1-19-81/85

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-19-81 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus Aksel Reio tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aksel Reio (isikukood 35306142210) ja tema kaitsja advokaat Gerda-Johanna Pello määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. aprilli
6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Pallo & Partnerid advokaat Gerda-Johanna Pello poolt Aksel Reiole määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 98,40 eurot, sealhulgas käibemaks 16,40 eurot.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Aksel Reio kanda.
9. Aksel Reiol tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Viru Maakohus karistas Aksel Reiot 03.05.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-81 KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi 7 aasta pikkuse vangistusega, mille hulka arvestas eelvangistusaja 7 kuud 20 päeva, saades ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 4 kuud 20 päeva 1 vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 03.05.
12. Kohtuotsus jõustus 16.12.
14. Viru Vangla esitas 09.03.2022 Viru Maakohtule materjalid Aksel Reio enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 2.
15. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Aksel Reio tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
16. Viru Maakohtu 29.04.
17. a määrusega jäeti Aksel Reio vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
18. Maakohus tuvastas kõigepealt, et formaalsed eeldused Aksel Reio ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla on täidetud. Lisaks on tal toetavad lähedased. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristusi pole, ta osaleb käesoleval ajal sotsiaalprogrammis ning on läbinud vestlused, mis käsitlesid alkoholi tarvitamist. Lisaks on kinnipeetav õppinud riigikeelt, kuid katkestas õpingud kehva tervise tõttu. Maakohus tunnustas kinnipeetavat hea käitumise ja erinevates taasühiskonnastavates tegevustes osalemise eest, kuid märkis, et see ei tähenda, et kinnipeetav tuleb koheselt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 3.
19. Kinnipeetaval on üks kehtiv karistus, mille eest kannab vangistust. Ta pani toime tapmise katse, ta proovis kannatanut korduvalt püstoliga tulistada, kuid kannatanul õnnestus kõrvale põigelda. Kohtuotsusest nähtub, et tegemist oli ette planeeritud kuriteoga ning peale eeltoodu lõi Aksel Reio korduvalt kannatanut, tekitades talle kehavigastusi. Aksel Reio oma süüd ei tunnistanud ja püüdis vastutust pigem kannatanu õlule veeretada. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetav ei tunnista endiselt oma tegu. Maakohtu istungil avaldas süüdimõistetu aga kahetsust. 3.
20. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, ta on vanaduspensionär. 07.03.2022 seisuga on tasumata rahalisi nõudeid 11 730,24 eurot ja tema vabanemisfondis on 109,13 eurot. Kuigi maakohtu istungil näitas kinnipeetav üles valmisolekut võlgnevuste tasumiseks, suhtub maakohus sellesse kriitiliselt. Ainuüksi vanaduspensionist ja õetütre toetusest ei pruugi vastavateks kulutusteks jätkuda. Ta ei ole asunud tööle, kuigi meditsiiniosakonna hinnangul saaks ta 1-2 tundi päevas töötada. 3.
21. Maakohus kahtles, et kinnipeetav on muutunud õiguskuulekaks ega kujuta endast õiguskorrale ohtu, sest ta pole vangistuse jooksul seni oma kuritegu tunnistanud ning ei leia, et oleks valesti käitunud. Kohtuistungil ühtäkki avaldatud kahetsus ilmestab maakohtu hinnangul asjaolu, et kinnipeetav on huvitatud vaid enda ennetähtaegsest vabastamisest, mitte oma sisemisest arengust. Varasemalt ei aidanud elukoha ja lähedaste toetus kuritegu ära hoida. 3.
22. Lisaks eelnevale selgitas maakohus, et tervisest tulenevatel argumentidel ei ole Aksel Reio vabastamine põhjendatud, kuna ka vanglas on arstiabi tagatud. Määruskaebus
23. Viru Maakohtu 29.04.
24. a määruse peale esitas määruskaebuse Aksel Reio, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja arvestada tema kaebust. 2 4.
25. Ta viibib vahi all alates 12.09.2018, on karistatud KarS § 113 lg 1 järgi ning kandnud ära poole mõistetud karistusajast. Tal on halvenenud suhkruhaigus ja lihaste kärbumine, kuna vanglas ravi puudub. Ta ei ole kordagi pääsenud arst-endokrinoloogi vastuvõtule ning käesoleva aasta veebruaris ei saanud ta kolm päeva insuliini, mis on eluks vajalik. 06.
