KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev
- mai 2022 Kohtuasja number 1-21-5134 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi ja menetlusliik kriminaalasi üldmenetluses Vadim Pavlovi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- märtsi 2022 otsus Apellandid Vadim Pavlov. Isikukood 38808212237; elukoht XXX; sorteerija Ekovir OÜ-s; korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati Viru Maakohtu
- jaanuari 2019 otsusega KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 10 kuulise vangistusega, millest Vadim Pavlov kandis ära 3 kuud Vadim Pavlovi kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga Apellatsioonimenetluse ülejäänud pooled prokuratuur, esindaja Viru ringkonnaprokurör Anu Toluk Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- märtsi 2022 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
- Määrata Osaühingule K.Kooga Advokaadibüroo vandeadvokaat Kaido Kooga poolt Vadim Pavlovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 114 eurot, sealhulgas käibemaks 19 eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Vadim Pavlovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 114 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1
(5)PÕHIOSA Menetluse käik
- Vadim Pavlovile esitati süüdistus selles, et ta juhtis
- mail 2021 kell 3.31 Ida-Virumaal Kohtla-Järve-Mäetaguse tee
- kilomeetril mootorsõidukit Huatian (registreerimismärk XXX ), ehkki tema väljahingatavas õhus oli 0,99 mg/l kohta alkoholi ja tal polnud juhtimisõigust. V. Pavlovit oli
- novembril 2014 KarS § 424 järgi karistatud. Seega pani V. Pavlov toime KarS § 424 lg 2 järgse mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise.
- Viru Maakohtu
- märtsi 2022 otsusega tunnistati V. Pavlov talle ette heidetud kuriteos KarS § 424 lg 2 järgi süüdi ja teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega, millest arvati maha 2 eelvangistuses viibitud päeva. V. Pavlovit kohustati koheselt ära kandma 3 kuu pikkune vangistus. 8 kuu ja 28 päevane vangistus jäeti KarS § 74 alusel 2 aasta ja 4 kuu pikkust katseaega ja käitumiskontrolli seades tingimisi täitmisele pööramata. Maakohtu peamised seisukohad olid sellised.
- V. Pavlov juhtis kaherattalist mopeedi Huatian HT50QT-
- See mopeed kujutab endast mootorsõidukit. Mopeediga sõites oli alkoholisisaldus V. Pavlovi väljahingatavas õhus 0,99 mg/l. Niisiis pani V. Pavlov toime KarS § 424 lg 1 pärase teo. Et V. Pavlov oli niisuguse teo sooritanud ennegi, oli tegemist mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimisega ja V. Pavlovi tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 424 lg 2 järgi. V. Pavlov tegutses tahtlikult.
- Karistust raskendavaid asjaolusid pole. Karistust kergendavana tuleb võtta arvesse V. Pavlovi süü tunnistamist ja kahetsust. V. Pavlovit on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ka on V. Pavlov sooritanud praegu menetletava kuriteoga samalaadse väärteo. V. Pavlovi väitel ei ole ta pärast praeguse menetluse esemeks olevat kuritegu enam alkoholi tarvitanud ja ta lasi end pool aastat tagasi kodeerida. Nõustuda ei saa kaitsjaga selles, et V. Pavlovi süüd vähendab see, et ta juhtis mopeedi. Mootorsõidukeid ei saa nende liiki arvestades eristada. V. Pavlov pole ilmselgelt oma varasematest karistustest midagi õppinud. Rahatrahvi sõiduki purjuspäi juhtimise eest ei ole V. Pavlov tasunud. Neid asjaolusid arvestades tuleb V. Pavlovit karistada 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 424 lg 4 p 1 kohaselt tuleb sellest karistusest 3 kuud täitmisele pöörata. Nimelt peab iga järgnev karistus olema eelmisest karmim.
- aastal karistati V. Pavlovit ligi 3 aasta ja 7 kuu pikkuse reaalse vangistusega. Selle vangistusest kandis V. Pavlov vanglas ära ca 2 aastat ja 6 kuud, kuivõrd ta vabastati ennetähtaegselt.
