0KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 15. juuni 2022 1-15-34

§ 75lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid.

Aleksandr Nikolajev peab:

1. elama rehabilitatsioonikeskuses Uus Põlvkond (Sompa 36/1, Jõhvi 41533, IdaVirumaa);
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 12.

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelata Aleksandr Nikolajevil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitada. 13.

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle või võtma end töötuna arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; 14.

§ 75

lg 2 p 7 alusel mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 15.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Aleksandr Nikolajevit osalema sotsiaalprogrammis, mis käsitleb sotsiaalset kohanemist vanglast vabanemisel ja integreerumist ühiskonda. 16.

§ 75

lg 2 p 9 ning § 751 lg-te 3 ja 4 alusel allutada Aleksandr Nikolejev 12 kuuks elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade Aleksandr Nikolajevi keha külge kinnitatakse. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Nikolajev tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu
2. oktoobri 1994 otsusega. KrK § 101 p-de 1,3,8; § 141 lg 2 p-de 1,2; § 139 lg 2 p-de 2,3; § 185 lg 2 ja § 203 lg 1 järgi ning KrK § 40 alusel mõisteti talle karistuseks 15 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu
3. mai 1996 otsusega tühistati otsus A. Nikolajevile KrK § 101 p-de 1,3 ja 8 järgi mõistetud karistuse osas ja teda karistati surmanuhtlusega. KrK § 40 lg 3 alusel loeti ülejäänud vabadusekaotuslikud karistused kaetuks KrK § 101 p-de 1,3 ja 8 järgi mõistetud raskeima karistusega – surmanuhtlusega. Tallinna Linnakohtu
4. juuni 1998 määrusega asendati A. Nikolajevile mõistetud karistus eluaegse vangistusega. A. Nikolajev kannab eluaegset vangistust alates
5. juulist
7. Viru Vangla esitas
8. veebruaril 2022 maakohtule materjalid A. Nikolajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Ohtlikkuse taset ja uue kuriteo tõenäosust arvestades, vangla ei soosi A. Nikolajevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Samal arvamusel on prokuratuur. A. Nikolajev soovib vabaneda ja kaitsja toetab tema püüdlusi.
9. Viru Maakohtu
10. aprilli
11. a määrusega jäeti A. Nikolajev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Lahendi tegemise ajaks on A. Nikolajev ära kandnud 29 aastat 8 kuud ja 27 päeva vangistust – seega esineb formaalne alus tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. A. Nikolajev on lisaks võtnud kohustuse alluda elektroonilisele valvele.
12. Kohtul puudus veendumus A. Nikolajevi edasises õiguskuulekuses.
13. Kohus tuvastas, et A. Nikolajevil on vabanedes elukoht rehabilitatsioonikeskuses ja võimalus läbida 12-kuuline rehabilitatsiooniprogramm, mille järel toimub 3-6 pikkune adaptsioon. Tal puudub kindel töökoht, ent on võimalus end töötuna arvele võtta. Kohtule on esitatud garantiikiri, mille kohaselt on A. Nikolajevil võimalus saada tööd ehitusvaldkonnas OÜ-s Kirma. Teisalt aga puudub A. Nikolajevil vabaduses ametlikult töötamise kogemus ja harjumus. Positiivne on aga rahaliste nõuete puudumine ja vabanemisfondiski on 1773 eurot. 2
14. Positiivseks luges kohus selle, et A. Nikolajev töötab alates
15. a raamatukogu abitöölisena ning lisaks alates
