Obsah (9)

§ 121§ 120§ 424§ 64§ 68§ 73§ 56§ 78§ 51

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuli 2021, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-5214 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Annika

§ 121

lg 2 p 3; 120 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Lembit Rosina, isikukood 38009194926; elukoht xxxx; xxxx kodanik; xxxx; emakeel xxxx; töökoht T OÜ, xxxx; kehtivaid kriminaalkaristusi ei oma Kaitsja Paavo Paal RESOLUTSIOON: Tunnistada Lembit Rosina süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada Lembit Rosina süüdi

§ 120lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada Lembit Rosina süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Lembit Rosina liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 16.02.2018-17.02.2018, s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui Lembit Rosina ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1 Menetluskulud Välja mõista Lembit Rosinalt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel menetluskuluna riigituludesse sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot. Välja mõista Lembit Rosinalt KrMS § 175 lg 1 p 2, § 178 lg 1 p 3 ja § 180 lg 1 alusel menetluskuluna riigituludesse kannatanu K. V.i kohtusse ilmumisega seotud kulu 84.10 (kaheksakümmend neli eurot ja 10 senti) eurot. Menetluskulud kokku summas 960.10 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99921700029714 ning selgitusega: „Lembit Rosina, 1-20-5214, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista Lembit Rosinalt KrMS § 175 lg 1 p 1, § 180 lg 1 ja § 182 lg 3 alusel kannatanu K. V.i kasuks tema poolt valitud esindajale makstud tasu osaliselt summas 1300.00 (üks tuhat kolmsada) eurot. Asitõendid Püstolitaoline ese ZORAKI-mod.914-S markeering: xxxx koos padrunisalve ja 5 padruniga (hoiul Ida Prefektuuri asitõendite hoiuruumis) hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Revolver Arminius HW 38 kaliiber 38 SPL nr xxxx ja Püstol CZ 92 kaliiber 6,35 nr xxxx (hoiul Ida Prefektuuri relvahoidlas) jätta hoiule Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna relvahoidlasse, kuni nimetatud relvade kohta Politsei- ja Piirivalveameti poolt Relvaseaduse alusel vastuvõetud otsustuse jõustumiseni. Kriminaalasja juurde lisatud 2 CD-plaati salvestistega jätta kriminaalasja materjalide juurde. Tsiviilhagi Kannatanu K. V.i tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes rahuldada ning mõista Lembit Rosinalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja kannatanu K. V.i kasuks 1674.00 (üks tuhat kuussada seitsekümmend neli) eurot. Kannatanu K. V.i tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldada osaliselt ning mõista Lembit Rosinalt VÕS § 134 lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja kannatanu K. V.i kasuks summas 700.00 (seitsesada) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o hiljemalt 14.07.

1. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 26.07.
2. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 10.08.
3. 2 Süüdistus, tõendid, kohtu põhjendused
4. Lembit Rosina ennast üheski süüdistuse osas süüdi ei tunnistanud. Järgnevalt käsitleb kohus tõendeid ja süüdistuse põhjendatust kuriteoepisoodide kaupa. Kannatanu J. A. episood
5. Lembit Rosinat süüdistatakse selles, et tema, 02.01.2018 kella 13.30 paiku Xxxx maja lähedal koos kahe teise eeluurimise käigus tuvastamata meesterahvaga ajas taga bussiga kannatanu J. A.t, kellega tal oli vaidlus võlgade pärast. Bussist väljudes ning J. A.ni jõudes lõi Lembit Rosina kannatanut J. A.t rusikaga peapiirkonda, mille tagajärjel J. A. kukkus maha. Seejärel lõi Lembit Rosina püsti tõusnud kannatanut veel mitu korda pea piirkonda, peale mida püüdis J. A. helistada politseisse, kuid Lembit Rosina võttis kannatanu J. A. käest ära mobiiltelefoni Nokia (milles oli Tele2 Smart kaart numbriga xxxx) maksumusega 130 eurot ja pani selle endale taskusse, et J. A. ei saaks helistada politseisse. Teised meesterahvad piirasid samal ajal kannatanu J. A. liikumist ja ei võimaldanud tal lahkuda sündmuskohalt. Oma sellise tegevusega tekitas Lembit Rosina kannatanu J. A.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – ülahuule turse ja peapõrutuse. Tõendid
6. Kannatanu J. A. kohtus antud ütlustest nähtub, et sai Lembit Rosinaga tuttavaks kuna viimane tegeles autopesulaga ja autode rentimisega, temagi rentis Rosinalt autosid. 2018 paiku või varem hakkas Rosina temalt nõudma raha, väidetavat võlga, tegelikult mingit võlga polnud. Ka enne 02.01.2018 oli olnud rahanõudmisi, ründamisi ja ähvardusi aga ta ei pöördunud varem politseisse, kuna ta on ise kuulunud kriminaalsesse maailma, kus ei ole tavaks, et sa kaebad kellegi peale. Hetkel on tal kõik karistused kantud ning ta on oma elu muutnud, lõpetades
7. aastal piiblikooli, läbi kiriku otsis abi, et sellest kriminaalsest ringkonnast lahti saada ja on selle ka saavutanud. Kuna ähvardustele ja raha nõudmisele lõppu ei tulnud, siis otsustas ta ikkagi politseisse pöörduda.
8. jaanuar 2018 oli tal Rosinaga esimene kontakt, kui viimane tuli tema ema korterisse, nõudis varasemalt renditud auto võtmeid, kuigi tema käes neid ei olnud, Rosina lõi teda kaks korda näkku, need löögid polnud tugevad. Ema tuli sinna tuppa ja karjus Rosinale, et mingu ära, mille peale Lembit lahkus. Seejärel ta helistas hädaabisse ja küsis, mis ta tegema peab. Ta võis ka politseinikele helistada, aga seda ta ei mäleta. Talle öeldigi lihtsalt seda, et kui peaks teda ründama, siis peab uuesti helistama 112 ja kui teda ähvardatakse, siis tuleb minna politseisse ja teha selle kohta avaldus. Samal päeval mõni aeg hiljem ta läks Maxima poodi suitsu ostma. Ostis suitsud ära, hakkas kõndima ema juurde tagasi, kui märkas eemalt lähenemas, lausa lendamas ameerika tüüpi bussi, mis suundus tema poole, tema oli kõnniteel, buss oli ka nagu poolenisti kõnnitee peal. Ta märkas, et Lembit Rosina on roolis ja hakkas eest ära jooksma, kõnniteel kõndis vastu M. G., ta hüüdis M.le, et ta kutsuks politsei, et Lembit Rosina tahab alla ajada. Kas M. helistas või ei helistanud, seda ta ei tea, kuna üritas Lembit Rosina poolt juhitava auto, millega ta üritas teda alla ajada, eest ära põigelda. Ta nägi, et bussist hüppas üks inimene välja, temast noorem kutt, keda ta on varasemalt näinud Rosina autotöökojas. See kutt hakkas teda joostes taga ajama sel ajal kui Rosina bussi ümber pööras. Kui ta jõudis Maxima lähedale, siis lisandus üks vanem meesterahvas ja Lembit karjus, et piirake ta kinni. Lembit Rosina, jõudes sinna, kus ta seisma jäi, tuli tema juurde ja lõi teda rusikaga pähe, mille peale ta kukkus ja kaotas korraks teadvuse. Kui ta lõpuks püsti tõusis, siis võttis taskust telefoni, et abi kutsuda, Lembit Rosina võttis selle telefoni ta käest ja lõi uuesti, ei mäleta, kas üks või kaks korda. Ta hüüdis ühele mööduvale mehele, et palun tulge aidake, et rünnatakse, Lembit Rosina karjus sellele mehele, et ärge tulge siia, et purjus mees kujutab endale asju ette. Lembit tahtis teda sealt edasi enda töökotta viia, ta keeldus, aga lõpuks nõustus. Kui nad hakkasid liikuma, siis ta sai nende vahelt jooksu Maxima poodi, et minna abi 3 kutsuma. Poes nägi jälle M. G.it ja palusin M. G.ilt telefoni, samas juba tulid ka Maxima töötajad, ta selgitas juhatajale ära, et talle tuldi kallale, võeti telefon ära, palus anda talle telefon, et helistada hädaabisse. Juhataja viis ta oma kabinetti, kus ta sai siis helistada kellegi telefoniga hädaabisse. Järsku ilmus juhataja kabinetti ka Lembit Rosina, juhataja palus Lembitul lahkuda, selle peale Lembit ütles, et ta on talle võlgu ja viib ta siit minema, poe juhataja ütles, et kui Rosina ei lahku, siis kutsub turvaekipaaži välja, mingi aeg veel Lembit oli seal ja siis lahkus. Mõne aja pärast tulid poe juurde kiirabi ja politsei, tema palvel kontrollis politsei tal joovet, ta oli kaine. Kiirabi viis ta Rakvere EMO-sse, löökide tagajärjel oli tal ülahuule turse ja peapõrutus. Kokku lõi Rosina teda Maxima poe juures kolm korda esimene löök oli väga tugev, löögid tegid talle haiget ja ta tundis valu. J. A. ütlustest nähtub veel, et pärast seda sündmust Lembit Rosina võttis ühendust tema õemehega, et õemees räägiks temaga, et ta loobuks süüdistusest, et jõuaksid nagu kokkuleppele, teeksid paberi, et tal tema vastu mingeid pretensioone ei ole. (kd I tl 73-81)
9. Süüdistatav Lembit Rosina kohtus antud ütlustest nähtub, et ta teab J. A.t nüüdseks 10 aastat, kui ta asus xxxx elama ja rentis A.le autosid, aeg-ajalt A. jäi võlgu ja on siianigi võlgu. Et A. saaks oma tegevust jätkata ja raha teenida, et võlga maksta, siis ta oli nõus talle ka võla peale autosid rentima. J. A. aga jätkuvalt lubatud tähtajaks autosid ei tagastanud ja ei tasunud nende eest. Kuna A. ei tagastanud ühte Mercedest kokkuleppe kohaselt mitmeid kordi, siis ta tegi politseisse avalduse. Politsei ütles, et see on tsiviilasi ja seda ei käsitletud kui auto ärandamist või omastamist.
10. jaanuaril 2018 kohtus A.ga viimase ema korteris. Uks oli irvakil, ta koputas, sisenes korterisse ja siis seal köögis oligi J. A.. Ta küsis, millal A. tagastab ühe Berlingo võtmed ja lubatud rendiraha. A. vastas, et Berlingo võtmed on Mercedeses, mille ta oli ise A. ema korteri juurest ära viinud ja rendirahaga peab ootama, et tal praegu ei ole. Ta kutsus A. kaasa, et ta tuleks ja näitaks, kus need võtmed Mercedeses on. A. läks selle peale närvi ja palus tal ära minna ja ta lahkus. Korteris viibimise ajal ta J. A.t ei löönud, pole teda kunagi löönud. Samal päeval nägi J. A.t ka teist korda õues, Maxima poest jalutamas xxxx maja suunas kodu poole. Ta tegi sel ajal kliendi autoga proovisõitu, tiirutas nii-öelda kvartalikuubikut. Ta täpselt ei mäleta kas tal oli keegi kaasas, üks töömees võis olla, sest aeg-ajalt oli ka töömees kaasas, kui proovisõitu tegi. Tal oli Chevi Astro, Ameerika auto, kaubik, 7 või 9 kohaline. Tema tuli Maxima poolt, A. tuli ka Maxima poolt. Ta nägi, et A. jalutab ja siis ta mõtleski, et kuna ta seal lähedal on, et ta peab ta kõrval kinni ja kutsub ta töökotta, et näitaks, kus need võtmed on. Ta sõitis autoga rahulikult A. kõrvale parkimisala peale, teda nähes pistis A. kohe jooksu. Ta keeras kiirelt ringi ja sõitis Maxima poole tagasi A.le järgi. Kuna oli tol ajal porine, siis jooksu pistes J. kukkus pori sisse ja ukerdas seal. Ta jättis auto tee äärde ja läks A. juurde, A. juba vestles kahe mehega seal, tema tol hetkel ei tundnud neid inimesi, nüüd, hiljem ta teab neid inimesi. Ta J.ga rääkiski, et lähme käime töö juures, näita siis neid võtmeid. J. punnis seal alguses vastu, et ei taha, aga siis nõustus. A. kõndis eespool ja pistis jooksu Maximasse. Tema tahtis ainult, et A. näitaks, kus võtmed on autos ja teeks talle paberi allkirjaga, et mis kuupäeval ta konkreetselt siis oma rendisummad tagastab. Ta rahulikult kõndis Maxima poodi järgi ja kuna A. jooksis sinna taha ruumi, siis ta läks viisakalt lihtsalt ütles, et sa lubasid mulle näitama tulla ja allkirja andma ja kõik. Kuna A. hüsteeritses seal, siis ta läks sealt lihtsalt minema. Ta ei näinud politsei ega kiirabi saabumist. J. A. mobiiltelefonist ta ei tea midagi. Ta ei olnud A. lähedal, ta ei trüginud temaga, ta ei olnud tal ees, ta ei takistanud tema liikumist ega löönud teda. Ta arvab, et tal on õigus küsida oma rahasid ja asju. Ta ei pöördunud kohtusse, sest ega see ei tagastaks talle võtmeid ega autot. Tunnistab, et J. A.l oli nagu ohatis huulepeal või huul oli marraskil ja seda ta nägi ka siis, kui ta korteris käis. Tunnistab veel, et 02.01.2018 Maxima poes nägi ta M. G.it. Ta kinnitab, et pole viimast seoses ütluste andmisega mõjutanud, samas tunnistab, et kui nägi viimati G.it poe ees, siis ta lihtsalt ütles, et kas sa mäletad üldse midagi ja peaasi, et ei valeta, G. ei öelnud midagi, ta arvab, et G. valetab, sest ta on sõbranna K. V.i naisega. 