku kasutamise, s.o võimuliialduse, mis on kuriteona kvalifitseeritav
Tunnistaja A.T rääkis kohtus, et on käinud oma vennal K.T’l politseis järgi, poisid olid olnud kuskil postkontoris maja taga. Tunnistaja rääkis kohtus asjaoludest, mida ta teadis läbi K.T ütluste, ise ta neid asjaolusid ei tajunud. Kohus leiab, et A.T ütlused selle kohta, mis K.T talle rääkis, ei ole tõendiks, sest K.T on vahetu tõendiallikana kohtus selle sündmuse kohta ütlusi andnud. Kohus leiab, et A.T ütlused ei ole tõendiks ka KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel, sest K.T ei rääkinud sündmusest A.T’le vahetult peale sündmust ja kohtule pole esitatud tõendeid, et K.T rääkimise ajal oleks olnud tajutu mõju all. Seetõttu jätab kohus tunnistaja A.T ütlused kõrvale. Kaitsja taotlusel kuulati kohtus üle asjatundjana R.K. R.K kirjeldas kaitsja ja prokuröri küsimustele vastates seda, mida ta nägi postimaja hoovis tehtud salvestistelt, mida mäletas. R.K vastas korduvalt, et ei mäleta salvestuselt nähtut ja ei hakka oletama. 8 Kohus leiab, et R.K’le esitatud küsimused ja seeläbi tema poolt antud vastused ei sisalda infot, mida saaks käsitleda KrMS § 1091 lg 3 p 2 alusel asjaoludena, milliste kohta asjatundjat võib üle kuulata, teda ei küsitletud asjaolude kohta, mis nõuaks eriteadmisi. Kohus leiab, et kohtu kohustus on tõendeid vahetult kohtuistungil uurida, kohtus on salvestisi vaadatud ja kohus peab andma hinnangu, mis salvestistelt näha on ja milline on salvestiste tõendiväärtus. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et R.K ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta. Vaidlust ei ole selle üle, et G.Z 12.03.2016 täitis politseiametnikuna tööülesandeid. G.Z tööülesanded on kirjas ametijuhendis /tl 84-85/ ja sealt nähtuvad ka ülesanded, mis on süüdistuses nimetatud. Seega G.Z, täites võimuesindaja ülesandeid, oli ametiisik
Tl 78 olevast reidiplaanist nähtub, et 11.03.2016 kell 20.00 - 12.03.2016 kell 4.00 toimus politseireid, mille eesmärk oli alaealiste poolt tubakatoodete tarvitamise, alkoholi tarvitamise ja omamise väljaselgitamine, tõkestamine. Patrullilehelt /tl 79/ nähtub, et patrulltoikonnas olid G.Z ja A.N. Kell 23.50 – noored on A ja T Elekter hoone katusel. Olid enne meie saabumist juba ära jooksnud. Naabermajast inimene nägi kui jooksid Metsa tn poole. 00.30 Haava tn-Nurme tn noori otsimas. 00.42 noorte kamp jooksis Postimaja hoovis sees (*) – A.S, A.M ja K.T toimetatud politseijaoskonda, koostatud protokollid. Tunnistajad I.P, A.K, V.V, E.L, S.T, A.V, T.M, M.K, U.M on rääkinud, et 11.03.2016 oli väljakutse postimaja hoovi, et grupp alaealisi ronisid postimaja lähedal elektrikaupluse katusel. Siis tuli teade, et noored on postimaja hoovis. Ümber postimaja kogunes mitu politseipatrulli (neli, viis), politseinikke ja abipolitseinikke võis olla kümne ringis. Territoorium oli valgustatud, territooriumile olid suunatud ka politseiautode tuled. G.Z end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja rääkis, et oli alaealistele suunatud operatsioon. Sel õhtul korduvalt oli väljakutseid, et alaealised ronivad katustel, käis neid katustel ise otsimas. Hiljem kui sõitis linna vahel politseibussiga, nägi kolme kuju jooksmas, ei näinud täpselt palju neid on, kui suured nad on. Poisid jooksid ära. Mõttetu on hakata taga ajama autoga, parkis auto ära. Otsustas paar minutit oodata, kui kaagipoisid välja ilmuvad. Siis sõitis kaubamaja nurga tagant välja ja kolm kuju jooksid üle postimaja aia hoovi sisse. Läbi