16. a koristajana suhtudes töösse hästi. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“, omandanud C1 tasemel riigikeele ning vestlustel agressiivsuse asendamise, mõtlemise, käitumise ja hoiakute teemal. Selle tulemusel suudab ta näha probleemide lahendamisel alternatiivseid lahendusi vägivaldsele käitumisele, saab aru kuritegeliku ringkonna mõju tähtsusest, vähenenud on enesekesksus ja teiste süüdistamine ning paranenud oskus igapäevaseid probleeme näha ning analüüsida tegevuste põhjuste ja tagajärgede seotust. Ta on kasutanud vanglas viibitud aega enese arendamise huvides. Lisaks tegeleb A. Nikolajev filateeliaga.
17. Süüdlase suhted lähedastega on head ja toetavad. Vend on kriminaalkorras karistatud. Vangistuses viibitud pika aja tõttu koosneb suhtlusringkond suures osas kriminaalkorras karistatud isikutest, sh endistest kinnipeetavatest, kellega ta aktiivset kirjavahetust peab. Kriminaalne suhtlusringkond kujutab ka uue kuriteo riski, sest viimaste kuritegude toimepanemisel oli suhtlusringkonnal suur kaal.
18. A. Nikolajevi enda sõnul alkoholiga probleemid puudusid, kuritegusid võis ta toime panna ka kainelt. Iseloomustuse kohaselt on alkohol siiski kuritegude soodusteguriks. Negatiivsete emotsioonide korral võib ta kaotada enesevalitsuse ja impulsiivselt käituda, mis võib viia vägivaldsete kuritegude toimepanemiseni. A. Nikolajevi kinnitusel on ta võimeline täielikult alkoholi tarvitamisest loobuma. Küll aga kahtles selles kohus, sest kontrollitud keskkonnas võib alkoholist loobumine toimida ja seda on lihtne väita, sest alkohol pole kättesaadav. Kohtu hinnangul pole alkoholiga seotud riskid täielikult maandatud ja tagasilangus välistatud. A. Nikolajev võib naasta alkoholi tarvitamise juurde ja asjaolude kokkulangemisel panna toime uued kuriteod.
19. A. Nikolajevil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus – noomitus kodukorra p 1.12.19 rikkumise eest (kinnipeetaval on keelatud omandada ja võõrandada esemeid ning aineid teistelt kinnipeetavailt, samuti esemeid ja aineid teistele kinnipeetavatele edasi anda ning vahendada). Süüdimõistetu, kes ka range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, ei oleks ilmselt seaduskuulekas ka vabaduses. Et kohut muutumises veenda, peaks isiku käitumine olema vanglas eeskujulik. Kuna käitumine vanglas näitab, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool seda, siis järeldas kohus, et karistus ei ole eesmärki veel täitnud.
20. Vabastamise vastu räägib ka isiku varasem elukäik. Tal on üks kehtiv karistus kahe inimese tapmise eest raskendavatel asjaoludel ning röövi eest. A. Nikolajev kannab eluaegset vangistust. Kuriteod pani ta toime materiaalse kasu saamise eesmärgil olles alles kuu aega vabaduses pärast eelmise karistuse ärakandmist. A. Nikolajev ei võta kõike tehtut omaks – seega ei ole ta varasemast käitumisest ja sellega kaasnenud tagajärgedest siiski kõiki vajalikke järeldusi teinud. Pikaajalisest vangistusest ja suhtlusringkonnast on tal kujunenud püsivad hoiakud, mis toetavad antisotsiaalsust ja kuritegelikku maailma. 2018 ja
21. a keeldus ta toidust, kui kinnipeetavad massiliselt antisotsiaalsetel põhjustel seda tegid, sest neile ei sobinud vangla poolt määratud toidujagaja. See näitab subkultuurseid väärtushinnanguid. Käesoleval ajal põhjendab ta seda küll kehakaalu langetamise sooviga, ent osavõttu toidust keeldumisel see olematuks ei muuda.
22. Kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (vabanemisjärgsed tingimused, lähedaste toetus) ei kaalu üles negatiivset (distsiplinaarkaristus, kriminaalne suhtlusringkond, eelnev elukäik ja hoiakud). A. Nikolajevit karistati surmanuhtlusega, mis asendati eluaegse vangistusega. A. Nikolajevi puhul on retsidiivsusoht liiga suur ning vabanemisjärgsed 3 tingimused ja võimalikud lisakohustused uue kuriteo riski ei maanda. Kuna A. Nikolajevi puhul võivad potentsiaalsed kuriteod olla väga rasked, peaks tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks olema uue kuriteo risk eriti väike.
23. Kohus märkis sedagi, et A. Nikolajev on vanglas viibinud üle 29 aasta, mille jooksul on riik taganud talle eluks vajaliku. Ta ei ole terve täiskasvanu ea pidanud iseseisvalt hakkama saama, mistõttu tal ilmselt puudub vajalik elukogemus ja oskused. Ta kinnitas ka ise, et ei kujuta tegelikult elu vabaduses ette, sest elu Eesti Vabariigis on ilmselt teistsugune kui nõukogude ajal. Seega oleks A. Nikolajevi elu täiesti uus ja ainulaadne erinedes tavapärasest protsessist, mida inimene elu jooksul kogeb. Ta on omandanud küll teoreetilised teadmised hakkamasaamiseks, ent iseseisev praktiline kogemus toimetulekuks tal puudub. Isegi kriminaalhooldaja järelevalve või rehabilitatsioonikeskus ei tagaks turvatunnet ja inimese täiesti uudsesse olukorda asetamine võib koheselt viia uue kuriteo toimepanemiseni või selle ohuni.
24. Kinnipeetav on võimalik paigutada avavanglasse, kui ta on ära kandnud karistusajast vähemalt 23 aastat. Kohus pidas vajalikuks juhtida sellele kinnipidamisasutuse tähelepanu, et anda süüdlasele võimalus harjuda leebema kinnipidamisrežiimiga ja jälgida tema käitumist kontrollitud keskkonnas. Avavanglasse suunamine oleks ka mõistlikuks vaheetapiks vabastamise enne lõpliku vabastamise otsuse tegemist. A. Nikolajev viibib aga tugevdatud järelevalve ükskuses, seega ei ole ta pälvinud usaldust leebemale kinnipidamisrežiimile üleviimiseks. MÄÄRUSKAEBUS
25. A. Nikolajev palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega ja jätta menetluskulud riigi kanda.
26. A. Nikolajev viitab erinevatele Riigikohtu ja Tartu Ringkonnakohtu lahenditele ja leiab, et maakohus on kaalutlusõigust rikkunud ning see tingib määruse tühistamise. A. Nikolajevi tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmine on ebaproportsionaalne ega ole kooskõlas varasema praktikaga eluaegse vangi vabastamisel (Tartu Ringkonnakohtu
27. märtsi 2021 a määrus asjas nr 1-13-4429).
28. Määruskaebuse esitaja kinnitusel teeb ta tööd juba Patarei vangla ajast, ent kohus lähtus sellest, et A. Nikolajev töötab
29. aastast. Iseloomustus on koostatud perioodil, mil kaebaja saadeti Viru Vanglasse.
30. A. Nikolajevil on täidetud individuaalne täitmiskava. Rohkem programme ega eesmärke seatud ei ole. Kaebaja põeb kroonilist haigust. Ta ei nälginud 2018 ja 2019 a, vaid võttis kaalust alla seoses terviseprobleemidega. Seetõttu jättis ta toidukorrad vahele. Subkultuurseid hoiakuid tal pole, mida kinnitab osalemine koristustöödel. Kuna toidust keeldumist arvestati juba 2 aastat tagasi ennetähtaegse vabastamise menetluses, ei saaks see olla takistuseks A. Nikolajevi ennetähtaegsel vabastamisel.
31. Kirjavahetust peab kaebaja endiste vangidega markide vahetamise eesmärgil. Tal on luba marke koguda ja suhelda filatelistidega.
32. Kaebajat on nõus aitama 2 tugiisikut. 4
33. Kohus on liialt keskendunud karistuse raskusele, jättes tähelepanuta kõik

