KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- juuni 2022 Kohtuasja number 1-20-5239 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Ivan Veliste (isikukood 38606143712) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- mai 2022 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Ivan Veliste Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Margit Luga Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- mai 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- septembri 2020 otsusega tunnistati Ivan Veliste süüdi karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 1 järgi ja teda karistati 4-aastase vangistusega. Lühimenetluse kohaldamise tõttu vähendati vangistust 2 aasta ja 8 kuuni. Karistuse kandmise aja algust arvati
- juunist 2020 ning karistusaeg lõppeb
- veebruaril
- Viru Vangla esitas
- märtsil 2022 Viru Maakohtule materjalid I. Veliste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ega prokuratuur I. Veliste vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- mai 2022 määrusega I. Veliste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Prokuratuuri ja vangla seisukohta ei saa arvestada – need on põhistamata.
- On positiivne, et vanglas on I. Veliste määratud koristaja ametikohale, ta on osalenud riigikeele õppes ja sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning hetkel omandab põhiharidust ja osaleb sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. Siiski ei kaalu need positiivsed asjaolud üles I. Veliste suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid.
- I. Velistel on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas viibib ta neljandat korda. Praegust vangistust kannab I. Veliste raske tervisekahjustuse tekitamise eest: ta lõi tekkinud tüli käigus kannatanut noaga rindkeresse. Ka sellele eelnevalt pani I. Veliste toime raske tervisekahjustuse tekitamise, mille eest karistati teda osaliselt tingimisi kohaldamata jäetud vangistusega. Hiljem pöörati vangistus siiski täitmisele. Nende asjaolude valguses on alust arvata, et I. Velistel on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster ning on vähetõenäoline, et tema allutamine käitumiskontrollile oleks edukas.
- I. Velistel on üks kehtiv distsiplinaarkaristus salakirja vastuvõtmise eest. See karistus näitab, et I. Veliste ei suuda käituda korrektselt isegi kinnipidamisasutuses.
- Vangla iseloomustuse kohaselt puudub I. Velistel ennetähtaegse vabanemise korral kindel elukoht ja ta ei ole huvitatud vangla poolt pakutud majutusteenustest. See välistab I. Veliste ennetähtaegse vabastamise, kuna käitumiskontrolli üheks eelduseks on kohtu poolt määratud alalises elukohas elamine. Kuigi kohtuistungil tõi I. Veliste elukohana välja oma vanaema elukoha, ei ole see elukoht kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud ja seega on alust kahelda, kas I. Veliste sinna tegelikult ka elama asuks.
- I. Veliste lähedaseks on vangla iseloomustuse kohaselt tema vanaema, kuid vanaema kontaktandmeid I. Veliste kriminaalhooldusametnikule ei esitanud. Kohtu hinnangul ei aita toetava lähivõrgustiku puudumine kuidagi kaasa I. Veliste resotsialiseerumisele. Seda enam, et tema tutvusringkonnas on palju kriminaalkorras karistatud isikuid, kes võivad mahitada teda uute kuritegude toimepanemisele.
- Vabaduses ei ole I. Velistel garanteeritud töökohta ja tema varasem töökogemus on minimaalne.
- märtsi 2022 seisuga oli I. Velistel tasumata rahalisi kohustusi 5274,18 euro ulatuses ning vabanemisfondis 12,77 eurot. Garanteeritud töökoha puudumine ja suured võlgnevused võivad majandusliku kitsikuse tingimustes anda I. Velistele ainest uute kuritegude toimepanemiseks. Ka võib uusi kuritegusid soodustada I. Veliste alkoholisõltuvus ja tema varasem narkootikumide kuritarvitamise kogemus – on üldteada, et sõltuvusharjumused on küllaltki kulukad.
