Obsah (6)

§ 49§ 44§ 108§ 109§ 104§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-20-2136 Otsuse kuupäev 11. august 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi K kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.09.2020.a tea

) § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kirjalikus menetluses kaebuse nõuet või alust muuta kuni taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kohus ei luba kaebajal täiendada kaebust vastustaja haldustegevuse õigusvastasuse kindlakstegemise ja 1500 euro tagastamiseks kohustamise nõuetega. Kohus määras 30.06.2021.a määruses taotlusi sisaldavate avalduste esitamiseks tähtaja kuni 14.07.

1. Kaebaja esitas kaebuse muutmise taotluse hilinemisega. Kaebuse muutmine tooks kaasa otsuse tegemise aja edasilükkamise ja menetluse venimise. Lisaks on 1500 euro tagastamiseks kohustamise nõude eduväljavaated praegu vähesed, kuna vastustaja ei ole kaebaja tagastusnõuet lahendanud (vt otsuse punkte 11-16).
2. Kaebaja suurendas 28.07.2021.a avalduses ka nõutava hüvitise suurust - kui varem oli kaebaja hüvitise välja arvutanud kuni 01.02.2021, siis nüüd soovib kaebaja hüvitist ka lisandunud aja eest. Menetlusse võetud nõude suurendamist ei peeta kaebuse muutmiseks, kui nõude alus jääb samaks (

§ 49lg 3 p 2).

Tühistamis- ja hüvitamisnõue 7. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 31 lg 1 p 1-3 kohaselt võivad maksukorralduse seadusest või maksuseadusest tuleneda järgmised rahalised nõuded ja kohustused: 1) maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus); 2) maksu kinnipidaja kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus); 3) isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse (tagastusnõue). MKS § 92 lg 1 sätestatud tingimuste täidetuse korral määrab maksukohustuse suuruse maksuhaldur ning MKS § 95 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuotsuse tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks. MKS § 33 lg 5 sätestab, et tagastusnõudest tuleb maksuhaldurit teavitada maksudeklaratsioonis või muus kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud dokumendis. Samas vormis tuleb MKS § 106 lg 1 alusel esitada tagastusnõude täitmise, s.t tagastamisele kuuluva summa maksukohustuslase pangakontole kandmise avaldus. Kohtu hinnangul tuleneb viidatud sätetest, et kui tasumisele kuuluva maksusumma saab maksuhaldur määrata omal algatusel, siis enammakstud maksusumma puhul tuleb maksukohustuslasel esmalt tagastusnõue maksuhaldurile esitada. 8.

§ 44

lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Õigusteoorias ja kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kaebeõiguse puudumise korral on kohtul õigus otsustada, kas jätta kaebus rahuldamata või sisuliselt lahendamata (tagastada või jätta läbi vaatamata). Kohus jätab kaebuse teatise tühistamise nõudes rahuldamata, kuna teatis ei mõjuta mingil moel kaebaja õigusi või kohustusi. Tegemist ei ole maksuotsusega MKS § 95 lg 1 tähenduses, kuna teatisega ei ole määratud tasumisele kuuluvat maksusummat. Kaebaja esitas tuludeklaratsiooni, mille järgi kuulus tulumaks tagastamisele 364,01 euro ulatuses. Teatisega tehtud muudatuste tulemusena kuulus tagastamisele täpselt sama summa. 4