4 Rosina tunnistab, et võttis ühendust J. A. õemehega, tema nimi on R. ja lihtsalt rääkis, et kas J. on huvitatud omavahel kokku leppima, et ta on ikkagi talle raha võlgu, aga menetluse kohapealt ta küll ei mäleta, et oleks mõjutanud või palunud avaldus tagasi võtta. (kd I tl 160-173)
11. Tunnistaja, patrullipolitseinik J. S. kinnitab oma kohtus antud ütlustes, et ta kutsuti xxxx juhtumi tõttu, kus Lembit Rosina oli kedagi A. nimelist autoga taga ajanud, kannatanuga tegeles kiirabi, Rosinat sündmuskohal polnud. (kd I tl 120-122p)
12. Tunnistaja M. G.i kohtus antud ütlustest nähtub, et teab Lembit Rosinat ja J. A.t kui omakandi inimesi. Ta mäletab juhtumit
13. aastal, kui läks päevasel ajal tütrega Maxima poodi. Nägi, et selja tagant tuli rahulikult J. A. ja läks temast mööda, ühel hetkel tuli üks suurem tumedam väikebuss ja J. hakkas jooksma Maxima poe poole ja karjus talle mitu korda, et palun helista politseisse, et teda aetakse taga. Ta läks tütrega edasi, ta sellest välja rohkem ei teinud ja politseisse ei helistanud, mõtles, et las jagavad oma asju ise. Buss tuli talle vastu ja siis keeras ümber ja sõitis J.le järgi, buss kihutas, oli kuulda ka kummivilinat. Lembit Rosina juhtis bussi. Buss jäi seisma Maxima vastas poe juures, bussist tuli välja kolm inimest, nende seas ka Lembit Rosina, kes juhtis bussi, teised väljusid bussi küljeuksest. Maxima kõrval, poe ees nad said ta kätte ja siis nad vestlesid seal, Rosina vestles A.ga ja teised 2 meest olid Rosina kõrval. Jutuajamine oli pigem rahulik, aga ta korra ainult vaatas sinna poole ja siis läks tütrega poodi. Pärast A. sai kuidagi sealt minema nii, et ta jooksis poodi ja läks kaupluse juhataja juurde, vist sealt helistati politseisse. Kui A. poodi sisse jooksis, siis ta palus kutsuda talle politsei välja, et teda aetakse taga. Lembit Rosina tuli ka poodi ja vist läks J.le järgi. Mis edasi sai nii J. A. kui Lembit Rosinaga, seda tema rohkem ei näinud, tema tegi oma ostud ära ja lahkus poest. Mingit vägivalla kasutamist kellegi poolt tema ei näinud. Tunnistaja kohtus antud ütlustest nähtub veel, et ta eelmisel nädalal Maxima poe juures suhtles Lembit Rosinaga. Lembit Rosina ütles talle, et kui temalt kohtuistungil küsitakse täpsemaid asju, siis ta ei mäleta neid asju, et ta ei mäleta mitte midagi ja pole sellist asja olnud. Ta leiab, et see oli mõjutamine, ta ei lubanud Lembit Rosinale midagi. (kd I tl 104p-108)
14. Tunnistaja V. L. kohtus antud ütlustest nähtub, et Lembit Rosina on talle tuttav kui autoparandaja, J. A.t ta ei tunne. See võis olla 02.01.2018, kui oli xxxx Maxima poe juures autos ja kui kuulis üle tee asuva kortermaja eest lärmi, mis tema tähelepanu köitis, lärm tuli seltskonnast, kus oli ka Lembit Rosina, lärm kestis rohkem kui mõne minuti, ta ei kuulnud millest räägiti, autost ta ei väljunud ja kogu aeg seltskonda ei jälginud, füüsilist kontakti või löömist ta ei näinud, nägi, et ühel hetkel tormas keegi sellest seltskonnast joostes Maxima poodi. (kd I tl 165-166)
15. Kohus uuris järgnevaid kirjalikke tõendeid: - Patsiendikaart nr R352798 – nähtub, et J. A. saabus kiirabiga AS Rakvere Haiglasse 02.01.2018 kell 15:04 peatraumaga, kurdab peavalu otsmiku piirkonnas, peauimasust, löödi ainult pea piirkonda, ülemine huul kergelt turses lahkus kell 16:02, lamamisrežiim 3-4 päeva. (kd III tl 56) - Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll – nähtub, et J. A. on talle kuuluvat telefoni nr xxxx kasutanud kuni 02.01.2018 kell 13:34-ni. (kd III tl 9-10) - Asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga, häirekeskusele tehtud kõne salvestis – nähtub, et 02.01.2018 kell 13:43 helistab J. A. mobiiltelefonilt nr xxxx. Teatab, et ta helistab uuesti ning kutsus juba enne välja patrulli. Siis ei olnud vaja, aga nüüd palub saata uuesti, nüüd teda rünnati, nüüd on ka kiirabi vaja, Lembit Rosina ründas ja lõi teda. Kõigepealt ajas taga autoga, siis viskas tal pildi korra eest ära. Pea tõsiselt lõhub, esines teadvusekadu. Palub saata patrull ja kiirabi. Ta ei tea, kus Lembit on, ta röövis järjekordselt temalt telefoni ära. (kd III tl 1-4) 5 Kohtu põhjendused
16. Kohus leiab, et kehalise väärkohtlemise süüteokoosseisu objektiivse süüteokoosseisu esinemine Lembit Rosina tegevuses on ülaltoodud tõenditega kinnitust leidnud, seda vaatamata sellele, et mõnes mõttes on tegemist sõna-sõna vastu olukorraga. Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava ennastõigustavaid ütlusi, milledes viimane püüab jätta muljet, et 02.01.2018 Maxima poe juures J. A.ga toimunud kohtumine oli lihtsalt üks järjekordne rahulik arutelu J. A. võlgade küsimuses. Sellist versiooni ei kinnita ükski kohtus uuritud tõend. Seevastu saab kohus lugeda J. A. ütlusi usaldusväärseiks just seetõttu, et tema versiooni kinnitavad objektiivselt koheselt tehtud kõne häirekeskusele ja patsiendikaardil fikseeritu. J. A. ütlusi saab kohus lugeda usaldusväärseiks ka seetõttu, et kogumis tunnistajate ütlustega mõjuvad need loogiliselt ja eluliselt usutavatena. Tunnistaja M. G.i ütlustest nähtuvalt oli tegemist pingelise olukorraga ja tõelise tagaajamisega kummide vilinal, ta nägi ka J. A. hirmu ja kuulis korduvaid palveid politsei kutsumiseks. Ta kinnitab J. A. ütlusi ka selles, et koos Rosinaga A.t taga ajanud mehed väljusid Rosina bussist ja ei olnud seega juhuslikud möödujad nagu Rosina seda väidab. Asjaolu, et M. G. ei näinud pealt löömist on mõistetav. Ta oli koos lapsega poodi minemas ja ei saanudki näha kõike juhtunut. Olukorra pingelisusele viitavad ka tunnistaja V. L. ütlused, kelle ütlustest nähtub, et Rosina suhtlemine ei olnud lihtsalt rahulik vestlus, eemal autos olles kuulis ta lärmi seltskonnast, kus viibis ka Lembit Rosina, samuti nägi kannatanut poodi tormamas. Tähelepanuvääriv on Lembit Rosina käitumine peale kuriteo toimepanemist, tõendamist on leidnud, et ta on püüdnud mõjutada kannatanut ja tunnistajat saavutamaks viimastelt endale soodsate ütluste saamist. Süüdistuses on Lembit Rosinale ette heidetud J. A. löömist algul ühel ja siis veel mitmel korral. Kuna kohtuistungil mäletas kannatanu kindlalt kolmel korral löömist, siis saab kohus süüdistust täpsustada ja mõista Lembit Rosina süüdi J. A. löömises kolmel korral. Kohtu hinnangul pani Lembit Rosina kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega. Ta sai aru, et teise isiku rusikaga löömine on viimasele valutekitav ja seda ta soovis ja saavutas. Kohus ei tuvastanud Lembit Rosina süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kannatanu K. V.i episoodid
17. Lembit Rosinat süüdistatakse selles, et tema, 16.02.2018 kella 19.25 paiku xxxx tungis kallale talle võlguolevale K. V.ile, lõi kannatanut ühe korra rusikaga näo piirkonda, millega tekitas kannatanu K. V.ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi – hematoom vasaku sarnaluu piirkonnas ja hambast killu eemaldumine. Seega Lembit Rosina, kahjustades korduvalt (arvestades ka kannatanu J. A. episoodi) löömisega teise inimese tervist, pani toime