- I. Veliste retsidiivsusoht on suur. Suure tõenäosusega hakkaks ta vabaduses taas alkoholi kuritarvitama ning kriminaalse kontingendi mõjul impulsiivselt ja omakasupüüdlikult käituma. See võib viia hõlpsasti uute kuritegudeni. On kaheldav, et I. Veliste on valmis sedavõrd kardinaalseteks muutusteks, et tema elu n-ö joone peale saaks. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas I. Veliste määruskaebuse, mille sisu on lühidalt järgmine. Vangla järelevalveametnik ei teinud oma tööd, kuna ei kontrollinud I. Veliste antud aadressi, kus elab tema vanaema. Kontaktisik ka ei pakkunud seda I. Veliste elukohaks. Vangla pakutud elukohast I. Veliste tõesti keeldus. Ta palub arvestada, et läbis kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud programmid, ei keeldunud vangla poolt pakutud tööst ning oli motiveeritud kõigiks vangla poolt pakutud asjadeks. Pärast vabanemist soovib ta taastada oma töötamise HKScan lihakombinaadis. 2
(5)Ringkonnakohtu seisukoht
- Tulenevalt KarS §-st 76 peab kohus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kontrollima nii vabastamise formaalseid kui materiaalseid eelduseid. Kui formaalsed eeldused ei ole täidetud, ei saa süüdimõistetut vabastada isegi siis, kui materiaalsed eeldused tema vabastamiseks on täidetud.
- Maakohus ei öelnud otsesõnu, kas I. Veliste ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Seetõttu tuleb ringkonnakohtul esmalt kontrollida neid eeldusi.
- Täidetud on KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne eeldus I. Veliste ennetähtaegseks vabastamiseks: ta on olnud vanglas piisavalt kaua.
- Siiski ei ole see ainus vormiline tingimus, mis peab olema täidetud. Nimelt nähtub KarS § 76 lg-st 5, et ennetähtaegsel vabastamisel määratakse süüdimõistetule katseaeg ja ta allutatakse KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kuna KarS § 75 lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 5 kohaselt peab süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, saama kriminaalhooldajalt eelneva loa oma elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks ning saama kriminaalhooldajalt eelneva loa oma elukoha vahetamiseks, on kindla elukoha olemasolu käitumiskontrollile allutamise vältimatuks formaalseks eelduseks. See ilmneb kaudselt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusest asjas nr 3-1-1-45-16, milles Riigikohus pidas elukohta möödapääsmatuks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel. Riigikohtu see seisukoht põhines KarS § 75 tõlgendamisel ja pole mingit alust interpreteerida seda normi ennetähtaegse vabastamise puhul teisiti kui karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel.
- I. Veliste võimaliku tulevase elukohana on praeguses menetluses käinud läbi erinevad paigad.
- I. Veliste ise soovib minna elama oma vanaema juurde. Süüdimõistetu enda välja pakutud elukohta ei saa automaatselt sobivaks pidada. Riigil (läbi kriminaalhooldaja) peab olema võimalik väidetavat elukohta kontrollida. See võib olla tarvilik juba seetõttu, et teha kindlaks, kas kõnealune elukoht üleüldse olemas on (või pole seal kunagi ühtegi hoonet asunud või on seal olnud hoone ära põlenud vms). Isegi kui kinnipeetava nimetatud aadressil mingi hoone asub, võib olla tarvilik tutvuda selle hoonega täpsemalt: nt võib olla vajalik kontrollida, kas selles hoones ei ela keegi teine või kas seal on elektrit või kas seda köetakse. Kui hoones elab mõni muu inimene (kasvõi näiteks üürilepingu alusel), ei pruugi süüdimõistetul olla võimalik sinna elama asuda: kui senine (õiguspärane) elanik süüdimõistetu sinna minemisega nõus pole, pole süüdimõistetul võimalik seal elama hakata
