← Eesti

2-22-101688/12

Obsah (10)§ 486§ 613§ 3141§ 428§ 429§ 432§ 466§ 173§ 168§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 09.06.2022. a, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-101688 Tsiviilasi Põlva vald, Vastse-Kuuste alevik, Pargi tn

§ 486

lg 1 p 2 alusel lõpetati ja nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 31.03.

  1. a määrusega avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja esitada oma nõue ja põhjendada seda hiljemalt 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest. 06.04.
  2. a esitas avaldaja kohtule oma nõude hagiavalduse vormis. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista perioodil 31.01.
  3. a–28.02.
  4. a esitatud kommunaalteenuste arvete alusel tekkinud võlgnevuse summas 1833 eurot.

§ 613

lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus algatas 12.04.2022. a määrusega

§ 613

lg 1 p 1 alusel hagita menetlusse ja andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. 26.05.

  1. a teatas puudutatud isik kohtule, et on tasunud avaldajale 1850 eurot ning edastas vastava maksekorralduse. 01.06.
  2. a esitas avaldaja kohtule avalduse nõudest loobumiseks seoses võlgnevuse tasumisega korteriühistule. Menetlusega seotud kulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Kohus edastas nõudest loobumise avalduse puudutatud isikule ning andis talle tähtaja selle kohta seisukoha esitamiseks, mis toimetati puudutatud isikule kätte

§ 3141lg 2 alusel.

Puudutatud isik kohtule oma seisukohta ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja esitatud loobumise avaldusega, leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 3 järgi peab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist teatama kostjale avalduse esitamisest, määrates talle vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskuludväljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. 2

(3)Puudutatud isik ei ole talle antud tähtaja jooksul kohtule oma seisukohta avaldusest loobumise kohta esitanud. Kohus järeldab sellest, et puudutatud isikul puuduvad vastuväited menetluse lõpetamisele. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja, tulenevalt

§ 432

uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

§-de 433 lg 1 ja 661 lg 2 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

§ 466

lg 1 kohaselt toimetatakse määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse, menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuivõrd antud juhul loobus avaldaja avaldusest seetõttu, et puudutatud isik nõude pärast avalduse esitamist rahuldas, jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kohus kontrollis, et avaldaja on tasunud riigilõivu summas 65 eurot. Muid menetluskulusid ei ole avaldajal kohtule teadaolevalt tekkinud. Vastavalt

§-le 150 lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Avaldusest loobumise tõttu kuulub avaldajale tagastamisele pool riigilõivust, s.o 32,50 eurot.

§-le 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega tuleb avaldajal riigilõivu tagasi saamiseks esitada kohtule vastav avaldus. Avaldaja menetluskuludest 32,50 eurot mõistab kohus vastavalt menetluskulude jaotusele avaldaja kasuks välja puudutatud isikult. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.