- aasta mais karistati V. Pavlovit uue kuriteo eest 2 kuu pikkuse vangistusega. Järgmine kord karistati V. Pavlovit juba
- aasta jaanuaris: talle mõisteti 10 kuu pikkune vangistus, millest pöörati kohesele täitmisele 3 kuud – 7 kuud jäeti 18 kuu pikkust katseaega seades tingimisi täitmisele pööramata. Praegu tuleb V. Pavlovile mõista sama pikk vangistus kui eelmine kord, ent tema katseaeg peab olema pikem. Elektroonilist valvet kohaldada ei saa, sest see ei võimalda kontrollida inimese tegevust ega hoida ära alkoholi tarvitamist. Ka üldkasulik töö ei sobi. See ei oleks mõjuv karistus. Kriminaalhooldusametniku kohtueelses ettekandes on võetud arvesse nii varasemat väärteokaristust kui ka praegust kriminaalasja. Ka peab arvestama seda, et hoolimata reaalsetest vangistustest on V. Pavlov kuritegude toime panemist jätkanud. Lisaks kohustuslikele kontrollnõuetele tuleb V. Pavlovil keelata alkoholi tarvitamine. Apellatsioonid
- Apellatsiooni esitasid V. Pavlovi kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga ja V. Pavlov ise. 2
(5)- Kaitsja hinnangul ei vasta V. Pavlovile mõistetud karistus kuriteo raskusele ja V. Pavlovi isikule. V. Pavlov on kogu aeg oma süüd tunnistanud. Sõlmiti kokkulepe, milles nähti ette 10 kuuline vangistus, millest tuli ära kanda vaid 1 kuu. Et kohus polnud seoses kuriteo kvalifikatsiooniga kokkuleppemenetlusega nõus, toimus üldmenetlus. Seal taotles prokurör kokkuleppesse märgitust raskemat karistust: 1 aastast vangistust, millest 2 kuud tulnuks kanda reaalselt. Kohus mõistis veelgi raskema karistuse: kohustas V. Pavlovit vanglasse minema suisa 3 kuuks. Jääb mulje, et selline range karistus mõisteti seetõttu, et asi lahendati üldmenetluses. Maakohus oleks pidanud arvestama seda, et V. Pavlov juhtis mopeedi. See sõiduvahend on oma väikese kiiruse ja massi tõttu kaasliiklejatele märksa vähemohtlik kui nt buss või veoauto. Ka on oluline see, et V. Pavlov liikus mopeediga öisel ajal mööda teed, kus liikluskoormus on väike. Suurema osa teest lükkas ta mopeedi käekõrval ja ka sõidu ajal hoidis ta tee äärde. Automaatselt ei saa lähtuda arusaamast, et iga järgnev karistus peab olema varasemast rangem. Kui see oleks nii, peaks ka karistus hilisema mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest olema karmim kui on karistus varem toime pandud vägivallakuriteo eest. Seega ei ole kokkuleppes märgitust karmima karistuse mõistmine põhjendatud. Kuna kuriteo toimepanemisest on möödunud peaaegu 10 kuud, V. Pavlov pole uusi õigusrikkumisi toime pannud, ta on läbinud alkoholivastase ravi, ta töötab ja tal on vaja peret ülal pidada, on põhjendatud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga.
- V. Pavlov leiab oma apellatsioonis, et tema karistust on vaja leevendada. Ta on asunud paranemise teele. Ta on riigile ja perele kasulik. Tal on kindel töökoht ja ta saab maksta võlgu. Ta kasvatab koos naisega kahte väikest last. Ta lasi end ca aasta eest alkoholi vastu kodeerida. Ta ei soovi kaotada tööd ega peret. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja üldjuhul apellatsiooni piires. Praegu ei ole apellatsioonimenetluses vaidlust selle üle, et V. Pavlov pani toime KarS § 424 lg 2 järgse kuriteo. Ka ringkonnakohtu hinnangul on V. Pavlovi tegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Vaidlus on V. Pavlovile mõistetud karistuse osas.
- Maakohus karistas V. Pavlovit üheaastase vangistusega, millest osa tuleb KarS § 74 alusel koheselt ära kanda ja osa jäetakse tingimisi katseajaga täitmisele pööramata. Kaitsja arvates ei vasta selline karistus kuriteo raskusele ja V. Pavlovi isikule ning ka V. Pavlov palub leebemat karistust.
