KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 27.05.2022, Tallinn Haldusas

) § 97 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel eriplaneeringu koostamise ja KSH. 1) Eriplaneeringu elluviimisest on huvitatud konkreetne isik – kaebaja. Menetluse esimese etapi eesmärk oli otsida, võrrelda ja kaaluda erinevaid asukohti, kuhu saaks rajada kaebaja soovitud tuulepargi. Pole mõistlik koostada eriplaneeringut, mida huvitatud isik ei kavatse ellu viia. Arvestades kaebaja seatud tehnilisi eeltingimusi, mida kaebaja ei ole valmis muutma, on selge, et tuulepargi ainus reaalne võimalik asukoht jääks alale nr 2. Seega ei ole vallal võimalik täita kohustust valida kavandatavale ehitisele sobivaim asukoht. Eelnev tähendab, et planeeringu koostamise eesmärk on muutunud ja selle menetlus tuleb

§ 97lg 1 p 2 alusel lõpetada.

2) Tuulepargi rajamine alal 2 on välistatud järgmistel põhjustel:

1. a)see on vastuolus valla arengueesmärkidega, mis kajastuvad valla arengukavas ja koostatavas valla üldplaneeringus. Nimetatud eesmärkideks on eelkõige atraktiivse eluja töökeskkonna tagamine, luues eeldusi elanike arvu suurenemiseks ja turismiks. Risti piirkond on üks uute elamute ehitamiseks sobiv piirkond, kuid valla arengukava ei näe ette suuremahulist tuuleenergia arendamist. 22.03.2018 kehtestatud Lääne maakonnaplaneering 2030+ ei näe ette ühtki eriplaneeringu lähteseisukohtades määratletud kolmest potentsiaalselt sobilikust alast elektrituulikute arendusalana;
2. b)tuulepargi rajamist ei toeta looduskeskkonna huvid;
3. c)kaebaja soovitud parameetritega tuulepargi rajamise vastu räägivad tuulepargist mõjutatud eraisikute huvid ja õigused. Ka kohalik kogukond on põhimõtteliselt tuulepargi rajamise vastu;
4. d)planeeringumenetluse jätkamise kasuks räägib kaebaja huvi tuuleenergia tootmiseks ja selle kaudu ettevõtte äriliste eesmärkide saavutamiseks. Planeeringu koostamise lõpetamine ei riiva kaebaja huve ülemäära, kuna viimane pidi juba planeeringu algatamist taotledes arvestama võimalusega, et planeeringut ei pruugita kehtestada;
5. e)planeeringumenetluse jätkamise kasuks räägib ka avalik huvi taastuvenergeetika arendamise vastu. See on aga üleriigiline huvi, kuid ühestki riigi või maakonna planeerimisdokumendist ja eelkõige 2018. a maakonnaplaneeringust ei nähtu, et tuuleenergeetika arendamine sellises mahus oleks vajalik või võimalik just Lääne-Nigula valla territooriumil;
6. f)kaebaja pakutud kompensatsioonimeetmed ja talumistasu võivad kompenseerida häiringuid neist vahetult mõjutatud isikutele ning võib-olla suurendada omavalitsuse sissetulekuid, kuid see ei kõrvalda vastuolusid kohalike huvide ja valla arengueesmärkidega; 3

§ 97

lg 1 p-de 1 või 2 alusel eriplaneeringu koostamise lõpetamist ei saa põhjendada sellega, et juba enne asukoha eelvaliku otsuse tegemist ilmneb, et planeeritavale objektile on ainult üks sobiv asukoht.

ei välista seda, et esmalt kaalutakse mitut asukohta, kuid tegelikest oludest tingituna selgub, et võimalikke asukohti on vaid üks. Sellisel juhul ei saa väita, et planeeringu koostamise käigus on olemuslikult muutunud planeeringu eesmärk. Need alad, mis valiti lisaks alale 2 kolme sobiva hulka, ei olnud üksnes näilikud alternatiivid. Vaidlustatud otsuses nimetatud ala 1 võib jätkuvalt, hoolimata kehtestatud detailplaneeringust, tuulepargi jaoks sobida, kuna asjaomast detailplaneeringut ei ole hakatud seitsme aasta jooksul ellu viima. Ala 2 sobivust kinnitab ka KSH esimese etapi aruanne ning vastustaja on samuti leidnud, et selle ala puhul pole tuulepargi rajamiseks objektiivseid takistusi. 3) Põhjendamatu on etteheide, et kaebaja ei olnud valmis tuulepargi tehniliste eeltingimuste muutmiseks. Kaebaja näitas ära maksimaalsed tingimused, kuid vastustaja ei ole selgitanud, milliste parameetritega tuulepark oleks valla jaoks sobiv. Kaebaja tegi korduvalt ettepanekuid töögrupi moodustamiseks, et leida mõlemale poolele sobiv lahendus, ent vald vältis seda. 4) Vaidlustatud otsuses ei ole piisavalt põhjendatud, miks on tuuleenergeetika arendamine kaebaja kavandatud mahus vastuolus atraktiivse elu- ja töökeskkonna, turismi arendamise ja kogukonna kaasatuse suurendamise eesmärkidega. Ala 2 paikneb Risti aleviku elamualadest 1,5 km kaugusel ja võimalikud mõjud kaasnevad üksnes ehitustööde, mitte valminud tuulepargi käitamisega. Lisaks ei ole vastustaja kaalunud KSH esimese etapi aruandes tehtud ettepanekuid mõjude leevendamiseks. Jääb mulje, et vald peab arengueesmärkidega kokkusobimatuks tavapäraseid tuulepargiga seonduvaid mõjusid ja häiringuid, mis pidid olema selged juba eriplaneeringu algatamisel ning mille hindamine ja minimeerimine on eriplaneeringu menetluses KSH eesmärgiks. Vastustaja on jätnud arvesse võtmata tuulepargi võimaliku positiivse mõju valla strateegilistele eesmärkidele. Kaebaja tegi menetluse käigus ettepaneku panustada kohalikku kogukonda 210 000–336 000 eurot aastas. Vastustaja ei ole arvesse võtnud riiklikku huvi taastuvenergia arendamise ja kliimaeesmärkide täitmise vastu. 5) Vaidlustatud otsuses nimetatud 1100 isiku pöördumine on üldsõnaline ja seal väljenduv vastuseis ei tugine objektiivsetele põhjendustele, sest erinevad mõju-uuringud olid alles 4

