) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kompromissi kinnitamine 08.03.2022 esitas OÜ Aktiva Finants kohtule hagiavalduse P. G.’i vastu, milles palub mõista kostjalt P. G. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 134.26 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 27.05 eurot; mõista kostjalt P. G. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivised alates 08.03.2022 kuni põhinõude summas 134.26 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; mõista kostjalt P. G. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 100 eurot ja hageja õigusabikulud 240 eurot; mõista kostjalt P. G. väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Harju Maakohtu 22.03.2022 kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Pooled on 21.04.2022 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas kirjalikus menetluses lõpetada. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled on loobunud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses 3 2-22-101636 nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale riigilõivu ½ määras summas 50 eurot ning menetluskulude kattes 180 eurot. Riigilõivu tagastamine
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja palub vastavalt
lg 2 punktile 1 tagastada hagejale ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EExxx. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud 18.01.2022 riigilõivu summas 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel tasunud 08.03.2022 riigilõivu summas 35 eurot, ehk kokku summas 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust, s.o 100 eurost pool, s.o 50 eurot. Riigilõiv tuleb kanda vastavalt hageja soovile Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EExxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.