) § 132 lg 1 alusel vandeaudiitor RR ja Capella Consulting OÜ suhtes uurimismenetlust. 6. AJN-i 17.12.2019 otsusega nr 619: - loeti 02.07.2019 otsusega algatatud distsiplinaarmenetluses distsiplinaarsüütegu tuvastatuks, lõpetati distsiplinaarmenetlus ning jäeti karistus määramata, kuna süütegu annab aluse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks ja vandeaudiitori kutse äravõtmiseks (p 1); - loeti 27.08.2019 otsusega algatatud distsiplinaarmenetluses distsiplinaarsüütegu tuvastatuks, lõpetati distsiplinaarmenetlus ning jäeti karistus määramata, kuna süütegu annab aluse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks ja vandeaudiitori kutse äravõtmiseks (p 2); - lõpetati Capella Consulting OÜ ja RR suhtes 09.04.2019 algatatud uurimismenetlus (p 3); - tunnistati Capella Consulting OÜ tegevusluba kehtetuks (p 4); - võeti vandeaudiitor RRlt vandeaudiitori kutse (p 5). Capella Consulting OÜ tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks on
Vandeaudiitor R.R. vandeaudiitori kutse äravõtmise aluseks on
-i ja kutsetegevuse standardeid. AJN ei ole kaevatava otsuses põhistanud, millised väidetavad rikkumised üksikult tingiksid kaebajalt tegevusloa äravõtmise. 13. Kaebajad ei ole töövõttude läbiviimisel rahvusvahelisi standardeid rikkunud. Standardid annavad audiitorile laia otsustusõiguse standardites toodud nõuete täitmisel. Audiitorit võib võrrelda advokaadiga, kelle tööle ja eetikale on ette nähtud üldised raamid ja standardid, kuid kes ise valib töö teostamise nende raames. Advokaadile ei saa ette heita, et mõni teine advokaat on mõne küsimuse lahendanud teistmoodi. Kui ta on järginud seadust ja enda siseveendumust, siis on ta tegutsenud seadusekohaselt. Sarnaselt audiitorile ja advokaadile on reguleeritud ka näiteks notarite töö, kontroll ja vastutus. Kaebajad leiavad, et asjakohane on Riigikohtu seisukoht haldusasjas nr 3-3-1-35-00, milles Riigikohtu halduskolleegium leidis, et ka notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 2 punktist 1, mis muuhulgas nimetab notari distsiplinaarsüütegudena ametikohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise (analoogne on
lg 1), ei saa järeldada, et kogu notari ametialane tegevus kuulub distsiplinaarmenetluse raames justiitsministri järelevalve alla. Viidatud lahend kinnitab analoogselt käesolevale vaidlusele, et vastustajal ei ole õigus enda subjektiivsele hinnangule tuginedes asuda hindama audiitori tööprotsessi ja/või selle otstarbekust. Audiitori ametikoht on samuti sõltumatu ja peab olema riigivõimust eraldatud, et vältida riigivõimu kuritarvitamist ja tagada audiitori sõltumatus kolmandatest isikutest (st ka riigivõimust). Vastustaja saab audiitori võtta vastutusele üksnes juhul, kui audiitor on seaduse rakendamisel eksinud selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu.
lg 4 p 1 näeb ette, et tegevusloa võib kehtetuks tunnistada, kui audiitorettevõtja on kahe aasta jooksul korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut. Audiitorkogu on audiitorühingu ehk kaebaja I suhtes (kõik menetlused on läbi viidud üksnes Capella Consulting OÜ ehk kaebaja I suhtes) teinud otsused 12.04.2017, 15.05.2018, 09.08.2018, 02.07.2019, 27.08.2019 ja 17.12.2019. Kaevatavas otsuses tugineti kolme paralleelselt läbi viidud menetluse käigus hinnatud töödele. Seega on vastustaja kontrollinud kolmes erinevas paralleelselt läbiviidud menetluses töövõtte, mis pärinesid samast perioodist. Asjaolu, et läbi on viidud 3 menetlust, ei muuda vigu korduvateks, kuna väidetavad vead on tehtud sama perioodi töödes. Väidetavate vigade olemasolu selgus alles vastavate 02.07.2019, 27.08.2019 ja 17.12.2019 otsuste kätte saamisel. On tõendatud, et kontrolliti töid, mis kõik pärinesid samast perioodist. Järelikult ei antud audiitorühingule piisavalt aega ega ka võimalust enda töö metoodikat valimisse sattunud tööde osas täiustada. Kvaliteedikontrolli eesmärgiks on võimaldada kontrollitaval parandada enda töö metoodikas esinevaid vigu. Kvaliteedikontrolli korra § 21 lg-st 5 lähtub kaebajate hinnangul, et kvaliteedikontrolli käigus ja puuduste tuvastamise järgselt antakse kontrollitud audiitorettevõttele aega enda töökvaliteedi parandamiseks. Praegusel juhul seda tehtud ei ole. See ei vasta kindlasti
Vastustaja on enda 17.12.2019 otsuses tuginenud tegevusloa ja kutse kaebajatelt äravõtmisel kolmele paralleelselt läbiviidud kontrollimenetlusele, samas maksimaalne kontrollide läbiviimise sagedus saab
Juhul, kui kohus leiab, et
lg 2 võimaldab kontrolli nimisagedust suurendada nii, et kontrollitavate perioodide sagedus ei võimalda audiitorettevõttel enda töösse muudatusi sisse viia (st nõustub 17.12.2019 otsuses tooduga), siis paluvad kaebajad tunnistada
lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks, jätta see seadussäte vaidluse lahendamisel kohaldamata ja arvestada seda käesoleva kaebuse lahendamisel.
-is on sätestatud eraldi õigusnormid audiitorühingu tegevusloa kohta (nt
puudutab audiitorühingult tegevusloa äravõtmist) ja vandeaudiitori kutse kohta (nt
Kaebaja II kaebus tuleb rahuldada isegi juhul, kui kaebaja I esitatud kaebus jäetakse rahuldamata – seda põhjusel, et kaebaja II suhtes ei ole läbi viidud ühtegi menetlust, mis annaks alust lugeda kutse äravõtmise eeldused täidetuks. Isegi juhul, kui kohus leiab, et 17.12.2019 otsuse aluseks olevates kvaliteedikontrolli menetlustes tuvastatu laieneb automaatselt ka kaebajale II (millega kaebajad ei nõustu), siis on ikkagi kaebaja II suhtes olulisel määral jäetud täitmata selgitamiskohustus.
lg 4 p 3 alusel äärmiselt ebaproportsionaalne.
lg 9 sätestab, et vandeaudiitori kutse äravõtmisel võib isik, kellelt kutse ära võeti käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolude alusel, taotleda kutset uuesti kolme aasta möödumisel vandeaudiitori kutse äravõtmisest arvates, kuid mitte enne, kui karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Kuna otsuses on kutse äravõtmise alusel viidatud ka ebaeetilisusele ja
lg 4 p-ile 3 (mis puudutab ka eetilisust), siis sellest lähtuvalt võetakse kaebajalt II 17.12.2019 otsusest tulenevalt ära õigus isegi kolme aasta pärast uuesti taotleda vandeaudiitori kutset. See tähendab, et 17.12.2019 otsuse piiratakse kaebaja II õigusi äärmiselt suurel määral.