§ 98

lg-st 2 tulenevalt peab erinevaid võimalikke asukohti lõppastmes kaaluma kohaliku omavalitsuse volikogu ning seda valikut ei saa delegeerida planeeringu koostamiseks palgatud ekspertidele. Volikogu kaalutavad asukohad peavad olema reaalsed, mitte näilised alternatiivid. Praegusel juhul oli mitme asukoha kaalumine eriplaneeringu algatamise eesmärk ja kui vastustaja oleks teadnud, et tuulepark saab objektiivselt tulla vaid ühte asukohta, poleks eriplaneeringu menetlust alustatudki. Kaebaja seatud tehnilistest eeltingimustest lähtudes oli võimalik kaaluda vaid üht asukohta. Ala 1 ei olnud tuulepargi rajamiseks sobiv, sest seal kehtiv detailplaneering on jätkuvalt asjakohane. 3) Kuna kaebaja ei olnud nõus oma projekti muutma ega avaldama, milline on tema vähim võimalik huvi, ei pidanud seda kaebaja asemel tegema hakkama ka vastustaja (vt Riigikohtu 19.06.2020 otsus nr 3-17-2766). Kaebajal oli selge soov rajada tuulepark alale 2, mh on kaebaja ja temaga samasse kontserni kuuluvad ettevõtjad omandanud sellel alal rea kinnistuid. Eriplaneering algatati kaebaja huvist lähtudes ning vastustajal olnuks võimatu või vähemalt ebaotstarbekas muuta eriplaneeringu tehnilisi eeltingimusi omal initsiatiivil, kuna talle oli teadmata, milliste muudatuste korral on kaebaja valmis projekti ellu viima. 4) Alale 2 tuulepargi rajamine on vastuolus valla arengueesmärkidaga, sest vald näeb sellel alal potentsiaali kasvatada elanike arvu. Selle eelduseks on mh atraktiivne looduslik keskkond elamualadel ja nende vahetus läheduses, kuid tuulepargi kui püsiva tehnorajatiste kompleksi rajamine muudaks ala 2 maakasutust ja seega selle ala atraktiivsust elukeskkonnana. Isegi kui kaebaja oleks valmis maksma talumistasusid maaomanikele ja võib-olla ka vallale, ei kompenseeri need summad elukeskkonna kvaliteedi vähenemist valla ühes olulisemas arengukeskuses. Kaebaja soovib rajada suurt tuuleparki, kuid potentsiaalsed uued elanikud langetavad sageli valiku, kas kolida sellesse piirkonda või mitte, ebaratsionaalselt. 5)

§ 10

lg 3 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse eriplaneering lähtuma kohalikest huvidest. Seega on õiguspärane lõpetada eriplaneeringu menetlus, kui lahenduse realiseerimine oleks ülekaaluka (kohaliku) avaliku huviga vastuolus. Vaidlustatud otsuses on ülekaaluka avaliku huvi osas tuginetud nii kohaliku omavalitsuse arengudokumentidele kui ka kogukonna vastuseisule. Ühispöördumisele allkirja andnud inimesed moodustavad märkimisväärse osa alale 2 tuulepargi rajamise kavast mõjutatud asulate elanikkonnast, mistõttu ei ole tegemist pelgalt tavapärase ja eeldatava vastuseisuga. 5

§ 97

lõike 1 p-des 1–3 on sätestatud, et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja võib sellise eriplaneeringu koostamise lõpetada eelkõige juhul, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, planeeringu koostamise eesmärk muutub koostamise käigus või kui planeeringu koostamise korraldajal pole vahendeid menetlusega seotud kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik neid kulusid ei kanna. Loetletud alused on näitlikud, kuid väljend „eelkõige“ viitab üksnes sellele, et

§ 97lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluseid tuleb tõlgendada laialt.

2)

§ 97

lg 1 p 1 alusel on eriplaneeringu koostamise lõpetamine põhjendatud, kui senise menetluse käigus ilmnevad asjaolud, mille tõttu on ilmne või vähemalt ülimalt tõenäoline, et eriplaneeringu algatamisel seatud eesmärki ei ole võimalik menetluse lõpuks saavutada. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ülesannet (

§ 95

lg 1) silmas pidades tähendab see, et menetluse käigus ilmnenud asjaoludel ei ole vastavat laadi ruumilise mõjuga ehitise püstitamist võimaldava eriplaneeringu kehtestamine mõeldav.

§ 97

lg 1 p 2 tähendus on sisuliselt sama – planeeringu eesmärgi muutumine tähendab, et algatamisel seatud eesmärgi saavutamine ei ole mõeldav ning parimal juhul saaks sisuliste planeerimisotsuste tegemise etapis (eeskätt planeeringu vastuvõtmisel ja kehtestamisel) teha otsuse algsest olulisel määral erineva planeeringulahenduse kohta. Eriplaneeringu eesmärki (

§ 97

lg 1 p 2) või selle elluviimise võimalikkust (

§ 97

lg 1 p 1) hinnates ei saa lähtuda planeeringu koostamisest huvitatud isiku n-ö maksimaalsest huvist, vaid nimetatud eesmärke tuleb mõista laiemalt. Seda eelkõige juhul, kui tegemist on mastaapse projektiga, mille realiseerimine on selle põhiolemust muutmata võimalik ka huvitatud isiku poolt algselt soovitust väiksemas mahus. Planeerimismenetluse eesmärk ongi välja selgitada, kas, kuhu või milline objekt on tulevikus võimalik rajada. Mõne projekti puhul saabki planeerimismenetluse esemeks olla vaid küsimus, kas konkreetselt piiritletud tunnustega objekti rajamine on võimalik. Praeguses asjas ei ole see nõnda, sest vaidlusaluse eriplaneeringu eesmärk oli leida võimalik asukoht tuulepargile. 3) Eriplaneeringu algatamise eesmärk oli tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamine. Kuna eriplaneering koostatakse

§ 95

lg 1 kohaselt sellise olulise ruumilise mõjuga objekti püstitamiseks, mille asukohta ei ole üldplaneeringus määratud, tuleb eriplaneeringu algatamisel seatud eesmärki mõista selliselt, et kavandatavaks objektiks on selline tuulepark, mille rajamist ei näe ette olemasolev üldplaneering. Eriplaneeringu algatamise otsuses on küll viidatud kaebaja taotlusele, milles kaebaja on esitanud ka omapoolsed tehnilised tingimused, millele vastava tuulepargi rajamisest ta on huvitatud. Vastustaja on aga põhjendamatult samastanud eriplaneeringu eesmärgi ja kaebaja huvi. Kuigi eriplaneeringu algatamise ajendiks oli huvitatud isiku taotlus, on eriplaneeringu koostamise korraldajaks vastustaja. Huvitatud isiku algses taotluses väljendatud huvi on pelgalt üks huvi, mille täieliku või osalise realiseerimise võimaluse leidmine ongi asjaomase eriplaneeringu eesmärk. Erinevalt sellistest objektidest, mille olemuslikuks osaks võib olla selle teatud maht või suurusparameetrid, mida juba planeeringu algatamisel selgelt arvesse võetakse ja mille kaudu planeeringu eesmärk selgelt defineeritakse, ei ole tuulepark sedalaadi objekt. Praeguses asjas saanuks eriplaneeringu koostamise lõpetamine

§ 97

lg 1 p-de 1 ja 2 alusel põhjendatud olla eelkõige juhul, kui menetluse käigus oleks ilmnenud, et mistahes tuulepargi rajamine kogu planeerimisalaks olevale valla territooriumile ei oleks menetluse lõpuks realistlik. Kuigi kaebaja seisukohta, et minimaalselt oli vaidlusaluse eriplaneeringu eesmärk leida asukoht kahest 306

§ 98

lg-s 2 sätestatud nõue, et eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Hiljem asukohavaliku otsuse tegemisel oleks mh saanud kaaluda, kas eelistada asukohta, kuhu on võimalik rajada kaebaja huve rohkem arvestav (suurem) park, ent mille vastu räägivad muud huvid (nt huvid, millele vastustaja osutas vaidlustatud otsuses), või eelistada mõnda muud ala, kus ei esine nii kaalukat vasturääkivat avalikku huvi, ent kus ei ole mõeldav kaebaja maksimumprogrammi realiseerimine. Vastustaja selline tegutsemine ei oleks käsitatav huvitatud isiku projekti muutmisena selles tähenduses, nagu see oli kõne all haldusasjas nr 317-2766. See haldusasi puudutas ehitusloa andmist ja selle menetluse tulemus on arendaja esitatud konkreetsele projektile loa andmine või sellest keeldumine. Planeeringumenetluse eesmärk on enne konkreetse projekti koostamist otsida ja leida erinevaid huve arvesse võttev tasakaalustatud lahendus ruumiliseks planeerimiseks. 5) Eriplaneeringu menetluse eesmärk on leida asukoht teatud üldiste ja planeerimismenetluse raames täpsustatavate parameetritega objektile. Kaebaja huviga tuleb arvestada, ent see ei saa olla kõigutamatu lähtekoht planeerimismenetluse juhtimisel. Motiveerimaks kaebajat oma maksimaalse huvi väljendamise kõrval paindlikkust üles näitama, on

