Obsah (7)

§ 101§ 100§ 96§ 97§ 99§ 102§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-6621 Tsiv

§ 101lg-tele 3 ja 4 kuni M.

O. täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx.a.

1. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 4˗5 väljamõistetud elatis tuleb kanda O. O.i arveldusarvele, igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu
2. kuupäevaks selgitusega „elatis lapsele M.“.
3. Menetluskulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja O. O.i esitatud väited ja nõue
4. Hageja on kostja isa. Viru Maakohtu 28.02.2011.a otsusega tsiviilasjas nr 2-10-59017 mõisteti hagejalt välja T. O. kasuks kostja ülalpidamiseks igakuine elatis summas, mis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Kuni 28.08.2020.a elas kostja oma ema juures, kuid alates 29.08.2020.a elab kostja alaliselt hageja juures. Käesoleval ajal on kostja täielikult hageja ülalpidamisel, mistõttu pole Viru Maakohtu kohtuotsusega väljamõistetud elatise tasumine kostja seaduslikule esindajale (lapse emale) põhjendatud. Hageja palub vähendada Viru Maakohtu 28.02.2011.a otsusega tsiviilasjas nr 2-10-59017 kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatist alates 27.04.2021 0 euroni kuus. Hageja M. O. esitatud väited ja nõue
5. Kostja on hageja ema, lapsevanemad elavad lahus. Hageja elab alates 29.08.2020 koos isaga. Kostja hageja ülalpidamises ei osale. Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 292 eurot kuus. 18.02.2022 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates hagi esitamisest (27.04.2021) kuni 31.12.2021 summas 292 eurot kuus ja alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni (11.03.2026.a), elatise baassummas 200 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta
6. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
7. aprillil. Kostja seisukohad O. O.i nõudele
8. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele vastu. Hageja ja T. O. abielust sündis kaks last – M. O. ja M. O.. Viru Maakohtu 28.02.2011 tagaseljaotsustega tsiviilasjades 2-10-59017 ja 2-10-66346 mõisteti O. O.ilt välja elatis mõlema lapse ülalpidamiseks. Alates 29.08.2020 elab 2 M. O. isa juures. Hageja eespool viidatud kohtuotsuseid täitnud ei ole ja käesoleval ajal on kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses täiteasi nr 042/2012/513 M. O.i elatise nõude täitmiseks. Hagi ei ole võimalik rahuldada, kuna jõustunud kohtulahendit ei ole võimalik muuta ega tühistada. Osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega TMS § 221 lg 1 alusel, so sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega lapse ema vastu ning taotleda hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja seisukohad M. O. nõudele
9. Kostja hagi õigeks ei võta. O. O.il on täitmata ülalpidamiskohustus enda teise lapse, M. O.i suhtes, kes elab kostja juures ja on viimase täielikul ülalpidamisel. Kostja ei ole laste seadusliku esindajana nõudnud ega nõua O. O.ilt elatist M. O. ülalpidamiseks. Hagi rahuldamisel tekiks olukord, kus O. O. saaks T. O.ilt elatist tütre ülalpidamiseks, aga samas ei täida enda kohustust poja ülalpidamiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused O. O.i nõue
10. Kohus tuvastab, et Viru Maakohtu 28.02.2011 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-10-59017 on O. O.ilt välja mõistetud elatis tütar M. O. ülalpidamiseks alates 24.11.2010 summas 139,01 eurot kuni M. O. täisealiseks saamiseni, s.o. 11.03.2026.a, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (s.o seisuga 31.12.2021.a 292 eurot). Ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid kohtulahendis tuvastatud ei ole.
11. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
12. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (3-2-1-124-15, p 11).
13. Tulenevalt

§ 100

lg 2 täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Pooled ei vaidle, et alates 29.08.2020 elab kostja isa juures ja hageja täidab tütre ülalpidamiskohustust vahetult. Seega on Viru Maakohtu 28.02.2011 tagaseljaotsuse tegemise aluseks olevad faktilised asjaolud käesolevaks ajaks muutunud.

1. Kostja väited, et hagi rahuldamine pole võimalik, kuna jõustunud kohtulahendit pole võimalik muuta ega tühistada ja hageja pole vabatahtlikult täitnud kohustust oma laste ülalpidamiseks ning hageja suhtes on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 042/2012/513 M. O.i elatise nõude täitmiseks, ei põhine seadusel. Kostja vahetu ülalpidamine ei mõjuta hageja kohustust poeg M. O.i ülalpidamiskohustuse täitmiseks. 3
2. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et O. O.i hagi tuleb rahuldada. Kohus muudab 28.02.2011 kohtulahendiga määratud elatise suurust selliselt, et vähendab Viru Maakohtu 28.02.2011.a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-10-59017 O. O.ilt T. O. kasuks M. O. ülalpidamiseks väljamõistetud elatise summa suurust alates hagi esitamisest 0 euroni kuus. M. O. nõue
3. Alates 01.01.2022 kehtiva

redaktsiooni § 210 lg 2 esimese lause kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 96

I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Nähtuvalt hagile lisatud sünnitõendist (dtl 10) on kostja hageja ema, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. 12.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlus puudub, lapsevanemad koos ei ela ning alates 29.08.2020 elab hageja koos isaga. 13. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. 14.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagi kohaselt on hageja igakuised vajadused järgmised (dtl 5 - 6): eluasemekulud toit riided ja jalatsid sidekulud tervishoiukulud hügieenitarvete kulud kulud koolikohustuse täitmiseks vaba aja veetmise kulud majapidamistarvete ja kodukeemia kulud kodutehnikakulud huvitegevuse kulud kokku 120 240 50 14 30 10 40 10 10 10 50 584 15. Kostja ei ole hagiavalduses välja toodud hageja igakuiste kulude suurust vaidlustanud. Poolte vahel pole vaidlust ka selle üle, et kostja ei kanna hageja ülalpidamisega seotud kulutusi vahetult. 4 16.

§ 102

lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt

§ 102

lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 17. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võiksid olla mõjuvaks põhjuseks põhjendamaks elatise väljamõistmata jätmist või välja mõistmiseks alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Asjaolu, et käesoleval ajal elab hageja oma isa juures ja hageja isa ei täida kohtuotsust poeg M. O.i ülalpidamiseks, kes elab kostjaga, ei võta kostjalt kohustust oma ülalpidamiskohustuse täitmiseks hageja suhtes. 18.

§ 105lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.

Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on selgitanud, et vanematel on alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, mis võimaldab maksta lapsele elatist miinimummääras (3-21118-12, p 13), vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike (3-2-1-17-16, p 11). 19.

§ 100lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi eest alates hagi esitamisest, s.o 27.04.2021 kuni 31.12.2021.a kehtinud miinimummääras 292 eurot kuus, so kogusummas 2 374,93 eurot (4x9,73+8x292). Alates 01.01.2022 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 213,44 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

Kohus määrab kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hageja taotlusele kindlaks selliselt, et igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu

1. päevaks hageja isa arvele.
2. Kohus jätab kohus menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5