Seejuures
lg 6 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatud rikkumistele kohaldatakse käesoleva seaduse § 148 lõikes 2 sätestatud aegumistähtaegu.
lg 2 sätestab, et käesoleva seaduse § 144 lõike 2 punktis 9 nimetatud süüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata kahe aasta jooksul süüteo toimepanemise päevast arvates. Vastustaja on kontrollinud 12.04.2017 otsuses enne 30.06.2016 allkirjastatud töövõtte, 15.05.2018 otsuses enne 30.06.2017 allkirjastatud töövõtte ja 27.08.2019 otsuses enne 30.06.2018 allkirjastatud töövõtte. Ehk isegi rikkumiste tuvastamise korral oleks need väidetavad rikkumised olnud tehtud enne viidatud kuupäevi. Järelikult
ja § 148 lg 2 kohaselt ei saanud vastustaja 17.12.2019 otsuse tegemisel tugineda kaebajale II karistuse määramisel 12.04.2017 ja 15.05.2018 otsustes toodud väidetavatele rikkumistele. Vastustaja seisukohad
-is (
Õiguslikust regulatsioonist tulenevalt on AJN-i ülesanne korraldada järelevalvet avalikes huvides ning võtta meetmeid audiitortegevuse arengu eelduste loomiseks, vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi saavutamiseks ja selle kaitsmiseks. Järelevalvemenetlustes kontrollib AJN osutatud vandeaudiitori kutsetegevuse vastavust seadustele ja kutsetegevuse standarditele, mitte ei tuvasta väärkajastamisi audiitori kliendi aruannetes ega vii läbi auditit Audiitorkogu liikme kliendi juures ning sealjuures ei hinda audiitori aruande asjakohasust. Kutsetegevuse standardid – ISA-d – kehtestavad konkreetsed nõuded, mille täitmisel võib eeldada, et audiitor on olnud objektiivne, piisavalt hoolas ning rakendanud vajalikku kutsealast kompetentsi ning piisavat skeptitsismi. ISA nõuete täitmine peab olema dokumenteeritud audiitori poolt koostatud dokumentatsioonis. AJN rõhutab, et ISA-d kehtestavad konkreetsed nõuded, mille täitmisel võib eeldada, et audiitor on ilmutanud piisavat skeptitsismi. Kuivõrd kaebajate poolt AJN-ile esitatud töödokumentatsioonist ei nähtu, et audiitor oleks ilmutanud piisavat skeptitsismi, on kaebuses märgitud kinnitus paljasõnaline.
lõikes 1 on sätestatud, et audiitorettevõtja kogub ja säilitab vandeaudiitori kutsetegevuse dokumente ja andmeid viisil ja mahus, mis vastab
alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditele ning võimaldab avalikku järelevalvet. 41. Vastustaja rõhutab, et kehtestatud standardid kohalduvad kõikidele töövõttudele, mitte ainult suurte ettevõtete töövõttudele.
-i alusel on kehtestatud standardid, millest audiitor peab lähtuma (
Seega peab audiitorettevõtja vandeaudiitori kutsetegevuses täitma
alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standardite nõudeid (
lõikest 1 on kvaliteedikontrolli käigus Audiitorkogu eesmärgiks kvaliteedikontrollile allutatud isiku kontrolliperioodil osutatud audiitorteenuse õigusaktidele ning nende alusel kinnitatud standarditele või antud juhenditele ja soovitustele vastavuse kontrollimine. Audiitorettevõtja peab standarditega vastavuses olevat audiitorteenust osutama igal ajal. Põhjusel, et audiitorettevõtja peab igal ajahetkel nõuetele vastavat audiitorteenust osutama, sätestab ka
lg 4 p 1 alternatiivi tegevusloa kehtetuks tunnistamise alustele, st korduvad või olulised rikkumised. Seega võib AJN audiitorettevõtja tegevusloa tunnistada kehtetuks ka ühekordselt tuvastatud olulise rikkumise korral. Samas esinevad käesoleval juhul nii kaebajate korduvad kui olulised kutsetegevuse standardite rikkumised. 45. Asjakohane ei ole kaebajate seisukoht, justkui oleks AJN viinud ebaseaduslikult läbi 3 menetlust samaaegselt ja lugenud seejärel tuvastatud vead korduvateks. Vastavalt
lõikest 3 lähtudes teostatakse kvaliteedikontrollile allutatud isiku korraline kvaliteedikontroll sagedusega vähemalt üks kord kuue aasta jooksul. Samas sätestab
lõige 2, et AJN-il on õigus
§-s 137 sätestatud kvaliteedikontrolli nimisagedust suurendada sageduseni kuni üks kord ühe aasta jooksul, kui töörühma töö või distsiplinaarmenetluse või kaebuse menetluse tulemusel tuvastatakse olulisi rikkumisi, mis ei ole siiski piisavad, et algatada tegevusloa kehtivuse peatamine või kehtetuks tunnistamine. Nimetatud säte ei puuduta muid kontrolle - erakorralise kvaliteedikontrolli, kaebuse- ja uurimismenetluse või distsiplinaarmenetluse läbiviimist. Seega sätestab
Korralise KVK nimisagedust ei suurendata kui töörühma töö või distsiplinaarmenetluse või kaebuse menetluse tulemusel tuvastatakse olulisi rikkumisi, mille põhjal algatatakse tegevusloa kehtetuks tunnistamine. KVK läbiviimisel on töövõttude valimi koostamisel arvesse võetud, et kaebajad saaksid nende töövõttude kvaliteeti parandada. Sama teo eest ei määrata ega ole määratud uut karistust. Juhul, kui osutatava audiitorteenuse kvaliteet ei vasta nõuetele, siis enne metoodika parandamist ei tohiks audiitorteenust osutada. AJN leiab, et erinevates menetlustes ja töövõttudes tuvastatud rikkumised saab lugeda korduvateks. Vastavalt
lõikele 1 võib AJN igal ajal algatada uurimismenetluse kui on vajadus Audiitorkogu liikme tegevust iseseisvalt uurida, et selgitada, avastada, korrigeerida või vältida
-is sätestatud nõuetele mittevastavat tegevust. Samuti võib AJN vastavalt vajadusele algatada erakorralise kvaliteedikontrolli. Eeltoodud põhjusel on valed ja eksitavad kaebajate väited, et AJN võib läbi viia maksimaalselt 1 kontrolli aastas.
Juhul kui isik osutab audiitorteenust, siis peab ta seda tegema nõuetekohaselt. AJN ei ole hinnanud iga-aastaselt kaebajate ühe ja sama aasta töövõttude kvaliteeti, vaid on andnud võimaluse näidata audiitorteenuse kvaliteedi parandamist kolmel aastal läbi viidud korralistes kvaliteedikontrollides. Samuti pole kaebajaid karistatud samasse perioodi jäävate samades töövõttudes tuvastatud rikkumiste eest mitmekordselt. 49. Eksitav on kaebajate seisukoht, et kõik varasemad otsuses viidatud menetlused on alustatud ja läbi viidud üksnes Capella Consuling OÜ suhtes. Kaebajad on olnud teadlikud (AJN edastab 11
lõikest 1 tulenevalt osutab vandeaudiitor vandeaudiitori kutseteenust audiitorettevõtja kaudu. Vandeaudiitori poolt vandeaudiitori kutseteenuse osutamine on audiitorettevõtja ettevõtlus. Seega ei saa audiitorettevõtja osutada audiitorteenust ilma vandeaudiitori poolse teenuse osutamiseta audiitorettevõtja kaudu. Samuti ei saa vandeaudiitor füüsilise isikuna (va FIE) osutada audiitorteenust muidu kui audiitorettevõtja kaudu. Vastavalt seaduses sätestatule on üheselt mõistetav, et vandeaudiitor ja audiitorettevõtja on kutseteenuse osutamise kaudu seotud (vt ka
Audiitorettevõtja avaldab vandeaudiitori kutsetegevuse objekti kohta audiitorteenuse osutamisel omandatud kindlust vandeaudiitori kutsetegevuse aruande kaudu. Käesoleval juhul on RR ja Capella Consulting OÜ omavahel seotud. Audiitorettevõtja osutatud audiitorteenus, mille kvaliteet ei olnud vastavuses
-i ja selle alusel kehtestatud kutsetegevuse standardi nõuetega, on otseselt omistatav audiitorettevõtja ainsale vandeaudiitorile, kes audiitorettevõtja Capella Consulting OÜ kaudu audiitorteenust osutas. Seega ei ole AJN menetlusnorme rikkunud.
