Obsah (8)

§ 429§ 168§ 138§ 144§ 175§ 177§ 150§ 428

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja number 2-22-106781 Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2022. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi X hagi Implanttihoito Hambravi OÜ vastu 3 000 e

) § 428 lõike 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Loobuda on võimalik kuni asja kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (

§ 429lg 1).

01.06.

1. a loobus hageja avaldusest.
2. Kohus võtab loobumise vastu. Loobumine ei ole vastuolus seadusega. Menetluskulud
3. Juhindudes

§ 168lõikest 5, palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda.

10.

§ 138

lõike 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Menetlusosalise esindaja kulu on kohtuväline kulu

§ 144p 1 mõttes.

Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist, menetluskulude nimekirja alusel, hageja menetluskuludeks on riigilõiv 385 eurot ja esindaja kulud 630 eurot. Hageja esindaja menetlustoimingute ajakulu on 3,5 tundi (konsultatsioon, dokumentide analüüs, hagiavalduse koostamine, seisukoha koostamine). Taotluse kohaselt oli hageja lepinguliste esindajate tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta). Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt ka Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Riigikohtu varasemas praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga kui ka 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), aga ka tunnihinda 170 eurot (ilma käibemaksuta) (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3- 2-1-159-16 p 24). Riigikohus on selgitanud, et esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. (Riigikohtu lahendi nr 2-17-13164, p 10). Vastavalt

§ 175

lõikele 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. 3 Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat

§-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Riigikohus on seisukohal, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-4-15; 32-1-115-14). Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lõike 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lõige 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt Riigikohtu 21.juuni

1. a määrus tsiviilasjas 2-17-13164).
2. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole tegemist keskmisest keerukama ja mahukama tsiviilasjaga ning hagejat ei esindanud kõrge kvalifikatsiooniga vandeadvokaadid, mistõttu ei ole põhjendatud 150 eurot käibemaksuta ja koos käibemaksuga 180 eurot esindaja tunnihind. Kohus loeb põhjendatuks hageja esindajate tunnitasu suuruseks 120 eurot/h (k/m-ta). Kohtu hinnangul on tunnihind 120 eurot töötunni eest piisav arvestades muuhulgas ka seda, et käesolev võlaõiguslik vaidlus ei ole keerukas ja mahukas. Kohus rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistab Implanttihoito Hambaravi OÜ-lt hageja menetluskulude katteks 612,50 eurot (k/m-ta) (pool riigilõivu 192,50 ja esindaja kulu 420 eurot).
3. Kostja kanda jäävad hageja menetluskulud 612,50 eurot kooskõlas

§-ga 168 lõikega 4, mis sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt.

§ 177

lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 13.

§ 150

lõike 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on tasunud riigilõivu 385 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab avaldajale 192,50 eurot tasutud riigilõivust. Tulenevalt

§ 150lõikest 2 p 2 sätestatust, tuleb pool tasutud lõivust hagejale tagastada.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 428lg 1 p 3, § 429, sätete kohaselt lõpetab kohus tsiviilasja menetluse.

4 Ringkonnakohtute esimeeste 07. juuli 2021 käskkirja nr 11-1/21/30 alusel jagati asi menetlemiseks Viru Maakohtu kohtunikule, kes lahendab asja Harju Maakohtu nimel. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5