1. Õige ei ole kaebaja arusaam, et teatisega tehtud muudatused piiravad kaebaja õigust esitada tagastusnõue. Teatis ei ole kaebaja, vaid vastustaja tahteavaldus. Vastustaja selgituste põhjal oli deklaratsiooni parandamise eesmärgiks viia deklaratsioon kooskõlla tegeliku faktilise olukorraga ehk sellega, et kaebaja nimel on deklareeritud tulumaksuga maksustatavat tulu ning sellelt on kinni peetud ja tasutud tulumaks. Vastustajale oli algusest peale teada, et kaebaja ei nõustu maksu kinnipidaja ja vastustaja seisukohtadega. Samuti ei ole õige kaebaja arvamus, et vastustajal tuleks vaidlusalune tulumaks tagastada lähtudes sellest, et kaebaja oma tuludeklaratsioonis seda nii-öelda omaks ei tunnista. Enammakse tagastamine on võimalik ainult juhul, kui kaebaja esitab tagastusnõude. Kaebaja ei saa muuta olematuks fakti, et vaidlusaluselt väljamakselt on tulumaks maksu kinnipidaja poolt deklareeritud ja kaebaja eest tasutud. Kui kaebaja eesmärgiks on saavutada vaidlusaluse tulumaksu tagastamine, siis seda ei ole võimalik saavutada eeltoodud fakti aktsepteerimata ja tagastusnõuet esitamata.
2. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks eelduseks kahju tekkimine kaebajal. Kaebaja väitel on talle kahju põhjustanud see, et ta ei ole saanud vaidlusalust maksusummat ehk 1500 eurot kasutada. Kohus jätab kahju hüvitamise nõude rahuldamata, kuna kaebajale sel alusel kahju tekkimine on välistatud. Kui selle üle, kas kaebaja on esitanud vastustajale tagastusnõude, on võimalik arutleda (vt otsuse punkti 12-15), siis tagastusnõude täitmise ehk raha kaebaja kontole kandmise taotlust kaebaja kindlasti esitanud ei ole. Kaebajal ei olnud vaidlusalust summat võimalik kasutada olenemata vastustaja tegevusest. Kui kaebajal ei ole kahju tekkinud, siis ei saa kahju hüvitamise nõuet rahuldada ja muude kahju hüvitamise eelduste kontrollimine ei ole vajalik. Kohus selgitab, et vastustajal on kohustus maksta kaebajale intressi, kui vastustaja ei ole täitnud tagastusnõuet seadusega sätestatud tähtaja jooksul. Intressi arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise päevani (MKS § 116 lg 2). Intressi maksmine sõltub seega tagastusnõude täitmise taotluse esitamisest. Kohustamisnõue
3. Kaebaja palus kohustada vastustajat uue maksuotsuse tegemiseks vastavalt kaebaja esitatud tuludeklaratsioonile. Kohus selgitas eespool, et kaebaja esitatud tuludeklaratsioonist lähtudes ei saaks vastustaja teha teistsugust otsust. Kaebaja ei deklareerinud algses tuludeklaratsioonis tulumaksu enammakset. Kaebaja on aasta jooksul kinni peetud tulumaksuna märkinud 405,11 eurot, mitte 405,11 + 1500 = 1905,11 eurot. Kaebaja algse deklaratsiooni „taastamine“ ei suurenda kaebajale tagastamisele kuuluva tulumaksu summat. Samas nähtub kohtuasja dokumentidest, et kaebaja ei esitanud vastustajale üksi tuludeklaratsiooni, vaid esitas koos sellega ka avalduse, mille järgi vaidlusalune 7500 eurot ei ole kaebaja hinnangul tulumaksuga maksustatav tulu ja sellelt on ebaõigesti kinni peetud tulumaks (dtl 69-70). Samasisulisi avaldusi esitas kaebaja ka varem, märtsis - aprillis 2019 (dtl 40-41, 45). Kohtu hinnangul saab kaebust tõlgendada nii, et kaebaja kohustamisnõue hõlmab ka koos tuludeklaratsiooniga esitatud avaldust. 5
4. Kohus küsis 01.04.2021.a määruses pooltelt, kas nende hinnangul on kaebaja tagastusnõude esitanud. Kaebaja 12.04.2021.a avalduses on öeldud, et ta ei ole esitanud eraldiseisvat taotlust 1500 euro tagastamiseks, nõue ei ole aegunud ja kaebajal on tagastusnõude tegemiseks aega. Kaebaja sõnul on ta kirjalikult esitanud oma seisukoha maksu kinnipidamise ekslikkuse kohta ja sellistes seisukohtades sisaldub olemuslikult taotlus maksu tagastamiseks. Vastustaja leidis, et kaebaja tagastusnõuet esitanud ei ole.
5. Nagu eespool öeldud, tuleb MKS § 33 lg 5 alusel teavitada maksuhaldurit tagastusnõudest maksudeklaratsioonis või muus kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud dokumendis ning samas vormis tuleb MKS § 106 lg 1 alusel esitada tagastusnõude täitmise taotlus. Riigikohus on selgitanud, et eristada tuleb tagastusnõude tuvastamise ja täitmise nõudeid. Tagastusnõude tuvastamisel kontrollib maksuhaldur enammakse olemasolu ja õigsust. Kui kontrolli tulemusena selgub, et maksukohustuslasel ei ole enammakset tekkinud, tuleb maksuhalduril teha selle kohta motiveeritud maksuotsus. Kui tagastusnõuet välistavaid asjaolusid ei tuvastata, tuleb maksuhalduril tagastusnõue aktsepteerida. Aktsepteerimisega tunnistab maksuhaldur tagastusnõude olemasolu. Tagastusnõude tuvastamise menetlus lõpeb enammakse kandmisega maksukohustuslase ettemaksukontole. Kui maksukohustuslane soovib, et tagastusnõue täidetakse muul viisil kui maksukohustuslase ettemaksukontole kandmisega, saab ta maksuhaldurile esitada tagastusnõude täitmise taotluse (Riigikohtu lahend 3-3-1-35-16 p 15).