- Maakohus leidis õigesti, et karistust raskendavaid asjaolusid V. Pavlovi puhul ei esine. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Kuigi maakohus ei arvestanud süü suuruse hindamisel asjaolu, et V. Pavlov juhtis purjuspäi mopeedi, siis nõustuvalt kaitsjaga peab ringkonnakohus seda siiski oluliseks. Seda põhjusel, et üldjuhul on mopeedil väiksem sõidukiirus ja mass kui nt sõiduautol, bussil või veokil ning seega võib ka mopeediga tekitatav kahju liiklusõnnetuse puhul olla väiksem kui nt sõiduauto, bussi või veoki puhul. Seega vähendab kasutatud sõiduvahend V. Pavlovi teosüüd. Samuti tuleb nõustuda kaitsjaga, et mõnevõrra vähendab süü suurust teo toimepanemine öisel ajal ja kõrvalmaanteel – seetõttu võib eeldada mõnevõrra väiksemat potentsiaalset ohtu kõrvalistele isikutele ja nende varale kui nt päevasel ajal ning suure liiklustihedusega teel liikudes.
- Nõustuda ei saa maakohtuga ka selles, nagu peaks süüdlasele igal järgneval korral mõistetav karistus olema igal juhul eelmis(t)est karistus(t)est karmim. Seda esiteks põhjusel, et karistuse mõistmine sõltub suuresti konkreetse kriminaalasja asjaoludest. Kuna karistamise aluseks on 3
(5)isiku süü ja see võib sõltuda nt etteheidetavate tegude rohkusest või ka kahjustatavate õigushüvede olemusest, ei saa iga järgnev karistus olla juba seetõttu automaatselt eelmis(t)est karistus(t)est karmim. Lisaks sellele tuleb arvestada, et karistust mõistes on kohtunikul küllaltki suur otsustamisvabadus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-79-03, p 11). Nii ei pruugi olla midagi ebaseaduslikku nt selles, kui mõni n-ö leebem kohtunik karistab retsidivisti uue samaväärse süüga teo eest varasemast karistusest leebemalt või kui mõni n-ö karmim kohtunik karistab retsidivisti uue väiksema süüga teo eest varasemast karistusest karmimalt.
- Eeltoodu ei tähenda siiski, et aastane vangistus on väär.
- Tõsi on see, et karistust mõistes ei saa võtta arvesse V. Pavlovi varasemaid kuritegusid. Seda seetõttu, et varasemad kuriteod mängivad rolli üksnes juhul, kui need on menetletava teoga seotud (Sootak – KarS. Kommentaar.
- trükk, § 56, komm 9.4). Praegu see nii ei ole: V. Pavlov on varem sooritanud kehalisi väärkohtlemisi. See ei tähenda seda, et kehalisi väärkohtlemisi ei saa kunagi õiguslikus mõttes mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega siduda. Nt võiks kehalised väärkohtlemised tõsta mootorsõiduki purjuspäi juhtimise teosüüd siis, kui need väärkohtlemised tingis alkohol. On võimalik, et see oli nii ka praegu: nt viitab kriminaalhooldaja kohtueelses ettekandes sellele, et V. Pavlovi kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol (kd 2, tl 38 pöördel). Samas aga kõneletakse sellele viitele eelnevalt ka karistusregistrist kustutatud kuritegudest. Seega on võimalik, et alkohol tingis sellised kuriteod, mis on kantud karistusregistri arhiivi. Neid tegusid aga praegu menetletava teo süüga siduda ei saa, kuivõrd karistusregistri seaduse § 5 lg 2 kohaselt neil tegudel õiguslikku tähendust pole. Seetõttu peaks prokuratuur edaspidi sarnastes olukordades hoolitsema selle eest, kriminaalasja materjalide juurde lisatakse piisavalt täpne info varasemate kuritegude kohta: eeskätt ilmneb selline info ilmselt kohtuotsustest, aga tarvis võib olla ka muid dokumente (nt süüdistusakt, ülekuulamisprotokollid vms).
