KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1072 H

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Määruse resolutsiooni punktide 1, 3 ja 4 peale ei saa edasi kaevata (

§ 49lg 6, § 235 lg 1).

3-22-1072 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Eesti Vabariigi Peakonsulaadis Peterburis taotluse esmakordse Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse saamiseks, mille Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) võttis 27.01.2022 menetlusse. Taotluse kohaselt on X sünnijärgne kodanik, sest tema isa Y on Eesti kodanik. PPA märkis 11.02.2022 kirjas, et X varasemat taotlust Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse saamiseks menetleti 2017–2019 ning menetlus lõppes PPA 14.05.2019 keelduva otsusega nr 15.2-09/74-1, sest tuvastati, et dokumentide väljastamiseks puudub alus. X kaebuse PPA 14.05.2019 otsuse tühistamiseks jätsid kohtud rahuldamata (haldusasi nr 3-19-392). Kui X soovib jätkuvalt tõendada enda põlvnemist Y-st, tuleb tal pöörduda Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti põlvnemise tõendamiseks DNA analüüsi tegemiseks. X leidis 14.03.2022 kirjas, et ta ei ole kohustatud DNA analüüsi tegema, sest Harju Maakohtu 12.05.2020 määrusega nr 2-20-5526 on tunnustatud Venemaa Föderatsiooni Peterburi linna Smolninski rajoonikohtu 22.11.2016 otsust nr 2-5730/16, millega tuvastati Y isadus taotleja suhtes. PPA selgitas 13.04.2022 vastuses nr 15.2-10/227-1, et Venemaa kohtuotsuse Eestis tunnustamine ei tee sellest kindlamat tõendit, ning kuna X põlvnemine Y-st on endiselt kahtluse all, siis on kahtluste kõrvaldamiseks võimalik teha DNA analüüs. Kui X jätkuvalt keeldub esitamast DNA ekspertiisi tulemusi ja ei anna PPA-le selgitusi tema eelmise taotluse menetlemisel tuvastatud vastuolude kohta, keeldub PPA talle Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljaandmisest. Kui X siiski muudab oma seisukohta, palus PPA sellest teavitada hiljemalt 13.05.
3. X esitas Tallinna Halduskohtule 12.05.2022 kaebuse PPA kohustamiseks väljastada kaebajale Eesti kodaniku pass ja isikutunnistus või alternatiivselt kohustada PPA-d tegema sellekohane otsus.
4. Politsei- ja Piirivalveamet selgitas 19.05.2022 vastuses, et PPA 13.04.2022 kiri ei ole haldusmenetlust lõpetav haldusakt, vaid menetlustoiming kaebaja korduvaks ärakuulamiseks, lähtudes tema 14.03.2022 vastuväidetest. Haldusmenetlust lõpetavat haldusakti ei ole PPA veel väljastanud.
5. Tallinna Halduskohus tagastas 20.05.2022 määrusega X kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

PPA 13.04.2022 kiri on menetlustoiming. Kaebus on esitatud ennatlikult, sest PPA pole andnud keelduvat haldusakti, mis võiks rikkuda kaebaja õigusi. Seega puudub kaebajal kaebeõigus. Kaebuse väited ei ole suunatud ka vastustaja tegevusetuse vaidlustamisele ning arvestades haldusmenetluse algust (27.01.2022), ei oleks see ka põhjendatud.

§ 45

lg 3 ei kohaldu, sest pole äratuntav, kuidas PPA 13.04.2022 kiri saaks rikkuda kaebaja õiguseid iseseisvalt. Isiku korduv ärakuulamine ei tingi ka vältimatult keelduva haldusakti andmist. Hea halduse tava silmas pidades tuleks PPA-l arvestada kaebaja poolt kaebuses esitatut tema seisukohana haldusmenetluses (esitatud enne 13.05.2022), seda mh põhjusel, et on ettenähtav, et juhul, kui PPA annab keelduva haldusakti, pöördub kaebaja tõenäoliselt uuesti kohtusse. Seetõttu on otstarbekas analüüsida kaebuses esitatud väiteid ning põhjendada nendega nõustumist või mittenõustumist ka lõplikus haldusaktis. 5. X palub 06.06.2022 määruskaebuses (täiendatud 07.06.2022) tühistada halduskohtu 20.05.2022 määrus ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuivõrd PPA keeldus 07.06.2022 otsusega nr 15.2-9/203-1 kaebajale Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljaandmisest, palub X ühtlasi võimaldada kaebust täiendada nõudega tühistada PPA 07.06.2022 otsus. 2