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lembit Rosinat süüdistatakse ka selles, et tema, 16.02.2018 kella 19.30 paiku xxxx, olles eelnevalt löönud K. V.it, ähvardas kannatanut püstoliga ja ütles, et kui tahab, siis tapab ta ära. Kuna Lembit Rosina oli eelnevalt kasutanud kannatanu suhtes vägivalda, tundis kannatanu reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli reaalne alus karta ähvarduse täideviimist. Lisaks süüdistatakse Lembit Rosinat selles, et tema, 23.04.2019 kella 21.30 paiku xxxx kaupluse Xxxx esisel ähvardas sõnadega kannatanu K. V.it, et paneb ta maja põlema ja vigastab K. V.i lapsi, kui kannatanu ei võta tagasi politseist avaldust 16.02.2018 toimunud sündmuste kohta. K. V. tundis hirmu ja reaalset ohtu varale ja laste tervisele, kuna Lembit Rosina oli eelnevalt kasutanud kannatanu suhtes vägivalda ja teda relvaga ähvardanud. Seega Lembit Rosina, ähvardades olulises ulatuses vara hävitamise ja tervisekahjustuse tekitamisega, pani toime

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

6 Tõendid

1. Kannatanu K. V.i kohtus antud ütlustest nähtub, et tunneb Lembit Rosinat kuna on remontinud oma autot viimasele kuuluvas töökojas. Probleemid tekkisid siis, kui Lembit ei teinud autole remonti nii nagu peaks tegema ja raha küsis rohkem kui asi väärt oli. Ka enne
2. veebruarit 2018 käis Lembit tal ukse taga ja nad rääkisid sellest rahaasjast, ta keeldus maksmast, Lembit sellega ei leppinud.
3. veebruaril 2018 tuli Lembit tema maja juurde, kui ta läks koeraga jalutama. Rosina tuli maja ette, hüppas autost välja, blokkis tee ära ja ütles, et hakkad maksma, tema ütles, et ei maksa midagi ja hakkas edasi jalutama, Rosina hüppas uuesti ette ja blokkis tal teed, tõukas 2-3 korda ja lõi talle rusikaga vastu hambaid, peale seda rabas relva välja, sihtis teda relvaga. Löök oli kiire ja tugev, tabas vasakule poole vastu põske. Selle löögi tagajärjel tundis valu ja tuld lõi silmist. Selle ajaga kui ta hakkas toibuma sellest matsust, oli relv väljas ja sihtis tema poole. Ta ei mäleta situatsiooni täpselt, aga ta teab, et Lembit astus kaks sammu eemale ja võttis relva välja. Arvas, et Lembit laadis relva, nagu tõmbas midagi ja mingi plõks käis nagu filmis on näinud, hoidis relva küünarnukist kõverdatud käes enda ees, oli relvaga sihtimise ajal näoga maja poole. Relv oli pisike, lühike, arvab, et must, pimedas hästi ei suuda eristada. See intsident seal maja juures toimus õhtul kella 7-8 vahel, oli pime aeg, aga neil on tänavavalgus. Tundis hirmu, kui teda relvaga sihiti, et äkki laseb maha, ega ei tea ju inimest. Tundis ja tajus, et tema elu on ohus, kui ta siit ruttu ei pääse võib tulla kuul kerre. Lembit Rosina ütles samal ajal kui sihtis, et kui tahab, siis tapab ta ära lihtsalt ja tema maksab ja kõik, et ta võib talle kusta ka sinna autosse ja tema lihtsalt maksab selle eest. Oli vaidlus ja siis Rosina käskis tal tulla enda garaaži, Rosina samal ajal blokkis ta teed ja relv oli käes, lõpuks pani relva taskusse ja läbi tasku sihtis relvaga ikka veel edasi. Ta lubas maad ja ilmad kokku, et ta saaks minema, lubas, et läheb esmaspäeval Rosina juurde garaaži. Tema eesmärk oli tegelikult koju saada ja politseile helistada ja teavitada situatsioonist. Lembit Rosina ütles, et esmaspäeval on tema juures ja kõik ning lahkus oma Audiga. Tema läks oma koeraga tuppa ja helistas politseisse. Enne tuppa minekut nägi, et tema kasupoeg T. S. oli akna peal. Samal õhtul andis politseis ütlusi, põsk oli valus ja ta pöördus samal õhtul ka EMO-sse, tuvastati, et põsk on paistes, sinine. See hetk ta ei tundnud hambavigastust, põsk oli nii paistes, et ei pannud tähele, aga kaks päeva hiljem kui ta sai sööma hakata, siis ta tundis, et hambad on valusad. Siis ta pöördus hambaarsti juurde ja selgus, et löögi tagajärjel oli hammas ka pooleks löödud. Ta on täiesti kindel, et see oli selle löögi tagajärjel, kuna löök tabas samasse kohta, kus see hammas on. See on vasakul pool ülemine hammas. See oli tal juba kruviga pandud hammas. Ta sai selle hamba pool aastat varem korda endal suus. Ta käis hambaarstil hinnapakkumist võtmas, et hammas asendada, see on kallis ja rahapuudusel pole ta saanud tänaseni seda korda teha. K. V.i ütlustest nähtub veel, et ta ei proovinud Rosinale vastu hakata, kartes, et jääb siis ise süüdi, kui relv välja võeti, siis polnud enam võimalik vastu hakata. Äratundmiseks esitamisel tundis ta ära relva, millega Lembit Rosina teda sihtis, relv oli pisikene, väikene, teine oli suurem, oli liiga suur selle jaoks, kolmas oli veel suurem. See oli ainukene, mis sobiks kokku selle situatsiooniga. Relva laadimist äratundmiseks esitamisel ei näidatud, äratundmiseks esitatud relvade laadimise kohta midagi öelda ei oska. On veendunud, et teda ähvardati tulirelvaga kuna Rosina on varem ka inimesi relvaga ähvardanud. See võis olla
4. aprill 2019, kui sai Lembit Rosinaga Grossi poe juures juhuslikult kokku. Lembit Rosinalt tuli ainult hunnik ähvardusi. Maja võib põlema minna, lapsed võivad auto alla jääda, et ta peaks avalduse tagasi võtma selle
5. veebruari kohta. Lembit Rosina vist pakkus ka, et läheks teeks üks-üks kuskil, see üks-üks tähendab kaklust. Ta võttis neid ähvardusi reaalselt ja tõsiselt, sest küla vahel on kuulda, millega Rosina tegeleb, ajab kõnniteedel teisi inimesi taga ja noored poisid on vastu hambaid saanud. Seekord mingit relva ei olnud käigus. Vestlust Rosinaga kuulis natuke pealt ka G. L., kes on tema tuttav ja viibis juhuslikult poe juures. 7 Esimese episoodiga tekitati talle valu ja hirmu, hirmu tekitas ka ähvardamine poe juures. Tal tuli pikka aega võtta valuvaigisteid aga ka unerohtu, tal oli stress, ta kartis oma pere pärast. Tundis hirmu, millal Lembit jälle tuleb ukse taha või ajab lapse autoga alla. Ka laps oli tema ja naise juttu pealt kuulanud ja õue minnes ütles, et kohe, kui autot näeb hüppab kraavi. Eelneva tõttu on esitanud ka tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 2000 eurot. Ta esitab tsiviilhagi ka materiaalse kahju hüvitamiseks summas 1674 eurot. 1600 eurot on hinnapakkumine, mis peaks hamba parandamine minema ja 74 eurot on konsultatsioon ja visiiditasud. Selgitab, et hambavigastust alguses erakorralise meditsiini osakonnas ei märgatud sellepärast, et paistetus oli nii kõva, et ta ei pannud seda alguses tähele. Et kui hiljem paistetus hakkas taanduma, hakkas tundma, et hammas on ka katki. Need fotod, mis ta kohtule esitas, seal ongi näha triip keset hammas ja sealt läks pooleks, see on see hammas, kus kruvi sees on. Leiab, et moraalne kahju on isegi hullem kui materiaalne. Nõuab ka õigusabikulude hüvitamist. K. V.i ütlustest nähtub veel, et J. A. nimelise mehega kohtus esimest korda siin kohtusaali eesruumis, ta ei tunne teda. (kd I tl 89-98)
6. Süüdistatava Lembit Rosina kohtus antud ütlustest nähtub, et 16.02.2018 ta sõitis autoga koju enda töö juurest, xxxx ruumidest ja nägi silmanurgast, kuidas K. maja trepikoja valgus läks põlema ja suur mehe kogu tuli välja koeraga, ta sõitis mööda autoteed K. maja ette K. kõrvale ja jäi seisma autoga. Tuli autost välja, K. kõndis ikka edasi, aga auto taga said kokku. Ta küsis, et nad on korduvalt rääkinud, et K. tuleb läbi ja nad õiendavad ära oma vaidluse autoremondi asjas. V. väitis, et ta ei vahetanudki õli ja käi kukele, tema ei maksa ja hakkas koju tagasi minema. Kuna ta seisis V.il ees, siis viimane hakkas trügima ja nügima, ta pani käed ette ja siis rüseluse käigus nägi, et K. hakkas taskust midagi sikutama, siis ta panigi enda käe taskusse ja ütles, et ta on relvastatud, seejärel K. lõpetas ära, ta küsis, mida sa seal sikutad, K. ütles, et taskulampi. Ta küsis, et kas nad saavad oma asja normaalselt asja lahendatud, V. ütles, et tuleb esmapäeval läbi. See oli juba seitsmes kord, kus V. lubas tulla esmapäeval töö juurde. Peale seda nad surusid kätt ja ta läks minema. Selle kohtumise käigus ta ei löönud K.t, pani lihtsalt käed ette kui ta jooksis nii-öelda peale, et läbi tema joosta, siis ta pani käed ette ja astus tagasi lihtsalt. Tal sellel kohtumisel relva kaasas ei olnud, taskus oli võtmekimp. Ta niisama ei kanna relvi