§ 97

lg 1 p-s 3 ette nähtud võimalus lõpetada planeeringu koostamine põhjusel, et huvitatud isik ei ole seda (enam) nõus rahastama. Kui huvitatud isik rahastab planeeringu koostamist, on tal igal hetkel võimalus see rahastamine lõpetada, kui menetluse tulemus võib kujuneda selliseks, et sellest ei piisa tema majandushuvide realiseerimiseks. Menetlust korraldab ja seda suunab aga kohalik omavalitsus, mitte huvitatud isik. Seega eriplaneeringu menetluse esimeses etapis ehk asukoha eelvaliku tegemisel on kohalikul omavalitsusel igal juhul võimalik, sõltumata huvitatud isiku soovidest, muuta lähtetingimusi selliselt, et reaalseid alternatiive oleks piisavalt palju. 6) Vastustaja lõpetas planeeringu koostamise sisuliselt põhjusel, et kaebaja ei olnud nõus oma tehnilisi tingimusi muutma. See võis olla kaebaja poolt põhjendamatult paindumatu. Samas ei olnud vastustajal põhjust järeldada sellest kaebaja huvi planeeringu menetluse, sh selle rahastamise, jätkamise vastu üksnes tema n-ö maksimumprogrammi elluviimise võimaluse hindamiseks. On mõistetav, et oma ärihuvidest lähtuv arendaja rõhutab menetluse käigus oma maksimaalset huvi. Olles avameelne oma minimaalse võimaliku huvi osas, paneks kaebaja end suure tõenäosusega olukorda, kus edasine arutelu ja kaalumine toimubki vaid minimaalsest huvist lähtudes. Eriplaneeringu koostamise korraldajaks on vastustaja ning

§ 102

lg-s 2 sätestatud pädevust teostades oli tal vajadusel võimalik lähteülesannet täpsustada. Aktiivne roll algatatud eriplaneeringu menetluse juhtimisel peab olema kohalikul omavalitsusel. 7) Planeeringu koostamisest huvitatud arendajal on kohustus teha koostööd, kuid põhjendamatu on vastustaja hinnang, et planeeringu koostamise lõpetamine sai olla põhjendatav ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg-s 3 sätestatuga. Nimetatud sättes peetakse silmas menetlusi, mis on suunatud konkreetse isiku taotlusel soodustava haldusakti andmisele. Planeeringu kehtestamine ei ole selline menetlus taotlejat soodustava haldusakti andmiseks. Planeerimismenetluse eesmärk on teatud ruumilise mõjuga tegevuse võimaluse hindamine ja sellega seotud erinevate huvide kaalumine, piirdumata menetluse algatamist taotlenud isiku 7

§ 98

lg-s 2 on üksnes sätestatud, et asukoha „eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta“. Eelvaliku tegemine koosneb mitmest etapist, alates lähteseisukohtade väljatöötamisest ja lõpetades asukohavaliku otsuse eelnõu vastuvõtmise üle otsustamisega. Kuigi viimase otsuse tegemine on volikogu pädevuses, ei saa seadusest järeldada, et volikogu saaks otsuse teha vaid juhul, kui selle tegemise hetkeks on valikus vähemalt kaks alternatiivi. Pigem tuleb

sätteid tõlgendada selliselt, et enne eelvaliku otsuse tegemist peab olema läbi viidud menetlus, kus pole keskendutud vaid ühe asukoha võimalikkuse hindamisele ega ole meelevaldselt tähelepanuta jäetud mõnd alternatiivset asukohta. Seadus ei välista seda, et eelvaliku tegemise otsusele eelnevates menetlusetappides selgubki tõsiseltvõetava variandina vaid üks asukoht.

§ 98

lg-s 2 sätestatud nõue ei ole täidetud, kui lähteseisukohtades valitakse mitu alternatiivset asukohta, mille osas on juba sel hetkel teada, et need langevad ära. Samuti ei saa mõistlikuks alternatiivide kaalumiseks pidada seda, kui ei võeta üldse kaalumisele alternatiivseid asukohti, mis tuleksid kõne alla juhul, kui kavandatava objekti parameetreid mõnevõrra muuta ja tegemist on objektiga, mille puhul selline muutmine ei ole ilmselgelt välistatud. Tuulepark on selline objekt – selle parameetreid saab vähendada hõlmatud territooriumi, tuulikute arvu, kõrguse jms osas ilma, et objekti olemus muutuks sedavõrd, et muutuks ka planeeringu eesmärk. Praegusel juhul lähtuti eelvaliku lähteseisukohtades 17–30 tuulikuga tuulepargi rajamisest umbes 2500 ha suurusele alale nii, et tuulepargi osaks olev alajaam ei jääks 330kV alajaamast kaugemale kui 15 km. On usutav, et neid lähtetingimusi saanuks muuta nii tuulikute arvu kui nende paiknemise maa-ala suuruse osas, mistõttu ei olnud põhjust välistada, et sobivaid asukohti valla territooriumil oleks rohkem. 10) Valik selle vahel, kas planeeringu koostamine lõpetada (ja anda huvitatud isikule võimalus uue menetluse algatamist taotleda) või lähtetingimuste muutmise kaudu menetlust jätkata, ei olnud pelgalt otstarbekuse küsimus. Kohaliku omavalitsuse kaalutlusruum, otsustamaks nt arvestatava kohaliku huvi puudumise argumendil eriplaneeringut mitte algatada, on oluliselt suurem, kui võimalus sellise kaalumise tulemusena algatatud menetluse lõpetamisel. Seega ei ole õige vastustaja järeldus, et kaebaja positsioon oleks mõlemal juhul samasugune. Kui kohalik omavalitsus on otsustanud planeeringu algatada ning huvitatud isik on teinud sellega seoses kulutusi, on tema huvi menetluse jätkamise vastu tugevamalt kaitstav kui tema huvi nõuda mistahes uue menetluse algatamist. 8

