Obsah (6)

§ 164§ 657§ 652§ 230§ 174§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mail 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-9

§ 164lg 3 järgi, sest ta ei andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas hagi suuremas ulatuses kui 100 eurot kuus. 8.
2. Kohtuotsuses on selgitus, mille kohaselt kohus arvestab elatise väljamõistmisel, et hageja ja kostja on mõlemad erivajadusega, kuid on jälgimatu, kuidas on kohus tuletanud elatise suuruseks 200 eurot. 8.
3. Kostja kuulmispuue on oluline takistus erialase töö tegemisel. Kostja on kokk, kuulmispuude tõttu on tal raskusi meeskonda sobitumisega ja töö leidmisega. 8.
4. Kostja leiab, et enne põlvnemise hagi esitamist ei pöördunud lapse ema kostja poole elatise nõudega. Kostja sai lapse sünnist teada viivitusega. Vastustajate seisukohad
5. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Mõlemad apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta poolte enda kanda. 11. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled tagasiulatuva elatise nõude, elatisenõude suuruse ning menetluskulude jaotuse üle.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. 11.

1. Hageja esitas oma nõude kohtule 08.07.2020, mil kehtis perekonnaseaduse (PKS) § 101 kuni 01.01.2022 kehtinud redaktsioon. Et perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus PKS § 101 muutmise kohta täpsemaid rakendussätteid ette ei näinud, tuleb kohaldada hageja nõudele kuni 01.01.2022 vana redaktsiooni ning sellest edasi uut redaktsiooni. 11.
2. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi (tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi). Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka vanemate varalist seisundit. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (vt Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Seda arvestades tuleb hageja ülalpidamiseks vajalike kulutuste suurust hinnates arvestada mh vanemate sissetulekuid ja sellest tingitud elulaadi. 3 2-20-9829 11.
5. Seejuures ei või kuni 01.01.2022 kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on leidnud, et miinimumelatist nõudes ei ole lapse vajadusi vaja tõendada, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt nt Riigikohtu
6. märtsi
7. a otsus tsiviilasjas nr 3 2-1-174-16, p 13). 11.
8. Miinimumist väiksema elatise võib kohus kuni 01.01.2022 kehtinud PKS § 102 lg 2 järgi välja mõista üksnes erandina, st olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb ka sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara (vt nt Riigikohtu
9. oktoobri
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; Riigikohtu
11. aprilli
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2115, p 14; Riigikohtu
13. märtsi
14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). 11.
15. Kui kohustatud vanem taotleb kuni 01.01.2022 kehtinud PKS § 102 lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise väljamõistmist, peab ta

§ 230lg 1 järgi tooma esile ka seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid tõendama.

Eelnevat arvestades tuleb kohtul igal üksikul juhul kaaluda, kas arvestades kõiki vaidluse asjaolusid esineb kaalukas põhjus miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks. Kaaluka põhjuse olemasolul peab kohus otsuse põhjendama ka elatise suuruse kujunemist. 11.

