KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2021, Tallinnas, Tallinna Kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-17224 T

) § 580 lg 1 kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-109-14 p-s 14 asunud seisukohale, et kuigi seltsingulepingu eesmärk on

§ 580

lg-s 1 formuleeritud laialt (isikud kohustuvad seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks), nähtub seltsingu ülejäänud regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (

§ 581

), juhtimise korraldus (

§-d 582–587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh

§-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. Hageja ei ole tõendanud, et hageja ning kostja I ja/või kostja II vahel oleks vastavate tunnustega leping sõlmitud ning et hagejal oleks õigus vastava lepingu alusel midagi nõuda, seega ei ole võimalik hageja nõuet seltsingulepingu sätete alusel rahuldada. 20. Samuti ei ole kohtu hinnangul võimalik hageja rahalist nõuet rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel.

§ 1028

lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohus on lahendis nr 2-18-7948 p-s 20 asunud seisukohale, et hageja peab

§ 1028

lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära.

§ 1028

lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale

§ 1028lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud.

Kui hageja tõendab

§ 1028

lg 1 järgse alusetu soorituse, saab kostja omakorda tõendada, et tal on õigus keelduda saadu tagastamisest

§ 1028

lg 2 järgi või seetõttu, et poolte vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada ning ta ei pea seda tagasi maksma (Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-10632/78, p-d 11.1‒11.4). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega peab hageja nõude lahendamiseks olema selge pooltevaheliste õigussuhete kvalifikatsioon ning see, millises ulatuses hageja kostja kinnisasjale maja ehitamisse panustas.
3. Kohus märgib, et hageja ei ole antud juhul tõendanud, et hageja oleks tahtnud kostja I ja/või kostja II rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. Hageja ei ole selgitanud, milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud olukorras, kus hageja on teinud kulutusi kioskile, mis kuulub 5 hagejale endal. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja rahaline nõue tuleb tervikuna rahuldamata jätta.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 ja § 126 lg 1 alusel on hagihind 130 000 eurot. Menetluskulud
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o hageja kahest nõudest ühe, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg Kohtunik osaliselt tühistatud 15.06.2022 TRK lahendiga 6