jaama palus appi kõik patrullid. Läks mõni minut kui terve postimaja hoov oli sisse piiratud, seal võis olla 5 auto ja kuskil 13 inimest – politseinikud ja abipolitseinikud. Territoorium oli valge kuna kõik tuled olid suunatud postimaja hoovi. Läks esimesena üle aia, otsis auto alused, pealsed, estakaadi postimaja taga läbi. Otsis läbi prügikotid estakaadi peal - katsus läbi, et kas on keegi peitu pugenud. Ei olnud kohta, kuhu peita, aga samas ei oleks nad nii kiiresti jõudnud üle aia ronida. Nägi trepialust, see alus oli tõsiselt madal, et sinna oli absurd ronida. Tundus, et seal olid prügikotid nurka surutud. Ei näinud ju midagi. Jala otsaga nagu lükkas, kompas, lööki teha on seal võimatu, oleks jala vastu betoonäärt puruks löönud. Katsus, tundis kohe, et need ei ole prügikotid, käratas poistele, et tulge välja, keegi ei reageerinud. Läks teisele poole treppi, võttis kellestki kinni, hakkas välja tõmbama, teised tulid ise välja. Kiisa oli ka väljas. Kahel poisil võttis kinni, jalutas kaubamaja ja Posti tänava poole, seal läksid üle aia, teised abipolitseinikud võtsid nad sealt vastu. Kokku nendega rohkem ei puutunud. Seega G.Z on ise tunnistanud, et poisid postimaja hoovis trepi alt leidis, A.M jalaga löömist eitas, tunnistas, et kompas, lükkas jala otsaga. Tunnistab, et tõmbas A.S trepi alt välja, A.S rusikaga löömist eitas. A.S, K.T, A.M on kõik kohtus rääkinud, et peitsid end 12.03.2016 politsei eest postimaja hoovis trepi alla. A oli paremal, K keskel ja A vasakul, A jäi vist pisut trepi alt välja. Politseinikud otsisid neid, G.Z tuli trepi juurde. 9 Sündmuskohal väljaspool postimaja aeda olid ka teised politseinikud, vahetult sündmuste juures teisi isikuid ei olnud, sündmuste lõppjärgus jõudis trepi juurde tunnistaja R.K. R.K on rääkinud, et postimaja juures jooksis ümber aia, sest kuulis käsklust tulge välja ja ronis üle värava. Ümber nurga joostes nägi Alarit trepi juures ja üks poistest oli juba välja tulnud, üks ronis ja kolmas tuli, kui oli kohal. See poiss, kes väljas oli, seisis Alari kõrval, maja ja trepi vahel. Ise tulid välja. Võtsid poistest kinni, et ei saaks ära joosta, tema võttis ühe poisi, see kes kolmandana välja tuli, G.Z-i käes oli kaks esimest. G.Z oli ärritunud, aga sõnad olid kuradi nagamann, tatikad, patsaanid. Tunnistajad I.P, A.K, U.M, E.L, V.V, T.M on viibinud postimaja hoovi ümber väljaspool aeda ja näinud G.Z poolt isikute leidmist trepi alt või kuulnud G.Z poolt käskluse andmist trepi alt välja tulla. Keegi neist ei ole näinud G.Z poolt trepi all peidus olnud isikute löömist. Videosalvestiselt /plaat nr 1, salvestised 1, 2, tl 63 ümbrikus/ nähtub, et teised isikud ei asunud sündmuskohale väga lähedal. Kohus, vaadanud videosalvestist, leiab, et sündmused trepi juures toimusid kiiresti ja selleks, et saada täpne ülevaade, mis toimus, tuli salvestist vaadata korduvalt. Kohapeal eemal viibinud tunnistajatel sellist võimalust ei olnud. Samuti on osa tunnistajad kinnitanud, et ega kogu aeg ei vaadanudki ainiti G.Z poole – jälgisid ka ümbrust, liikusid ringi. Seega oli tunnistajatel väga väike võimalus, et nad oleks võinud näha täpselt seda hetke, mil väidetav löömine toimus ning kaugus sündmuskohast segas ilmselgelt asjaolude täpset tajumist. Kohus uurib teisi kohtule esitatud tõendeid iga G.Z-ile süüks arvatud vägivallaepisoodi kohta. A.M jalaga löömine. Kannatanu A M rääkis kohtus, et tema oli trepi all näoga hoovi poole. Politseinik tuli trepi juurde, taskulamp oli käes, kõndis mööda, näitas