) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 koosmõju alusel. Kohtu hinnangul puudus kaebajal ilmselgelt halduskohtus kaitsev subjektiivne õigus ning kaebusega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtulik kontrolli teabenõudele ja selgitustaotlusele vastamise üle ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni. Selgitades, et teave ei puuduta vangistuse täideviimise eesmärki, on vangla kaebaja pöördumisele sisulise vastuse andnud. Kaebaja poolt taotletud andmed ei saa kuidagi tema õiguste kaitseks vajalikud olla. AKI on vaide õigesti tagastanud. 7. M.M. esitas Tartu Halduskohtu 3.07.2020 määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 30.10.2020 määrusega rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus muutis osaliselt halduskohtu põhjendusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist olukorraga, kus kaebajal puuduks ilmselgelt kaebeõigus. Samas pole pöördumisele vastamata jätmine kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Juhul, kui taotletud andmed on vajalikud kaebaja õiguste kaitseks mõnes teises haldusasjas, saab kaebaja taotleda kohtult andmete välja nõudmist konkreetses haldusasjas. Seega, tuleb kaebus Tartu Vangla tegevust puudutavas osas tagastada
lg 2 p 21 alusel ja AKI vaide tagastamise otsust puudutavas osas
Kohus palus vastata kohtunõudele 5 päeva jooksul alates kohtunõude kättesaamisest. Kaebaja sai kohtunõude kätte 19.05.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Nähtuvalt haldusasja materjalidest vastas 29.04.2022 Tartu Vangla kaebaja teabenõudele ja väljastas 26.01.2020 taotluses soovitud andmed. Seega toiming, mille sooritamist taotles kaebaja, on tehtud halduskohtumenetluse käigus. Kohtu hinnangul on kaebaja poolt soovitud toiming sooritatud täies mahus ehk kaebaja sai kätte just 2 3-20-992 need andmed, mille väljastamist soovis ta Tartu Vanglale 26.01.2020 esitatud taotluses. Sellest tulenevalt on alguses tekkinud vaidlus ammendunud halduskohtumenetluse käigus. 13.
lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lg 1 p-i 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
lg-st 2 hakkas kohtu poolt määratud tähtaeg kulgema alates 20.05.2022 ja lõppes 24.05.2022. Kohus tegi kindlaks, et 6.06.2022 seisuga ei ole kaebaja 18.05.2022 kohtunõudele vastanud. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja ei ole huvitatud
lg-s 2 sätestatud õiguse kasutamisest ja ei soovi üleminekut kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele. Sellisel juhul peab kohus põhjendatuks lõpetada käesoleva haldusasja menetlus. 15. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1 p-st 4 ja lg-st 3, lõpetab kohus haldusasja menetluse kaebust menetlusse võtmata. Seoses menetluse lõpetamisega jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Ühtlasi selgitab kohus kaebajale, et vastavalt
16.
lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p-i 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohtu hinnangul on antud juhul ilmselge, et Tartu Vangla vastas kaebaja teabenõudele just halduskohtumenetluse läbiviimise tulemusena (täitis Riigikohtu 2.12.2021 määrust). Seega, esineb vanglal menetluskulude kandmise kohustus. Kaebaja ei ole taotlenud vanglalt menetluskulude väljamõistmist. Haldusasja toimikust on näha, et kaebaja on koostanud halduskohtumenetluse käigus kõik kohtule esitatud pöördumised ise ja taotles kohtult kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Järelikult puuduvad kaebajal halduskohtumenetluses menetluskulud. Juhindudes
17. Tulenevalt
(allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.