§ 97

lg 1 p-s 1 on mõeldud eelkõige neid asjaolusid, mis ei olnud ega saanud olla planeeringu korraldajale teada planeeringu algatamise ajal või mis said planeeringu korraldajale teatavaks varasemates menetlusetappides, ent mille olemasoluga korraldaja leppis. Vastustaja osales lähtetingimuste koostamisel ja potentsiaalsete alade väljavalimisel ning pidi seda juhtima. Ala 2 jäämine Risti aleviku vahetusse lähedusse ja ala 1 osaline hõlmatus kehtiva detailplaneeringuga ei saanud olla vastustajale teadmata juba varasemas menetlusetapis. Ka valla arengueesmärgid, mis räägivad alale 2 tuulepargi rajamise vastu, ei saanud ilmneda alles 2020. a lõpus. Sellega, et vastustaja osalusel lisati asukoha eelvalikusse alad 1 ja 2 eesmärgiga neid võimalike asukohtadena üksikasjalikumalt uurida ja sinna tuulepargi rajamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid analüüsida, võttis vastustaja sisuliselt seisukoha, et puuduvad sellised asjaolud või huvid, mis välistaksid nende alade kaalumise. Selles menetlusetapis ei saanud vastustaja teha eelotsustust, et kaebaja soovitud tuulepargi rajamine neisse kohtadesse on võimalik, küll aga seda, et see ei ole ilmselgelt välistatud ning väärib edasist analüüsimist ja võimalike mõjude ning nende negatiivsete mõjude kompenseerimiseks võetavate erinevate meetmete hindamist. Selles olukorras ei võinud vastustaja menetluse lõpetamisel ühe keskse argumendina tugineda sellele, et alale 2 tuulepargi rajamine on valla arengueesmärkidega vastuolus sel määral, et nende eesmärkide saavutamise võimalikkus ja nende ühitamine tuulepargiga ei vaja põhjalikumat kaalumist edasises menetluses. 13) Planeeringuga kavandatava projekti mõjualasse jääva elanikkonna või potentsiaalse tulevase elanikkonna huvidele võib võimaliku planeerimislahenduse kaalumisel omistada väga suure kaalu. Tõsine ja põhjendatud vastuseis võib tingida planeeringulahenduse heaks kiitmata jätmise. Samas ei saa pelgalt avaldatud vastuseis olla piisav planeeringulahenduse välistamiseks menetluse sellises etapis, kus mõjud pole veel täpsemalt hinnatud. Tuulepargi mõju ulatus sõltub tuulikute arvust, nende täpsest paiknemisest ja kõrgusest ning kasutatavast tehnoloogiast. Inimeste vastuseisule kaalu omistamisel tuleb silmas pidada vastuseisu põhjusi, nt nende inimeste vastuväidetel, kelle elukohas avalduvad tuulepargi vahetud mõjud (nt müra), peab olema suurem kaal kui abstraktsel vastumeelsusel. Ilmselgelt põhjendamatu on välistada arendusprojekt selle reaalseid ja usutavaid mõjusid hindamata pelgalt põhjusel, et arvestav osa piirkonna elanikest on juba eos selle vastu. Sõltumata sellest, kuidas vastustaja osutatud avalikule pöördumisele allkirju koguti ning kui paljudel allakirjutanutest oli tegelikult tuulepargi võimaliku asukohaga mingisugune arvestatav puutumus, on ilmne, et allkirja andnud inimestel ei saanud olla selgeid teadmisi kavandatu võimalike mõjude ja neid kompenseerida võivate meetmete kohta. Need mõjud tulnuks välja selgitada edaspidi KSH käigus. Kui mõjusid ei ole veel hinnatud, tuleb seda pidada tavapäraseks suurte arendusprojektidega kaasnevaks vastuseisuks, mis ei saa väljendada ülekaalukat avalikku huvi menetluse lõpetamiseks. Kui see vastuseis jääb kestma ka pärast mõjude uurimist, võib see olla väga kaalukas argument planeeringu vastuvõtmisest või kehtestamisest keeldumiseks. 14) Eriplaneeringu koostamise lõpetamist õigustavate asjaolude hulgas on põhjendamatult nimetatud looduskeskkonna huve. Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja seisukohtade pinnalt ei saa teha järeldust, et planeeringu elluviimine on võimatu. Välja toodud keskkonnamõjude olemasolu ning negatiivsete mõjude vältimise või vähendamise meetmed peaksid olema menetluse edaspidises etapis läbiviidava KSH esemeks. Asuda enne KSH lõpetamist seisukohale, et tuulepargi rajamise vastu räägivad keskkonnahuvid, oli ilmselgelt meelevaldne. Tuulepargi rajamise ja käitamisega seotud negatiivseid mõjusid ei saa eitada, ent seniste teadmiste kohaselt on tuulest saadava 9

§ 102alusel läheülesannet.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. Lääne-Nigula vald palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. 1) Halduskohus tõlgendas

§ 97

lg-t 1 liiga kitsalt.

§ 97

lg 1 p-des 1–3 toodud loetelu on näitlik ja planeeringumenetluse lõpetamine on lubatav ka teistel asjaoludel. Seadusandja tahe oli anda kohalikele omavalitsustele ulatuslik kaalutlusruum otsustamaks, millistel juhtudel on planeeringumenetluse jätkamine ebamõistlik. 2) Vaidlusalust eriplaneeringut koostati lähtuvalt kaebaja huvidest. Vastustajal ei olnud selle koostamiseks eraldiseisvat huvi. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamise objektiks on kavandatav ehitis ning selle liik ja maht, mitte abstraktselt kohaliku omavalitsuse huvi sellise ehitise perspektiivseks rajamiseks. Selles osas erineb kohaliku omavalitsuse eriplaneering riigi eriplaneeringust ja sarnaneb pigem detailplaneeringuga. Samas ei ole kohalikul omavalitsusel kohustust viia eriplaneeringu menetlust läbi iga hinna eest ja leida algatamisel kirjeldatud ehitise liigile (nt tuulepargile) igal juhul oma territooriumil sobiv asukoht. Menetluse läbiviimine konkreetse huvitatud isiku huvist ja tema väljendatud tahtest sõltumata on omane üldplaneeringule ja selle alaliikidele. Sellist rollijaotust arvestades on asjakohane ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-17-2766. Kuna vastustajal ei olnud vaidlusaluse eriplaneeringu menetluses iseseisevat huvi oma territooriumile ükskõik milliste parameetritega tuulepargile asukoha leidmiseks, ei olnud tal ka kohustust töötada menetluse jätkamiseks välja alternatiivseid tuulepargi parameetreid olukorras, kus kaebaja oli väljendanud huvi vaid planeeringu lähtetingimustes kirjeldatud tuulepargi rajamiseks. Vastustaja luges õiguspäraselt planeeringu koostamise eesmärgi oluliseks muutumiseks olukorda, kus planeeringu algatamist taotlenud isiku väljendatud huvidele vastavat tuuleparki oleks saanud kavandada ainult alale 2, kus selle vastu rääkisid olulised avalikud huvid. 3) Kaebaja väljendas planeeringumenetluses huvi vaid konkreetsete parameetritega tuulepargi vastu. Kaebajal oli kohustus avatud koostööks vastustaja määratud vormis. Vastustaja tegi kaebajale alates 07.10.2020 korduvalt ettepanekuid täpsustada oma huve, mille pinnalt oleks saanud kaaluda tuulepargile alternatiivseid asukohti, kuid kaebaja sisuliselt keeldus koostööst. Menetluses ei ole esitatud ühtegi väidet ega tõendit, millest võiks järeldada, et kui kaebaja oleks põhimõtteliselt olnud valmis oma nõudmisi vähendama (nt suurendama tuulepargi kaugust 330 kV alajaamast, vähendama tuulepargi pindala või vähendama tuulikute arvu või kõrgust), oleks vastustaja mõnel seeläbi eelvalikusse lisanduval alal kaalunud ainult kaebaja minimaalset huvi. Hiljemalt vaidlusaluse otsuse eelnõu saamisel pidi kaebaja aru saama, et koostöö tegemata jätmine viib menetluse lõpetamiseni. Selliseks olukorras oleks asukohavaliku eeltingimuste ja planeeringu lähteülesande muutmine, sundimaks kaebajat avaldama oma tegelikke huve või loobuma planeeringumenetlusest, näiline ja tekitanud kõigile tarbetuid kulutusi. 4) Vastustajal ei olnud võimalik vaidlusaluse eriplaneeringu algatamisest õiguspäraselt keelduda. Halduskohus eksis

§ 96tõlgendamisel.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamine ei tähenda otsust selle kohta, et soovitud ehitist on võimalik rajada. Asjaolude ja huvide põhjalik uurimine enne planeeringu algatamist ei ole võimalik, sh menetlustähtaegade tõttu. Seega võivad selguda planeeringumenetluse käigus täiendavad asjaolud, mille tõttu võib planeeringu menetluse lõpetada. Kohtu seisukoht, et vastustaja oleks võinud jätta eriplaneeringu 11

§ 95lg 2 alusel kehtestatud määrus).