maha, kummardas ja siis vaatas. Käskis välja tulla. Ootasid natuke, paar sekundit ja siis politseinik lõi jalaga puusa või kõhu piirkonda ühe korra. Sai sellest löömisest valu, oli punane see koht. Siis läks politseinik teisele poole. Tema tuli trepi alt ise välja. Tunnistaja K T rääkis, et tema oli A poole näoga ja A oli tal selja taga. A poolt kuulis nagu mingit madinat ja A sai nagu korra hinge kinni. Kuulis samme ja karmi häält, et tulge välja. Tulid ise ilusti välja, kuulasid käsku, nägid G.Z-i, kes neid ootas. A.S on rääkinud, et G.Z rääkis väga ebaviisakate sõnadega, käskis trepi alt välja tulla. Šokk oli, ei osanud midagi teha, reageerimiseks oli vast paar sekundit. Siis kohe sai A jalaga, ise nägi seda, oli A poole näoga. Ilusti oli näha, kuidas jalg käis ja A oigas. Kohtus vaadati G4S turvakaamerate salvestusi, millised on tehtud Haapsalus * asuva OMNIVA taga asuvast parklast 12.03.2016 kell 00.00-01.00. Salvestised asuvad CD-plaadil /tl 63 ümbrikus/ ja salvestisi on asitõendina vaadeldud /tl 47-62/. Plaadilt nr 1 esimeselt ja teiselt faililt on näha postimaja hoov, politsei autode saabumine ja politseinike liikumine. Hoovis sees on G.Z, kes liigub mööda hoovi ringi, hoiab käes taskulampi, näitab sellega ümbruskonda valgust. G.Z jõuab estakaadi juures oleva trepi juurde (1.salvestis algusest 5 min, 2.salvestis algusest 3.20) ja kummardub, taskulambi valgus on suunatu maha, tõuseb, teeb jalaga löömise liigutuse, kummardub uuesti. Seejärel läheb teisele poole treppi, sealt on näha isikud, kes trepi alt välja tulid. Kohus, võrrelnud süüdistatava, kannatanu A.M ütlusi videosalvestistega, leiab, et A.M ütlused kinnitavad sündmuste toimumist nii nagu see salvestiselt näha on. G.Z läheb trepi juurde, tal on taskulamp käes, kummardub ja vaatab trepi alla, valgus on suunatud maha. Kohus leiab, et G.Z kummargil olek ja trepi alla vaatamine (valgustades seda kohta taskulambiga) kestab sedavõrd pikalt, et tal oli võimalik aru saada, et seal tepi alla on inimene, eriti olukorras, kus A.M oli tema poole näoga, mitte seljaga. A.M kinnitas, et vaatamise ajal G.Z andis käskluse välja tulla. Ka see näitab üheselt, et G.Z sai aru, et trepi all on inimene mitte prügikotid. Järgmisena on salvestuselt näha, et G.Z tõuseb püsti, taganeb pisut ja kehahoiakust nähtub jalaliigutus ette. Salvestiselt ei ole 10 võimalik tuvastada kui tugev see oli. Kohus leiab, et jalalöögi tugevusel ei ole eraldi võttes tähtsust vaid oluline on, kas see löök põhjustas A.M’ile valu. A.M tunnistas, et sai jalalöögist valu. Kohus leiab, et see on ka eluliselt usutav, sest salvestiselt on näha, et G.Z kallutab taha ja siis toimub löök jalaga. Ilmselgelt olid G.Z tööülesandeid täites jalas ka jalanõud. Kui lüüa jalaga keha piirkonda, siis selleks ei ole vajagi väga tugevat lööki, et löök valu tekitaks. Kohus leiab, A.M poolt löögist valu saamist kinnitab ka K.T ütlus, et ta tundis kuidas A jäi hing kinni. Olid poisid ju kõrvuti tihedalt trepi all koos, seega ka K.T poolt tajutu näitab, et A.M löögi tagajärjel valu sai. A.S on samuti kinnitanud, et A oigas. Kannatanu M M on avaldanud, et A kaebas talle kahe päeva pärast valu vasakul pool kõhu piirkonnas. Kohus leiab, et G.Z ütlused ei ole usaldusväärsed vaid G.Z püüab oma tegevust õigustada, sest salvestiselt nähtu ei kinnita G.Z ütlusi, et ta pidi jalaga katsudes kindlaks tegema, kas trepi all on prügikotid. G.Z versiooni sündmustest lükkab ümber ka asjaolu, et kõigepealt andis G.Z käskluse trepi alt välja tulla ja siis toimus jalaliigutus. Peale piisavalt pikalt taskulambiga trepi alla vaatamist ja trepi alt väljatulemise käskluse andmist ei olnud tal enam mingit põhjust teha nn kontroll-liigutust jalaga nagu ta ise oma tegevust kirjeldas, sest selleks ajaks oli talle juba selge, et trepi alla on inimesed mitte prügikotid. Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et G.Z lõi jalaga trepi all lamavat A.M keha piirkonda ja A.M sai löögi tagajärjel valu. A.S jalaga löömise katse. Kannatanu A S on selgitanud, et politseinikud otsisid neid, G.Z tuli hoovi trepi juurde. Rääkis väga ebaviisakate sõnadega ja käskis välja tulla. Prokurör avaldas kohtus kannatanu AS mälu värskendamiseks tema kohtueelses menetluses räägitu /tl 70-73/: „Nüüd tuli G.Z minu juurde teisele poole treppi ja tahtis mind ka jalaga lüüa, aga ma keerasin ennast eest ära ja ma ei saanud pihta.“ Kohtuistungil A.S selgitas, et see käis nii kiiresti, et nägi kui jalad tulid tema juurde, ei saanud aru, kas tahtis lüüa. Ühtki muud tõendit selle kohta, et G.Z A.S jalaga lüüa ei ole kohtule esitatud. Kohtus ei kinnitanud ka A.S ise, et G.Z oleks teda tahtnud jalaga lüüa. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud süüditus, et G.Z pani toime A.S jalaga löömise katse. A.S näkku löömine. A.S rääkis - siis tuli G.Z tema juurde, tiris trepi alt välja, kriipis siis endal küljed ära, välja tõmbamisest sai haiget. G.Z hoidis ühe käega kinni, vehkis käega, pani silmad kinni ja sai vasaku põse peale mingi tutaka. Väga haiget ei saanud, natuke ikka, näol oli kerge paistetus. Hoidis seal kodus jääd peal, järgmine päev oli kõvasti vähem kohe näha, rääkis haiglas ka sellest. Ema nägi ka näol vigastust, ütles, et kergelt paistes on. Jalal oli kerge sinikas. Kannatanu K.S rääkis kohtus, et järgmisel hommikul nägi oma poega, kes oli hirmul ja kartis, rääkis, et oli postimaja hoovis peidus olnud ja sai seal viga, G.Z oli ta trepi alt välja tirinud, küljed olid marraskil. Põsel vasak pool oli natuke punane - allpool põsesarna, et G.Z oli löönud. Läks pojaga traumapunkti, ütles et tahavad fikseerida vigastusi, äkki näovigastustele ei osutanudki. Tl 74 on A S patsiendikaart, mille kohaselt ta käis 12.03.2015 kell 15.15 SA L Haiglas. Anamnees: patsiendi sõnul eile öösel kl 00.50 paiku löödud teda rusikaga vasaku silma ning jalaga parema külje ning reie tagumise külje piirkonda. Visuaalselt nahk normaalne, paremal küljel paar värsket marrastust, turseid ega hematoome kusagil ei näe. Nimetatud piirkonnad palpatoorselt ka mõnevõrra valulikud. Spetsiifilist ravi ei vaja, vajadusel käsimüügis olevad valuvaigistid. A.S selgitas kohtuistungil, et arst sai valesti aru, et teda jalaga löödi. Riigikohtu lahendis 3-1-1-67-10 p 12 avaldatud seisukoha kohaselt on isiku menetlusvälisele isikule (arstile) antud ütlusi võimalik arvestada ainult isiku ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. 11 Kohus leiab, et A.S kohtuistungil antud ütlused G.Z poolt vägivalla kasutamise osas ja arstile avaldatud ütlused on vastuolulised. Patsiendikaardil ei ole lihtsalt kirjas, et löödi jalaga vaid kirjas on kaks konkreetset kohta, kuhu jalaga löödi. Kohus leiab, et sellised asjaolud ei saa patsiendikaardile sattuda juhuslikult vaid need on kirjutatud patsiendi sõnade kohaselt. Kohtuistungil ei ole A.S avaldanud, et G.Z teda jalaga lõi. Veel on tähelepanuväärne, et A.S on arstile avaldanud, et teda löödi rusikaga vasaku silma piirkonda, kohtuistungil rääkis mingist tutakast. Kohus