§ 76

lg-s 4 nimetatud tingimused ning pidades retsidiivsusohtu endiselt liiga suureks. Kohus jättis hindamata kuriteo asjaolud. Kaalutlustest ei nähtu, millised kuriteo asjaolud ja miks näitavad A. Nikolajevist tulenevat uue kuriteo riski ja retsidiivsusriski suurendavad. Kuriteo asjaolusid ja nende tagamaad puudutav analüüs puudub määrusest üldse. Arvesse on jäetud võtmata, et 29 vanglas viibitud aasta jooksul ei ole A. Nikolajev uusi kuritegusid toime pannud. Seega puudub põhjus arvata, et ta paneks vabanedes toime uued kuriteod. Eriti olukorras, kus täidetud on kõik teised vabastamist toetavad eeldused. Neid on kohus määruses nimetanud vaid formaalselt. Tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistusega.

1. 29 vangistuses viibitud aasta jooksul on paratamatu suhtlus teiste kinnipeetavatega. Kirjavahetus nendega on aga seotud vaid markide vahetamisega. Samas aga saab kaebajale panna kohustuse mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Seda kohustust on A. Nikolejev valmis täitma.
2. Alkoholiga seotud riski ei esine pärast nii pika karistusaja ärakandmist. Vangla ei näinud alkoholis probleemi ega pidanud kuritarvitamist aktuaalseks. Lisaks pikale karistusajale, on kaebaja läbinud ka sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ , loobunud isegi mõtlemast alkoholile ega soovi enam tarvitada. Ka suitsetamisest suutis A. Nikolajev vangistuses loobuda. 57- aastasena enam harjumusi kergelt muuta ei saa – alkoholivaba elu on A. Nikolajev elanud ligi 30 aastat.
3. Uute kuritegude ohu mõttes pole aktuaalne ka määratud distsiplinaarkaristus. Kohus võiks arvestada õigluse ja inimlikkusega. Distsiplinaarrikkumine ei olnud kavatsetud ning tegemist ei olnud julgeoleku ohtu seadmise ega allumatusega, mis näitaks A. Nikolajevi ohtu olla ise allumatu. Võttes vastu teiselt kinnipeetavalt kiirnuudli paki, tagastas A. Nikolajev selle valvuri käsu peale koheselt. Kohtupraktikas on isikuid vabastatud ka distsiplinaarkaristustega.
4. Seoses kohtu kahtlustega, kas A. Nikolajev saaks eluga vabaduses hakkama, märgib kaebaja, et asjas nr 1-13-4429 ei pidanud ringkonnakohus seda probleemiks, kui vabastas 38 aastat vangistust kandnud isiku. Kaebaja läheb elama rehabilitatsioonikeskusesse, kus teda aidatakse kohanemisel eluga vabaduses. Kui aga kohtuga nõustuda, muutub

§ 77tulenev 25 aastane määr mõttetuks, sest ühtegi vangi vabastada ei saaks.

1. Seoses avavanglasse mittepaigutamisega on ringkonnakohus öelnud, et kui pidada seal viibimist ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks, muutuks inimese ennetähtaegse vabastamise üle otsustajaks vangla, mitte kohus. Ringkonnakohus ei välistanud 38 aastat karistust kandnud isiku vabastamist tingimisi enne tähtaega avavangla kogemusele vaatamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium tutvunud toimiku ja vangla esitatud materjalidega A. Nikolajevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks, leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, s.o teinud kaalutlusvea. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta.
3. Praegusel juhul heidab määruskaebuse esitaja ette diskretsioonipiiride ületamist, lähtumist ebaõigetest asjaoludest, kaalutlusõiguse teostamata jätmist ja oluliste asjaolude tähelepanuta jätmist. Eluaegsest vangistusest vabastamise materiaalsed eeldused tuleb sisustada analoogselt 5 tähtaegsest vangistusest ennetähtaegse vabastamisega, kuid maakohus ei ole hinnanud

§ 76lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis.

1. Süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus on tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist, ent maakohtul ei tekkinud seda veendumust peaasjalikult süüdlase minevikus toime pandud kuriteo järelmina, osalt aga seetõttu, et A. Nikolajevil on üks distsiplinaarkaristus, tal on pikaajalise vangistuse kandmise tõttu kriminaalne suhtlusringkond ja tal võib tekkida tagasilangus seoses alkoholi tarvitamisega. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt seisneb oht füüsilise vägivalla kasutamises ning on tõenäolisem konfliktiolukorda sattumise korral, suureneb kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemisel, kui püsivad kriminaalsed hoiakud ja isik tarvitab alkoholi.
2. Maakohus on õigesti märkinud, et süüdlase edasise käitumise õiguskuulekuse hindamisel peab ühe kriteeriumina lähtuma tema karistusaegsest käitumisest. Siinkohal ongi maakohus positiivsete asjaoludena arvestanud A. Nikolajevi osalemist sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“, riigikeele omandamist (C1), mitmetel vestlustel osalemine, kus käsitleti agressiivsuse asendamise, mõtlemise, käitumise ja hoiakute teesid, mille tulemuseks on suutlikkus näha vägivaldsele käitumisele alternatiivseid lahendusi ning aru saada kuritegeliku ringkonna mõju tähtsusest. Positiivseid muutusi on kohus näinud ka A. Nikolajevi isikus – vähenenud on süüdlase enesekesksus, teiste süüdistamine ning paranenud oskus näha probleeme ning analüüsida põhjuste ja tagajärgede seotust. Positiivsena on välja toodud A. Nikolajevi hobitegevus (filateelia). Vabastamist toetab veel töötamine raamatukogu abitöölisena ning alates
3. a ka eluosakonnas koristajana. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et A. Nikolajev on kasutanud karistusaega otstarbekalt enese arendamise huvides. A. Nikolajevi muidu head vangistusaegset käitumist varjutab 1 distsiplinaarkaristus, mis maakohtu arvates viitab sellele, et karistus ei ole veel eesmärki täitnud.
4. A. Nikolajev määrusega ei nõustu – ta kinnitab, et töötas juba Patarei vangla ajast, mitte
5. aastast, nagu määruses on ekslikult märgitud. Distsiplinaarrikkumist ta tunnistab, ent palub arvestada, et rikkumine polnud kavatsetud, ei seadnud ohtu vangla julgeolekut, samuti polnud tegu allumatusega – saanud teiselt kinnipeetavalt kiirnuudli paki, tagastas ta selle valvuri käsu peale koheselt.
6. Kohtukolleegiumi arvates on maakohus ennekõike näinud A. Nikolajevi puhul ohtu isikuvastase kuriteo toimepanemiseks. Seega poleks uue kuriteo ohu mõttes tõepoolest aktuaalne distsiplinaarkaristus, mis on määratud kaaskinnipeetavalt eseme vastuvõtmise eest. Rikkumise raskust ja isiku suhtumist teosse arvestas ka Viru Vangla ametnik distsiplinaarkaristust mõistes – nimelt allus A. Nikolajev koheselt korraldusele, vabandas ja tunnistas tegu (KoTo, tl 109 pöördel). Kohtukolleegiumi arvates ei tuleks sellele üleastumisele anda määravat tähtsust isiku vangistusaegse käitumise hindamisel. A. Nikolajevile määratud distsiplinaarkaristus ei ole seotud tema uue kuriteo riskiga (füüsilise vägivalla kasutamine), isiku muud käitumist vangistuses iseloomustavad asjaolud on positiivsed ning tema õiguskuulekusele suunavaks sanktsiooniks määrati noomitus. Seega ei saa järeldada, et karistus pole oma eesmärki täitnud üksnes distsiplinaarkaristuse faktist.
7. A. Nikolajevi sedastus, et ta töötab maakohtu määruses märgitust märksa pikemat aega, on tõsi. Kohtuistungil esitas ta kaitsja vahendusel tõendi –
8. a taotluse lubada kambris kasutada terariista ja naelu, mis ka rahuldati (KoTo, tl 136). Seega on A. Nikolajev pikemat aega töötanud raamatute restauraatorina, kasutades selleks ka terariistu. Vangistuses viibitud peaaegu 29 aasta jooksul ei ole tal esinenud kellegagi vägivaldseid konflikte ning teistele kaasvangidele peetakse teda väheohtlikuks. Ehkki A. Nikolajevi suhtes on kasutatud 6 julgeolekuabinõusid, on need alati määratud toidust keeldumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et kuna viimati kasutati kinnipeetava suhtes seda meedet