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab vajalikul määral

§-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et X 12.05.2022 kaebus oli ennatlik, sest PPA ei olnud veel lahendanud tema 27.01.2022 menetlusse võetud taotlust Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljastamiseks, vaid PPA andis 13.04.2022 kirjaga nr 15.2-10/227-1 kaebajale üksnes täiendava võimaluse esitada hiljemalt 13.05.2022 oma selgitused ja tõendid. Halduskohus viitas õigesti, et kaebuses ei ole väidetud, et PPA oleks kaebaja taotluse lahendamisega viivituses. Samuti ei ole PPA 13.04.2022 kiri (s.o ärakuulamisõiguse tagamine) selline menetlustoiming, mis saaks eraldiseisvalt rikkuda kaebaja mittemenetluslikke õigusi või mis vältimatult tingiks kaebaja õigusi rikkuva haldusmenetluse lõpptulemuse. Kuivõrd

§ 45

lg-s 3 sätestatud tingimused menetlustoimingu iseseisvaks vaidlustamiseks ei ole täidetud, siis puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ja halduskohus tagastas kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt.

1. Eeltoodule vaatamata tuleb võtta täiendavalt arvesse, et PPA keeldus 07.06.2022 otsusega nr 15.2-9/203-1 X-le Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljaandmisest, sest tema Eesti kodakondsusesse kuulumine ei ole tõendatud. Kaebaja on eeltoodust tulenevalt esitanud ringkonnakohtule 07.06.2022 taotluse esitatud kaebuse täiendamiseks nõudega tühistada PPA 07.06.2022 otsus. Kuivõrd kaebaja on viidanud soovile muuta kaebust sarnaselt haldusasjale nr 3-19-392, tõlgendab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb menetluse jätkamist nõuetes tühistada PPA 07.06.2022 otsus nr 15.2-9/203-1 ja kohustada PPA-d vaatama tema taotlus uuesti läbi (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2019 otsus nr 3-19-392, p 7). Kui kaebaja siiski ei nõustu ringkonnakohtu poolse tõlgendusega, on tal võimalik kaebuse taotlusi edaspidi täpsustada.
2. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaebajal

§ 49

lg-te 1 ja 2 alusel lubada kaebust täiendada uute nõuetega tühistada PPA 07.06.2022 otsus ja kohustada PPA-d vaatama tema taotluse uuesti läbi. Kaebuse nõuete muutmine on vajalik asjaolude muutumise tõttu ning see on kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas, samuti oleks kaebuse esitamine muudetud kujul halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav. Kaebuse muutmise vastuvõtmist ei takista asjaolu, et menetlus halduskohtus oli 20.05.2022 määrusega lõppenud, sest see määrus ei ole jõustunud.

§ 49

ei sea kaebuse muutmise tingimuseks mitte esialgse kaebuse nõuetekohasust, vaid kaebuse nõuetekohasuse muudetud kujul (nt Riigikohtu 14.04.2015 määrus nr 3-3-1-7-15, p 14).

1. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallina Halduskohtu 20.05.2022 määrus muutmata, kuid määruskaebuse menetluses esitatud uute nõuete osas tuleb kaebus saata Tallinna Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
2. Ringkonnakohus selgitab, et menetlus halduskohtus jätkub praeguse haldusasja raames, mitte uue haldusasjana. Selleks, et halduskohtul oleks muudetud kaebust võimalik sisuliselt läbi vaadata, tuleb kaebajal esitada halduskohtule uute nõuete üksikasjalikumad põhjendused ja oma väiteid kinnitavad tõendid. Halduskohus saab vajaduse korral nõuda kaebuse uue tervikteksti esitamist (

§ 49lg 5). (allkirjastatud digitaalselt) 3