kaasas, ainult õppustel. Samas tunnistab, et K. peab teadma, et ta hoiab ja kannab relvi, et ta on aastaid olnud kaitseliitlane, kõik kohalikud teavad, et tal on relvad. Väidab, et juhtunu ajal oli pime, see oli valgustamata ala. T. S.t akna peal näha ei olnud, jõudis seda märgata, sest ta oli näoga K. maja poole. Tunnistab, et kohtueelsel menetlusel ei rääkinud sellest, et K. hakkas taskust midagi sikutama, samuti sellest, et tema pani enda käe taskusse ja ütles, et ta on relvastatud. Tunnistab, et enne kohtuistungit käis T. S. tema töökojas rehvi pumpamas, siis ta küsis S.lt, et kas sa tuled ka kohtusse ja siis ta ütleski, et ära siis valeta seal, räägi tõtt, rohkem ta temaga ei suhelnud. Lembit Rosina selgitas, et ei kohusta ega survesta võlglasi muud moodi, kui läheb lihtsalt küsib ilusti. Leiab, et see on kodaniku õigus käia küsimas enda välja teenitud raha. Väitis, et K. V. valetab kuna tahab vastutusest kõrvale hoida ja ei taha talle tehtud töö eest tasuda, T. S. valetab tema arvates seetõttu, et ta on K. V.i poeg. Lembit Rosina esitas kohtule oma auto pardakaamera salvestise väites, et tegu on salvestisega V.i elukoha juures 16.02.2018 õhtul, kui ta läks V.iga rääkima ja jättis kaamera tööle. Ta selgitab, et kaamera on fikseerinud ainult pilti, kuupäeva fikseeritud ei ole. Selgitab, et ta oli salvestise unustanud ja seetõttu ei esitanud seda menetlejale varem. Kohtuistungil salvestist vaadati, süüdistuses märgitud tegevusi sellel ei kajastunud, kohtu hinnangul salvestis asjassepuutuvaks tõendiks ei kvalifitseeru, seda enam, et usaldusväärselt pole võimalik tuvastada salvestise tegemise aeg. Lembit Rosina ütlustest teise ähvardamise episoodi kohta nähtub, et
7. aprillil 2019 Grossi poe ees märkas, et K. räägib seal G.iga juttu. Ta läks neile ligi, et K.ga rääkida, siis nad vaidlesid või rääkisid umbes 30-40 minuti seal poe ees. G. alguses oli seal nendega, aga siis läks oma 8 tuttavate juurde. Ta tõstatas jälle vaidluse selle auto teema suhtes ja palus tema juurest läbi tulla. Ta lihtsalt ütleski, et mis ta pullib ja tahab talle ebameeldivusi tekitada, et lahendavad asjad ära, et miks me politsei ja riigi raha raiskame. Lembit Rosina väidab, et mingit ähvardamist ei olnud. Samas tunnistab, et rääkis K.le, et ta on kaitseliitlane ja vabatahtlik päästja ning kui K.l läheb maja põlema või juhtuvad mingid hullud sündmused, kui keegi hull lapsi taga ajab, siis ju kaitseliitlased kutsutakse appi. Ta arvab, et G. L. valetab juhtunu kohta, sest ta on K. V.i sõber. (kd I tl 173-185)
8. Tunnistaja T. S. kohtus antud ütlustest nähtub, et K. V. on tema kasuisa, Lembit Rosina on tuttav inimene kuna on ühe kandi elanikud.
9. aastal elas xxxx, korteris koos vanematega. Ühel õhtul, kellaaega ei mäleta, pime oli, K. jalutas koeraga maja ees, kui Lembit Rosina tuli maja ette autoga. Ta vaatas köögis kolmanda korruse aknast juhuslikult välja, kui auto maja ette tuli. Auto Audi saabus sinna ja autost tuli välja Lembit Rosina. V. ja Rosina vestlesid omavahel ja siis Rosina lõi rusikaga ühe korra K.t näkku vastu põske ja võttis välja püstoli. Ta ei olekski siia tunnistama tulnud, aga see oli väga vale käitumine, püstoliga ei tulda ähvardama. Maja ees tuli põles, trepikoja tuli, tänavavalgustus on tee otsas. K. tuli tuppa, käed värisesid ja helistas politseisse. Ta kuulis, kui ta rääkis politseiga. Politsei tuli kohale, vestlesid omavahel, pildistasid seal maja ees. See hetk, kui K. tuppa tuli, siis põsk oli paistes ja punane. K.l olid ka varem olnud Lembit Rosinaga mingid töövahelised asjad. Ta on Lembit Rosinaga pärast seda sama sündmust kohtunud. Rosina on talle öelnud, et kui ta kohtus on, et siis ta ütleks, et ei mäleta midagi. Lembit Rosina käskis öelda, et nii pikalt möödas, ütled, et ei mäleta midagi sellest. T. S. kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et kõigepealt Lembit Rosina ähvardas K.t relvaga ja seejärel lõi nagu selja tagant või külje pealt. Kohtus selgitas S., et ei oska öelda, miks kohtueelsel menetlusel rääkis teisiti, arvab, et ülekuulamisel oli närv sees, oli paanikas, see sündmus, eriti relvaga ähvardamine häiris teda väga, ta ei mäleta, millal ta käis ülekuulamisel, ei tea miks seal niimoodi kirjas on. Kinnitab, et kõike tänaseks enam ei mäleta aga kinnitab, et tegelikult oli enne löök rusikaga ja siis relvaga ähvardamine. (kd I tl 98p-104p)
10. Tunnistaja J. S., patrullpolitseiniku kohtus antud ütlustest nähtub, et sai väljakutse seoses Rosinaga veebruari keskel, väljakutse oli xxxx selle kohta, et K. V.it löödi ja ähvardati relvaga. Sõitsid kohale, K. V. oli endast väljas, ehmunud, hirmunud, huul oli kergelt turses, väitis, et Rosina oli teda löönud ja relvaga ähvardanud. Läksid Rosina juurde koju, viimane muidugi eitas seda kõike, näitas oma relvakappi, ta pildistas seda. Nad toimetasid Rosina Rakveresse, kus uurija tegeles temaga edasi, V. läks oma jõududega Rakveresse EMO-sse ja ka uurija juurde ütlusi andma. (kd I tl 120p-122)
11. Tunnistaja G. L. kohtus antud ütlustest nähtub, et tunneb Lembit Rosinat kui omakandi inimest. K. V. on talle tuttav inimene, teab tema poega. Võis olla
12. aprill 2019 kui ta oli Grossi poe juures, tuli poest välja ning Lembit ja K. rääkisid seal omavahel või tuli Lembit hiljem. See rääkimine sisaldas ähvardust ja avalduse tagasi võtmise nõuet. Lembit Rosina ähvardas K. V.it, et kui K. reisile läheb, siis tema lastega võib õnnetus juhtuda, enne seda Lembit käskis K.l avalduse tagasi võtta. Tema ei saanud aru, mis avaldusest jutt käis. See lause, et kui K. läheb reisile võib K. lastega midagi juhtuda, tundus talle ähvardusena. K. V. rääkis talle samal päeval hiljem, et neil oli autoga mingi teema ja Lembit oli teda relvaga ähvardanud. (kd I tl 158p-161)
13. Kohus uuris järgmisi kirjalikke tõendeid: - Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll – Lembit Rosina peeti kinni 16.02.2018 kell 21.10 kahtlustatuna K. V.i löömises ja relvaga ähvardamises. Nähtavad vigastused puuduvad, vabastati 17.02.2018 kell 14.
14. (kd III tl 48-49) 9 - Kannatanu K. V.i patsiendikaart nr R355610 - K. V. tuli kiirabisse ise 16.02.2018 kell 20:
15. 16.02 kella 19:25 paiku talle tuttav inimene andis talle rusikaga näo vasakusse piirkonda, samuti oli isikul relv käes, valutab pea ja piirkond kuhu sai löögi, saanud löögi vasaku alalõualuu-sarnaluu piirkonda, teadvusekadu ja oksendamist eitab, löögi tagajärjel kukkumist samuti. Kaebab valu vasaku alalõuapiirkonnas, peavalu, hambavalu, patsient rahuldavas üldseisundis, vasakul sarnaluu piirkonnas õrn hematoom ~3x2cm, Palpatoorne valulikkus vasaku alalõualuu ning sarnaluu piirkonnas. Patsiendile kaasa antud peatrauma järgne jälgimisleht, valu korral paratsetamool 1g x
16. (kd III tl 45-47) - Relvalubade koopiad – Lembit Rosinal relvaload (revolver Arminius HW 38 kaliiber 38 SPL nr xxxx ja püstol CZ 92 kaliiber 6,35 nr xxxx) kehtisid kuni 22.08.
17. (kd III tl 24-25) - Asitõendi vaatlusprotokoll – vaadeldud on Lembit Rosina poolt politseile välja antud relvi püstolitaoline ese ZORAKI-mod.914-S markeering: xxxx koos padrunisalve ja 5 padruniga, revolver Arminius HW 38 kaliiber 38 SPL nr xxxx ja püstol CZ 92 kaliiber 6,35 nr xxxx. (kd III tl 26-36) - Äratundmiseks esitamise protokoll ja fototabelid – K. V.ile esitati äratundmiseks 3 Lembit Rosina elukohast äravõetud relva. K. V. tundis ära talle esitatud relvade seast relva pakendil nr 1 (püstol CZ 92). V.i väitel on relv sarnane sellele, mida Lembit Rosina 16.02.2018 õhtul tema ähvardamisel kasutas. See relv on sama väikese mõõduline ja musta värvi korpusega ning relvakelku taha tõmmates laetav. Nr 2 pakendil olev relv (relvataoline ese ZORAKI) on mõõtmetelt suurem. Nr 3 pakendil olev relv (revolver Arminius) on revolver ja seda Rosina kindlasti sel õhtul ei kasutanud. (kd III tl 40-44) - Asitõendi vaatlusprotokoll ja andmebaasi Aweroc väljatrükk koos CD-plaadiga – K. V. helistas häirekeskusele kell 19:32:49 ja teatas, et tal käis ukse taga üks mees püstoliga ähvardamas ja pani talle vastu tatti, lõi vastu hambaid, oli talle tuttav inimene ja läks vist koju tagasi, ta vajab esmaabi, lapsed nägid ka seda pealt, üks laps vähemalt. Käib pressimas talt raha välja, väike püstol oli käes, sihtis teda sellega, verejooksu ei ole, paistes on natuke. (kd III tl 11-16 ) - Tsiviilhagi koos lisadega – visiiditasuarve summas 5 eurot, arve nr.A2018-000999 summas 1600 eurot (murdunud hamba asendamine implantaadiga), arve nr.A2018-001000 summas 50 eurot (konsultatsioon), arve nr.A2018-000986 summas 19 eurot (panoraamröntgenülesvõte ja visiiditasu) ning panoraampilt hammastest (tehtud 28.02.2018) ja hambapolikliinikus tehtud pildid katkisest hambast. (kd I tl 11-14, kd III tl 50-60) Kohtu põhjendused
