KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- juuni 2022 1-21-1761 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kert Evertsoni (isikukood 39202226012) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu
- aprilli
- a määrus Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Elle Karm Kert Evertson Kaitsja advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON
- Tühistada Viru Maakohtu
- aprilli
- a määrus osas, millega Kert Evertson vabastati tingimisi enne tähtaega Viru Maakohtu
- märtsi 2021 otsusega mõistetud karistuse kandmisest.
- Jätta Kert Evertson talle Viru Maakohtu
- märtsi
- a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
- Määrata Advokaadibüroole Küünemäe&Partnerid Kert Evertsonile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 36 eurot (sh käibemaks 6 eurot). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Kert Evertson kannab talle Viru Maakohtu
- märtsi
- a otsusega KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi mõistetud 5 kuu pikkust vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu
- septembri
- a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 3 aastat 5 kuud vangistust võrra. Liitkaristuseks mõistetud 3 aasta 5 kuu pikkust vangistust kannab ta alates kinnipidamisest, s.o
- veebruarist
- Karistuse lõpptähtaeg saabub
- juulil
- Vangla esitas maakohtule materjalid K. Evertsoni tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega, ent nagu ka prokuratuur, ei soosi vabastamist. K. Evertson soovib vabaneda ja tema püüdlusi toetab kaitsja.
- Viru Maakohtu
- aprilli
- a määrusega vabastati K. Evertson tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega katseajaga kuni karistusaja lõpuni (
- juulini 2024). Ta määrati 24 kuuks kriminaalhooldusele ning kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 nimetatud tingimusi ja alluma elektroonilisele valvele, mille pikkuseks on 6 kuud alates elektroonilise valve seadme kinnitamisest süüdimõistetu keha külge. Talle pandi alkoholi tarvitamise keeld, tal tuli asuda tööle või võtta end Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist ning osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis on suunatud pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamisele.
- Kohus tuvastas esmalt formaalsed eeldused K. Evertsoni vabastamiseks KarS § 76 lg 1 p 1 järgi. Täidetud on ka materiaalsed alused: K. Evertsonil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Tal on kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme kohaldamise tingimustele. K. Evertsonil on vabanemise järel garanteeritud töökoht, ta suhtub töötamisse positiivselt ning selles osas puudub ka ohtlikkus ja risk. Ka täitmata nõudeid on suhteliselt vähe ning tööleasumise korral ei tohiks need probleemiks osutuda. Vabanemisfondi raha aitab katta esmased minimaalsed eluks vajalikud kulud. Ka elukaaslane on lubanud K. Evertsoni igati toetada vabanemisel. K. Everson on ka vanglas töötanud, läbinud aktiivselt kaasa töötades sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning omandas heal tasemel oskused tagasilangusega toimetulekukus, suurendas teadlikkust enda käitumise tagajärgedest, alkoholi ja õigusrikkumise vahelistest seostest ning riskiolukordadest. Pooleli on osalemine sotsiaalprogrammis „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“, ent ka selle vahekokkuvõte annab aluse öelda, et K. Evertson on kasutanud vanglas viibitud aega otstarbekalt eneseharimise huvides.
- K. Evertsonil on lähedased, kellega on head ja toetavad suhted. Elukaaslane on käinud lühija pikaajalistel kokkusaamistel, süüdlane on temaga pidanud pikki vestlusi, vabandanud, püüdnud eelnevat heastada. Ühiselt soovitakse edasi minna, planeerides suhtenõustamist. Elukaaslase last kasvatas K. Evertson nagu enda oma ning osales enne vangistust programmis „Hoolivad isad“, mis talle väga meeldis. Kinnipeetava puhul puudub info kriminaalse taustaga tutvusringkonna kohta.
- Probleeme alkoholi tarvitamisega K. Evertson tunnistab. Samas pole tal diagnoositud sõltuvust. Alates
- septembrist 2020 kui ta allutati käitumiskontrollile elektroonilise valvega, ei ole K. Evertson alkoholi tarvitanud. Alkohol võib muuta teda agressiivseks. Iseloomustuse kohaselt on K. Evertson teadvustanud alkoholi negatiivset mõju, ei soovi seda enam kogeda ning on motiveeritud oma käitumist muutma.
- K. Evertsonil puuduvad kuritegelikud hoiakud, ametiisikutega ei ole probleeme esinenud. Varasemalt on ta 4 korral viibinud kriminaalhooldusel (kahel korral on ta sel ajal teinud probleemideta ÜKT-d), registreerimiskohustust rikkus ta ühel korral. Viimasel katse ajal sooritas elektroonilise valve all olles kuriteo oma elukaaslase suhtes. K. Evertsoni sõnul on aga see esimene vangistus talle nagu äratuse eest ning ta ei soovi rohkem sellist kogemust läbi elada. Ta ei ole rahul vanglasse sattumise ja oma varasema käitumisega. Ta soovib enda juures mõndagi muuta.