lg 4 p 1 alusel kutse äravõtmisel tugineda rikkumistele, mille osas tegi haldusorgan otsused 12.04.2017 ja 15.05.2018, kuivõrd need olid aegunud. Samas olid need rikkumised kaebaja II osas arvestatavad
See eksimus ilmselgelt ei mõjutanud lõppotsust, vaatamata sellele, et tegemist on kaalutlusotsusega. 54. Kohtuliku kontrolli ulatuse osas peab kohus vajalikuks selgitada, et kaevatava otsuse aluseks olevate kvaliteedikontrollide (erakorraline, korraline) alusel tehtud AJN-i otsused (02.07.2019 nr 567, tl 57-64, kd V; 27.08.2019 nr 578, tl 65-75, kd V) sisaldavad hinnanguid, mis on osaliselt vastava valdkonna eriteadmisi nõudvad ja tuginevad ulatuslikule haldusorgani kaalutlusõigusele (nagu piisav erialane kompetents ja skeptitsism; kvaliteedi vastavuse hinnang (roheline, punane jne)). 1 Kättesaadavad: http://audiitorkogu.ee/est/kutsetegevuse-standardid-1 12
lg 1 kohaselt on selle eesmärgiks kvaliteedikontrollile allutatud isiku kontrolliperioodil osutatud audiitorteenuse õigusaktidele ning nende alusel kinnitatud standarditele või antud juhenditele ja soovitustele vastavuse kontrollimine. KVK-de käigus tuvastatud puudused, koos muude menetlustes tuvastatud puudustega on olnud haldusorgani otsuste, sh kaevatav otsus, aluseks. Kohus rõhutab, kuna see on vaidluse lahendamisel keskse tähtsusega, et kontrollitakse audiitorteenuse vastavust eelnimetatud aktidele (
lg 1 kontrolli eesmärk), mitte selle teenuse osutamise käigus vandeaudiitori poolt koostatud ja allkirjastatud aruande õigsust. Eeldatavalt õige aruanne on nõuetekohaselt läbiviidud protsessi tulemus. Ka kohtupraktikast nähtub, et kvaliteedikontrolli töörühma ülesandeks on kontrollida teenuse osutamise kvaliteeti, mitte osutada kaebaja asemel kaebaja kliendile audiitorteenust. Seetõttu ei pea ega saagi kvaliteedikontrolli käigus tuvastada, kas töövõtu tulemusena antud arvamus on sisuliselt õige või mitte (vt Tallinna Halduskohtu 04.11.2016 otsuse haldusasjas nr 3-16-239, p 16). Tallinna Ringkonnakohus on 11.02.2020 otsuses nr 3-19-226 selgitanud (p 9), et kontrolli läbiviimise seaduslikkust saab kaebaja vaidlustada kontrolli tulemuse vaidlustamisel. Samas tuleb arvestada, et AJN-i väga suure kaalutlusruumi tõttu on vaidlustamise võimalused ahtad. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest, vaid kontrollib kaalutlusreeglite järgimist (HKMS § 158 lg 3). Kutsetegevuse standardite kohaselt kogub ja koostab kutsetegevuse standardite nõuetekohase dokumentatsiooni audiitor.
lg 1 kohaselt audiitorettevõtja kogub ja säilitab vandeaudiitori kutsetegevuse dokumente ja andmeid viisil ja mahus, mis vastab
alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditele ning võimaldab avalikku järelevalvet.
Eelnevast tuleneb seega, et kutsetegevuse standardid on siduvad, dokumentatsiooni koostamise kohustus on audiitorettevõtjal (kelle kaudu vandeaudiitor tegutseb) ning haldusorgan viib järelevalvet läbi olemasoleva esitatud dokumentatsiooni põhjal (mh tehes järeldusi ka selle puudumisest), mitte ei kogu seda aktiivselt uurimisprintsiipi rakendades ise. 55. Haldusorgani pädevus vandeaudiitori kutse äravõtmiseks tuleneb
lg 1 p-st 13 ning tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks
56.
AJN võib uurimismenetluse asjaolude selgitamiseks moodustada töörühma (
AJN teostab kvaliteedikontrolli (
) ja kinnitab selle korra (
Kvaliteedikontroll võib olla nii korraline kui erakorraline (
). AJN-il on pädevus moodustada kvaliteedikontrolli ja kutseühendusesisese distsiplinaarmenetluse töörühm (
), mille sõltumatuse tagamiseks tuleb see moodustada
§-s 139 sätestatu kohaselt. Distsiplinaarmenetlust alustatakse AJN-i otsusel (
lg 2) ning aluseks on mh uurimise või kvaliteedikontrolli tulemused (
Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel lähtutakse lisaks
4.jaos sätestatule ka AJN-i kinnitatud korrast (
Eeltoodud õiguslik regulatsioon ei anna alust järelduseks, et AJN oleks suva alusel tegutsev organ, mille eesmärgiks oleks tõrjuda teenuse turult konkurente. AJN-i ülesanded on toodud
§-s 121 ning kohus käsitleb seda pikemalt allpool. Mis puudutab kaebajate väidet järelevalve teostajate kompetentsusest, siis on need põhjendamatud. Esmalt on AJN-i koosseis moodustatud vastavalt seadusele (
Seadus (
Teiseks, pole kaebajate poolt haldusmenetluses esitatud ühtegi taandusavaldust AJN-i distsiplinaarmenetluse töörühma ega uurimismenetluse töörühma koosseisu liikmete suhtes ning 13
lg 4 sätestab järelevalvenõukogu liikmele audiitorettevõtjana tegutsemise keelu liikmeksoleku ajal ja kolme aasta jooksul enne liikmeks nimetamist. Teiseks, lähtub kaebajate väide ekslikust eeldusest, et järelevalve peaks olema nö riskipõhine ehk sisuliselt seisnema konkureeriva auditi läbiviimises. Selline arvamus ei tugine kehtivale õigusele.
lg 1) Kaebuses leitakse, et kaebajate rikkumisteks peetakse kaevatavas otsuses väidetavaid puudusi kliendi aruannete kontrolliks läbiviidava töö planeerimisel, tõendusmaterjali fikseerimisel ja säilitamisel, dokumentatsiooni vormistamisel. Sellise kokkuvõttega võib kohus nõustuda. Kohus ei nõustu aga kaebajate arvamusega, et nende asjaolude suhtes ei saa olla mingit avalikku huvi, kuna need erinevalt aruannetest ei jõua avalikkuseni. Kaebajad on võrdsustanud vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi vandeaudiitori töövõtu lõppresultaadiga. Kohus juba eelnevalt põhjendas, miks see seisukoht ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Kohus nõustub vastustajaga, et üksnes nõuetekohase audiitorteenuse kaudu saab jõuda usaldusväärse vandeaudiitori aruandeni. Kaebajad väidavad samuti, et vastustaja ei ole konkretiseerinud, kellele ja milline kahju tekib ning kaebaja poolt auditeeritud ettevõtted on väikeettevõtted, kelle suhtes ei saa eeldada avalikku huvi. Selline arusaam peegeldab kohtu hinnangul mittearusaamist vandeaudiitori kutse olemusest ja järelevalve eesmärkidest. Kaebajad ei ole ka viidanud kehtivatele õigusnormidele, mis võimaldaks väikeettevõtete auditeid läbi viia kehtivat õigust mitte järgides ning mis välistaks AJN-i järelevalve selliste ettevõtete üle. Kaebajate esitatud juhendid (tl 1-309, kd VI) pole erinevalt standarditest õiguslikult siduvad ning kaebajad pole viidanud juhendites punktidele, millest tuleneks, et väikeettevõtete audiitorteenus ei pea olema õigusaktide nõuete kohane ega järelevalvemenetluses kontrollitav. Tulenevalt sellest, et vandeaudiitorid ja audiitorettevõtjad on kõik Audiitorkogu liikmed (
Organisatsioon ei saa lubada mõnel oma liikmel tegutseda kehtivat õigust mitte järgides, vähendades selliselt kõigi oma liikmete usaldusväärsust ning kohelda oma liikmeid kutsealaste nõuete järgimise nõudmisel ebavõrdselt. Ka kõik isikud ja institutsioonid, kes teevad oma otsuseid tuginedes ebausaldusväärsele vandeaudiitori aruandele võivad selle tulemusel saada kahju või teha omakorda ekslikke otsuseid.
aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.06.2006 direktiivi nr 2006/43/EÜ (edaspidi direktiiv 2006/43) põhjendus 9 kohaselt: „Vannutatud audiitorid peaksid järgima kõige kõrgemaid eetikastandardeid. Seega peaksid nende suhtes kehtima kutse-eetika standardid, mis hõlmavad vähemalt nende avaliku huvi funktsiooni, nende usaldusväärsuse ja objektiivsuse ning nende kutsealase pädevuse ja nõuetekohase hoolsuse. Vannutatud audiitori avaliku huvi funktsioon tähendab, et laiem avalikkus ja institutsioonid usaldavad vannutatud audiitori töö kvaliteeti. Auditi hea kvaliteet aitab finantsaruandluse usaldusväärsuse ja tõhususe edendamisega kaasa turgude korrapärasele toimimisele“. Vandeaudiitorile kohalduvad seega kutsega seotud ja 14
aluseks olevast direktiivist, et väikeettevõtete auditite kvaliteeti ei peaks tagama läbi nõuetekohaste protseduuride nõudmise ja selleks loodud järelevalve. Oma eeltoodud väidetega soovivad kaebajad sisuliselt vaidlustada seadusandja poolt kehtestatud järelevalvesüsteemi otstarbekust. Asjaolu, et kaebajate arvates peaks järelevalve metoodikaks olema kaebajate väljatoodud termineid kasutades riskipõhine hindamine ehk sisuliselt auditi täismahus läbiviimine ja vandeaudiitori kinnitatud aruannete sisulise õigsuse hindamine, ei tähenda, et õigusakte järgides läbiviidud järelevalve oleks õigusvastane ja selle aluseks olev seadus (kaebajate esindaja kohtuistungil esitatud väite kohaselt terve
9.pt) PS-ga vastuolus. Kohtu ülesanne, tulenevalt võimude lahususe põhimõttest, ei ole otsustada järelevalve mudeli ja metoodika (nn vastavuspõhine) otstarbekuse üle. Veelgi enam, kuivõrd
võtab üle direktiivi sätted, ei saaks ühe liikmesriigi kohus hakata hindama EL institutsiooni vastuvõetud õigusakti otstarbekust ega ka kehtivust küsimata Euroopa Kohtult eelotsust. Kohus ei saa ka kohtuistungil esitatud üldsõnalist (kogu
9.pt hõlmavat) põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamise taotlust sisuliselt käsitleda. Vaidluse lahendamisel asjassepuutuvate normide puhul kohus põhiseadusevastasust ei näe, mistõttu puudub alus ka mõne normi kohaldamata jätmiseks ja asja edastamiseks Riigikohtule, st kaebajate vastav taotlus jääb rahuldamata. 59. Kaevatava haldusakti aluseks olevad olulisemad asjaolud on välja toodud selle osas I. - Sellest nähtuvalt AJN-i 02.07.2019 otsusega nr 567 lõpetati Capella Consulting OÜ suhtes algatatud erakorraline kvaliteedikontroll ja algatati Capella Consulting OÜ suhtes distsiplinaarmenetlus, kuivõrd erakorralise kvaliteedikontrolli tulemused (AS A 2017 auditiga seoses) andsid alust arvata, et Capella Consulting OÜ on pannud toime distsiplinaarsüüteo. - AJN-i 27.08.2019 otsusega nr 578 lõpetati Capella Consulting OÜ suhtes algatatud korraline kvaliteedikontroll (OÜ B 2017 auditiga, C OÜ 2017 ülevaatuse, OÜ D 2017 auditiga seoses) tulemusega „punane“ – audiitorteenuse kvaliteet ei vasta nõuetele, oluline täiustamine nõutav. Otsustati suurendada Capella Consulting OÜ kvaliteedikontrolli nimisagedust sageduseni üks kord ühe aasta jooksul. Kohustati Capella Consulting OÜ-d edastama AJN-ile hiljemalt 30 päeva jooksul, otsuse kättetoimetamisest arvates, kvaliteedikontrollis tuvastatud rikkumiste juurpõhjuste analüüs koos meetmete ja nende rakendamise ajalise plaaniga ning otsustati algatada Capella Consulting OÜ suhtes distsiplinaarmenetlus, kuivõrd kvaliteedikontrolli tulemused andsid alust arvata, et Capella Consulting OÜ on pannud toime distsiplinaarsüüteo. Selgitatud on, et eelnevalt märgitud menetlustes otsuse tegemisel on AJN lähtunud vastavates menetlustoimikutes ning distsiplinaarmenetlustele eelnenud erakorralise KVK ja korralise kvaliteedikontrolli menetlustoimikutes olevatest tõenditest. Samuti on arvesse võetud menetlusaluse isiku suhtes varasemalt läbi viidud järelevalvemenetluste tulemusi (vt kaevatava otsuse p 1.5). 15
-s toodud menetlusi ei toimunud. Kohus märgib, et varasemates menetlustes kaebaja I suhtes on kaebaja II rikkumised omistatud audiitorettevõttele, kelle ainus tegutsev vandeaudiitor oli kaebaja II. Vastavalt
lg-le 1 osutab vandeaudiitor vandeaudiitori kutsetegevust audiitorettevõtja kaudu. Vandeaudiitori poolt vandeaudiitori kutseteenuse osutamine on audiitorettevõtja ettevõtlus. Kuivõrd RR on Capella Consulting OÜ ainus juhatuse liige ja vandeaudiitor, mida R.R kohtuistungil kinnitas, on Capella Consulting OÜ osutatud audiitorteenuse kvaliteediga seotud etteheited ning järeldus, et seda pole parandatud omistatavad ka RRle. Lähtudes
lg 5 pst 2, 3 ja 4, tuleb lugeda Capella Consulting OÜ ja vandeaudiitori RR omavahel seotuks.
lg-st 1 tulenevalt on vandeaudiitori aruanne dokumendina vormistatud vandeaudiitori kutsetegevuse aruanne, milles sõltumatu audiitorettevõtja või avaliku sektori üksus, kus täidetakse seaduses sätestatud vandeaudiitori kutsetegevusalaseid ülesandeid, avaldab vandeaudiitori kutsetegevuse objekti kohta auditi, ülevaatuse või muu kindlustandva audiitorteenuse osutamisel omandatud kindlust väljendava auditi arvamuse või ülevaatuse kokkuvõtte või muu kokkuvõtte. Kaebaja II pole sellise meelevaldse sidumisega päri ning leiab, et ta pole menetluses ära kuulatud ning tal pole olnud võimalik oma tööd parandada. Kaebaja II ei selgitanud, mida ta oleks teinud eelnimetatud menetlustes menetlusaluse isikuna teisiti kui ta tegi juriidilise isiku esindajana ning ainsa audiitorettevõtja vandeaudiitorina, keda seadus loeb seotuks audiitorettevõttega. Põhjendatud ei ole ka sellest lähtuvad seisukohad, et kaebaja II füüsilise isikuna ei olnud menetlustega seotud (mh selle sisust teadlik). Kaebajat II ei pidanud menetlusosalisena kaebaja I suhtes algatatud menetlustesse kaasama, kuivõrd ta oli kaebaja I esindaja, mitte menetlusalune isik. Samas, menetlustes kogutud materjalidega sai ta juba siis tutvuda ja sellest lähtuvalt sai kaebaja II teha korrektuure oma tegevuses, mis on ühtlasi kaebaja I tegevus. Kaebajale II ei 16
regulatsioon olla üllatuseks, kuna tema kutseteenuse osutamine ongi audiitorettevõtja ettevõtlus. Vaidlusalune haldusakt on antud ka uurimismenetluse tulemusel (mis algatati mõlema kaebaja suhtes 09.04.2019), kus kaebaja II aga ka kaebaja I on saanud oma seisukoha ja selgitused esitada, sh avaldada arvamust haldusakti eelnõu kohta. Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et
lg 5 oleks PS-ga vastuolus (riigivõimu omavoli keeld), kuna võimaldab hinnata vandeaudiitori kutsetegevust läbi temaga seotud audiitorettevõtte (kus ta on ainus vandeaudiitor ning juhatuse liige) tegevuse. Vandeaudiitori ja tema audiitorettevõtte sidumine seaduse alusel ning karistamisel seaduses olevate aegumise sätete kohaldamine vandeaudiitorile karistuse määramisel on erinevad õiguslikud küsimused, mida kohus käsitleb kohtuotsuse p-s 61.7.