uurib, kas ja millised A.S tervisekahjustused on kohtule esitatud tõenditega tuvastatavad. A.S on ise avaldanud, et õhtul peale löömist oli näol kerge paistetus, pani õhtul kodus jääd peale, järgmine päev oli kõvasti vähem kohe näha. Ka ema nägi järgmisel päeval näol vigastust, ütles, et kergelt paistes on. Samal õhtul nägid A.S mitmed politseiametnikud. A.K ja U.M, kellede autosse kaks alaealist politseijaoskonda viimiseks pandi, kellelgi vigastusi ei näinud. Tl 101-120 on asitõendi, Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ asukohaga Lossiplats 4 Haapsalu 12.03.2016 turvakaamerate salvestuste vaatlusprotokoll. Kohtuistungil vaadeldi salvestust. Koridori I korruse salvestuselt on 12.03.2106 0:47:30 näha, et avaneb kaamera vaateväljas vasakut kätt asuv uks ja sellest sisenevad abipolitseinik A.K koos K.T’ga, nende järel A.S koos abipolitseinikuga, nende järel ka kolmas abipolitseinik. K.T ja A.S suunatakse laua taga asuvale pingile istuma, abipolitseinikud jäävad nende juurde seisma. Ruum, kus A.S ja K.T viibisid, oli valgustatud. E.L on rääkinud, et nägi poisse nii siis kui nad autosse pandi kui ka politseimajas, mitte kellelgi ühtki kriipsu ei olnud. V.V - politseimajas koridoris oli poistega koos umbes pool tundi, oli A.S’st 1,5-2 meetri kaugusel, ei mäleta küll, et oleks tal mingit vigastust näinud. M.K rääkis, et politseimajas oli nende poistega koridori peal, et nad ära ei jookseks, 1 meetri kaugusel. Koridor oli valge, kellelgi näos vigastusi ei näinud. A.V rääkis kohtus, et politseijaoskonnas tegi kindlasti A.S’le turvakontrolli, rääkis temaga ja oli A.S’st 0,5-1 meetri kaugusel. Ei näinud A.S näos punetusi, paistetusi, mingist vägivallast ei olnud sõnagi. Kui on olnud sinikaid, marrastusi, on alati tähelepanu pööratud, alaealiste puhul eriti. S.T rääkis kohtus, et olid ühes kabinetis – teine politseinik T.M, kelle laua taga oli A.S ja tema laua taga oli K.T, kelle kuulas üle menetlusaluse isikuna. A.S näol ei näinud ei punetusi ega midagi, mis viitaks sellele, et ta oleks viga saanud. T.M rääkis kohtus, et politseijaoskonnas menetles A.S. Alaealised võisid politseimajas olla kuni paar tundi – menetlemine, vanemate järgi tulemine. A.S ülekuulamise juurde tuli isa. A.S istus temast 11,5 meetri kaugusel. A.S näo piirkonnas mingeid vigastusi ei märganud, ta ei avaldanud, et teda on rusikaga näo piirkonda löödud. A.S kinnitas, et politseis kuulas T M ta üle, ei avaldanud, et G.Z teda lõi, ei pidanud seda vajalikuks. Kohus leiab, et A.S ütlused selle kohta, et G.Z teda näkku lõi, mille tagajärjel tekkis põsele paistetus, ei ole usaldusväärsed. A.S selgituste kohaselt järgmisel päeval oli seda paistetust oluliselt vähem näha kui samal õhtul. Sündmuse toimumise õhtul nägid A.S 7 politseiametnikku, kes mitte keegi ei näinud tema näol vigastust. A.V, kes tegi A.S’le turvakontrolli, ei näinud tema näos mingeid vigastusi. T.M kuulas A.S üle, suhtles temaga väga lähedalt umbes 1,5-2 tunni jooksul ja ka tema ei märganud midagi. Tegelikult ei ole ka K.T ja A.M, kes olid A.S’ga sel õhtul koos politseijaoskonnas, rääkinud, et nad oleks näinud A.S näos mingit vigastust, löömisest kuulsid vaid A.S käest. Kohus leiab, et kuna A.S on arsti juures avaldanud, et teda löödi rusikaga vasaku silma piirkonda, siis arst ilmselgelt pööras vigastuste fikseerimisel ka sellele piirkonnale tähelepanu, aga mingit objektiivset leidu ei ole. Nägu, eriti silma piirkond on nii õrn, et sinna löömisel oleks pidanud jääma nähtavad vigastused, milliste vigastuste olemasolu kinnitas ka A.S. Neid aga ei olnud. 