- Kohtu arvates on süüdimõistetu püüdlikkus ja üldised positiivsed hoiakud asjaoluks, mis näitavad, et karistuse eesmärgid on täidetud ning resotsialiseerumine probleemiks ei osutu. Ta on nii sõnades kui ka tegudes väljendanud motivatsiooni muutumiseks ning seaduskuulekust toetavad ka vabanemisjärgsed tingimused. Edasine kinnipidamine ei pruugi enam soovitud 2
(6)mõju avaldada ning ta tuleb vabastada ja allutada käitumiskontrollile koos nõuete ja kohustustega, et abistada teda karistuse eesmärkide täitmisel. MÄÄRUSKAEBUS
- Viru Ringkonnaprokuratuuri esindaja palub tühistada maakohtu määruse ja jätta K. Evertson tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata.
- K. Evertsoni ei tuleks vabastada, sest teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh avaliku korra rikkumise eest grupis ja vägivalda kasutades, võõra vallasasja omastamise eest grupis ja sissetungimisega ning korduva kehalise väärkohtlemise eest. Viimased vägivallateod pani ta toime elukaaslase suhtes. Kuritegude muster kordub, selle soodusteguriks on impulsiivne käitumine, puudulik probleemilahendus- ning alkoholi tarvitamisest tulenevate mõjudega toimetuleku oskus. Varasemalt rakendatud karistused, sh kriminaalhooldusele allutamine, ei mõjutanud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma.
- mail 2022 alustati K. Evertsoni suhtes järjekordne menetlus KarS § 121 lg 1 tunnustel. Seega on alust arvata, et ta jätkas vägivalla kasutamist ka vangistuse kandmise ajal. See näitab K. Evertsoni kuritegelikke hoiakuid ning kõrget uue vägivallateo toimepanemise riski. Distsiplinaarkaristused süüdlasel tõepoolest puuduvad, ent iseloomustuses on jäetud märkimata Viru Vangla poolt alustatud kriminaalmenetlus, kus K. Evertsoni kahtlustatakse
- aprillil
- a vangla kambris teisele isikule tervisekahjustuse tekitamises. K. Evertsoni vägivaldse käitumise mustrid ei ole vaatamata korduvatele karistustele ega erinevatele sekkumismeetmetele muutunud. Seega esineb põhjendatud kahtlus, et K. Evertson on sooritanud vägivallakuriteo vangistuse ajal. Kohtumäärus on põhjendamatu ning otsustus vabastada K. Evertson elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni karistusaja lõpuni, tuleb tühistada. Kirjalikud seisukohad
- Kaitsja arvates on K. Evertsoni vabastamine seaduslik ja põhjendatud ning maakohtu määruse tühistamiseks alused puuduvad. K. Evertsonil puudusid määruse koostamise hetkel kehtivad distsiplinaarkaristused. Prokuratuur ei saa kriminaalmenetluse alustamise faktist tõsikindlalt rikkumist järeldada. Pole teada, kas kuriteokahtlus KarS § 121 lg 1 järgi on põhjendatud. Isegi, kui vangla algatas kriminaalmenetluse, ei saa etteulatuvalt hinnata, kas selline juhtum aset leidis ning sellele järgneb karistus. Kohus hindas õigesti K. Evertsoni püüdlikkust ning üldiseid positiivseid hoiakuid ning võttis arvesse karistuse eesmärkide täitmise. Kaitsja nõustub kohtuga selles, et K. Evertson on nii tegudes kui ka sõnades väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ning seaduskuulekust toetavad ka vabanemisjärgsed elutingimused. Süüdlase jätkuv kinnipidamine ei pruugi enam soovitud mõju avaldada, suurema kaaluga võib õiguskuulekuse tagamisel olla tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega. Määrus tuleks jätta muutmata ja esmakordset vangistust kandev K. Evertson vabastada elektroonilise valvega kuni katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni määruses märgitud tingimustel ja jätta prokuröri määruskaebus rahuldamata.