- Elektri või kütte puudumine võib tähendada seda, et kõnealune ruum pole elukohaks sobiv ehk pole põhjust eeldada, et süüdimõistetu seal tõepoolest elama hakkab – tema mujale minemine aga teeks võimatuks tõhusa käitumiskontrolli läbi viimise ja kätkeks endas seetõttu uute kuritegude ohtu. Eelnevast tulenevalt oleks I. Veliste vanaema elukoha sobivaks pidamine KarS § 75 lg 1 p 1 mõttes eeldanud seda, et riik oleks seda elukohta kontrollinud ja see kontroll oleks osutunud edukaks. I. Veliste aga seda riigil teha ei võimaldanud. Vangla iseloomustusest ei nähtu, et I. Veliste oleks avaldanud ennetähtaegse vabastamise materjalide ettevalmistamise käigus oma vabanemisjärgse võimaliku elukohana oma vanaema elukoha. Ka ei avaldanud I. Veliste oma vanaema kontaktandmeid. Seega on I. Veliste etteheited vangla ja 1 Kui senine elanik oleks süüdimõistetu tema juurde elamisega päri, saaks elukohta muude eelduste täidetuse korral formaalses mõttes sobivaks pidada. Siiski võib sellise elaniku olemasolu tingida vangi vabastamata jätmise: vabastamise materiaalsete eelduste kontrollis võib ilmneda, et selle elaniku tõttu võib süüdimõistetu hakata sooritama uusi kuritegusid (nt võib alkohoolikust korterikaaslane ajendada süüdimõistetu alkoholi tarvitamisele ja sellest võivad tuleneda uued kuriteod). 3
(5)kriminaalhooldusametniku suunas kontrolli tegemata jätmise osas alusetud. Ühtlasi tuleb tõdeda, et I. Veliste vanaema elukohta ei saa pidada sobivaks KarS § 75 lg 1 p 1 tähenduses.
- Vangla iseloomustuses viidatakse sellelegi, et esialgu oleks I. Velistel võimalik kasutada Narva linna pakutavat varjupaigateenust. Sedagi ei saa pidada KarS § 75 lg 1 p 1 järgseks elukohaks. Elukohaks saab lugeda vaid niisugust paika, millel on vähemalt mõningal määral alaline iseloom – vaid niisugusel juhul on võimalik hakata läbi viima tõhusat, st kuriteoriske piisavalt maandavat kriminaalhooldust. Varjupaigateenus on ringkonnakohtule teada olevalt väga ajutine ja ebakindel: nt ei pruugita inimest lasta teenusele siis, kui ta saabub teenuse osutaja juurde liiga hilisel kellaajal või kui ta on purjus.
- Vangla iseloomustusest nähtub sedagi, et riik (vangla) pakkus I. Velistele mitmeid majutusasutusi, millest I. Veliste kategooriliselt keeldus. Selline info (ja sellele järgnev menetlus) viitab sellele, et vangla hinnangul tuleb KarS § 75 lg 1 p 1 järgse elukohana kõne alla üksnes niisugune koht, kuhu minemisega süüdimõistetu nõus on. Selline arusaam on vale. Inimese ennetähtaegse vabastamise eelduseks ei ole tema nõusolek – süüdimõistetu võidakse vabastada ka vastu tema tahtmist. Teisisõnu ei ole kurjategijal subjektiivset õigust vanglas olemisele (millega kaasnevad riigi kulutused temale). Sisuliselt samasugusele järeldusele on jõudnud ka Riigikohus: vt kriminaalkolleegiumi määrust nr 1-14-10087/66, p-d 20–
- See põhimõte ei kehtiks aga olukorras, kus süüdimõistetu saaks otsustada selle üle, kas talle riigi poolt välja valitud elukoht sobib või mitte. Niisiis ei ole süüdimõistetu „kategoorilisel keeldumisel“ riigi pakutud elukohast tähtsust – muude eelduste täidetuse korral tuleb ta vabastada ja ta peab talle ette nähtud kohta elama asuma. Automaatselt ei saaks paika pidavaks lugeda ka argumenti, et kui süüdimõistetu niikuinii mingis kohas elama ei hakka, pole mõtet tema vabastamisele ressursse raisata – niikuinii saadetakse ta käitumiskontrolli nõuete rikkumise tõttu vanglasse tagasi. On võimalik, et kurjategija jääb (vähemalt kuni talle meeldiva elukoha leidmiseni) riigi poolt pakutavasse elukohta elama ka siis, kui ta vanglas olles vastupidist väidab: kord vabaduses olles võib ta siiski otsustada, et vabaduses viibimise meeldivus kaalub üles tema (ajutise) elukoha ebameeldivuse. Siiski ei saa öelda, et mõni I. Velistele praegu riigi poolt pakutud elukohtadest oleks sobilik KarS § 75 lg 1 p 1 mõttes. Esiteks pole ennetähtaegse vabastamise menetluses toodud ära ühtegi konkreetset elukohta, mistõttu pole kohtul võimalik kohustada I. Velistet mõnes konkreetses kohas elama. Teiseks aga on mõeldav, et kunagi I. Velistele välja pakutud elukohad enam kõne alla ei tule (nt on sinna elama asunud teised inimesed).
- Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et I. Velista vabastamise formaalsed eeldused pole täidetud: I. Velistel pole KarS § 75 lg 1 p 1 järgset elukohta. Ent isegi kui I. Velistel elukoht olemas oleks, ei saaks teda ikkagi vabastada. Seda põhjusel, et lisaks formaalsetele eeldustele peavad ennetähtaegseks vabastamiseks olema täidetud ka materiaalsed eeldused ning maakohus leidis õigesti, et need I. Veliste puhul täidetud ei ole.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
- Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus I. Velistet vabastamata jättes kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa I. Velistet ennetähtaegselt 2 Nt Saksamaal on olukord teistsugune: sealse karistusseadustiku § 57 lg 1 p 3 kohaselt eeldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine tema nõusolekut. 4
(5)vabastada ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Määruskaebuse argumentidele vastab ringkonnakohus vaid järgmist.
- On tõsi, et I. Veliste puhul esineb mõningaid positiivseid asjaolusid nagu näiteks vanglas töötamine ja õppimine ning sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine. Siiski ei saa öelda, et ta oleks täitnud oma individuaalse täitmiskava ning oleks omanud piisavat motivatsiooni kõigis taasühiskonnastavates tegevustes osalemiseks. Nimelt nähtub I. Veliste individuaalsest täitmiskavast, et talle on ette nähtud ka sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ läbimine. Vangla iseloomustuse kohaselt alustas I. Veliste selle programmi läbimist, kuid loobus sellest motivatsiooni puudumise tõttu. Kuna I. Veliste on pannud toime raskeid vägivallakuritegusid ning on alust arvata, et seda on mõjutanud ka tema impulsiivsus ja suutmatus talitseda oma viha, on kõnesoleva sotsiaalprogrammi läbimine väga oluline, et vähendada tema uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Seetõttu iseloomustab sotsiaalprogrammi katkestamine I. Veliste käitumist ja suhtumist negatiivselt ning räägib tema ennetähtaegse vabastamise kahjuks.
- Kuna ühe kuriteo on I. Veliste pannud toime ka majandusliku kasu saamise eesmärgil ning vangla iseloomustust nähtub, et enne vangistust oli tal raskusi on tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, on õige pidada riskiteguriks ka I. Veliste majanduslikku olukorda. Asjakohaselt märkis maakohus, et vabaduses I. Velistel garanteeritud töökoht puudub, tema senised töökogemused on minimaalsed, tal on suured võlgnevused ning varasemalt on tal esinenud probleeme ka sõltuvusainete tarvitamisega. Kõik need asjaolud võivad raskendada I. Veliste majanduslikku toimetulekut vabaduses ja soodustada tema kuritegeliku käitumise jätkumist. Kuigi määruskaebuses viitab I. Veliste sellele, et plaanis pärast vabanemist taastada oma töötamise HKScan lihakombinaadis, ei ole ta siiski esitanud ühtegi kinnitust selle kohta, et ta tõesti sinna tagasi tööle võetakse. Seetõttu ei saa selle töövõimalusega arvestada.
- Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- mai 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)