12 Prokurör leidis, et videosalvestiselt on võimalik tuvastada G.Z-i parema käe kiire liigutus ja ilmselt see oli löök. Kohus ei nõustu selle seisukohaga. Salvestis on äärmiselt halva kvaliteediga, näha on, et G.Z trepi ja maja vahel, kust poisid trepi alt välja tulevad, hoogsalt toimetab, kuid sellelt ei ole üheselt tuvastatav, et G.Z A.S näkku lõi. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendid ei tõenda G.Z poolt A.S näkku löömist. Järgmisena uurib kohus, kas G.Z A.S trepi alt välja tõmmates tekitas talle füüsilist valu ja tervisekahjustused – paremal küljel marrastused ja valulikkuse nimetatud piirkonnas. G.Z on rääkinud, et käratas poistele, et tulge välja, keegi ei reageerinud. Läks teisele poole treppi, võttis kellestki kinni, hakkas välja tõmbama, teised tulid ise välja. A.S rääkis kohtuistungil, et siis tuli G.Z tema juurde, tiris trepi alt välja, kriipis endal küljed ära, välja tõmbamisest sai haiget. Tunnistaja K T on kohtueelses menetluses rääkinud /tl 121-124/:“Ma nägin, et A hakkas trepi alt välja pugema. Järsku ma nägin, et kellegi käed haarasid A’l riietest ja A kisti trepi alt välja. Mina hakkasin nüüd ka trepi alt välja pugema.“ Peale ütluste avaldamist kinnitas K.T, et käsi nägi tõesti, mis tõmbasid A püsti. Seega vaidlust ei ole selle üle, et G.Z A.S trepi alt välja tiris. eega kasutas G.Z A.S suhtes KorS § 74 lg 1 mõttes vahetut sundi - mõjutas A.S füüsilise jõuga. Järgmisena uurib kohus, kas A.S trepi alt välja tirimine täidab
S § 75 lg 1 lubab füüsilist jõudu kasutada politseil. G.Z täitis sel õhtul politseinikuna tööülesandeid. Süüdistuse on leitud, et G.Z rikkus KorS § 76 lg 1, lg 2 sätteid. G.Z kinnitas, et andis korralduse trepi alt välja tulla, seda kinnitavad ka trepi all olnud poisid. A.S rääkis, et ei tulnud trepi alt välja šokk oli, ei osanud midagi teha. Prokurör leidis, et G.Z kasutas liigset jõudu kuna isikutele ei jäetud piisavalt aega välja tulemise käsklusele reageerida, hakates ise jõudu kasutama. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et G.Z andis käskluse trepi alt välja tulla. Tõepoolest ei öelnud ta peale seda, et kasutab sundi kui poisid ise trepi alt välja ei tule. Kuid A.S on kirjeldanud, et ta käsklusele ei reageerinud, ise trepi alt välja tulema ei hakanud, mistõttu G.Z ta sealt välja tõmbas. Karistusseadustiku kommentaarid (Juura 2015 lk 729-730) selgitavad, et mitte igasugune minetus vahetu sunni rakendamise vajalikkuse hindamisel ei vasta võimuliialdusele, vaid üksnes selle ilmselge kuritarvitamine. Selleks, et hinnata, kas G.Z ilmselgelt kuritarvitas vahetut sundi, uurib kohus G.Z poolt kasutatud füüsilise jõu kasutamise tagajärgi. Tl 74 on A S patsiendikaart, mille kohaselt tal oli paremal küljel paar värsket marrastust. Patsiendikaardil oleva info kohaselt ei ole A.S arstile avaldanud, et tema vigastused oleks tekkinud seoses trepi alt välja tirimisega. Seal on ta avaldanud, et teda on löödud jalaga parema külje ning reie tagumise külje piirkonda. Kohus leiab, et A.S poolt arstile avaldatud patsiendikaardil kirjas olev info ja kohtus avaldatud info marrastuse tekkimise kohta on vastuolus. Kohus leiab, et see vastuolu ei ole pisiasjades vaid on oluline vahe, kas isikul on tekkinud vigastused jalaga löömisel või trepi alt välja tõmbamisel. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A.S kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et tal trepi alt välja tõmbamisel tekkisid marrastused, ei ole usaldusväärsed ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. Ühtki teist tõendit selle kohta, et G.Z poolt A.S suhtes trepi alt välja tirimise (s.o füüsilise jõu kasutamise) tagajärjel A.S oleks saanud tervisekahjustusi, ei ole kohtule esitatud. 13 Kannatanu A S, tunnistaja K T ütluste olustikuga seostamist on fotografeeritud, fotosid kus nad on näidanud postimaja hoovis liikumist, treppi, mille alla peitu pugesid ja kust väljusid trepi alt /tl 75-77, 125-130/ on kohtus uuritud. Sündmuskohal on tehtud paikkonna vaatlus 15.11.2016 /tl 64-69/ ja vaadeldud on Haapsalus * asuva Haapsalu postimaja taga asuvale estakaadile viivat treppi. Trepp on valatud betoonist, 5 astmega, käsipuud metallist. Trepi üldkõrgus (ilma käsipuudeta) 67 cm. Trepi alla oleva augu kõrgus kõrgemast osast on 39 cm. Trepi ülemise, kõige laiema trepiastme pikkus 70 cm. Trepi all oleva alumise tühiku osa pikkus 141 cm. Trepp alt tühi ja tühimik ulatub läbi terve trepi laiuti. Trepi laius 70 cm. Võib tekkida kahtlus, et A.S sai valu kui G.Z ta trepi alt välja tiris, sest trepp oli väga madal ja sealt välja ronimine kui isikut tõmmatakse, võib valu tekitada, mida A.S kohtus kinnitas. Kohus leiab, et kuna A.S ütlused teiste sel õhtul G.Z poolt tema suhtes toimunud rünnete ja vigastuste tekkimise kohta on ebausaldusväärsed, siis tuleb A.S ütlused G.Z tegevuse kohta tervikuna kõrvale jätta. Seega on kohtus tõendamist leidnud, et G.Z tõmbas A.S trepi alt välja, kuid tõendamist ei ole leidnud, et tema tegevusega põhjustas A.S’le valu ja marrastused ning valulikkuse parema külje piirkonnas. A.S raputamine. Süüdistuses arvatakse G.Z-ile süüks, et ta peale A.S trepi alt välja tõmbamist raputas. A.S’le meenus tema raputamine G.Z poolt kohtuistungil alles siis kui prokurör oli tema mälu värskendamiseks avaldanud tema kohtueelses menetluses antud ütlused: „Alari surus mind vastu postimaja seina. Nüüd hakkas ta mind raputama ja karjus, et mida te kuradid siin teete.“ Kohtuistungil kinnitas A.S, et nii oli, raputamisest valu ei saanud. K.T on rääkinud, et kui trepi alt välja tuli, siis nägi, et G.Z hoidis käega A kinni ja raputas A natuke. Kohus leiab, et A.S ja K.T poolt kirjeldatud kontakt A.S ja G.Z vahel ei kvalifitseeru võimuliialduse alla. A.S ütluse kohaselt raputamisest valu ei saanud, K.T ütleb, et raputas natuke. G.Z-ile pole süüks arvatud, et ta A.S raputamisega oleks A.S’le tervisekahjustusi tekitanud. Kohus leiab, et oluline on ka see, et A.S’le ei meenunud kohtuistungil tema raputamine G.Z poolt enne kui prokurör oli tema poolt eeluurimisel antud ütlused avaldanud, muud G.Z tegevust ta kirjeldas. Kohus leiab, et see näitab, et tema raputamine G.Z poolt ilmselgelt ei olnud sellise intensiivsusega, mis oleks meelde jäänud, tema au teotanud või inimväärikust alandanud. Kohus leiab, et juhul kui raputamine ei meenu, ei ole see ilmselgelt jätnud isikule selliseid vaimseid ega füüsilisi kahjustusi, mis kvalifitseeruks
Sellisel juhul ei saa rääkida ka võimuliialdusest, sest füüsilist jõudu ei ole ilmselgelt kuritarvitatud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et G.Z poolt A.S raputamine ei täida ametiisiku poolt ebaseadusliku füüsilise jõu kasutamise koosseisu. Kokkuvõtteks leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et G.Z pani ametiisikuna toime A.S suhtes füüsilise jõu ebaseadusliku kasutamise s. o võimuliialduse,
Tõendamist on leidnud, et G.Z politseiametnikuna lõi A.M jalaga, millega põhjustas valu, G.Z tegu täidab