9. a, siis pole aastaid hiljem õige taaskord põhjendada vabastamata jätmist selle argumendiga. Nii nagu distsiplinaarkaristused aeguvad, on ka julgeolekumeetmed isiku õigusi tugevalt piiravad ning nende lõpetamisel peaks isik olema teinud järeldused. Kuigi toidust keeldumist peetakse subkultuurseks hoiakuks, esineb teisalt ka asjaolusid, mis sellise veendumuse vastu räägivad – nimelt on süüdlane ise palunud lisatööd koristajana (KoTo tl 125) ja teenib alates
10. a sel ametipostil leiba. Vastukaaluks negatiivsele nähtud isiklikust toimikust, et kinnipeetavale on seoses töötamise, hea käitumise ja kohusetundliku õppetöösse suhtumisega varasemalt ka kiitust avaldatud.
11. A. Nikolajevi individuaalne täitmiskava on peaaegu täidetud – programmid läbitud, toimunud on ka vabanemiseelne nõustamine ja kokkusaamine tugiisikuga. Vangla ei paku A. Nikolajevile ka kutseõpet, sest
12. märtsil
13. a kinnitatud riskihinnangust ei tulene riski ega ohtlikkust seoses haridusega (KoTo, tl 137). Kuna ennetähtaegne vabastamine sõltub süüdlase resotsialiseerumise võimaluste edukusest, siis tuleb süüdlase karistuse kandmisaegset käitumist hinnates ennekõike silmas pidada süüdlase individuaalses täitmiskavas (VangS § 16) püstitatud eesmärkide saavutamist enne karistuse lõpptähtaja saabumist (RKKK 3-1-1-12-17 p 19; 1-09-14104/142 p 21; 1-14-10087/66 p 33; 1-09-3703/83 p 9). Kohtukolleegiumi hinnangul on A. Nikolajevile isiklikus täitmiskavas seatud eesmärgid täidetud.
14. Sisuliselt täidaks karistuse edasine kandmine üksnes õiguskorra kaitse eesmärki. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et süüdlane on seaduse silmis esimest karistust kandev isik, kes pani toime rasked isikuvastased ja rida varavastaseid kuritegusid. Nõustuda tuleb kaebuse esitajaga selles, et maakohus, põhjendades küll vabastamata jätmist kuriteo raskuse ja mõistetud karistusega, jättis kuriteo asjaolud hindamata ning kaalumata, millised neist näitavad A. Nikolajevist tulenevat uue kuriteo riski ja tema retsidiivsust suurendavad. Kassatsioonikohtu praktika kohaselt tuleb silmas pidada, et aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (RKKK 1-09-3703/83 p 9). Asjakohane on ka A. Nikolajevi enda osundus, et vangistuses oldud 29 aasta jooksul ei ole ta kuritegusid toime pannud - seega puudub põhjus arvata, et ta seda vabanedes teeks. Tõepoolest olid A. Nikolajevi hoiakud kuritegude toimepanemise ajal selgelt kuritegelikud, tal oli suure tõenäosusega probleeme alkoholi ja vägivaldse käitumisega. Ringkonnakohus leiab aga, et jättes hindamata süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavad aspektid, mis võivad mõjutada tema retsidiivsusriski ning tuginedes vaid karistuse raskusele ja pikkusele, rikkus I astme kohus kaalutlusõigust. A. Nikolajev on võrreldes kuriteo toimepanemise ajaga 30 aastat vanemaks saanud ning ka tema tervislik seisund pole kiita, samuti on ta vähemalt sõnades kinnitanud arusaama oma kuritegude tagajärgedest. Ta rääkis istungil, et lubas juba
15. a ametnikele, et ei pane uusi kuritegusid toime ega osale nendes ning on sõna pidanud (KoTo, tl 132 pöördel).
16. Kohtukolleegium soostub maakohtuga selles, et tulenevalt pikast vangistusajast koosneb ka A. Nikolajevi suhtlusringkond kriminaalkorras karistatud isikutest. Tavapäraselt peetakse grupis kuritegusid toime pannute puhul kriminaalset suhtlusringkonda tõepoolest uue kuriteo riskifaktoriks. Samas selgitab A. Nikolajev igati mõistuspäraselt, et 29 vangistuses viibitud aasta jooksul suhtleb ta paratamatult teiste kinnipeetavatega, vabaduses viibivate endiste kaaslastega seob teda filateeliahuvi. Küll aga on A. Nikolajevil säilinud suhted ka lähedastega ning aktiivne suhtlus toimunud ka tugiisiku Y.M. uga. Maakohus toob negatiivse asjaoluna välja ka selle, et üks vend on kriminaalkorras karistatud. Ringkonnakohus selles ohtu ei näe, kuivõrd viimati karistati venda kohtuinfosüsteemi andmeid arvestades kriminaalkorras
17. aastal. A. Nikolajev on nõus võtma kohustuse mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja seda kohustust ka täitma. Ringkonnakohtu hinnangul saaks sellise kohustuse 7 panemisega maandada neid riske ja ohte, mis oleksid seotud võimalike uute kuritegude toimepanemisega grupis.
