Obsah (4)

§ 4§ 10§ 6§ 7

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-779 Määruse kuupäev 08.04.2022 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotleja – Ja

) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD

1. Jaak Reinomägi esitas 03.04.2022 Tartu Halduskohtule avaldusena pealkirjastatud pöördumise, milles märgib, et edastab kohtule menetlemiseks enda riigi õigusabi taotluse, mille Viru Maakohus talle asjas nr 2-22-4563 tagastas. Taotleja soovib riigi õigusabi õigusnõustamiseks, selgitades, et on vanglale esitanud enda õiguste kaitseks mitmeid kaebuseid ja kahju hüvitamise nõudeid, kuid on need pöördumised tagasi võtnud pärast üksuse juhiga vestlemist. Üksuse juht andis lubaduse, et taotleja paigutatakse avavanglasse, kuid taotluse esitamise seisuga on jäänud see lubadus paljasõnaliseks. Varasemalt on taotleja tagasi võtnud enda kaebused ja kahjunõuded seoses pärastlõunasel ajal jalutamise sooviga, kuna üksuse juht andis ka selle kohta lubaduse, et taotleja saab käia jalutamas pärast lõunat. Ka seda lubadust ei ole täidetud. Taotleja on kasutanud kõiki meetmeid, kuid need on olnud ebatõhusad. Taotleja selgitab, et tema eesmärk on, et ta paigutataks avavanglasse ja talle võimaldataks jalutuskäigud vastavalt üksuse juhi antud lubadusele. Taotleja soovib, et vangla toimiks nii, nagu üksuse juht on lubanud. KOHTU SEISUKOHT
2. Taotluse sisust võib aru saada, et taotleja soovib talle riigi õigusabi korras esindaja määramist, et saavutada tema ümberpaigutamine avavanglasse ning talle vanglas pärastlõunal jalutuskäikude võimaldamine. Kuigi taotluse kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi õigusnõustamiseks, siis arvestades seda, et taotleja sõnul on ta vanglale eelnimetatud asjaoludel esitatud pöördumised tagasi võtnud, mõistab kohus taotlust selliselt, et taotleja soovib riigi õigusabi korras esindajat tema esindamiseks haldusmenetluses (ehk vanglale uute taotluste esitamiseks) ja võimalikus halduskohtumenetluses (

§ 4lg 3 p-d 5 ja 6).

Taotluse lahendamine on halduskohtu pädevuses (

§ 10lg-d 2 ja 31).

3-22-779 3. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (

§ 6lg 1).

Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

§-s 7 on sätestatud alused, mille esinemisel riigi õigusabi ei anta. 4. Kohus leiab, et riigi õigusabi määramine ei ole antud juhul põhjendatud ning taotlus tuleb

§ 7lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata.

Taotlusest nähtub selgelt taotleja tahe ja soovitud eesmärk. Taotleja märgib ka seda, et ta on varasemalt pöördunud kaebuste ja kahjunõuetega vangla poole, kuid on esitatud pöördumised tagasi võtnud. Vanglale esitatud pöördumiste tagasi võtmist põhjendab taotleja sellega, et üksuse juhid andsid talle väidetavalt lubadusi tema avavanglasse paigutamiseks ning jalutuskäikude võimaldamiseks, kuid ei täitnud neid. Seega ei ole taotleja enda avaldusi tagasi võtnud ning neid ei ole vangla poolt tagastatud põhjusel, et neid ei oleks olnud võimalik vanglal lahendada. Kohtu hinnangul on taotleja seega ka edaspidi võimeline ise esitama vanglale (ja ka hiljem kohtule) soovitud taotlusi, kaebuseid ja kahjunõudeid ning kirjeldama neis vajalikke asjaolusid ja esitama põhjendusi. Lisaks on vanglal haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitavad tagada taotleja õiguste kaitset. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et taotleja saab oma õiguste kaitsmisega ise hakkama.

1. Puudub alus arvata, et taotleja ei suuda menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda. Taotleja on varasemalt korduvalt iseseisvalt halduskohtumenetluses osalenud, sh esitanud hulgaliselt erinevaid kaebusi halduskohtule vangla vastu, sh kaebuseid seoses pärastlõunasel ajal jalutuskäikude võimaldamata jätmisega (nt asjad nr 3-21-1707, 3-21-1801, 3-21-2219, 3-21-686, 3-20-690, 3-22-201 jne). Seega on taotlejal laiaulatuslik halduskohtumenetluses osalemise kogemus. Halduskohtumenetluses selgitab menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isikul õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Seega ka halduskohtusse pöördumine ei eelda taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu, vaid taotleja võibki oma sõnadega selgitada, miks ta vangla tegevusega ei nõustu ning millist tulemust ta soovib kohtuvaidlusega saavutada.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse

§ 7lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 2