Kohus on seisukohal, et G.Z pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Iga keskmine mõistlik inimene teab, et kui teist inimest lüüa jalanõus jalaga keha piirkonda, tekitab see valu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
KARISTUS Kohtu seisukoht karistuse osas. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. Nii
lg 1 kui
lg 1 näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
G.Z-ile tuleb karistus mõista
Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. Kohus leiab, et G.Z süü kõigi kolme kuriteo toimepanemisel on keskmisest väiksem. G.Z poolt kannatanute suhtes kasutatud vägivald ja ähvardus olid ühekordsed, vägivalla kasutamisega tekitas valu või kerge tervisekahjustuse. Teod on toime pandud otsese tahtlusega. Karistust kergendavaid ja karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 90 on karistusregistri teatis G.Z kohta, mille kohaselt G.Z on karistamata isik. Ometi omab karistuse mõistmisel olulist kaalu eripreventiivne karistuse eesmärk – G.Z poolt toime pandud kuriteod näitavad, et ta ei suuda pingeolukordades oma käitumist kontrollida, muutub teiste isikute, ka alaealiste suhtes, kes ilmselgelt on võrreldes temaga nõrgemad, vägivaldseks. On ju ka tunnistaja R.K tunnistanud, et 12.03.2106 ametiülesandeid täites oli G.Z ärritunud. Tl 86 olevalt 2015.a arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõttest nähtub, et kohati võib tunduda, et G.Z on liiga karm, aga tagantjärgi analüüsides saab tavaliselt selgeks, et selline käitumine oli antud situatsioonis vajalik. Samuti on kirjas, et sõbralik käitumine ei ole G.Z-ile peamiseks prioriteediks, kui on vaja rikkumine lõpetada ja inimene sellest aru saada ei taha, siis võib G.Z olla järsk ja äkiline. Kolleegide seas on G.Z hinnatud oma konkreetsuse ja tegutsemisjulguse poolest, ei karda kasutada jõudu ja erivahendeid. G.Z on inimene, kelle peale võib piirsituatsioonides kindel olla. G.Z isikukaart /tl 87-89/ näitab, et G.Z on läbinud erinevaid ametialaseid koolitusi. 2007.a ja 2016.a on määratud talle ergutus. Kohus leiab, et arenguvestluse kokkuvõte näitab, et G.Z on ka eelnevalt pingeolukordades käitunud selliselt, mis on nõudnud järelanalüüsi tema käitumise korrektsuse kohta. Nii see kui ka käesolevad kuriteod näitavad, et G.Z ei suuda end pingelistes olukordades valitseda ja seekord on tulemuseks alaealiste suhtes füüsilise jõu kasutamine ja ähvardamine. Karistus peab G.Z-i mõjutama aru saama, et teiste isikute õigusi ja vabadusi tuleb austada, füüsiline ja vaimne vägivald on lubamatu. Kohus leiab, et üldpreventiivne karistuse eesmärk on selles, et tuleb anda selge signaal, et ka korrarikkujate kinnipidamisel tuleb ise käituda rangelt õiguspäraselt. Eelkirjeldatust lähtudes leiab kohus, et G.Z-i ei ole võimalik karistada kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega. Kuid süü suurus võimaldab karistada G.Z-i vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra. 15 Kuna G.Z on karistamata isik, on toime pannud kolm II astme kuritegu, on G.Z võimalik seekord vabastada karistuse kandmisest tingimuslikult
Kohus leiab, et G.Z tuleb määrata katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma kontrollnõudeid ning määrata kohustuseks läbida sotisaalprogramm, mis aitaks G.Z-i pingeolukordades taltsutama oma emotsioone ja valima õiguspärase käitumise. AMETIST KÕRVALDAMINE G.Z on 15.09.2016 Pärnu Maakohtu määrusega nr 1-16-7819
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.