Kohaliku huvi puudumist ei ole

§ 96

lg-s 2 sätestatud näitlikus loetelus eriplaneeringu algatamisest keeldumise alusena nimetatud ja regulatsiooni eesmärgist tulenevalt ei saaks seda pidada õiguspäraseks (vrd detailplaneering). Menetluse algatamisel ei saanud ette näha, et taotleja on oma seisukohtades paindumatu ja keeldub koostööst. Planeeringumenetluse algatamine ei saa kitsendada planeeringumenetluse lõpetamise võimalusi. 5) Vastustajal oli õigus arvestada planeeringu koostamise lõpetamisel kõigi teadaolevate asjaoludega, sõltumata sellest, millises menetlusetapis need selgusid või oleksid pidanud selguma (HMS § 4 lg 1). Halduskohtu seisukoht, et arvestada saab vaid asjaolusid, mis ei olnud planeeringu menetlust algatades teada, pole kooskõlas kaalutlusreeglitega ega

§ 97lg 1 p-s 1 sätestatuga.

Tuulepargi rajamise mõjud ja nendega seonduvad huvid, sh kohalike elanike vastuseis tuulikute rajamisele alale 2, täpsustusid oluliselt pärast planeeringu algatamist. Kui mingeid asjaolusid võinukski tuvastada juba varasemas menetlusetapis, ei too need vead kaasa kohustust menetlust igal juhul jätkata. 6) Halduskohtu otsuse seisukohad on vastuolulised – ühelt poolt leiab kohus, et vastustajal oli eriplaneeringu menetluse läbiviimisel juhtiv roll, kuid teisalt on andnud

§ 97lg-le 1 tõlgenduse, mis välistab suuremal osal juhtudest menetluse lõpetamise.

Kui eriplaneeringu menetluse lõpetamine või jätkamine sõltub sisuliselt ainult huvitatud isiku valmidusest menetlust rahastada, ei ole kohalikul omavalitsusel võimalik tõhusalt täita menetluse korraldaja ja suunaja rolli. Sellise tõlgenduse korral dikteerib menetluse käiku huvitatud isik. 7) Vastustaja kaalus alternatiivseid lahendusi, sh võimalust menetlust jätkata. Õiguspärane ja otstarbekas lahendus oli eriplaneeringu menetlus lõpetada. 8) Halduskohus sekkus lubamatult vastustaja kaalutlusõiguse teostamisse. Kohtuotsuses ei ole seatud kahtluse alla vaidlusaluse otsuse põhiliste kaalutluste asjakohasust. Selle asemel on kohus asunud vastustaja asemel sisuliselt hindama, kas õigem oleks olnud püüda menetlust mistahes hinnaga ühepoolselt jätkata või menetlus lõpetada. See on aga otstarbekuse küsimus. 8. Enefit Green AS palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kohus tõlgendas

§ 97lg-t 1 õigesti.

Vastustajal oli eriplaneeringu menetluse suunamiseks erinevaid võimalusi, mille ta jättis kasutamata. Eeskätt oleks saanud kaaluda asukoha eelvaliku lähtetingimuste muutmist. Asjakohane pole väide, et planeeringu võib lõpetada ka muudel kui

§ 97

lg-s 1 nimetatud põhjustel, sest vaidlustatud otsuses on viidatud konkreetselt

§ 97lg 1 p-dele 1 ja 2.

Kaebaja on selgitanud, et planeerimise eesmärk ei ole muutunud ning nii varases menetluse etapis pole võimalik väita, et seni ilmnenud asjaolud ilmselgelt välistavad planeeringu elluviimise tulevikus. 2) Eriplaneeringut ei pea koostama konkreetse isiku huvidest ja tema taotlusest lähtudes. Kohus ei eksinud

§ 95lg 1 kohaldamisel.

Kogu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus ei sarnane detailplaneeringu menetlusega, vaid esimene etapp – asukoha eelvalik – sarnaneb üldplaneeringu menetlusega (vt ka

eelnõu seletuskirja lk 55). Praeguse vaidluse asjaoludel pole oluline, kas vastustajal oli menetluse läbiviimiseks iseseisev huvi, sest planeering algatati eesmärgiga leida tuulepargile sobiv asukoht ning planeeringu koostamise korraldamine oli vastustaja ülesanne. Vastustaja roll ei saa piirduda arendaja poolt ette antud lahenduse heakskiitmise või tagasilükkamisega, vaid vastustaja peab looma kõiki asjaolusid ja huve arvestava lahenduse. Planeeringu koostamisest huvitatud isik ei ole planeeringu kui haldusakti adressaat (vt

§ 95lg 1 koos § 3 lg-ga 1). Ka siis, kui kaebajal kaob mistahes 12

§ 95

lg-test 1 ja 2 tuleneb, et minimaalselt otsitakse kohta kahele vähemalt 30 m kõrgusele elektrituulikule ning maksimaalselt kaebaja esitatud tehnilistes eeltingimustes kirjeldatud tuulikutele ning sellesse vahemikku jäävaid variante peab vastustaja kaaluma (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-16-1472, p 30). Kui vastustaja ei tea, milliseid tuulikuid oleks võimalik tema territooriumile rajada, siis tulekski jätkata eriplaneeringu menetlust, et see välja selgitada. Alusetu on väide, et tehniliste eeltingimuste muutmise korral oleks tegemist uue eriplaneeringuga. Arendaja minimaalse huvi teadasaamine ei taga, et vastuseis tuulepargile ületatakse. Alles hilisemas menetlusetapis on võimalik välja selgitada, kas vastuseis on objektiivselt põhjendatud (nt müra, varjutus vms) või on osa elanikke põhimõtteliselt tuulepargi arendamise vastu. Arendajale peab jääma võimalus vastata menetluse käigus saabunud vastuväidetele ja lükata need ümber (vt Riigikohtu otsus nr 3-17-2013, p 28). Vastustaja väited kaebaja koostöö puudumisest on alusetud. Hoopis vastustaja on otsinud ettekäändeid, et hoiduda kaebajaga kokkusaamisest ja töögrupi moodustamisest. 4) Tuulepargi parameetrite muutmine valla poolt ei ole vastuolus haldusmenetluse põhimõtetega. Vastustaja pole esitanud ühtki tõendit, kinnitamaks oma väidet, et tuulepargi tehniliste eeltingimuste muutmise korral oleks kaebaja kaotanud huvi planeeringuga jätkamise vastu. Kaebaja ei ole sellist soovi väljendanud ega keeldunud planeeringu rahastamisest. Kaebaja soovib selgust, milline tuulepark Lääne-Nigula valla territooriumile sobib. Algatatud eriplaneeringu muutmise kulud on väiksemad kui uue eriplaneeringu menetluse läbiviimise kulud. Vastustaja lõpetas eriplaneeringu menetluse sellises etapis, kus puudub lõplik info eriplaneeringu kehtestamiseks või kehtestamata jätmiseks. 5) Kohus ei hinnanud, kas oleks olnud alus keelduda vaidlusaluse eriplaneeringu algatamisest. Vastustaja mõistab kohtu seisukohti valesti. 6) Kohus selgitas õigesti, et planeeringu menetlust lõpetades saab üldjuhul arvestada vaid neid asjaolusid, mis ei olnud ega saanudki olla teada planeeringu algatamise ajal. Valla arengueesmärgid ja ala 1 kohta kehtiv detailplaneering pidid vallale teada olema juba eriplaneeringu algatamise ajal. Eriplaneeringu koostamise korraldajana pidi vastustaja neid arvestades kinnitama edasiseks menetluseks endale sobivad alad. Vastustaja jättis alad 1 ja 2 eelvaliku hulka, st sel hetkel ei olnud ilmne, et algatatava eriplaneeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik, ning olukord vajas põhjalikumat analüüsi. Eriplaneeringu menetluse lõpetamise otsustamise ajaks ei olnud selgunud uusi asjaolusid, mis välistaksid eriplaneeringu elluviimise. Sisuliselt on vastustaja teinud „kannapöörde“, toomata selleks mõistlikke põhjusi. 7) Kohus leidis õigesti, et vald ei kaalunud menetluse lõpetamise kõrval teisi meetmeid. 13

§ 95lg 1).