26. viidi ta koomale lähedases seisundis haiglasse, kus tema elu päästeti. Selles osas on alustatud kriminaalmenetlust vangla suhtes. Aksel Reio sõnul on ta vana ja haige inimene, 80% töövõimetu, ning enamiku ajast on lamavas asendis. 4.
27. Aksel Reio sõnul ta kahetseb tehtut ja tal on sügavalt kahju, et see juhtus. Kuni pensionini töötas ausalt, ei olnud probleeme seadusega. Ka vanglas ei ole olnud rikkumisi, on läbinud kõik programmid, mille viisid läbi psühholoog ja sotsioloog. Riskid on väikesed. Tal on olemas elukoht ja lähedased. Palub, et kohus näitaks tema suhtes üles usaldust ja vabastaks ta elektroonilise järelevalve alla.
28. Viru Maakohtu 29.04.
29. a määruse peale esitas määruskaebuse ka Aksel Reio kaitsja advokaat Gerda-Johanna Pello, kes palub tühistada eelnimetatud määrus. 5.
30. Kaitsja on seisukohal, et määrusest ei selgu, miks ei ole materiaalsed eeldused täidetud ning kohus on vabastamata jätmise rajanud toimepandud kuriteole, täpsemalt selle mitte tunnistamisele, mida aga seadus ei nõua. Lisaks puudub määruses edasikaebekord, millise rikkumise peab ringkonnakohus likvideerima. Isik on vangistuses esimest korda, ta on ära kandud peaaegu poole karistusest, tal puuduvad vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Isikul on olemas elukoht, lähedased ja sissetulek pensioni näol. Maakohus ei ole neid asjaolusid lugenud piisavaks. Ka on ta vanaduspensionär ning etteheited töötamise osas on lubamatud, tal on lähedased, kes teda samuti toetavad. Ka on tema tervislik seisund selline, mis ei võimalda töötada. Aksel Reio on aru saanud, kuidas tuleb elada ja on selleks igati motiveeritud. Ainuüksi varasem elukäik ei kaalu üles positiivseid asjaolusid. 5.
31. Maakohus on jätnud arvestamata riskihindamise ja seal toodud madalad protsendid. Vabastamise eelduseks ei ole kuriteo tunnistamine. Vangla iseloomustusest tulenevad riskihinnangu protsendid näitavad samuti, et isiku suhtes ei ole alust arvata, et ta paneks tulevikus toime uusi kuritegusid. Aksel Reio allutamine elektroonilisele valvele peaks tagama ohtlikkuse äravõtmise just konkreetsele isikule, nagu maakohus on oma määruses välja toonud. Isik ei ole, vangla hinnangul, ohtlik teistele, kui ainult sellele konkreetsele isikule, kelle suhtes ta pani kuriteo toime ja mis pärast kolme ja poolt aastat ei ole eluliselt usutav. Elektrooniline valve on vahend, mis hoiab isiku liikumise kindlates piirides, samuti tagab kontrolli kriminaalhooldaja. Seega on isiku eripreventiivseks mõjutamiseks parim meede tema ennetähtaegne vabastamine koos elektroonilise valvega. Siis saab ta hakata tegelema ka enese tervisega, mida ta praegu vanglas ei saa.
32. Tartu Ringkonnakohtu 19.05.
33. a määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 27.05.
34. 6.
35. Aksel Reio esitas 27.05.2022 Tartu Ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles leiab, et süüdistus, et tema peaks töötama pärast pensioniea saabumist ja kahe raske haiguse olemasolu korral, ei ole põhjendatud. Ta ei ole tööst keeldunud, kuid vanglas on töökohtade puudus ja isegi noorematele ei jätku. Lisaks ei ole maakohus arvestanud tema sügava kahetsusega ning palub teda usaldada. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
36. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Aksel Reio vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
37. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
38. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Käesolevalt see nii aga ei ole.
39. Esmalt märgib ringkonnakohus vastuseks kaitsjale, et maakohtu määruses on edasikaebekord nõuetekohaselt kirjas. See paikneb resolutsiooni viimases lõigus vahetult enne pealkirja „Asjaolud“. Seega puudub ringkonnakohtul vajadus sellel pikemalt peatuda.
40. Kuigi Aksel Reio puhul on mitmeid positiivseid asjaolusid (distsiplinaarkaristuste puudumine, kindel elukoht, toetavad lähedased, taasühiskonnastavates tegevustes osalemine), leiab ka ringkonnakohus, et praegu on tema vabastamine tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt ennatlik. Seda ennekõike tema suhtumise pärast toimepandud kuriteosse, mis näitab, et senine ärakantud karistusaeg ei ole täitnud veel oma eesmärke. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et see, kas vangla või prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad, ei ole kohtu jaoks määrav ning kohus sellele oma otsustust ei rajane.