lg 4 p 3 kohaselt võib AJN vandeaudiitori kutse ära võtta seadusega vandeaudiitorile sätestatud nõuetele mittevastamise korral. Vandeaudiitorile esitatavad nõuded on reguleeritud
§-s 39 (sh hea maine ja usaldusväärsus,
Kohus nõustub AJN-i hinnanguga, et vandeaudiitor RR ei vasta
Viidatud sätete kohaselt peab vandeaudiitor olema hea mainega ja usaldusväärne ning vandeaudiitori mainet või usaldusväärsust tuleb pidada igal juhul kahjustatuks isikul, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu tegevusloa kehtetuks tunnistamise (
Ka viidatud sätted seovad vandeaudiitori audiitorettevõttega, mis on teenuse osutamise spetsiifikast ja
regulatsioonist tulenevalt loogiline ja vajalik. Vastasel juhul saaks toimepandud rikkumised omistada audiitorühingule, lõpetada selle tegevuse ja ilma õiguslike tagajärgedeta jätkata tegutsemist vandeaudiitorina uues audiitorühingus. 61. Kaevatavas otsuses on tegevusloa kehtetuks tunnistamisel tuginetud
lg 4 p-le 1 (audiitorettevõte on kahe aasta jooksul korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud) ning sama paragrahvi ja lõike punktile 9 (audiitorühingut seaduse alusel esindav isik on rikkunud korduvalt või olulisel määral tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut ja nendest rikkumistest tulenevalt on karistatud audiitorühingut või audiitorühingut seaduse alusel esindavat isikut distsiplinaar- või väärteomenetluse korras), samuti sama paragrahvi ja lõike punktile 10 (piisava järelevalve teostamise takistamine). Kaebaja II vandeaudiitori kutse äravõtmisel on tuginetud
lg 4 p-le 1 (vandeaudiitori kutsetegevuse aluste korduv või oluline rikkumine) ja sama paragrahvi ja lõike punktile 3 (seadusega vandeaudiitorile sätestatud nõuetele mittevastamise korral). Pooled vaidlevad normide tõlgendamise ja kohaldamise eelduste esinemise üle. 61.1
lg 41 alusel teostab AJN riikliku järelevalve raames kvaliteedikontrolli ning kaebuste menetlemist ja uurimist, teeb ettekirjutusi, määrab nende täitmiseks sunniraha ning otsustab vandeaudiitori kutse äravõtmise ja audiitorettevõtja tegevusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise. Sama paragrahvi lõike 42 kohaselt viib AJN Audiitorkogu sisese järelevalve raames läbi distsiplinaarmenetlusi. Seega oli haldusorganil nii menetluste läbiviimise kui otsuste tegemise pädevus. Capella Consulting OÜ tegevusloa kehtetuks tunnistamine 61.2 Kaebajad leiavad, et eelviidatud normides toodud „korduvus“ kui normi kohaldamise üks eeldus polnud täidetud. Samuti ei võimaldatud kaebajale aega oma vigadest õppida ja tööprotsesse parandada. Menetlusi viidi läbi lubamatu sagedusega ja enne uurimismenetlust üksnes audiitorettevõtte, mitte vandeaudiitori suhtes, kellelt lõpuks kutse ära võeti. 17
Juhul, kui kohus leiab, et
lg 2 võimaldab kontrolli nimisagedust suurendada nii, et kontrollitavate perioodide sagedus ei võimalda audiitorettevõttel enda töösse muudatusi sisse viia, siis paluvad kaebajad tunnistada
Kohus ei nõustu ühegi eeltoodud kaebajate õigusliku seisukohaga ega ka väitega, et vigadest õppimine polnud võimalik. Nagu kohus eelnevalt viitas võib AJN läbi viia erinevaid menetlusi.
lg-st 3 lähtudes teostatakse kvaliteedikontrollile allutatud isiku korraline kvaliteedikontroll sagedusega vähemalt üks kord kuue aasta jooksul (nn nimisagedus), kui
-is ei ole sätestatud teisiti. AJN-il on õigus
§-s 137 sätestatud kvaliteedikontrolli nimisagedust suurendada sageduseni kuni üks kord ühe aasta jooksul, kui töörühma töö või distsiplinaarmenetluse või kaebuse menetluse tulemusel tuvastatakse olulisi rikkumisi, mis ei ole siiski piisavad, et algatada tegevusloa kehtivuse peatamine või kehtetuks tunnistamine (
Nimetatud säte ei puuduta erakorralise kvaliteedikontrolli, uurimismenetluse või distsiplinaarmenetluse läbiviimist, mida AJN teostab vastavalt vajadusele. Selliste menetluste alustamine ajendita võib tõenäoliselt olla õigusvastane, kuid antud juhul nähtub kaevatavast otsusest, et vajadus vastavate menetluste algatamiseks esines. Kutseühenduse liikmel endal on võimalik menetlusi vältida, viies oma tegevust läbi moel, mis seaduses (
Samuti nõustub kohus vastustajaga, et KVK kord (mis reguleerib eelkõige korralist KVK-d) üksnes täpsustab seadust ega sisalda sellist tähtaja määramise kohustust iga rikkumise tuvastamisel nagu kaebajad leiavad2. Kaebajate järeldus, et uusi menetlusi ei saa enne läbi viia, kui kaebaja on saanud mõistliku aja teenuse kvaliteedi parandamiseks (määratud meetmete kohaselt) ei tugine kehtivale siseriiklikule õigusele ega kaebajate viidatud direktiivile. Kaebajate viidatud direktiiv sätestab (art 29 p 1 ap j), et iga liikmesriik tagab, et kõigi vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes kehtib kvaliteedi tagamise süsteem, mis vastab vähemalt järgmistele tingimustele: vannutatud audiitor või audiitorühing peavad võtma kvaliteeditagamise ülevaatuse soovitused arvesse mõistliku aja jooksul. Juhul kui punktis j viidatud soovitusi arvesse ei võeta, rakendatakse vannutatud audiitori või audiitorühingu suhtes artiklis 30 osutatud distsiplinaarmeetmete või sanktsioonide süsteemi, kui see on kohaldatav. Vastustaja on selgitanud, et võttis KVK läbiviimisel töövõttude valimi koostamisel arvesse, et kaebajad saaksid töövõttude kvaliteeti parandada, kuigi sellise aja andmise kohustust seadusest 2 Kaebajad viitavad kvaliteedikontrolli korra § 21 lg-le 5 (tl 397, kd VI), millest lähtub kaebajate hinnangul, et kvaliteedikontrolli käigus ja puuduste tuvastamise järgselt antakse kontrollitud audiitorettevõttele aega (vähemalt 30 päeva) enda töökvaliteedi parandamiseks. 18
lg 4 p 1 toodut - „kahe aasta jooksul korduvalt rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud„ - tuleb mõista selliselt, et see ei sätesta aegumistähtaega (ei määra, et arvesse saaks võtta üksnes rikkumisi, mis pandi toime 2 aasta jooksul AJN-i otsusest tagasi arvates), vaid näeb ette karistamise rikkumiste sagedusele põhinevalt (kaheaastase perioodi jooksul toimunud korduvad rikkumised). Ehk seadusandja on soovinud anda järelevalveorganile õiguse võtta ära tegevusluba audiitorettevõtjalt, kelle tegevuses on esinenud rohkem kui üks rikkumine kahe aasta jooksul. Kohus nõustub vastustajaga, et korduvad rikkumised audiitorettevõtte teenuse osutamisel esinesid nii kontrollitud aastate kui töövõttude lõikes ning need on kaevatavas otsuses kajastatud. Lisaks esines audiitorettevõtte puhul ka samas lõikes toodud teine eeldus – olulisel määral tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatu rikkumine. Kaevatavas otsuses (p 3.3) on vastustaja selgitanud, mida käsitatakse olulisel määral rikkumisena, so rasked rikkumised, mida ei saa tolereerida vastava kutse kontekstis. Kohus möönab, et seejärel toodud põhjendused p-s 3.3 on sõnastatud pisut