1. Praegusel juhul võib maakohtu nappi põhjendust mõista selliselt, et miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise tingis kostja väike sissetulek koosmõjus asjaoluga, et kostjal ei ole oma tervislikust seisundist tulenevalt võimalik teenida suuremat sissetulekut ning tal on endal tervislikud erivajadused. Kolleegium leiab, et maakohtu lõppjäreldus on õige ning tasakaalustatud. Maakohtu menetluse ajal oli kostja sissetulek igakuine sotsiaaltoetus 30,17 eurot ja töötu abiraha vahemikus 200 – 600 eurot kuus. Kostja igakuised kulutused on 593 eurot, sealhulgas kulutused kuulmisaparaadile, selle hooldusele ja ravimitele 184 eurot. Apellatsioonimenetluse ajal töötas kostja kokana, kuid alates maist 2022 kaotas ta töö. Neid asjaolusid menetluses vaidlustatud ei ole, v.a kostja sissetuleku suurus. 4 2-20-9829 11.
2. Põhjendatud ei ole hageja väide, et kostja on rikkunud oma kohustust teha kõik endast olenev, et teenida suuremat sissetulekut. Esile toodud asjaoludel kostja sellist kohustust rikkunud ei ole. Vaidlust ei ole selles, et kostja on 40% töövõimetu, tal on kuulmispuue ja nahaprobleemid (dermatiit). Sellega on kooskõlas kostja selgitus apellatsioonikohtu istungil, et tervisliku olukorra tõttu ei saa ta töötada oma senisel erialal kokana. On mõistetav, et köögikeskkonnas ei saa kostja kasutada kuulmisaparaati ning niiskuse ja kuumuse tõttu intensiivistub agressiivselt kostja nahahaigus. Kostjal on seega objektiivsed põhjused, miks ta ei ole saanud suuremat sissetulekut teenida. 11.
3. Tõendatud ei ole, et kostja on varjanud oma sissetulekuid ning andnud neist ebaõige pildi. Seda ei saa järeldada ei kohtuistungil antud selgitustest ega kostja pangakonto väljavõtetest. Tõendatud ei ole hageja väide, et kostja kasutuses on sõiduauto isiklikeks sõitudeks. Apellatsioonimenetluses selgitas kostja, et talle kuulus kasutuskõlbmatu sõiduauto, millel väärtust ei ole. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuna kostja ei toonud esile riietuse ja jalanõude kulu, on tal varjatud sissetulekuid. Usutav on kostja selgitus, et ta kulutab riietusele ja jalanõudele üksnes ebaolulisel määral.
4. Maakohus tuvastas, et lapse ema on saanud sissetulekut erinevatest toetustest ca 1200 eurot kuus (ütlused kohtuistungil, dtl 290). Samuti arvestab kolleegium, et osa lapse vajadusi on kaetud lapsetoetusega. Arvestades, et kostja sissetulek on 600 eurot kuus, kulutused kuulmisaparaadile, selle hooldusele ja ravimitele 184 eurot, lapse vajadused on 589 eurot kuus, lapse emal on olnud seni suurem sissetulek kui isal ja et osa lapse vajadustest on kaetud lapsetoetusega, on maakohus põhjendatult määranud elatise summaks 200 eurot kuus. Kolleegium märgib, et ka alates 01.01.2022 jõustunud PKS muudatuste järgi on maakohtu välja mõistetud summa väiksem, kui eelduslik miinimum.
5. Kolleegium leiab, et maakohus jättis õigesti rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu
6. detsembri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Kolleegium on samas lahendis leidnud, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu
8. detsembri
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12). 13.
10. Praegusel juhul ei ole hageja esile toonud, et lapse ema oleks enne hagi esitamist sisuliselt püüdnud elatisenõuet maksma panna. Lapse ema selgitas istungil, et ta rääkis lapse sünnist kostjale ning kostja lubas võimalust mööda abiks olla, kuid seda ei saa pidada elatisenõude maksmapanekuks. Tõendiks selle kohta, et lapse ema nõudis ülalpidamist, on alles hagi esitamine maakohtule, sest alles siis oli kostjale selge ülalpidamisnõude esitamine ja selle suurus. 5 2-20-9829 13.
11. Arvestades lapse ema ja kostja varalist seisu nii, nagu maakohus on selle tuvastanud, asetaks elatise tagasiulatuv välja mõistmine kolleegiumi hinnangul kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kostjal sissetulek on olnud objektiivsetel põhjustel väike ning kostjal ei ole vara, mida tagasiulatuva elatise nõude katteks realiseerida. Et enne hagi esitamist ei ole lapse ema kostjalt elatist nõudnud, ei saa oodata, et kostja oleks võimaliku elatise nõude rahuldamiseks raha kõrvale pannud.
12. Kolleegium ei hinda kostja väidet, et põlvnemise ekspertiisi kulu on ebaõigesti jäetud kostja kanda. Põlvnemise tuvastamise nõudega seotud menetluskulu jaotas kohus 20.04.2021 osaotsusega, mis jõustus kaebeõigusest loobumisega. Kuigi maakohus määras menetluskulu kindlaks 20.05.2021 lõppotsusega, ei seondu kostja väide mitte menetluskulude kindlaksmääramisega (

§ 174

), vaid jaotusega (

§ 173

). Põlvnemise tuvastamise nõudega seotud menetluskulu jaotuse vaidlustamise õigusest on kostja loobunud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15. Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. 15.1. Kolleegium jätab maakohtus kantud menetluskulud

§ 164lg 1 järgi poolte enda kanda.

Et tõendamist ei leidnud hageja väide, et kostja varjas kohtumenetluses oma sissetulekuid, ei ole alust jätta menetluskulusid

§ 164lg 3 järgi kostja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Iris Kangur-Gontšarov 6