6. Kaebaja avaldustest vastustajale tuleneb, et kaebaja hinnangul on maksu kinnipidaja alusetult kinni pidanud ja tema eest tasunud tulumaksu 1500 eurot. Kohtu hinnangul saab seda mõista maksuhaldurit teavitamisena tagastusnõudest MKS § 33 lg 5 tähenduses. Vastustajale pidi olema arusaadav, et kaebaja tahe on suunatud selle summa aktsepteerimisele enammaksena. Eeltoodu tähendab, et vastustajal tekkis kohustus lahendada haldusaktiga küsimus, kas kaebaja on teinud tulumaksu enammakse ehk kas vaidlusalune 7500 eurot oli tulumaksuga maksustamisele kuuluv tulu. Vastustaja ei ole seda teinud. Tulumaksuseaduse § 46 lg 3 ja 6 tuleneb, et enammakstud tulumaksu tagastamise küsimus tuleb lahendada maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta
7. oktoobriks, praegusel juhul tähtajaga 01.10.
8. Möödas on ka maksukorralduse seadusest tulenevad tagastusnõude lahendamise tähtajad (MKS § 33 lg 11, § 106 lg 2). Kui kaebaja taotlus on tähtaegselt lahendamata, siis tuleb kohustamisnõue rahuldada.
9. Kui vastustajale ei olnud üheselt arusaadav, kas kaebaja soovib tagastusnõude esitada, siis oleks tal tulnud anda kaebajale võimalus oma tahteavaldust täpsustada. MKS § 14 lõikest 1 tuleneb vastustajale kohustus anda maksukohustuslasele teavet ja selgitusi tema maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta. On tõsi, et praeguses kohtuasjas esitatud kaebaja avaldustest nähtub kaebaja veendumus, et kui tema tuludeklaratsioon ei sisalda vaidlusalust tulu ega sellelt kinni peetud tulumaksu, siis peab vastustaja igal juhul enammakse tagastama. Seetõttu võis kaebaja tahe olla saavutada oma eesmärk just tema soovitud viisil ning kaebaja võis tahtlikult hoiduda tagastusnõude selgesõnalisest esitamisest. Selle kahtluse oleks vastustaja saanud kõrvaldada, selgitades kaebajale, et kui ta soovib saavutada vaidlusaluse tulumaksu tagastamist, siis tuleb tal esitada selgesõnaline tagastusnõue. Vastustaja märgib, et kaebaja oleks saanud tuludeklaratsioonist kustutada üksnes vaidlusaluse 6 tulu ja alles jätta kinni peetud tulumaksu, kuid kohus kahtleb, kas see on tehniliselt võimalik. Kohtule esitatud kaebaja tuludeklaratsioonil (dtl 72-78) puudub alajaotus, kuhu isik saaks märkida kinni peetud tulumaksu (tulust sõltumatult). Kohtu hinnangul on usutav, et ainsaks võimaluseks esitada tagastusnõue praeguse kohtuasja asjaoludel on eraldi avalduse esitamine. Vajadust selgitada kaebajale tagastusnõude esitamise või täpsustamise avaldus ei välista see, et vastustaja hinnangul ei ole kaebaja enammakset teinud. Vastustajal tuleb selgitada isikule tema õigusi ja võimalusi ka siis, kui tema arvates on vastava taotluse esitamine perspektiivitu.
10. Kohus ei võta praeguse kohtuasja raames seisukohta, kas vaidlusalune 7500 eurot oli tulumaksuga maksustatav tulu või mitte. See ei ole menetlusse võetud nõuete lahendamiseks vajalik. Kohus ei saa anda eelhinnangut haldusaktile, mida vastustaja veel andnud ei ole. Kui vastustaja lahendab kaebaja tagastusnõude ja kaebaja ei nõustu vastustaja otsusega, siis on kaebajal õigus esitada tühistamiskaebus halduskohtule. Menetluskulud. Selgitused 17.

§ 108

lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja esitas kohtule kolm nõuet, need kõik ei ole rahaliselt hinnatavad. Kuna kohus rahuldas kaebuse ühes nõudes, siis jätab kohus menetluskulud 2/3 ulatuses kaebaja kanda ja 1/3 ulatuses vastustaja kanda. 18. Ainsaks kohtule teada olevaks menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 17,65 eurot, sellest 1/3 ehk 5,88 eurot mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja. Pooled ei ole menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud ning muude võimalike menetluskulude väljamõistmine ei ole

§ 109lg 1 alusel võimalik.

19. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 45 eurot, kuid

§ 104

lg 1 alusel tuli tal tasuda 17,65 eurot (suurim riigilõiv tulenes kahju hüvitamise nõudest 588,48 eurot). Enam tasutud riigilõiv 27,35 eurot kuulub

§ 104lg 5 p 1 alusel tagastamisele.

Kaebajal tuleb teatada kohtule, kellele ja millisele kontole ta riigilõivu tagastamist soovib. 20.

§ 175

lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 7