ebaselgelt, kuid on siiski võimalik kokkuvõttes aru saada, et audiitorteenuse kvaliteet, mis on pälvinud KVK kontrollis hinnangu „punane“ – kvaliteet ei vasta nõuetele, oluline täiustamine nõutav ja „oranž“ – kvaliteedis esinesid olulised puudused, täiustamine nõutav, ei saa olla kuidagi mitteolulisel määral tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatu rikkumine. Vastustaja viitab kaevatavas otsuses 12.04.2017, 15.05.2018, 27.08.2019 otsustega lõpetatud KVK-dele. Samuti viitab vastustaja 09.04.2019 algatatud uurimismenetluse tulemusele. Korduvad rikkumised võivad olla samaaegselt ka olulisel määral tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatu rikkumised. Kaevatava otsuse punktis 3.6 toodu, et iga üksik alus tingiks iseseisvalt tegevusloa äravõtmise, kuid kogumis on tegemist väga raskete rikkumistega, mistõttu menetlusalune isik ei vääri tegevusloa alles jätmist, on esitatud karistuse proportsionaalsuse kaalumise kontekstis ning puudus vajadus eraldi põhjendada, miks iga alus eraldiseisvalt oleks tegevusloa äravõtmiseks piisav. Kaevatavast otsusest (asjaolud) nähtub, et kaebajad (juriidiline isik saab tööprotsessi parandada üksnes teda esindava füüsilise isiku mõtteprotsessi ja sellele järgneva tegevuse tulemusel) pole varasematest menetlustest (12.04.2017 KVK tulemus „punane“; 14.06.2017 rahatrahv, 15.05.2018 KVK tulemus „oranž“) järeldusi teinud ega osutatava audiitorteenuse kvaliteeti parandanud, kuivõrd nt OÜ-le D ja OÜ-le E osutatud teenuste periood, mida uurimismenetlus hõlmas, oli 01.07.2018-30.06.2019 (kaevatava otsuse p 2.16). Seega pole kaebajate poolt korrektne väita, et nad pole saanud oma vigadest varem teada ega neist õppida. See, et audiitorteenuse kvaliteeti pole parandatud, on ühe asjaoluna viinud haldusorgani poolt kõige karmimate tagajärgede kohaldamiseni. Kaebajad pole oma teenuse kvaliteeti parandanud, kuivõrd osutatava audiitorteenuse kvaliteet ei vastanud jätkuvalt (uurimismenetluses vaadeldud töövõttude põhjal) nõuetele. Teenuse kvaliteetsuse nõue ei tulene mitte AJN-i antud haldusaktidest, vaid kaebajate tegevust reguleerivatest õigusaktidest ja standarditest, mida kaebajad ei ole järginud. Vandeaudiitor peab olema kompetentne ning hoidma oma teadmised tasemel, mis ei kahjusta kutsetegevuse kvaliteeti (
Kaevatavast haldusaktist nähtub, et rikkumised, mis tuvastati 2019.a menetlustes olid olulised, samuti nagu olid rikkumised olulised juba aastal 2017 (12.04.2017 Audiitorkogu juhatuse otsus, tl 77-79, kd V). Kaebajad olid samas ka kohtumenetluses seisukohal, et on kõik kontrollitud töövõtud (auditid, ülevaatused) teostanud nõuetekohaselt ega ole ka menetlust takistanud, mistõttu jääb arusaamatuks, milliseid vigu kaebajad oleks soovinud parandada, mille jaoks neile väidetavalt aega ei antud. 19
lg 2 (võimaldab KVK nimisageduse suurendamist ühele korrale aastas) kohaldamata jätmiseks põhiseadusevastasuse tõttu. Selle kaebajate väitega nõustumise tulemusel väheneks AJN-i järelevalve efektiivsus ja võimalus tagada avalikes huvides kvaliteetset teenust. 61.3 Kaebajad heidavad vastustajale ette, et kuigi kaebajat I kontrolliti ka 2018.a ning tegevus loeti nõuetekohaseks, ei ole seda arvestatud. AJN-i 09.08.2018 otsusega nr 436 (tl 412-413, kd VI) lõpetatud erakorralise kvaliteedikontrolli käigus kontrolliti 6 töövõttu. Kaebajad on jätnud aga tähelepanuta, et viidatud KVK-s kontrolliti üksnes dokumenteerimise ja dokumentide arhiveerimise nõuete täitmist (p 2.1) ning ei kontrollitud, kas töövõtud (osutatud audiitorteenuse osas) sisuliselt vastavad seaduse ja kutsetegevuse standardite nõuetele. Seega viidatud kontrollist ei saa teha järeldust selle kohta, et kaebajate osutatavas audiitorteenuses olulisi puudusi ei esine (kaebajad on vigadest õppinud) ning selle põhjal kahelda, et kaalutlusotsus võib kohaldatud tagajärgede osas olla ebaproportsionaalne. 61.4 Kaebajat I on Audiitorkogu juhatuse 14.06.2017 otsusega karistatud rahatrahviga. Capella Consulting OÜ seaduslik esindaja on R.R., kelle korduvad rikkumised ning olulisel määral tema tegevust reguleerivate õigusaktide rikkumised on toonud audiitorettevõttele kaasa karistamise rahatrahviga ning karistamise fakt ei ole vaidluse all. Samuti ei saa olla mõistlikku vaidlust, et R.R., kes on kaebaja I ainus vandeaudiitor sai ainsana karistamise aluseks olevad rikkumised toime panna. Kohtu hinnangul ei eelda
lg 4 p 9 kohaldamine, et vandeaudiitori enda osas oleks pidanud audiitorühinguga samaaegselt toimuma haldusmenetlus, kuivõrd tegevusloa võib ära võtta juhul, kui audiitorühingut esindanud isiku rikkumised (korduvad või olulised) tõid kaasa audiitorühingule distsiplinaarkaristuse. Seega olid
Kõnealune norm kinnitab ka ühtlasi seda, et vandeaudiitori rikkumised on omistatavad audiitorühingule, mille kaudu ta tegutseb. 61.5
lg 4 p 10 (menetluse takistamine) kohaldamise osas on pooltel samuti vaidlus, kuna kaebajad leiavad, et menetlusalusele isikule esitatud kontroll-lehtede ja/või protokollide allkirjastamata jätmist ei saa lugeda menetluse takistamiseks ning põhjendatud ei ole selleks pidada ka dokumentide esitamist mõnepäevase hilinemisega arvestades kontrollimenetluse käigus hallatavate dokumentide mahtu ning kontrollide sagedust. Menetluse takistamise argumendid on kaevatavas haldusaktis esitatud otsuse p-des 2.7 (lk 5 viimane lõik), 2.12 (lk 7-8) ja 02.07.2019 otsuses p-des 1.6-1.11 ning 27.08.2019 otsuses p-s 1.6. Nendest nähtub kokkuvõtvalt, et kaebajalt I tuli töövõtu dokumentatsiooni (erakorraliseks KVKks) korduvalt küsida, sh kohustuse täitmisele sundida sunniraha määramisega. Kaebaja I venitas nõude täitmist erinevate päringute tegemisega. Jättis esitamata kinnituse, et dokumentatsioon on täielik. Kaebaja I (esindaja R.R.) ei tagastanud allkirjastatud 12.04.2019 protokolli määratud tähtajaks (kuigi allkirjastamine peaks toimuma menetlustoimingu lõpus, arvestades, et protokollitakse tehtud menetlustoimingud, millel isiku esindaja osales). Kaebaja I ei tagastanud kontroll-lehti määratud tähtajaks allkirjastatult. Ei edastanud korduvatele kirjadele vaatamata sisekontrolli süsteemide kontrolliks vajalikke dokumente ning esitas need seejärel viimasena määratud tähtajast hiljem. Jättis esitamata kvaliteedikontrolli käsiraamatu ja iga-aastase sõltumatuse deklaratsiooni (teatades sellest töörühmale 18.04.2019 e-kirjaga). Mõjuvad põhjused keeldumiseks ja viivitamiseks, nähtuvalt eelviidatud haldusaktidest ning kaebaja kohtumenetluses esitatud seisukohtadest, puudusid. 20
selle alusel tegutsevatele isikutele kohustuse alluda järelevalvele ja esitada selleks vajalik dokumentatsioon (
), mis kutseühenduse liikme puhul tähendab mh mõistliku, konstruktiivse koostöö tegemist. Kohus leiab, et vastustaja seisukoht on põhjendatud nii faktiliselt kui õiguslikult.