18. Kohus leiab, et kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise süüteokoosseisu objektiivse süüteokoosseisu esinemine Lembit Rosina tegevuses kannatanu K. V.iga seotud episoodides on ülaltoodud tõenditega kinnitust leidnud. Kohus peab usaldusväärseiks kannatanu K. V.i ütlusi 16.02.2018 toimunud kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise kuriteoepisoodide kohta. Ütluste usaldusväärsust toetavad ka tema poolt häirekeskusele tehtud kõne salvestis ja EMO-s fikseeritu. Kohtu hinnangul on eluliselt usutavad K. V.i selgitused ka hambavigastuse tekitamise ja selle kohta, miks ta seda koheselt ei avastanud. Kohus ei pidanud vajalikuks kaasata menetlusse kaitsja poolt taotletud asjatundjat hambavigastuse asjaolude selgitamiseks. Kohtu hinnangul on hambavigastusse puutuv piisava selgusega kindlaks tehtud K. V.i ütluste ja tema esitatud dokumentaalsete tõenditega. Kaitsja poolt kohtule esitatud asjatundja kirjalik arvamus KrMS § 63 lg 1 järgi tõendiks ei kvalifitseeru. Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava ennastõigustavaid ütlusi, milledes viimane püüab jätta muljet, et 16.02.2018 oli ta sunnitud tõrjuma kätega K. V.it ja kätt taskusse pannes „teesklema“ relva olemasolu. Lembit Rosina tunnistab ise, et kui K. V. temaga suhelda ei soovinud ja soovis minna ära koju, siis astus ta V.ile teele ette ja takistas teda lahkumast. V. on 10 kinnitanud, et ei soovinud Rosinaga suhelda ja tema lahkumise soov on eluliselt usutav, V.i lahkumise takistamisega oli just Rosina see, kes konflikti tekitas ja seda võimendas. Lembit Rosina kinnitas kohtus, et eeluurimisel, kui teda kahel korral üle kuulati, pole ta kordagi rääkinud sellest, et V. taskust midagi sikutas, samuti sellest, et ta ise pani käe taskusse ja ähvardas V.it, et ta on relvastatud. Kohtu hinnangul on siin tegemist Lembit Rosinale tavapärase ütluste kohendamise ja muutmisega uute ennastõigustavate versioonide väljamõtlemisel. Paraku on Lembit Rosina, kes ennast süüdi pole tunnistanud, käesoleval juhul siiski ähvardamise omaks võtnud. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et peale seda, kui ta enda taskus olevat võtmekimpu relvaks nimetas, oli V. koheselt nõus esmaspäeval tema juurde minema väidetava vaidluse lahendamiseks. Kohtu hinnangul oli V.il isegi Rosina versiooni järgides põhjust arvata, et Rosinal ongi relv taskus. Lembit Rosina on ise tunnistanud, et kõik teadsid, et ta tegeleb relvadega. Kohus leiab, et Lembit Rosina süüdistusest tuleb välja jätta relvaga ähvardamine ja asendada see ähvardamisega relvataolise esemega. K. V. on tunnistanud, et ta relvi eriti ei tunne, äratundmiseks esitamisel on ta küll kinnitanud, et tundis ära ähvardamisel kasutatud relva, kuid protokollist ja V.i ütlustest nähtub, et ta suutis relvi eristada vaid suuruse järgi. Samas on relvataoline püstolisarnene ese ZORAKI-mod.914-S ja püstol CZ 92 kaliiber 6,35, mille V. välja valis väliselt üpris sarnased ja nende suuruski pole oluliselt erinev. Kohus ei arva, et K. V. on andnud relva/relvataolise eseme nägemise suhtes valeütlusi, kuid kahtleb, kas ärevas olukorras, õhtusel ajal vähese valgustuse olemasolul lühikese aja vältel relvadega vähe kokkupuutunud inimene on võimeline tõsikindlalt ära tundma, millega täpselt tegemist oli. Kohus ei pea usaldusväärseks küll Lembit Rosina viimase hetke versiooni taskus olevast võtmekimbust ja leiab, et K. V.it tõesti ähvardati taskust välja võetud esemega. Paraku ei saa kohus usaldusväärselt tõendatuks lugeda, millise konkreetse relva või relvataolise esemega ähvardamine toimus. Kohtu hinnangul ei muuda see olematuks süüteokoosseisu, sest V.il oli põhjust pidada eset relvaks ja ähvardus mõjus – nii Rosina kui V. on kinnitanud, et peale ähvardust kokkusaamine lõppes, kuna V. andis lubaduse minna esmaspäeval Rosina juurde väidetavat võlavaidlust lahendama. V.i ütlustest ja edasiste sündmuste järgi on teada, et sellist kavatsust V.il siiski polnud kuna tema arvates polnud ta Rosinale midagi võlgu ja ta soovis lihtsalt kiiresti lahkuda, et saaks juhtunust politseile teatada. Hinnates tunnistaja T. S. ütlusi leiab kohus, et esineb vastuolu tema kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahe. Esimesel juhul on ta rääkinud, et aknast Rosina ja V.i konflikti pealt vaadates Rosina enne ähvardas relvaga ja seejärel lõi V.it, kohtus kinnitas ta korduvalt, et tegelikult oli enne löök ja seejärel ähvardus relvaga. Ta arvas, et eksis esialgsete ütluste andmisel, kuna oli juhtunust väga erutunud ja ei mäleta isegi ütluste andmist. Kohtu hinnangul ei saa lugeda usaldusväärseiks S. ütlusi selle kohta, et tegemist oli just relvaga, aeg oli hiline ja hämar, ta jälgis sündmusi lühikese ajavahemiku jooksul ja ärritusseisundis, seega ei pruukinud ta tõsikindlalt vahet teha relval ja relvataolisel esemel. Muus osas leiab kohus, et S. kohtus antud ütlusi saab siiski tõendina arvesse võtta hinnates neid kogumis teiste tõenditega. Alaealisena võis ta olla juhtunust ärritatud ja samal õhtul ütlusi andes eksida. Võrreldes tema ütlusi V.i ja Rosina ütlustega leiab kohus, et mõnes mõttes kattuvad kõigi kolme ütlused selles, et ähvardamine oli see, mis V.i ja Rosina kohtumise lõpetas. V. kinnitab, et peale relvaga ähvardamist nõustus ta kõigi Rosina nõudmistega ja kokkusaamine lõppes. Sisuliselt sama kinnitab ka Rosina, öeldes, et pärast tema poolt võtmete relvaks nimetamist lepiti kokku ja mindi lahku. 23.04.2019 toimunud ähvardamise episoodi kohta on K. V. andnud ütlusi, mis arvestades tema suhtes varem toime pandud kuritegusid mõjuvad usaldusväärsete ja eluliselt usutavatena. Ähvardus seondus otseselt avaldusega, mille ta oli teinud politseile K. Rosina poolt 16.02.2018 tema suhtes toime pandud kuritegudega. Kohus ei pea usaldusväärseiks Lembit Rosina ennastõigustavaid ütlusi, et toimus vaid järjekordne rahulik vestlus V.i väidetava võla üle. Samas tunnistab süüdistatav ka ise, et ta tegi V.ile ettepaneku ilma politseita hakkama saada 11 põhjendades seda sellega, et ta on kaitseliitlane ja päästja ning tuleb appi, kui V.i lastega midagi juhtuma peaks või tal maja põlema läheb. K. V.i ütluste usaldusväärsust ja Rosina poolse ähvardamise asetleidmist kinnitab oma ütlustes tunnistaja G. L., kes kuulis Rosina ja V.i juttu osaliselt pealt ja sai aru, et Rosina ütles välja ähvarduse V.i laste suhtes ja käskis V.il avalduse tagasi võtta. Jällegi on tähelepanuvääriv Lembit Rosina käitumine peale kuriteo toimepanemist, tõendamist on leidnud, et ta on püüdnud mõjutada tunnistaja T. S.t saavutamaks viimaselt endale soodsate ütluste saamist. Kohtu hinnangul pani Lembit Rosina kuriteod toime vähemalt otsese tahtlusega. Ta sai aru, et teise isiku rusikaga löömine on viimasele valutekitav ja seda ta soovis ja saavutas. Ähvardustegi puhul oli ta teadlik oma tegevuse koosseisupärasusest. Relvataolise esemega ähvardades on mõistetav, et see tekitab inimestes hirmu. Antud juhul oli K. V.il alus karta ähvarduse täideviimist ja tema elu oli häiritud pikema ajavahemiku jooksul. Seda enam, et lisandus ka teine ähvardus, millest K. V.il oli alust arvata, et ohus on tema vara, samuti tema laste elu ja tervis. Hirmutunde tekitamine aga oligi Lembit Rosina eesmärk, et selle läbi saavutada kannatanult temale soodsat käitumist – väidetava võla tasumist, kuriteoteate tagasivõtmist. Kohus ei tuvastanud Lembit Rosina süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Koos J. A. kehalise väärkohtlemisega on Lembit Rosina poolt toime pandud K. V.i löömine kvalifitseeritav