- Küll aga suurendab V. Pavlovi süüd see, et
- aasta viimasel päeval juhtis ta samuti purjus olles mootorsõidukit ja
- aasta jaanuaris karistati teda selle teo eest väärteokorras. Tõsiasi, et V. Pavlov läks sellest teost ja karistusest hoolimata mõni kuu hiljem uuesti purjus olles mootorsõidukiga sõitma (ja pani seekord toime kuriteo), tõstab V. Pavlovi süü selliseks, mis võimaldab jõuda järeldusele, et aastane vangistus on eelkirjeldatud süüd vähendavaid asjaolusid arvestades küll karm, ent sanktsioonimäära alumisse veerandisse jäädes siiski veel õiguspärane.
- Oluline ei ole, et varasemalt sõlmisid V. Pavlov, tema kaitsja ja prokurör karistuskokkuleppe, mille kohaselt taotles prokurör V. Pavlovile sama teo eest praegu mõistetud karistusest mõneti leebemat karistust. Kohus ei ole üldmenetluses seotud prokuröri nägemusega karistusest – seda ei puutuvalt kohtueelselt ega kohtusaalis (süüdistuskõnes) avaldatud nägemusse. Märkida võib sedagi, et varasemal kokkuleppemenetlusest keeldumisel ei võtnud kohus V. Pavlovi karistuse osas üldse seisukohta, vaid keeldus kokkuleppest teo kvalifikatsiooniga mittenõustumise tõttu.
- Kaitsja leiab, et V. Pavlovile mõistetud karistuse võiks asendada üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus seda võimalikuks ei pea.
- Esiteks on alust kahelda, kas V. Pavlov suudaks tulenevalt oma eelviidatud alkoholiprobleemidest üldkasuliku töö nõuetekohaselt ära teha. Ka kohtupraktikas on süüdlase alkoholiprobleemi käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 13). Väidetavalt on V. Pavlov nüüdseks 4
(5)läbinud alkoholivastase ravi ja lasknud end alkoholi vastu kodeerida. Ravi ega kodeerimise kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit ning seetõttu on vastavad väiteid paljasõnalised. Ent isegi kui väidetu vastab tõele, ei pruugi viidatud abinõud alkoholi tarvitamist ära hoida: ringkonnakohus puutub pidevalt kokku kurjategijatega, kes ravist või kodeerimisest hoolimata alkoholi tarbimist jätkavad.
- Teiseks ei ole üldkasulik töö põhjendatud V. Pavlovi varasemaid karistusi silmas pidades. Nimelt on V. Pavlov kandnud reaalset vangistust. See aga tema uut kuritegu ära ei hoidnud. Seda silmas pidades oleks tingimisi kandmisele jääva vangistuse asendamine üldkasuliku tööga väär: kui õiguskuulekust ei taganud kõige rangem karistus (reaalne vangistus), pole põhjust oodata, et seda teeks leebemat laadi üldkasulik töö. Pigem olnuks loogiline see, et maakohus oleks kogu vangistuse mõistnud reaalsena.
- V. Pavlovi karistuse muutmist ei tingi ka asjaolu, et tal on vabaduses töökoht ja vajadus peret ülal pidada. Ei ole alust loota, et töökoha ja pere olemasolu hoiab V. Pavlovi edasised õigusrikkumised ära. Pere oli V. Pavlovil ka varem ja kriminaalhooldaja kohtueelse ettekande kohaselt on V. Pavlov töötanud suure osa oma elust (kd 2, tl 38 pöördel) – seni pole need asjaolud aga kuritegusid ära hoidnud. Võimalik töökoha kaotus on paratamatus, mida V. Pavlovil tuleb taluda. Kui V. Pavlovi pere satub tema vanglasse asumise tõttu raskesse olukorda, on tema pereliikmetel võimalik pöörduda abi saamiseks riigi või kohaliku omavalitsuse poole.
- Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- märtsi 2022 otsuse muutmata ning V. Pavlovi ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele kulus tal 105 minutit. Selle eest soovib ta riigi õigusabi tasu 114 eurot, sealhulgas käibemaks 19 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 185 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui apellatsioonimenetluse kulu V. Pavlovilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)