Kaebaja I viitab KVK korra § 19 lg 4 viimasele lausele, millega sätestatakse, et juhul kui menetlusalune isik ei ole kontroll-lehti ja protokolle tähtaegselt tagastanud ja/või allkirjastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist seoses põhjendatud takistusega, loetakse, et menetlusalune isik on nõustunud töörühma liikmete seisukohtadega ning ei soovi vastuväiteid ja selgitusi edastada, mistõttu menetlust jätkatakse olemasoleva dokumentatsiooni põhjal. Kaebaja II selgitused kohtuistungil, et vandeaudiitori igapäevatöö tegemise kõrvalt ei ole aega AJN-le selgitusi anda, ei õigusta kuidagi seda, et menetlusalune isik jätab esitamata dokumentatsiooni, mis peaks tal olema olemas ja korrastatud ning jätab lisamata kinnitused, mille esitamine on nõutav ja mis eluliselt usutavalt ei saa võtta märkimisväärselt aega. Lisaks on see kaebaja väide vastuolus kaebaja enda väitega, et vastustaja pole teda piisavalt ära kuulanud. KVK korra § 19 lg 4 viimases lauses sätestatu ei saa olla haldusorgani esimene valik menetlustakistusele reageerimisel, eriti olukorras, kus menetlusalune isik siiski suhtleb menetlejaga, kuigi ei täida tolle esitatud põhjendatud nõudmisi või ei täida neid tähtajaks või täielikult. 61.5 Vaieldamatult riivab tegevusloa kehtetuks tunnistamine kaebaja I ettevõtlusvabadust (PS § 31), sest
lg 1 järgi peab audiitorettevõtjal olema audiitorteenuse osutamiseks Eestis kehtiv tegevusluba. Ettevõtlusvabadus on aga seadusereservatsiooniga põhiõigus ja praegusel juhul tuleb selle põhiõiguse piiramiseks seaduslik alus
-st. Kaebaja soov tegeleda audiitorteenuse osutamisega ei ole kaalukam avalikust huvist tagada audiitorteenuste kõrge kvaliteet ja usaldusväärsus. Kaevatav haldusakt on tegevusloa kehtetuks tunnistamise osas õiguspärane ega riku kaebaja I kaitstavat subjektiivset õigust. Standardite kohaldamist puudutavaid väiteid käsitleb kohus kokkuvõtlikult kohtuotsuse punktis 62. RRlt kutse äravõtmine 61.6 Pooltel on vaidlus R.R. suhtes kohaldatud
Vaidlust ei ole, et
61.7 Kaebaja II on seisukohal, et vastustaja ei saanud 17.12.2019 otsuse tegemisel tugineda 12.04.2017 ja 15.05.2018 kontrollimenetluste tulemustele. Vastustaja on kontrollinud 12.04.2017 otsuses enne 30.06.2016 allkirjastatud töövõtte ja 15.05.2018 otsuses enne 30.06.2017 allkirjastatud töövõtte. Lisaks menetlused (va uurimismenetlus) on alustatud ja läbi viidud üksnes Capella Consulting OÜ suhtes. Samuti on kõik otsused tehtud üksnes Capella Consulting OÜ suhtes. Vastustaja ei ole kordagi selgitanud kaebajale II, et haldusmenetlust viiakse läbi ka tema suhtes või et varasemalt on kontrollitud lisaks kaebajale I ka kaebajat II. See sai kaebajale II teatavaks alles 17.12.2019 otsuse eelnõu kättesaamisel.
lg 4 p 1 sätestab, et AJN võib vandeaudiitori kutse ära võtta vandeaudiitori tegevuse või kutsetegevuse aluste korduva või olulise rikkumise korral. Kohus tugineb korduva ja olulise (olulisel määral) rikkumise sisustamisel ning vandeaudiitori ja audiitorettevõtte seotuse ja vigadest teadasaamise küsimuses juba eelnevalt toodud põhjendustele. 21
lg 4 p-s 1 märgitud vandeaudiitori tegevuse või kutsetegevuse aluste korduv või oluline rikkumine on seotud
ja 46 kohaselt on vandeaudiitori kutsetegevuse standardid ja nende järgimine vandeaudiitorile kohustuslik, s.t vandeaudiitor peab nendest lähtuma igakordsel teenuse osutamisel.
lg 6 kohaselt kohaldatakse § 32 lg 4 p 1 sätestatud rikkumistele § 148 lg-s 2 sätestatud aegumistähtaegu. Kehtiva
lg 2 sätestab, et käesoleva seaduse § 144 lg 2 p-s 9 nimetatud süüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata kahe aasta jooksul süüteo toimepanemise päevast arvates.
lg 4 p 1 koostoimes sama paragrahvi lõikega 6 sätestavad seega, et korduvale või olulisele rikkumisele võib tugineda rikkumise toimepanemisest
Nähtuvalt kaevatava haldusakti punktist 4.2 on vastustaja lugenud kaebaja II korduvateks (aga ka olulisteks, vt p 4.3) rikkumisteks mh 12.04.2017 otsuse aluseks olevaid enne 30.06.2016 allkirjastatud töövõtte ja 15.05.2018 otsuse aluseks olevaid enne 30.06.2017 allkirjastatud töövõtte. Rikkumiste toimepanemise ajaks tuleb lugeda eelviidatud allkirjastamise ajad. Neile rikkumistele tuginemine kaebajalt II kutse äravõtmisel oli õigusvastane, kuna tegemist on aegunud rikkumistega (seejuures 30.05.2016 allkirjastatud töövõtule kohaldus enne 01.09.2017 kehtinud aegumistähtaeg 1 aasta, vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2019 otsus asjas 3-17-2136, p 13). See ei tähenda aga, et
lg 4 p-ile 1 tugineda ei saanud, kuivõrd muud etteheidetavad rikkumised aegunud ei olnud (vt kaebaja kohtukõne teeside p-s 2.10 väljatoodud auditite allkirjastamise ajad). Kohus juba eelnevalt käsitles samaaegselt toimuvate menetluste lubatavust ning seda, et nendes kontrollitud erinevates töövõttudes tuvastatud rikkumised ei ole käsitatavat ühe rikkumisena. Samas on kohtu arvates ilmne, et rikkumiste arvu ebaoluline vähenemine aegunud rikkumiste võrra ei saanud kuidagi mõjutada lõppotsust – kutse ära võtta. Aegunud rikkumistele sai vandeaudiitorilt kutse võtmisel tugineda
lg 4 p-i 3 kohaldamisel, ilmestamaks vandeaudiitori kutsetöö kvaliteeti juba pikema aja jooksul, mis selgelt viitab vandeaudiitori ebausaldusväärsusele. Samuti väitmaks ajas kutsetöös paranduste mittetegemist, mis on kaalukas asjaolu kõige rangema võimaliku tagajärje kohaldamiseks. (vt eelviidatud apellatsioonikohtu otsus, p 13-16) 61.8 Nagu märgitud, oli R.R. kutse äravõtmise aluseks ka
Vandeaudiitor on spetsiifiliste eriteadmistega isik (ekspert), s.o isik, kes peab eelduslikult omama kõrgeimal tasemel kutsetegevuse (audiitorteenuse) läbiviimiseks vajalikku ettevalmistuse taset, teadmisi, oskusi ja vilumust (
Vandeaudiitorite kutsetöö nõutava taseme (vastavuse kehtivale õigusele ja standarditele) ja vajaliku järelevalve selle üle peab seejuures tagama Audiitorkogu oma organite kaudu. Vandeaudiitori usaldusväärsust iseloomustavad nii vandeaudiitori erialane kompetentsus kui ka tema tööde nõuetekohasus ja kontrollitavus.
lg 2 sätestab vandeaudiitori kutse taotlejale esitatava nõudena hea maine ja usaldusväärsuse ning vandeaudiitorile esitatava nõudena kutse-eetika aluste järgimise (
lg 1, vt viide eetikakoodeksi põhiprintsiipidele kaevatava otsuse p 4.4).
sätestab vandeaudiitori nõutava hoolsuse ja kompetentsuse olemasolu ja hoidmise nõude, mis on üheselt seotud vandeaudiitori usaldusväärsusega.
sätestab kutsealase kohase käitumise nõude.
lg 2 ja lg 3 p 3 koostoimes saab nõustuda AJN tõlgendusega, et
lg-s 2 sätestatud hea maine ja usaldusväärsus tähendab muuhulgas, et vandeaudiitor järgib ja täidab seaduste, nende alusel kehtestatud kordade ning vandeaudiitori kutsetegevuse standardite, sh eetikakoodeksi nõudeid.
lg-s 2 sätestatud hea maine ja usaldusväärsus on määratlemata õigusmõisted.