18. Ringkonnakohus leiab, et ka alkoholiprobleem, millesse tagasilangust maakohus kardab, ei ole pärast peaaegu 30 vanglas veedetud aastat A. Nikolajevi puhul sedavõrd aktuaalne, et jätta ta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tagasilanguse oht ei kao ka siis, kui isik kannaks ära veel näiteks 10 aastat. Vangistuses on süüdlane omandanud „Õige Hetk“ programmis oskusi sõltuvuskäitumisega toimetulekuks. A. Nikolajevi enda sõnul on ta isegi loobunud mõtlemast alkoholile ega soovi seda enam tarvitada, elades juba ligikaudu 30 aastat alkoholivaba elu. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa praegusel ajahetkel pidada ohtu panna uus raske kuritegu toime alkoholijoobes kuigivõrd arvestatavaks.
19. Maakohtule esitatud andmete kohaselt asub A. Nikolajev elama rehabilitatsioonikeskusesse. Isiku vabanemisjärgsed tingimused luges maakohus headeks – süüdlasel on toetavad lähedased, tal esitas töökoha olemasolu kohta tõendi, samuti säilib võimalus võtta end töötuna arvele. Lisaks on A. Nikolajevil võimalik läbida 12-kuine rehabilitatsiooniperiood ning seejärel 3-6 kuud adapteeruda, rahalisi täitmata nõudeid ei ole ning vabanemisfondiski on 1773 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on A. Nikolajevi resotsialiseerumise võimalused seega head ning koos talle pandavate kohustustega (asuda tööle või võtta end töötuna arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist, mitte suhtlda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased ning osaleda sotsiaalset kohanemist ja ühiskonda integreerumist käsitlevas sotsiaalprogrammis), peaks uue kuriteo risk käesoleval ajal olema väga väike. Ka elama asumine rehabilitatsioonikeskusesse, kus teenuse info kohaselt aidatakse kaasa vabanenu hoidumisele kuritegudest, individuaalsete ja sotsiaalsete oskuste arendamisele ning edukamale ühiskonnaellu naasmisele, võib olla vabadusega toimetulekul suur abi. Seega on A. Nikolajevil lisaks lähedastele, tugiisikutele ja rehabilitatsiooniteenuse meeskonnale (grupijuht, töökasvatuse/tegevuse juht, sotsiaaltöötaja/nõustaja, psühholoog ja võlanõustajad ning konsultandid Töötukassast) olemas kriminaalhooldusametnik, kes teostab järelevalvet ja saab A. Nikolajevit professionaalselt suunata. A. Nikolajevi soostumine elektroonilise valvega annab ennetähtaegseks vabastamiseks täiendava argumendi. See aitab võimalikke riske maandada, õiguskuulekust kindlustada ja aitab pärast pikaajalist vangistust kontrollitud tingimustes ühiskonda sulanduda.
20. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole süüdlast positiivselt iseloomustavaid asjaolusid johtuvalt isiku pikaajalisest vangistusest küll ülemäära palju, ent eluaegsest vangistusest vabastamise materiaalsete eelduste sisustamise kõrval ei saa mööda vaadata ka eluaegse vangistuse eripärast, milleks on väga pikk vangistuse kestus ja sellest tulenev süüdlase pikaajaline eemaldamine tavaelust (vt ka RKKK 1-1-5-400/52 p 9).
21. Arvestades ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku A. Nikolajevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral määrata tema katseajaks 10 aastat ja käitumiskontrolli pikkuseks 7 aastat. Ringkonnakohus peab katseaja pikkust põhjendatuks. Samas võib käitumiskontroll väldata vähem, s.o 5 aastat, sest selle nõuetel ja tingimustel on isiku elu tugevalt piirav mõju. Ringkonnakohus märgib sedagi, et käitumiskontrolli ja katseaja reeglite rikkumise korral on üheks võimaluseks saata A. Nikolajev taas vanglasse eluaegset vangistust kandma (

§ 77lg-d 31).

Kui aga isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, saadetakse ta tagasi eluaegset vangistust kandma. 8

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
2. aprilli
3. a määruse ja vabastab A. Nikolajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.
4. A. Nikolajev palub jätta menetluskulud riigi kanda. KrMS § 187 lg 1 kohaselt hüvitab määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral menetluskulud riik. A. Nikolajevil määruskaebuse lahendamise menetluses menetluskulusid tekkinud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) 9