- K. Evertson selgitab toimunud konflikti järgmiselt. Ta paigutati ümber uude osakonda ning vastaskambri elanik, kel endal pidevalt probleeme ja tülisid kambrikaaslasega, taotles ümberpaigutamist K. Evertsoni juurde. Enne seda kuulis ta teistelt selle inimese vägivaldusest. Ka K. Evertsoniga ühes kambris jätkas ta norimist. Konfliktide põhjuseks (sh
- aprillil 2022) oli koristamine, sest kambrikaaslane enda järelt ei koristanud (seda tegi korduvalt K. Evertson). Kambrikaaslane lükkas tee ja kohvipuru põrandale ega nõustunud seda ära koristama. Seda tegi taas K. Evertson, kes palus järgmisel korral koristada kambrikaaslasel endal. Viimane ärritus, 3
(6)hakkas solvama, ähvardama ning karjuma ja kutsus duširuumi. Kuna K. Evertson sinna ei läinud, kutsus kambrikaaslane teda kambrisse. K. Evertson sellega kaasa ei läinud. Seejärel haaras kambrikaaslane K. Evertsoni madratsi ja hakkas seda kambrist välja viskama. K. Evertson takistas teki ja madratsi väljaviskamist kätega, sisenedes kambrikaaslane lükkas teda ning kuna põrand oli libe, siis kukkusid nad mõlemad. Sellele reageeris valvur. K. Evertson ei läinud kambrikaaslase provokatsiooniga kaasa, sest on muutunud.
- K. Evertson on kõik teinud ennetähtaegseks vabanemiseks ning tema silme ees on tulevikuplaanid: luua pere, minna nõustamisele ja läbida programm. Ta on 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse jooksul muutunud ja teinud kõik ennetähtaegseks vabastamiseks, konflikte teiste kinnipeetavate ega vangla juhtkonnaga ei ole esinenud ning on tänulik, et kohus seda märkas ja vabastas ta. K. Evertson soovib olla olemas enda elukaaslase nii nagu tema on kogu vangistusaja olnud olema. Samuti on ta olemas elukaaslase lapse jaoks. K. Evertson on igati pingutanud oma ennetähtaegse vabastamise nimel ning on muutunud inimene. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtukolleegium tutvunud vangla esitatud materjalidega K. Evertsoni tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks, leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, s.o teinud kaalutlusvea. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta.
- Praegusel juhul on määruskaebuse esitaja ette heitnud seda, et maakohus ei arvestanud piisavalt asjaoluga, et K. Evertsoni on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh korduvalt kehalise väärkohtlemise eest. Seejuures kordub tema kuritegude muster ja selle soodustegurid (impulsiivsus, puudulik probleemilahendusoskus ning alkoholi tarvitamine) ei ole vaatamata varasemale sekkumisele (korduvad kriminaalkaristused, kriminaalhooldus) muutunud. Distsiplinaarkaristused vangistuses küll puuduvad, ent arvestada tuleb uue kuriteokahtluse esitamist KarS § 121 järgi kaaskinnipeetava ründamise tõttu.
- Ringkonnakohtu arvates väärivad prokuratuuri edasikaebuse seisukohad tähelepanu ning tingivad maakohtu määruse tühistamise. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus liialt suure rõhu asetanud süüdimõistetu sõnadele ja vabanemisjärgsetele tingimustele, jättes sisuliselt hindamata isiku varasema elukäigu, kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isiku. Vähemasti ringkonnakohtu (nagu ka määruskaebuse esitaja) jaoks kätkevad eeltoodud asjaolud suurt uue kuriteo riski.
- Kohtukolleegium möönab, et korduvkaristatute puhul on kohtupraktikas täheldatud suurt retsidiivi. Seda kinnitab kahtlemata ka K. Evertsoni eelnev elukäik – olles korduvalt karistatud, on ta ikka ja jälle samasse käitumismustrisse langenud, mis näitab süüdlase puudulikku järelduste tegemise võimet. K. Evertsoni puhul avaldub risk panna toime vägivaldseid kuritegusid. Nii on ta korduvalt erineval viisil kehaliselt väärkohelnud oma elukaaslast. K. Evertsoni karistati Viru Maakohtu
- septembri 2020 otsusega kokkuleppemenetluses KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi (millele liideti Viru Maakohtu
- veebruari
- a otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistus). Süüdistuse tekstist nähtuvalt hõlmas süüdistus kuut kuritegu, kannatanu vastu suunatud vägivald oli intensiivne (korduvad rusikaga näkku löömised, peaga vastu seina peksmine, kägistamine, kannatanule ninaluude ja sarnaluu murru põhjustamine). Süüdlasele anti võimalus kanda karistus vabaduses ning tema vägivaldse käitumise maandamiseks määrati sotsiaalprogrammis osalemise kohustus. K. Evertson vahistati vaid 5 kuud hiljem ning praegusel ajal kannab ta karistust samuti elukaaslasele füüsilise valu ja 4
(6)hematoomi tekitamise eest, mis tekkis kaelast pigistamise ja naise jõuliselt vastu seina lükkamise tagajärjel (Viru Maakohtu
- märtsi
- a otsus). Viimase kuriteo pani K. Evertson toime olles allutatud elektroonilisele valvele enda ja elukaaslase ühises elukohas. Sellest järeldab kohtukolleegium, et kriminaalhooldus koos elektroonilise valvega ei hoia ära uusi kuritegusid.