§ 121lg 2 p 3 järgi, kaks K.

V.i ähvardamist on kvalifitseeritavad

§ 120lg 1 järgi.

Süüdistus

§ 424lg 1 järgi 18.

Lembit Rosinat süüdistatakse selles, et tema, 30.03.2019 kella 01.20 paiku, olles narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis, juhtis Lääne-Virumaal Kadrina vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 156-l km-l suunaga Tapa poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Lembit Rosinal tuvastati vastavalt EKEI Lõuna-Eesti osakonna uuringuaktile nr 434T uriinis narkootiline aine MDMA ehk ecstasy ning eksperdi hinnangu kohaselt esines tal joove. Lembit Rosina juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 120 +/- 4 km/h, millega ületas antud teelõigul suurimat lubatud sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 26 km/h võrra. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis; joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) loetakse Lembit Rosina joobeseisundis olevaks mootorsõiduki juhiks. Seega Lembit Rosina, juhtides joobeseisundis mootorsõidukit, pani toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid

1. Tunnistaja R. M., tollase Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrulliteenistuse politseiniku kohtus antud ütlustest nähtub, et ta puutus Lembit Rosinaga kokku 30.03.
2. Ta oli tööl koos G. K.uga, mõõtsid kiirust Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee peal, kui tuli üksik sõiduauto poole kahe paiku öösel. Kiirus oli 120 km/h, mille G. K. fikseeris, nad said kiiruse lukku ja nägid, et sõiduk peatus tee ääres u 100 meetri kaugusel neist. Sõitsid sõiduki juurde, nägid, et isikud tulid autost välja samal ajal, kui nad nende juurde jõudsid. Auto oli must Xxxx. Ta arvab, juht jagas ära, et on politseipatrull ja seetõttu jäi seisma. Kokku tuli autost välja kolm isikut, üks meesterahvas ja kaks naisterahvast, üks oli taga, kaks väljusid eest, juhikohalt väljus meesterahvas, seda nad nägid enda autotulede valguses, naistest üks istus kõrval, üks oli taga, need tulid tee ääre poolt välja mitte sõidutee poolt. Nad olid päris kindlad, et roolis oli 12 meesterahvas ja nad neid naisterahvaid üldse ei hakanud küsitlemagi. Kui neil oleks olnud kahtlus, siis oleks nende seletused ka võtnud. Nad keerasid ümber ja sõitsid auto taha, autost väljunud seltskond oli juba väljas ja tegid suitsu. Nad hakkasid meesterahvaga suhtlema kiiruse ületamisega seoses. Meesterahvas muidugi eitas seda, et tema seal rooli taga üldse oli või midagi tegi. Koostasid kiirusmõõturi kasutamise protokolli. Kui hakkasid vormistama meesterahvale kiiruse ületuse eest väärteoprotokolli, siis tundus, et tal oli natukene kahtlane kõnemaneer, väsis kogu aeg ja ei olnud nagu päris õige. Tegid alkoholi indikaatorvahendi testi, mis oli negatiivne, siis kahtlustasid, et isikul võib olla narkojoove. Kohapeal tahtsid teha talle indikaatorvahendi uriini testi, aga see ebaõnnestus, misjärel sõitsid Rakvere haiglasse ekspertiisi tegema. Silmad olid tal imelikud, poole jutu pealt väsis, silmad vajusid kinni, koordinatsioon oli kergelt häiritud, kõne oli ka segasevõitu. Valgusele pupillid ei reageerinud, taskulambiga vaatasid. Isik väitis, et ei ole midagi tarvitanud. Kiiruse ületamist ei tunnistanud, üldse väitis, et ei olnud sõitnud autoga. Naisterahvad läksid siis teise transpordiga Tapa poole minema, neile tuli auto järgi, ta ei kontrollinud nende kahe naisterahva joovet, ta ei tea, kas G. K. seda tegi. (kd I tl 123-127)
3. Tunnistaja T. V. kohtus antud ütlustest nähtub, et Lembit Rosina on talle võõras inimene. Võis olla
4. märts 2019, kui oli autos koos Lembit Rosinaga. See päev, enne kui Lembit Rosinaga kokku said, läksid sõbranna L.ga õhtul viimase bussiga kell 20.30 Rakveresse. Tema oli alkoholi tarvitanud ja L. ka natukene. Nad kõndisid Rakveres Virma poolt Mjau poole. Nad peatasid Lembitu auto kinni sellepärast, et ta soovis koju minna ja see oli esimene auto, mis tuli, pidasid suvalise auto kinni. See hetk ta ei teadnud, et on tegemist Lembit Rosinaga, kas L. tundis teda, seda ta ei tea. Nad läksid täiesti võõra inimese auto peale, pidid sõitma xxxx, sest ta soovis koju. Tema istus autos kõrvalistuja taha, kuhu istus L., seda ta ei mäleta, autoroolis istus Lembit. Hakkasid sõitma xxxx poole, kuna tal oli paha olla, siis ta jäi tukkuma. Mingil hetkel jäid nad jäid seisma, keegi äratas teda üles ja nad läksid õue suitsetama. L. hakkas suitsetama ning siis järsku oli nende kõrval politseiauto vilkuritega, politseinikud läksid Lembitu juurde ja viisid ta ära. Tema koos L.ga ootas, siis tuli keegi politseinik, küsis nimed ja isikukoodid. Ta ei tea, mis Lembitust sai, sest ta päris kaua istus seal politseiautos, siis nad kutsusid tuttava E, N. endale järgi, kui nemad ära läksid, siis tema teada auto jäi sinna tee äärde. Käis hiljem politsei ütlusi andmas. Ta ei tea, kas oli roolis ainult Lembit Rosina või sõitis keegi veel autoga. Kui ta auto peale istus, siis oli roolis Lembit, kes tundus neile kaine. (kd I tl 134136)
5. Tunnistaja L. T.i kohtus antud ütlustest nähtub, et Lembit Rosinat ta enne kõnesolevat sündmust otseselt ei tundnud, nime teadis, hiljem suhtlesid lähemalt. Ta täpsemalt ei mäleta, aga see oli paar aastat tagasi, kui oli koos sõbranna T. V.ga Rakveres, jõid linna vahel natuke. Lembituga said kokku juhuslikult kuskil Mjau juures, täpselt ei mäleta kuidas, vist Lembit peatus nende juures autoga, nad rääkisid juttu, ei mäleta, miks Lembitu autosse läksid, siis läksid Lembitu autoga Tapa poole. T. oli päris purjus, tema oli natukene joonud. Tema mittemäletamine on seotud sellega, et ta oli alkoholijoobes ja nii palju aega on möödas. Algul ta istus juhi kõrvalistmel, T. istus tagaistmel, autoroolis oli Lembit. Enne Kadrinat tahtis ta ise autot juhtida ja Lembit lubas ta rooli, ta ei tea, kas Lembit sai aru, et ta on alkoholijoobes. Ta oli roolis niikaua kuni nad peatuse tegid, et minna suitsu tegema ja pissile, peatusid Kadrinast Tapa poole kuskil, aga ta ei mäleta täpselt. Ta tegi suitsu, Lembit jõi vist midagi, Coca-Colat vist äkki. Siis tahtsid pissile minna T., aga tuli politsei vilkuritega, Lembit pidi politseiautosse minema. Miks Lembit pidi minema, seda ta ei tea, politsei ei rääkinud neile midagi. T. istusid autos, Lembit tuli mingi paberiga autosse ja ütles, et ta peab Rakverre minema. Nemad läksid T. koju, vist kutsusid kellegi järgi. Mis Lembitu autost sai, seda ta ei tea. Seal kohapeal temaga ei tehtud midagi, joovet ei kontrollitud, dokumente ei küsitud, isikut kindlaks ei tehtud ja kontakte ei küsitud. Mingeid ütlusi käis ühel korral andmas, rohkem pole midagi öeldud. Sellel 13 öösel olid tal seljas tumedad riided, sest ta kannab ainult tumedaid riideid. Välimus oli tal samasugune kui täna, juuksed olid pikad ja patsis, Lembit Rosinaga on põhimõtteliselt ühe pikkune, võib-olla mõni cm on pikem. Kui politseis üle kuulati, siis rääkis sama juttu, mis täna. Ta rääkis politseile ka seda, et vahepeal ta istus rooli. L. T.i kohtus avaldatud 29.04.2019 ülekuulamise protokollist nähtuvalt on ta andnud ütlusi, et roolis oli Lembit Rosina ja pole midagi selle kohta, et ta hiljem ise autot juhtima hakkas. L. T. kinnitas kohtuistungil, et ta ütles menetlejale, et ta oli roolis, aga ta ei tea, mis seal kirjas on, ta ei lugenud oma ütlusi hiljem korralikult üle. Ta ei mäleta kõike, mida ta ülekuulamisel rääkis. Tunnistab, et talle tutvustati tunnistaja õigusi ja kohustusi ja ta andis selle kohta allkirja. Protokolli lõpus, kus on kirjas „olen protokolli läbi lugenud, see on koostatud minu sõnade järgi tõeselt, täiendusi, parandusi ei ole“, on tema nimi ja allkiri, tema käega kirjutatud. Aga ta ei tea, mis seal kirjas on. Tunnistab, et politseis oli juttu ka sellest, et ta on Lembituga arutanud seda, et ta võtab süü enda peale, see oli tema mõte, Lembit ei tahtnud, et ta süü enda peale võtaks. Ta ei mäleta, millal see jutuajamine oli, võis olla selle juhtumi ja politseisse ülekuulamisele mineku vahel. Tollel ajal olid tema suhted Lembit Rosinaga ainult sõbrasuhted. (kd I tl 127p-132)
6. Lembit Rosina kohtus antud ütlustest nähtub, et 30.03.2019 oli ta Lääne-Virumaal, VäikeMaarjas oli, siis Rakveres ja pärast liikusid Kadrinasse ja Tapale. 30.03.2019 esimestel tundidel viibis Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel sõiduautoga Xxxx, liikus Tapa suunas. Tal oli kaks tütarlast ka kaasas - L. ja T.. Nendega ta kohtus tol õhtul Rakveres peale südaööd, kella ühe ajal umbes. Need tüdrukud seal tee ääres Mjau baari juures midagi vehkisid ja tegid nalja ja kuna ta tundis L. ära, oli temaga natuke suhelnud, päris võõras ei olnud, siis jäi seisma, tal oli niikuinii olnud plaanis Mjau baari minna. Tüdrukud avaldasid soovi, et võiks Tapa poole sõita, kui Rakverest liikusid ära, siis oli tema roolis, L. istus kõrval ja T.u istus taha, aga ta oli suht purjus. Nad L.ga vestlesid ja peale Huljat ütles viimane, et tahab proovida autoga sõitu. Kuna L. talle täitsa võõras ei olnud, siis ta ütles, et sirge tee peal ta võib lasta tal proovida. L. oli lõbusas tujus, aga ta ei saanud aru, et ta oleks purjus olnud. Kadrina ringteel sai L. sõiduga ilusti hakkama ja jäi rooli, sõitsid üle viadukti ja otsustasid teha pissipeatuse, sõitsid sealt üle künka ja jäid seisma. Ta ei vaadanud spidomeetrit ja ei tea, kas L. ületas kiirust. Auto parkis teepervel, ta läks teekalda servast välja, ajas T.u ka üles, olid auto taga kõik, kui äkitselt kuskil 150-200 m kauguselt politseiauto sõitis vilkuritega, ilmus nagu maa alt välja, sõitis tema auto taha. Nemad jäid politsei ja tema auto vahele. Politseinikud väitsid, et ta ületas kiirust ja palusid tal autosse tulla. Enne seda L. tegi suitsu ja tema jõi oma limonaadi või seda Coca-Colat, mis oli tal ukse taskus, selle võttis kaasa sealt. Kui auto peatus, siis sel hetkel oli roolis L. T.. Tema jõudis oma Coca-Colat juua, mis ta autost leidis ja L. jõudis juba suitsu teha tükk aega, enne kui politsei nende juurde tuli ja väitis, et see sõiduk ületas kiirust. Teda viidi politseiautosse ja hakati kiiruse ületamise protokolli koostama. Ta ütles, et ta ei ütle midagi alguses. Nad panid ta kohe puhuma, autos hakkas tal paha ja siis palusid tal teha narko kiirtesti. Tal uriini ei tulnud, siis nad kihutasid vilkuritega nii kiiresti kui nad suutsid sõita Rakverre narkotesti tegema. Pärast haiglas narkotesti tegemist ta pöördus tagasi auto juurde koos politseinikega. Otsiti auto läbi, kuna nad eeldasid, et ta oli narkojoobes. Enda teada ta ei ole kunagi tarvitanud narkootilisi aineid, ka sel õhtul ta ei tundud ennast kordagi joobes olevat. Tavaliselt tal ei ole Coca-Colat autos, aga see oli lahtine pudel ja ta sõitis õhtu jooksul mitme seltskonnaga ringi ja ta ei tea, kuidas see pudel autosse sattus. Ühe õlle ta jõi ka mingi aeg sel õhtul, aga see oli tema arust alkoholivaba. Nii temal, kui L. T.il ja T.ul olid seljas tumedad riided. Lembit Rosina tunnistab, et praegu ta on L. T.iga suhtes. Lembit Rosina kohtueelsel menetlusel 30.03.2019 kell 2.00 antud ja kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et ta on andnud järgnevasisulisi ütlusi „Mina autot ei juhtinud, kes juhtis ma ei tea. Samuti ei tea nende kahe tütarlapse nime“. Kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub veel, et Rosina on rääkinud õlle joomisest aga pole midagi rääkinud Coca-Cola joomisest, arvab, et 14 keegi võis midagi tema joogi sisse panna. Kohtus väitis Lembit Rosina, et ütluste andmise ajal oli tal paha olla ja ta ei tea, mida politseinikud kirjutasid. (kd I tl 173-185p)
7. Kohus uuris järgmisi kirjalikke tõendeid: - Joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt nr 434T – Lembit Rosinalt võeti proov 30.03.2019 kell 02:53, uriinis leiti MDMA. (kd III tl 62-63) - Hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta Lisa 2/434T 19X-LÕJ0173 – ekspert on jõudnud järeldusele, et lähtudes 30.03.2019 kell 01:50 indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritud kontrollile allutatud isikul esinevatest joobele viitavatest tunnustest, 30.03.2019 kell 2.50 terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 046045 fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 434T fikseeritud uriinist leitud ainest (MDMA), esineb uuritaval Lembit Rosinal narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. (kd III tl 64 ) - Terviseseisundi kirjeldamise protokoll 30.03.2019 kell 2.50 – isiku välimus ja käitumine: sportlik, kohati määrdunud riietus; ravimite tarvitamine isiku poolt viimase 24 tunni jooksul: köhapastille; vegetatiivsed reaktsioonid: täheldatav tagasihoidlik treemor, pulss 125, vererõhk 184/119 mmHg, hingamissagedus: kiirenenud; pupillide suurus ja reaktsioon valgusele: laienenud 7 mm, valgusele minimaalne reaktsioon; nüstagm: horisontaalne; tasakaal ja koordinatsioon: täpsemad liigutused – väike ebatäpsus; neuroloogiline või muu kliiniline leid: täheldatav sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon. (kd III tl 65-67) - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobele viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll – nähtub, et 30.03.2019 kell 01:50 isik ei olnud suuteline testi läbima; välimus: silmade punetus – jah, silma pupillid – suured, märkused – pilk rahutu, silmad klaasjad, aeglane reaktsioon valgusele; reaktsioonikiirus: häiritud; kõne: segane; koordinatsioon: kerged häired; käitumine: unisus, märkused – silmad vajusid kinni rääkimise ajal, matsutas suud kogu aeg, tuigerdav kõnnak. (kd III tl 68) - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus – Lembit Rosina kõrvaldati juhtimiselt 30.03.2019 kell 01.25, kuna oli alust arvata, et ta on narkojoobes. Juhil suurenenud pupillid, ebakindel kõnnak. (kd III tl 69) - Väärteoprotokoll AB 1559931 ja Kiirusmõõturi kasutamise protokoll - Lembit Rosina juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 120 km/h + 4 km/h, mõõtmine toimus 30.03.2019 kell 01:
8. (kd III tl 70-71) - Patrullilehe koopia - nähtub, et 29.03.2019 oli kella 20.00-08.00 tööl patrull koosseisus G. K. ja R. M.. 30.03.2019 01:26 Lembit Rosina juhtis s/a Xxxx reg nr xxxx, asulavälisel teel kiirusega 120 km/h. Suhtlemise käigus isiku kõne oli ebaadekvaatne, unise olekuga, silmad läikisid ja olid klaasjad, pupillid ei reageerinud valgusele, kuna isikul olid narkojoobe tunnused otsustasid narkotesti teha. Lisaks tegid indikaatorvahendi testi, alkoholitest oli null. Uriinitesti ei olnud suuteline tegema, isik toimetati Rakvere Haiglasse ekspertiisi, sõidukit ei teisaldatud, tuli lubadega isik järgi autole. Sõidukis viibisid veel T. V. ja L. T., need isikud olid alkoholijoobes, narko tarvitamise tunnuseid ei esinenud. Isik väitis, et tema sõidukit ei juhtinud. Kiiruse fikseerides hakkasid sõidukile vastu liikuma ning sõiduk peatus tee ääres. Vahemaa oli umbes 100m. Juhikohalt väljus meesterahvas ja kaasreisijatena väljusid kaks naisterahvast, rohkem isikuid autos ei olnud. (kd III 72-73) Kohtu põhjendused 24.

