KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2022, Viljandi kohtumaja Väärteoasja number 4-22-1501; kohtuvälises menetluses nr 2840,21,000468 Lahend väärteoasjas kohtuvälise

) § 69 lg 1, § 72 lg 2, väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211, kohus määras:

1. Rahuldada PPA Lõuna prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.
2. Asendada Vitali Ivansonile kohtuvälise menetleja PPA Lõuna prefektuuri
3. juuni 2021.a. otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 195 trahviühikut arestiga 19 (üheksateist) päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga 19 (üheksateist) tundi.
4. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
5. Kohtumääruse jõustumisel tuleb süüdlasel üldkasuliku töö tegemiseks pöörduda viivitamatult üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku poole.
6. Edastada määruse koopia avaldajale, süüdlasele ja kohtutäiturile.
7. Saata jõustunud kohtumäärus üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtumäärusele
8. Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale.
9. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Üldkasuliku töö korraldamiseks tuleb süüdlasel olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee).
10. Üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumisel või üldkasuliku töö rikkumise tuvastamisel on kriminaalhooldusametnik õigustatud VTMS § 2103 lg 1 kohaselt esitama kohtule taotluse üldkasuliku töö katkestamiseks ja ettepanekuks aresti täitmisele pööramiseks, esitades kohtule andmed rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ning süüdlase seletuse kohta. Selgitada, et vastavalt

§ 69

lg 6, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus pöörata aresti täitmisele. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud Kohaldatud rahatrahvi täitemenetluses on sissenõudja esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu 05.05.2022 avalduse süüdlasele mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga. Süüdlase kohta on 14.07.2021 jõustunud otsus karistamises rahatrahviga. Sissenõudja on saatnud rahatrahvi täitmiseks kohtutäiturile. Kuna süüdlase suhtes on 23.07.2021 kohtumäärusega nr 2-21-8682 välja kuulutatud eraisiku pankrot, lükkas kohtutäitur Anne Böckler 15.08.2021. a Politsei- ja Piirivalveameti poolse täitmisavalduse tagasi. Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahv on tasumata. Süüdlane nõustus kohtus üldkasuliku töö tegemisega. Süüdlane andis kohtule oma aadressi ja kontaktandmed, mille kaudu on üldkasulikku tööd korraldaval kriminaalhooldusametnikul temaga võimalik ühendust saada. II Kohtu põhjendused Kohtul tuleb lahendada sissenõudja avaldus süüdlasele väärteos määratud rahatrahvis asenduskaristuse kohaldamine. Avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise on täitemenetluses kindlaks teinud kohtutäitur. Tulenevalt Täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1 lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Sama § lg 2 sätestab, et kui kohtutäituri menetluses on väärteoasjas tehtud otsuse või määruse täitmine ning täitemenetlus kuulub lõpetamisele pankroti väljakuulutamise tõttu, teavitab kohtutäitur sissenõudjat asenduskaristuse taotlemise võimalusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. VTMS § 211 lg 1 kohaselt maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. VTMS § 211 lg 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. 2

§ 72

lg 1 kohaselt kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras.

§ 72lg 2 kohaselt rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti.

Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.

§ 72

lg 3 kohaselt rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev.

§ 69

lg 1 kohaselt kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud. See nähtub süüdlase enda kohtus avaldatust. Süüdlasel tasumata rahatrahv 195 trahviühikut, mis tuleb juhindudes VTMS § 211 lg-st 1 ja

§ 72alusel asendada asenduskaristusena arestiga 19 päeva.

Arvestades süüdlase nõusolekut üldkasulikuks tööks on põhjendatud

§ 69

kohaselt asendada süüdlasele kohaldatav arest 19 päeva üldkasuliku tööga 19 tundi. VTMS § 2071 lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale ja kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

§ 69

lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 3