- Ringkonnakohtu hinnangul on ülisuur oht, et K. Evertson paneb ka tulevikus toime kehalisi väärkohtlemisi. Esiteks näitab seda isiku kriminaalne minevik – korduvad kehalised väärkohtlemised elukaaslase ja ka teise kannatanu vastu. Teiseks, ehkki maakohus luges positiivseks, et K. Evertson osales enne vangistust programmis „Hoolivad isad“, mis talle väga meeldis, vahistati ta ometi oma elukaaslase kehalise väärkohtlemise tõttu. Nimetatud programmi kirjelduse kohaselt pidanuks aga just „Hoolivad isad“ suunama K. Evertsoni mõtlema ka mõjudele, mida laste ja nende emade väärkohtlemine kaasa toob ning õpetama talle konkreetseid oskusi, mis aitaksid parandada suhteid nii oma lastega kui laste emaga. Kuna K. Evertson kannab taas karistust oma elukaaslase kehalise väärkohtlemise eest, näitab see, et programmides osalemine ei pruugi omada mõju uute vägivallakuritegude ärahoidmise seisukohast. Heaks pidas kohus sedagi, et K. Evertson osales programmides „Eluviisitreening“ ja „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“. Samas aga näitab uue kriminaalmenetluse algatamine vangistuses, et süüdlasel võib endiselt olla probleeme konfliktide lahendamisega konstruktiivsel moel. K. Evertson ei eita, et tal oli
- aprillil
- a kambrikaaslasega konflikt, millesse sekkus ka vangivalvur.
- Maakohus pidas heaks seda, et süüdlasel on vabaduses lähedased, kellega on head ja toetavad suhted. Elukaaslane on käinud lühi- ja pikaajalistel kokkusaamistel, süüdlane on temaga pidanud pikki vestlusi, vabandanud, püüdnud eelnevat heastada. Ühiselt soovitakse edasi minna, planeerides suhtenõustamist. Ringkonnakohut siiski ei veena K. Evertsoni kuritegude asjaolusid arvestades see, et oht uute kehaliste väärkohtlemiste toimepanemiseks oleks kadunud. Viimasel korral sooritas K. Evertson elektroonilise valve all olles uue kuriteo oma elukaaslase suhtes. Ka süüdlase isikut hinnates on iseloomustuses peetud vajalikuks viidata varasemale riskihindamisele, mille kohaselt nägi K. Evertson kuritegude põhjusi hoopis elukaaslase temperamendis. K. Evertsoni motivatsioon käituda õiguskuulekalt näib ka iseloomustuse koostajale mitteusutav, kuivõrd korduvkaristatus viitab negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Üldiselt omistatakse lähedastele ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel suurt kaalu. Kohtukolleegiumi arvates ei saa seda teha aga siis, kui süüdlast võib pidada oma elukaaslase suhtes kõrgohtlikuks. Inimene, kes paneb korduvalt toime kuritegusid oma kõige lähedasema inimese vastu, ehkki peaks teda hoopis kaitsma ja hoidma, on ohtlik. Asjaolu, et ohver on andestanud ning soovib vaatamata korduvale kehalisele väärkohtlemisele K. Evertsoniga ühist eluteed jätkata ja lubab teda aidata, ei tingi süüdlase vabastamist.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei saa määravat kaalu panna sellelegi maakohtu poolt tuvastatud positiivsele asjaolule, et K. Evertson tunnistab alkoholiprobleeme ning et alates
- septembrist 2020 pole ta alkoholi tarvitanud. Ehkki iseloomustus kinnitab maakohtu poolt välja toodut, et alkohol võib muuta K. Evertsoni agressiivseks, ei ole uute kuritegude riskikohaks üksnes see soodusteguriks peetakse ka süüdlase impulsiivset käitumist ja puudulikku probleemilahendusoskust. Viimase kuriteo kirjelduses ei ole välja toodud, et K. Evertson oleks pannud elukaaslase kehalise väärkohtlemise toime alkoholijoobes – seega võib oht temast tuleneda ka kainena. Iseenesest positiivne on muidugi asjaolu, et iseloomustuse kohaselt on K. Evertson teadvustanud alkoholi negatiivset mõju ja on motiveeritud oma käitumist muutma, sest alkoholi tarvitamisega seoses nähakse uue kuriteo riski ja ohtlikkust. 5
(6)- Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390, § 338 p-st 2, § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu
- aprilli
- a määruse, millega K. Evertson vabastati tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega ja teeb uue otsustuse, millega jätab süüdlase tingimisi enne tähtaega talle Viru Maakohtu
- märtsi
- a otsusega mõistetud karistusest vabastamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal nõustamisele 3 minutit ja seisukoha kirjutamisele 30 minutit. Tehtud töö eest palub kaitsja määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid riigi õigusabi tasu 36 eurot (sh käibemaks 6 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, jäävad apellatsiooniastmes tekkinud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 6
(6)