41. Kohtuotsuse järgi üritas Aksel Reio kannatanut korduvalt tappa, tulistades teda püstolist, kuid ei tabanud, mille järel kasutas tema suhtes vägivalda, tekitades talle mitmeid kehavigastusi. Tegu jäi lõpule viimata, sest kannatanu osutas vastupanu ja tal õnnestus korterist välja joosta. Süüdimõistetu käitumine oli ettekavatsetud, tal oli kaasas kiri selle kohta, kuidas kõik juhtus ja tema ei ole süüdi, enne kui sündmus aset leidis. Vangla iseloomustuse andmetel ei tunnista ta senini kuriteo toimepanemist.
42. Ringkonnakohus nõustub sellega, et seadus ei kohusta süüdistatavat ega ka süüdimõistetut tunnistama kuriteo toimepanemist. Küll aga jääb sellisel juhul arusaamatuks, mida Aksel Reio kahetseb, kui ta ei tunnista kuriteo toimepanemist. Selline käitumine viitab tõepoolest sellele, et Aksel Reio avaldab kahetsust vaid vabanemise eesmärgil ning karistuse mõju on olnud talle vähene. Ta ei ole ka pärast nelja aastat vangistust võimeline võtma vastutust kuriteo toimepanemise eest. Alles pool aastat tagasi esitas ta Riigikohtule riigi õigusabi taotluse kaitsja määramiseks, et esitada teistmisavaldus, kuna ta ei ole temale süüksarvatud kuritegu toime pannud. Kui süüdimõistetu ei saa aru, et tema käitumine (tapmiskatse) oli väär, siis ei ole ka temast tulenev oht märkimisväärselt vähenenud ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vanglas ja teha tööd selle nimel, et leppida toimepanduga. Siis oleks alust eeldada, et temalt ei ole suure tõenäosusega uusi kuritegusid oodata. Praegu ei ole alust Aksel Reio sõnu uskuda.
43. Viited sellele, et maakohus ei ole arvestanud madalaid riskiprotsente, on asjakohatud, kuivõrd kohtupraktika kohaselt ei või neile ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda. Nii on Riigikohus 07.03.
44. a määruse kriminaalasjas nr 1-09-14104 p-s 26 ja 27 ka märkinud.
45. Aksel Reio ennetähtaegset vabastamist ei tingi ka tema tervise probleemid, kuivõrd vanglas on esmavajalik ravi tagatud ja vajadusel tuleb vangistusseaduse § 53 lg 2 kohaselt kinnipeetav, 4 kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunata ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kui Aksel Reio ei ole rahul vangla tegevusega seoses tema ravimisega, siis tuleb tal esitada sellekohane kaebus vangla juhtkonnale ja seejärel on võimalik pöörduda halduskohtusse. Ringkonnakonnakohus nõustub kaitsjaga, et kuna Aksel Reio on vanaduspensionär, ei oma etteheited mittetöötamise kohta ennetähtaegse vabastamise otsustamisel mingit kaalu, see ei suurenda ka kuriteo toimepanemise riski.
46. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Aksel Reio suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Seda kinnitab eelkõige tema suhtumine toimepandud kuriteosse, silmakirjalik kahetsus teo eest, mida ta väidetavalt ei ole teinud. Kantud karistus ja läbitud sotsiaalprogrammid ei ole suutnud Aksel Reio suhtumist muuta, mistõttu ei ole alust eeldada, et seda suudaks kriminaalhooldus. Ka elektrooniline valve ei ole kindel meede, mis hoiaks ära uued kuriteod. Kuna Aksel Reio näeb süüd kannatanul, on tal võimalik teda rünnata mitmel viisil ka elukohast lahkumata, kasvõi ähvardades või ahistavalt jälitades.
47. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
48. aprilli
49. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
50. Kaitsja advokaat Gerda-Johanna Pello esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks 15 minutit, nõupidamiseks kliendiga 15 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 60 minutit, mille eest küsib tasu 98,40 eurot, sh käibemaks 16,40 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja see tuleb kaitsjale välja mõista. 18.
51. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 98,40 eurot hüvitada süüdimõistetul. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 5 Tiit Lõhmus