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud 15 terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vaatamata sellele, et Lembit Rosina eitab nii narkootiliste ainete tarvitamist kui mootorsõiduki juhtimist, leiab kohus, et

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne süüteokoosseis tema tegevuses on kohtuistungil tõendamist leidnud. Kohus ei pea usaldusväärseiks Lembit Rosina ennastõigustavaid ütlusi kuna need on vastuolulised ja on kummutatud teiste asjas olevate tõenditega. Asjaolu, et 30.03.2019 kella 01.20 paiku Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 156-l km-l oli roolis Lembit Rosina loeb kohus tuvastatuks tunnistaja R. M.i ütlustega. Kohtul pole põhjust kahelda politseitöötaja M.i ütlustes, et ta kahtlusteta tundis ära juhi kohalt väljumas mehe, s.o Lembit Rosina. Ka kohtusaalis isikute kõrvutamisel oli näha, et Rosina ja T. ei ole väliselt sarnased. T. on pikem ja kõhnem ja vastupidiselt Rosinale on tal pikad juuksed patsis nagu need tema enda väitel ka 29.03.2019 olid. Lembit Rosina kohtus antud ütlustest nähtub, et roolis oli hoopis L. T., ka viimane ise on seda kohtus kinnitanud. Kohus nende ütlusi usaldusväärseiks ei pea, leides, et need ütlused on omavahel kokkulepitud, eesmärgiga valeütluste abil Lembit Rosina vastutusest päästa. Vestlust Rosinaga süü omaksvõtu teemal on oma eeluurimisel ja kohtus antud ütlustes kinnitanud L. T.. Lembit Rosina on kohtueelsel menetlusel väitnud, et tema ise roolis polnud ja ta ei tea, kes oli, ta ei tunne neid kahte tüdrukut, kes peale tema veel autos olid. Vastupidiselt eelnevale nähtub Lembit Rosina kohtuistungil antud ütlustest, et L. T. talle päris võõras ei olnud. L. T.i kohtueelsel menetlusel ülekuulamise protokollist ei nähtu, et ta oleks rääkinud, et tema roolis oli, kohtus ta aga just seda väitis, kinnitades, et sama rääkis ta ka kohtueelsel menetlusel. Erinevalt prokurörist peab kohus võimalikuks, et T. asus valeütlusi andma juba kohtueelsel uurimisel ja rääkis ülekuulamisel, et oli roolis, aga teadmata põhjusel ei fikseeritud neid ütlusi protokollis. Seda on põhjust arvata, sest vastasel korral jääb mõistetamatuks, miks käsitleti sellel ülekuulamisel küsimust, kas Rosina ja T. on arutanud küsimust, et viimane peaks süü enda peale võtma. Kuna menetleja silmis oli tollal süüdlase rollis Lembit Rosina, siis on selge, et räägiti T.i poolt Rosina süü omaks võtmisest. Kohtu hinnangul pole eluliselt usutav, et Lembit Rosina oleks lubanud oma auto rooli tema sõnul lõbusas tujus olnud tütarlapse, keda ta vaevu tundis. Samuti pole usutav, et enda sõnul kaine olev autoomanik oleks lasknud sellel tütarlapsel autoga kihutada 120 km tunnis ise spidomeetrile vaatamata. Kohus leiab seega, et on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et mootorsõidukit juhtis Lembit Rosina. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud seegi, et Lembit Rosina juhtis mootorsõidukit olles narkojoobes. Lembit Rosinal esinenud joove on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendatud kohtutoksikoloogia eksperdi hinnanguga, millest nähtub, et arvamust andes on tuginetud nii indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritud kontrollile allutatud isikul esinevatele joobele viitavatele tunnustele kui ka samal päeval hiljem arsti poolt koostatud terviseseisundi kirjeldamise protokollis fikseeritud joobele iseloomulikule kliinilisele leiule ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjas fikseeritud uriinis leitud ainele (MDMA). Kohtu hinnangul on eksperdi hinnang arusaadavalt motiveeritud ja jälgitav ka eriteadmisi mitteomavale isikule, mistõttu kohus ei pidanud vajalikuks eksperdi kutsumist kohtuistungile. Lembit Rosina on tunnistanud, et pole tahtlikult narkootilisi aineid tarbinud, kohus tema ütlusi usaldusväärseiks ei pea, leides, et tema ütlused on olnud muutumises, mis omakorda viitab taas sellele, et Rosina püüab viimasel hetkel välja mõeldud versioonide abil vastutusest vabaneda. Kohtus antud ütlustes räägib ta Coca-Cola pudelist, millest ta hakkas jooma autost väljudes, pudelist, mille leidis oma autost ja mille päritolu ta ei tea, püüdes jätta muljet, et selle on keegi tema juhuslikest kaaslastest autosse jätnud ja selle sisse võis olla pandud narkootilist ainet. Tähelepanuväärne on, et kui kohtuistungil mainib ta seda Coca-Cola pudelit sageli, siis kohtueelsel menetlusel pole ta sellest rääkinud kordagi. (Ka L. T.ile meenus Coca-Cola pudel alles rohkem kui kaks aastat pärast sündmust kohtuistungil). Lembit Rosina ütluste 16 ebausaldusväärsusele viitab seegi, et nagu teistegi kuriteoepisoodide puhul, on ta ka selles episoodis püüdnud mõjutada teiste isikute poolt ütluste andmist – L. T. on nii kohteelse- kui kohtumenetluse käigus tunnistanud, et arutasid Rosinaga tema poolt süü omaksvõtu küsimust. Asjaolu, et see süü omaksvõtmise vestlus T.iga toimus, viitab omakorda sellele, et Rosina oli toime pannud kuriteo – joobes juhtimise, ning tema joove oli fikseeritud. Lihtsa kiiruseületamise puhul oleks vaevalt hakatud valeütluste andmisega riskima. T.i puhul olekski olnud riskiks vaid karistus kiiruseületamise eest, sest tema joovet sündmuskohal ei kontrollitud. Kohus ei saa lugeda usaldusväärseiks Lembit Rosina ennastõigustavaid viimase hetke versioone juhtunust olukorras, kus ta ennast üheski süüdistuses süüdi tunnistamata siiski kõigi kuriteoepisoodide puhul on püüdnud mõjutada kannatanuid või tunnistajaid ütluste andmisel temale soodsas suunas. Kõiki tõendeid kogumis hinnates leiab kohus,

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu Lembit Rosina tegevuses on tõendamist leidnud.

§ 424

järgi kvalifitseeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Lembit Rosina tarvitas narkootilist ainet ja asus seejärel juhtima mootorsõidukit. Vaieldamatult oli ta teadlik sellise tegevuse lubamatusest ja karistatavusest ja pani kuriteo toime seega vähemalt otsese tahtlusega. Lembit Rosina tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluse käigus ei tuvastatud. Karistus 25. Lembit Rosinai poolt toimepandud süüteod on teise astme kuriteod, millede eest on karistusena ettenähtud rahaline karistus või vangistus -

§ 121

lg 2 p 3 puhul kuni viieaastane,

§ 120

lg 1 puhul kuni üheaastane ja

§ 424

lg 1 puhul kuni kolmeaastane vangistus.

§ 56

lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtu hinnangul oleks rahaline karistus liiga leebe ja ei avaldaks piisavat mõju Lembit Rosina suunamiseks õiguskuulekale käitumisele. Kohtu arvates ei ole Lembit Rosina mõistnud oma süütegude ohtlikkust, ta on püüdnud vabaneda vastutusest valeütluste abil ja on mõjutanud tunnistajaid ja kannatanuid. Eelnevat arvestades tuleb mõista karistuseks vangistus. Kohus hindab Lembit Rosina süü suuruse isikuvastastes kuritegudes keskmisest väiksemaks. Vägivald ei olnud intensiivne ja ei põhjustanud ka raskeid tagajärgi. Liiklussüüteos hindab kohus tema süü suuruse keskmiseks. Lembit Rosina karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel seda, et Lembit Rosina on varem kohtu poolt karistamata, et teda iseloomustatakse positiivselt ja viimase kuriteo toimepanemisest on möödunud suhteliselt suur ajavahemik. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et karistuse eesmärgid on saavutatavad sanktsiooni keskmisest väiksema vangistusega, mis tuleb jätta tingimisi kohaldamata

§ 73

alusel katseajaga kaks aastat.

§ 78lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 07.07.2021.

Kohtu hinnangu heastab põhikaristus Lembit Rosina süü ja lisakaristuste kohaldamine pole põhjendatud. Lembit Rosina pole liikluskuritegusid varem toime pannud, mistõttu kohus leiab, et pole vajalik tema täiendav ohutustamine mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Prokuröri poolt taotletud

§ 51

kohaldamist – Lembit Rosinalt lisakaristusena relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse äravõtmist ei pea kohus 17 samuti vajalikuks. Relvaseadus § 36 lg 1 p 6 sätted välistavad relva soetamise ja relvaloa saamise isikul, kes on karistatud elu- või tervisevastase kuriteo ja ka

§ 424sätestatud kuriteo eest.

Tsiviilhagi

1. Kriminaalasjas on kannatanu K. V. esitanud tsiviilhagi summas 3674 eurot - varaline kahju 1674 eurot ja mittevaraline kahju 2000 eurot. Lisaks üksikasjalikele ütlustele varalise ja mittevaralise kahju tekkimise asjaolude kohta on K. V. varalise kahju kohta esitanud ka dokumentaalsed tõendid - visiiditasuarve summas 5 eurot, arve nr.A2018-000999 summas 1600 eurot (murdunud hamba asendamine implantaadiga), arve nr.A2018-001000 summas 50 eurot (konsultatsioon), arve nr.A2018-000986 summas 19 eurot (panoraamröntgenülesvõte ja visiiditasu) ning panoraampilt hammastest ja hambapolikliinikus tehtud pildid katkisest hambast. Kohtu hinnangul, on varalise kahju tekkimine kannatanul täielikult tõendamist leidnud, ja see kuulub VÕS § 130, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel täies ulatuses väljamõistmisele kahju tekitanud isikult Lembit Rosinalt. Lisaks soovib kannatanu saada mittevaralise kahju eest hüvitist 2000 eurot. VÕS § 134 lg 2 sätestab mh, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohtuistungil on tõendamist leidnud, et Lembit Rosina põhjustas K. V.ile tervisekahjustuse ja valu ning ähvardamisega kahjustas tema vaimset heaolu, tekitades pikaajalist emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet. Eelnevat arvestades leiab kohus, et mittevaralise kahju väljamõistmine süüdlaselt on põhjendatud. Arvestades toimunu tehiolusid ja mittevaralise kahju väljamõistmisel kujunenud kohtupraktikat, leiab kohus, et õiglaseks ja mõistlikuks rahasummaks on 700 eurot. Menetluskulu
2. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel tuleb Lembit Rosinalt välja mõista menetluskuluna riigituludesse sundraha 876 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 2, § 178 lg 1 p 3 ja § 180 lg 1 alusel kannatanu K. V.i kohtusse ilmumisega seotud kulu 84.10 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 1, § 180 lg 1 ja § 182 lg 3 alusel tuleb välja mõista Lembit Rosinalt kannatanu K. V.i kasuks tema poolt valitud esindajale makstud tasu osaliselt summas 1300.00 eurot. K. V. taotles valitud esindajale makstud tasu hüvitamist summas 1600 eurot, kuivõrd kohus vähendas mittevaralise kahjuna väljamõistetavat summat, siis vähendab kohus ka valitud esindajale makstud tasu hüvitamisele kuuluvat summat. Asitõendid
3. Revolver Arminius HW 38 kaliiber 38 SPL nr xxxx ja Püstol CZ 92 kaliiber 6,35 nr xxxx (hoiul Ida Prefektuuri relvahoidlas) tuleb jätta hoiule Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna relvahoidlasse, kuni nimetatud relvade kohta Politsei- ja Piirivalveameti poolt Relvaseaduse alusel vastuvõetud otsustuse jõustumiseni. Püstolitaoline ese ZORAKI-mod.914-S markeering xxxx koos padrunisalve ja 5 padruniga (hoiul Ida Prefektuuri asitõendite hoiuruumis) tuleb konfiskeerida ja süüdlasel samalaadsete kuritegude toimepanemise takistamiseks hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalasja juurde lisatud 2 CD-plaati salvestistega tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. 18 Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 30.03.2022 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu
4. juuli
5. a otsus muutmata. Riigikohtu 22.06.2022 kohtumäärusega jäeti kassatsioon menetlusse võtmata. 07.07.2021 kohtuotsus 1-20-5214 jõustus
6. juunil 2022 Riigikohtu kohtumäärusega. Referent /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne 19