Seda liiki eriplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus (

§ 95

lg 6) ning menetlus koosneb esmalt ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja seejärel detailse lahenduse koostamisest (

§ 95lg 7).

Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on ehitusprojekti koostamise alus (

§ 95lg 8).

Eriplaneering kaotab kehtivuse, kui seda ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel planeeringu kehtestamisest arvates (

§ 122lg 4).

14. Menetluse esimese etapi kohta sätestab

, et pärast eriplaneeringu algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks asukoha eelvalik, mis on eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise alus (

§ 98lg 1).

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta (

§ 98lg 2).

Asukoha eelvaliku tegemise käigus koostab eriplaneeringu koostamise korraldaja KSH esimese etapi aruande (

§ 104lg 1).

15.

§ 97

lg 1 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja eriplaneeringu koostamise ja KSH lõpetada eelkõige juhul, kui: 1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus; 2) planeeringu koostamise eesmärk muutub koostamise käigus või 3) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. Vastustajaga saab nõustuda, et

§ 97lg 1 p-des 1–3 toodud loetelu on näitlik ning põhimõtteliselt võib eriplaneeringu menetluse lõpetada ka selles normis loetlemata alustel. 14

eelnõu seletuskirjast1 nähtuv normi eesmärk (vt lk-d 85 ja 154), aga ka pikaajaline kohtupraktika, mille kohaselt on kohalikul omavalitsusel planeerimisotsuste tegemisel ulatuslik kaalutlusruum. See ei tähenda, et planeeringu menetluse võiks lõpetada mistahes põhjusel – kaalutlusõigust tuleb kasutada kooskõlas

§-ga 10 ja HMS § 4 lg-ga 2.

ei sea piiranguid sellele, millises menetlusstaadiumis võib eriplaneeringu koostamise ja KSH lõpetada.

1. Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.10.2019 otsuse nr 54 kohaselt oli vaidlusaluse eriplaneeringu algatamise eesmärk leida Lääne-Nigula vallas sobivaim asukoht tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks ning koostada sobivasse asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks.
2. Lääne-Nigula Vallavolikogu lõpetas 21.01.2021 otsusega eriplaneeringu menetluse

§ 97lg 1 p-de 1 ja 2 alusel.

Vastustaja leidis, et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule omaste ja vaidlusaluse eriplaneeringu algatamisel seatud eesmärkide saavutamine ei ole võimalik: eriplaneeringu algatamisel seati eesmärgiks otsida, võrrelda ja kaaluda erinevaid asukohti, kuid kaebaja soovitud parameetritele vastava tuulepargi potentsiaalse asukohana tuleks kõne alla vaid ala 2, mistõttu puudub vallavolikogul reaalne võimalus valida tuulepargi erinevate asukohtade vahel. Tuulepargi rajamine alale 2 oleks aga vastuolus valla arengueesmärkide ja ülekaalukate kohalike huvidega, mis kaaluvad üles kaebaja huvid. Sellest järeldas vastustaja, et vaidlusaluse eriplaneeringu menetlus on muutunud eesmärgituks. 18. Eriplaneeringu menetluse lõpetamisega jäi pooleli menetluse esimene etapp – planeerija oli esitanud vastustajale asukoha eelvaliku tegemine käigus koostatud KSH esimese etapi aruande esimese versiooni (

§ 104

), kuid vastustaja ei olnud avaldanud selle kohta oma seisukohta, koostanud asukoha eelvaliku otsuse eelnõud ega esitanud KSH esimese etapi aruannet kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks (

§ 105

). Asukoha eelvaliku alternatiivid 19.

§ 6

p 1 kohaselt on asukoha eelvalik kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate võimalike asukohtade kaalumise teel. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluses lõpeb esimene etapp sellega, et kohaliku omavalitsuse volikogu teeb asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse (

§ 109lg 1).

Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu, et valitud asukoht on kõige sobivam kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks ning ehitise asukoht, püstitamise üldised tingimused, asukoha eelvaliku tegemine, asukoha eelvaliku otsus ja KSH esimese etapi aruanne vastavad õigusaktidele ning KSH esimese etapi aruande väljatöötamise kavatsuses sisalduv teave on piisav erinevate kaalutud asukohtade vahel valiku tegemiseks (

§ 109lg 2).

20.

§ 98

lg 2, mis kohustab kaaluma kavandatava ehitise alternatiivseid asukohti, hõlmab asukoha eelvaliku etappi laiemalt kui

§ 109lg-s 1 nimetatud volikogu otsus.

See säte nõuab, et ühtki potentsiaalselt sobivat asukohta ei jäeta meelevaldselt eelvalikust välja ja ka KSH esimese etapi aruandes hinnatakse põhjalikumalt mitut asukohta. Kõnealusest ega

muudest sätetest ei tulene nõuet, et asukoha eelvaliku etapi lõppedes (s.o

§ 109

lgs 1 nimetatud otsuse tegemisel) peab vallavolikogu saama valida vähemalt kahe võrdväärselt sobiva asukoha vahel. See ei oleks kõigi suure ruumilise mõjuga objektide puhul alati võimalik, arvestades mh kohaliku omavalitsuse üksuste territooriumite suurusi.

§ 98

lg-ga 2 pole seega vastuolus, kui kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu esimese etapi lõpuks kujuneb KSH 1 378 SE, leitav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/28516d8e-bdc0-4a50-bd8e-362110feefa1 15

§ 10lg 1).

1. Praeguses asjas algatas Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.10.2019 otsusega nr 54 kaebaja taotluse alusel eriplaneeringu koostamise kogu valla territooriumi kohta (1448,77 km2). Eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse järgi tuvastati kõigepealt kaardianalüüsi teel viis võimalikku ala, arvestades kavandatava objekti parameetreid ja piirangutest vabade alade paiknemist. Kui lisaks võeti arvesse, et kavandatav objekt peaks olema 330 kV alajaamale lähemal kui 15 km, jäi alles kolm potentsiaalselt sobilikku ala (alad 1, 2 ja 3). Eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse avalikul väljapanekul, kus tutvustati alasid 1, 2 ja 3, laekus hulgaliselt ettepanekuid ning oma arvamuse esitasid ka kaasatud isikud ja asutused. Seejärel toimusid 28.– 30.09.2020 avalikud arutelud. Saabunud ettepanekute põhjal on lähteseisukohti ja KSH väljatöötamise kavatsust täiendatud.
2. Planeerija esitas vastustajale 14.12.2020 KSH esimese etapi aruande esimese versiooni (kaebuse lisa 18). Selle kohaselt ilmnes aruande koostamise algfaasis, et ala 3 on tuulepargi potentsiaalse asukohana välistatud Kaitseministeeriumi vastuseisu ja looduskaitseliste piirangute tõttu. Seega viidi põhjalik KSH läbi alade 1 ja 2 suhtes. KSH esimese etapi aruande esimese versiooni kokkuvõttes on peetud looduskaitseliste väärtuste tõttu ebasobivaks ala 1 põhjaosa ja ala 2 kirde- ja edelanurga osa. Alal 2 on vaja teha detailse lahenduse koostamise etapis täiendavaid linnustiku uuringuid, kuid eeldatavalt esineb ala keskosas piirkond, mis on linnukaitse seisukohast sobilik tuulikute rajamiseks. Tuulikute sotsiaalset ja inimeste tervist mõjutavate aspektide hindamiseks teostati tuulikute müra ja varjutuse modelleerimine ja koostati nähtavusanalüüs koos visualiseeringuga, võttes arvesse halvimat võimalikku olukorda (30 maksimaalse suurusega tuulikut alade äärtes). Selgus, et tuulikuid on võimalik paigutada nii alale 1 kui ka alale 2 viisil, mis tagab müra normtaseme ja varjutuse soovitavate tasemete järgimise. Tuulikute vaadeldavus sõltub eeskätt vaatepunkti vaate avatusest, mitte kaugusest tuulikust (avatud vaadete korral võivad olla tuulikud vaadeldavad 10–15 km kauguselt). Looduskeskkonna väärtustelt on alad 1 ja 2 võrdlemisi sarnased, kuid linnustiku kaitse aspektist on eelistatud ala
3. Alade suurim erinevus on nende kuju ja paiknemine inimasustuse suhtes. Ala 2 kujust ja suurusest tulenevalt on seal suurem võimalus valida alasiseselt tuulikutele asukohti, mis asuksid elamualadest kaugemal ja kus oleks suurem võimalus optimeerida 16

§ 98

) ja seejärel detailplaneeringuga sarnanev menetlus (detailse lahenduse koostamine sobivaimasse asukohta, millega määratakse püstitatava ehitise ehitusõigus ja lahendatakse muid detailplaneeringule seatud ülesandeid –

§ 111lg 1).

Mõlemas etapis on juhtiv roll planeeringu koostamise korraldajal ehk kohalikul omavalitsusel (

§ 95lg 6).

Samas on kohaliku omavalitsuse eriplaneering tervikuna mõeldud siiski lähiaastate ehitustegevuse aluseks, mitte pikaajalise strateegilise arengu suunamiseks. Eriplaneeringu koostamine eeldab kindla arendushuvi olemasolu, sest kohaliku omavalitsuse eriplaneering kaotab kehtivuse, kui seda ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel kehtestamisest arvates (

§ 122lg 4).

Kuna kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine on n-ö konkreetse objekti põhine planeerimine, ei ole kohalikul omavalitsusel kohustust määratleda selle menetluse käigus omal algatusel tuuleenergeetika arendamise pikemaajalisi põhimõtteid valla territooriumil ega kaardistada kõiki võimalikke alasid, kuhu põhimõtteliselt oleks võimalik mingit tuuleparki püstitada – selline üldine ülesanne on kohalikul omavalitsusel üldplaneeringu koostamisel, mille käigus saab reserveerida mh tuulest elektrienergia tootmiseks sobilikud alad (

§ 74

lg 1, § 75 lg-d 1 ja 2), aga ka nt tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamisel. Huvitatud isiku taotluse alusel algatatud eriplaneeringu menetluses peab kohalik omavalitsus kokkuvõttes välja selgitama, millises asukohas, kas ja millistel tingimustel on huvitatud isiku huvi realiseeritav. 27. Kohalikul omavalitsusel kui eriplaneeringu koostamise korraldajal ja huvitatud isikul tuleb teha planeerimismenetluse käigus koostööd. Juhtiv roll sisuka ja tulemusliku koostöö korraldamisel on kohalikul omavalitsusel. See tähendab mh, et kui kohaliku omavalitsuse hinnangul ei ole huvitatud isiku esialgu väljendatud ja tuulepargi asukoha eelvaliku lähtetingimustes kajastatud huvi realiseerimine menetluse käigus ilmnenud asjaolude tõttu võimalik, tuleb tal oma seisukohta põhjendada ja püüda koostöös huvitatud isikuga välja selgitada lähtekriteeriumite muutmise võimalused. Kohaliku omavalitsuse ja huvitatud isiku õiguste ja kohustuste sisustamisel tuleb seejuures arvestada menetlusstaadiumit. Nii näiteks ei 17

§ 96lg 31).

Eespool toodud seisukohad ei pruugi kohalduda olukorras, kus menetluses osaleb mitu huvitatud isikut. 29. Praeguses asjas taotles eriplaneeringu algatamist kaebaja, kes oli huvitatud teatud tingimustele vastava tuulepargi püstitamisest Lääne-Nigula vallas. Asja materjalide kohaselt töötati kaebaja, vastustaja ja planeerija koostöös välja asukoha eelvaliku lähteseisukohad, mis olid aluseks KSH-le (vt kaebuse lisad 4–7). Kui selgus, et lähtetingimustes kajastatud ja kaebaja esialgsele huvile vastava tuulepargi rajamine oleks põhimõtteliselt võimalik vaid alale 2, soovis vastustaja, et kaebaja teeks järeleandmisi, et asukoha eelvalikusse saaks lisada uusi alasid. Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja ei soostunud olulisi järeleandmisi tegema, ei pidanud vastustaja hakkama omal algatusel otsima võimalikke täiendavaid asukohti mingitele muudele tingimustele vastavatele tuuleparkidele ja läbi viima uut KSH-d. Vastustaja ei pidanud järeldama kaebaja huvi mistahes tuulepargi rajamise vastu Lääne-Nigula vallas pelgalt sellest, et kaebaja ei loobunud eriplaneeringu koostamise rahastamisest. Asja materjalid viitavad sellele, et kaebaja tegelik huvi oli edasises planeerimismenetluses välja selgitada, kas tema soovitud n-ö maksimaalsele huvile vastava tuulepargi rajamine alale 2 oleks võimalik (vt nt kaebuse lisa 16 – kaebaja seisukoht Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.12.2020 istungil, protokolli lk 3; kaebuse lisa 17 – kaebaja selgitus Lääne-Nigula Vallavolikogu 21.01.2021 istungil, protokolli lk 7). Ei saa välistada, et hilisemas menetluses oleks kaebaja oma huvi ümber hinnanud, nt lähtuvalt eriplaneeringu asukoha otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande kooskõlastuse ja arvamuse avaldamise tulemustest (

§ 105

) või avalikust väljapanekust ja selle tulemustest (

§-d 106–108). Sellesse etappi vaidlusalune menetlus aga ei jõudnud. Seda, kas eriplaneeringu menetluse lõpetamine selles menetlusstaadiumis põhjusel, et kaebaja soovitud tuuleparki ei saa rajada alale 2, oli õiguspärane, hindab ringkonnakohus allpool. Tuulepargi rajamise võimalikkus alale 2 30. Vastustaja vaidleb vastu halduskohtu seisukohale, mille järgi on vaidlustatud haldusaktides antud põhjendamatult suur kaal ühelt poolt asjaoludele, mis pidid olema vastustajale teada juba eriplaneeringu algatamise ajal, ning teiselt poolt asjaoludele, mille kohta ei saanud vastustajal eriplaneeringu menetluse lõpetamise ajal olla piisavat teavet. 31.

§ 97

lg 1 p 1 järgi on eriplaneeringu koostamise lõpetamise aluseks planeeringu koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus. Isegi kui planeeringu koostamise ja KSH läbiviimisega kaasnevad kulud katab huvitatud isik, on eriplaneeringu menetlemine aeganõudev ning nõuab lisaks huvitatud isikule ka paljude teiste isikute ja asutuste panust. Kui tuulepargi rajamise perspektiiv puudub, ei ole sellise ressursimahuka menetluse edasine läbiviimine eesmärgipärane. Asjaolude ebaselguse või kahtluse korral tuleks aga jätkata eriplaneeringu menetlust ja koguda täiendavat teavet. 18

§ 97

lg 1 p-i 1 ei saa tõlgendada nii, et see välistab võimaluse lõpetada eriplaneeringu menetlus mh sellise asjaolu tõttu, mis oli või pidi olema kohalikule omavalitsusele teada juba planeeringu algatamise ajal. Haldusorganil peab olema võimalus parandada oma varasemaid vigu, eriti kui küsimus on vastuolus mõne juba eriplaneeringu menetluse ajal kehtinud õigustloova aktiga, mis välistab planeeringu elluviimise, samuti vastuolus kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga, sest seda ei saa eriplaneeringuga muuta (

§ 93lg 2, § 95 lg 1, § 96 lg 2 p 1, § 121 lg 3 p 3).

Samuti on võimalik, et mõni asjaolu on küll kohalikule omavalitsusele teada juba eriplaneeringu algatamise või KSH aluseks olnud lähtetingimuste väljatöötamisel (nt praegusel juhul valla arengueesmärgid), kuid sellest lähtuva huvi olulisus täpsustub alles menetluse käigus (nt planeeringumenetluse käigus tekib veendumus, et senised arengueesmärgid, mis ei toeta tuuleenergia arendamist konkreetses piirkonnas, on asjakohased ja menetluse käigus ilmnenud asjaolud ei anna alust seniseid arengueesmärke muuta). Seejuures tuleb arvestada, et eriplaneeringu algatamisel hindas vastustaja valla arengueesmärke üldiselt kogu valla territooriumi kohta, sest asukoha valiku kriteeriume ei olnud veel paika pandud. Eriplaneeringu menetluse lõpetamise ajaks oli aga juba uuritud kaebaja soovitava tuulepargi võimalikke asukohti ning KSH aruandes oli selge eelistusena välja toodud ala 2. Vaidlustatud haldusaktides hindas vastustaja tuulepargi püstitamise võimalusi konkreetsemalt alal 2. 33. Vastustaja on toonud 21.01.2021 otsuse nr 1 p-s 3.2 välja järgmised valla arengueesmärkidest lähtuvad argumendid: 1) kohaliku omavalitsuse eriplaneering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendavate planeeringute jm strateegiliste dokumentidega (

§ 10

lg 3); 2) kohalikke huve väljendavad erinevad kohaliku omavalitsuse strateegilised dokumendid, sh valla arengukava ja üldplaneering; 3) Lääne-Nigula valla arengukavas 2018–2026 on üheks strateegiliseks eesmärgiks atraktiivne elu- ja töökeskkond, mis loob eelduse elanike arvu suurenemiseks, ning valla atraktiivsus turismipiirkonnana (sh loodusturism). Alale 2 jäävat Risti piirkonda nähakse arengukavas alana, kus oleks uute elamualade planeerimisega võimalik kasvatada elanike arvu. Arengukava ei näe ette suuremahulist tuuleenergeetika arendamist; 4) Lääne-Nigula vallas kehtivad valdade ühinemise eelsed üldplaneeringud, mis ei ole enam ajakohased (sh on Risti valla üldplaneering koostatud enam kui 10 aastat tagasi). Valla kui terviku praegusi huve väljendab paremini koostatav üldplaneering, milles on eesmärgiks seatud elamuarenduse suunamine olemasolevatesse tihedamini asustatud ja oluliste loodusväärtusteta piirkonda, kus suurem osa taristust on olemas või käeulatuses. Selliste piirkondade hulka kuulub ka Risti aleviku lähiümbrus. Ka uus üldplaneering ei näe ette suuremahulist tuuleenergeetika arendamist, vaid lubatud on püstitada alla 30 m kõrgusi tuulikuid; 5) eriplaneeringuga alale 2 kavandatav suuremahuline tuulepark ei võimaldaks realiseerida Risti aleviku kui kohaliku keskuse arengupotentsiaali; 6) Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ osas olevas tuuleenergeetika teemaplaneeringus on juba määratletud elektrituulikute arendusalad, kuid alad 1, 2 ja 3 ei kuulu nende hulka; 7) kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga võib põhimõtteliselt maakonnaplaneeringut täpsustada (

§ 121

lg 3 p 3 koosmõjus § 75 lg-ga 3), kuid selleks peaksid olema mõjuvad põhjused, mida praegusel juhul ei esine; 8) vastustajal ei ole huvi arendada valla territooriumil mastaapselt tuuleenergeetikat, vaid jätkata senistes strateegilistes dokumentides seatud eesmärkide täitmist. Sedalaadi argumente ei saa pidada ilmselgelt meelevaldseks. Kaebaja toob aga õigesti välja, et vastustaja ei ole pööranud valla arengueesmärke välja tuues tähelepanu positiivsetele aspektidele, mis tuulepargi rajamisega võiksid kaasneda (nt kas ja kuidas võiks tuuleenergeetika areng toetada ettevõtluse arengut vallas, kas ja kuidas toetaks valla arengueesmärke tuulepargi talumisest saadav rahaline kompensatsioon). Õige on ka kaebaja tähelepanek, et kuigi valla arengukava ja koostatav üldplaneering ei käsitle tuuleenergeetika süsteemset arendamist, ei ole tuulepargi rajamine nende strateegiliste dokumentidega otseselt vastuolus. Hinnang valla arengueesmärkidele võib 19

§ 10lg 1).

Kokkuvõte 40. Kuna vastustaja tegi vaidlusaluse eriplaneeringu lõpetamisel olulisi vigu, on halduskohus vaidlustatud haldusaktid kokkuvõttes õigesti tühistanud. Ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi osas, mis puudutab

§ 97

lg 1 kohaldamist, asukoha eelvaliku alternatiive ning eriplaneeringu koostamise korraldaja ja huvitatud isiku rolle. II

1. Kaebaja vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 tühistada osas, milles kaebaja menetluskulud jäid tema enda kanda.
2. Halduskohus tegi otsuse vastustaja kahjuks. Seega HKMS § 108 lg-s 1 sätestatud üldreegli järgi oli vastustajal kohustus kanda kaebaja menetluskulud. Halduskohus jättis aga otsuse resolutsiooni p-s 2 menetluskulud poolte endi kanda, tuginedes HKMS § 108 lg-le 11 (otsuses ekslikult § 108 lg 10). Viidatud sätte järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul oleks kaebaja saanud käesolevat kohtuvaidlust vältida, kui oleks andnud vastustajale selgelt mõista, millistel tingimustel ta oleks nõus jätkama eriplaneeringu koostamise menetlust, kui vastustaja muudaks

§ 102alusel lähteülesannet.

Halduskohtu põhjenduste järgi tekkis praegune vaidlus sisuliselt olukorras, kus kaebaja kui planeeringust huvitatud isik käitus menetluse käigus paindumatult, andes vastustajale mõista, et soovib igal juhul rajada kavandatava tuulepargi maksimaalses võimalikus mahus. Vastustaja reageeris sellele aga põhjendamatult rangelt eriplaneeringu menetluse lõpetamisega, jättes kaalumata alternatiivse võimaluse lahendada asukoha eelvalikut alade võrra, mis ei vasta kaebaja esile toodud parameetritele. Kohus leidis, et valla väär käitumine tingis vaidlustatud haldusaktide tühistamise, kuid ebaõiglane oleks panna vallale ka kaebaja menetluskulude kandmise kohustust. 43. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et HKMS § 108 lg 11 kohaldamine oli üllatuslik. Seda sätet võib kohus kohaldada ka omal algatusel. Kaebajal on aga õigus, et praegune 21