toob välja kolm alust, mille esinemisel on hea maine või usaldusväärsus igal juhul kahjustunud (
Viidatud normi kohaselt vandeaudiitori kutse äravõtmisel võib isik, kellelt kutse ära võeti käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolude alusel, taotleda kutset uuesti kolme aasta möödumisel vandeaudiitori kutse äravõtmisest arvates, kuid mitte enne, kui karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Kaebajate esindajad järeldavad, et muude kutse äravõtmise aluste nimetamata jätmise tõttu tuleb muude aluste puhul lugeda kutse äravõetuks igaveseks. Selline tõlgendus on selgelt meelevaldne. Kolmeaastane periood kehtib üksnes normis väljatoodud aluste suhtes ega ole laiendatav teistele
See ei välista isiku maine ja usaldusväärsuse hindamist vandeaudiitori kutse uuesti taotlemisel (kas ja kuivõrd on isiku maine ja usaldusväärsus konkreetseks hetkeks paranenud) ning võimalik negatiivne otsus on vaidlustatav. (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2019 otsust haldusasjas nr 3-17-2136) Kaevatavas haldusaktis on vastustaja kohaselt kaalunud kõiki olulisi asjaolusid ja huve kutse äravõtmisel ning otsust ei saa pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks. 61.12 AJN on piisavalt põhjendanud nii kaebajalt I tegevusloa (kaevatava otsuse osa III) kui kaebajalt II kutse (kaevatava otsuse osa IV) äravõtmist. Vastustajal ei olnud kohustust kaaluda iga aluse puhul eraldi, kas see eraldiseisvalt võiks olla tagajärgede kohaldamiseks piisav, seega ei olnud vaja seda ka kaevatavas otsuses põhjendada. 62. Pooltel on vaidlus selles, kas standardid kohalduvad ühtviisi kõigi ettevõtete töövõttudele, sõltumata ettevõtte suurusest ja tegevusalast; millisel määral on standardite kohaldamine vandeaudiitori diskretsioon; mis on järelevalvemenetluse eesmärk; kas haldusorgan saab ebapiisavaks pidada dokumenteerimise mahtu, audiitori hoolsust ja skeptitsismi, kui ta vandeaudiitori lõppjäreldusi (töövõttude lõpptulemust) sisuliselt ei kontrolli; kas AJN pidi kaevatavas otsuses võtma seisukoha iga töödokumentatsioonis esitatud dokumendi ja iga KVK-s väljatoodu rikkumise kohta. 62.1 Kaebajad on seisukohal, et pole töövõttude läbiviimisel rahvusvahelisi standardeid rikkunud ning AJN on standardeid tõlgendanud subjektiivselt. Standardid annavad kaebajate arvates audiitorile laia otsustusõiguse standardites toodud nõuete täitmisel, mistõttu ei saa AJN-st erinevat tõlgendust neile ette heita, arvestades mh et kaebajad auditeerisid väikeseid ettevõtteid, kelle suhtes puudub avalik huvi. Kaebajad võrdlevad audiitorit advokaadiga, kelle tööle ja eetikale on ette nähtud üldised raamid ja standardid, kuid kes ise valib töö teostamise nende raames. Vandeaudiitor on järginud seadust ja enda siseveendumust. Vastustaja saab audiitori võtta vastutusele üksnes juhul, kui audiitor on seaduse rakendamisel eksinud selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu. Kaebajad tuginevad väitele, et ükski ISA standard ei näe ette täpseid dokumente ja nende mahtu, millele tuginedes peab audiitor enda otsustused tegema. Seega ei ole otsuses toodud etteheited põhjendatud. Otsuse põhjenduste üldsõnalisuse aktsepteerimine loob aluse riigivõimu omavolile. 62.2 Kohus on mitme eeltoodu väite osas juba oma põhjendused esitanud. Kohus on viidanud, mis on järelevalve eesmärk -
lg 6 p 1 kohaselt hindab järelevalve kvaliteedikontrolli teostamise käigus vandeaudiitori kutsetegevuse standardite ja käesoleva seadusega sätestatud nõuete täitmist. Seadus ei tee järelevalve eesmärgi ega selle saavutamiseks kasutatava metoodika osas vahet, kas kontrollitakse väikeste või keskmiste või suurte ettevõtete töövõtte (auditeid, ülevaatusi). Järelevalvajate objektiivuse tagamiseks on seaduses vajalikud regulatsioonid olemas. Kontrollimisel ettevõtte suurusest lähtuvalt mööndusi ei tehta. Kutsetegevuse standardid – ISAd – kehtestavad konkreetsed nõuded, mille täitmisel võib eeldada, et audiitor on olnud objektiivne, piisavalt hoolas ning rakendanud vajalikku kutsealast kompetentsi ning piisavat skeptitsismi. ISA nõuete täitmine peab olema dokumenteeritud audiitori poolt koostatud dokumentatsioonis. Ülevaatuste töövõttude puhul rakenduvad ülevaatuse standardid. Ka siinkohal ei ole õiguslik 24
lg 1 kohaselt peab vandeaudiitor oma kutsetegevuses täitma vandeaudiitori kutsetegevuse standardeid (
Kutsetegevuse standard ei ole soovituslik, vaid selle järgimine on audiitorile kohustuslik. Seega puudub audiitoril suur diskretsioon töövõttude läbiviimisel, vaid ta peab lähtuma kohalduvate seaduste ning standardite nõuetest, sh põhjendama ja dokumenteerima oma kutsealased otsustused. Kaebajate hinnangul annavad kaevatavas otsuses viidatud ISA ja ISRE standardites (nt ISA 200, ISA 230) sätestatud üldised regulatsioonid audiitoritele muu hulgas suure otsustusvabaduse töövõttude läbiviimisel. ISA(EE)230 p A6 sätestab, et standardi nõuetega vastavuses olemise tulemuseks peab olema auditi dokumentatsioon, mis on neis tingimustes piisav ja asjakohane. Sama standardi p A7 lisab, et auditi dokumentatsioon annab tõenduse, et audit on vastavuses ISA-dega. 25
lg 1 ja
Ka jagab kohus vastustaja hinnangut selles, et kui kaebajate seisukoht vastaks tõele, oleks audiitorite tegevus kontrollimatu ning vandeaudiitorite aruandeid ei saaks usaldada, sest töö on tehtud audiitori suva järgi. Kuna töövõtud ettevõtetele puudutasid nii auditeid kui ülevaatusi on vastustaja selgitanud mõlemate puhul standardite rakendamist ning vandeaudiitori kutsealase otsustuse vabadust. Kohus nõustub kokkuvõtvalt vastustajaga, et vandeaudiitori töö üheks eesmärgiks on anda kindlus, et finantsaruanded on olulise väärkajastamiseta. Audiitor peab töövõttude läbiviimisel kasutama otsustusõigust, st iga töövõtt tuleb kavandada ja läbi viia tulenevalt selle töövõtu iseärasustest, st erinevad tegevusalad, ettevõtete suurused ja struktuurid, kasutatavad 26
Standardid on üles ehitatud printsiipide põhiselt, milles pooltel vaidlus puudub. Sätestatud on üldised printsiibid, millest töövõttude läbiviimisel tuleb juhinduda. See, kuidas täpselt need üldised printsiibid täidetud saavad, on audiitori otsustus, kuid see otsustus tuleb dokumenteerida. Igal juhul peavad olema täidetud audiitori üldised eesmärgid, omandada piisav asjakohane tõendusmaterjal ning väljastada antud tingimustes asjakohane audiitori aruanne. Vandeaudiitori kutsealane otsustus tuleb teha kindlates kutsetegevuse standardi raamides ja olema dokumenteeritud ja asjakohaselt põhjendatud. Erinevates kaebajate suhtes läbiviidud KVK-des on vastavate valdkonnateadmistega töögrupi liikmed töövõttude standarditele vastavust hinnanud ja AJN neile tuginedes teinud kaevatava otsuse. Kohus nõustub kaebajaga ning sellega nõustus ka vastustaja, et standard ei kirjuta ette mitu ja millised dokumendid tuleb audiitoril töövõtu käigus koguda. Vandeaudiitor peab oma kutsealase teadmise ja kogemuse põhjal hindama, kuidas auditi ja ülevaatuse läbiviimise eesmärgid töövõtu teostamisel täita. Audiitor oma kutsealase otsustuse kohaselt valib, kuidas ta need eesmärgid täidab. Samas on vastustaja selgitanud, et juhul, kui audiitori eesmärgid ebapiisava tõendusmaterjali või standardi nõuete kohaste protseduuride puuduliku teostuse tulemusena täitmata jäävad, on see standardi nõuete täitmise kontrollimise teel kvaliteedikontrolli käigus tuvastatav. Seda tuvastavad sama kutseala kompetentsiga AJN-i liikmed. Nii auditi kui ülevaatuse töövõtu nõuetele vastavusele antakse hinnang audiitori poolt koostatud dokumentatsiooni põhjal.
-i alusel on nõutav, et audiitorteenust osutav isik hoiab oma teadmised tasemel, mis võimaldab osutada nõuetekohast audiitorteenust ning puudujääkide korral täiendab oma teadmisi. 62.4 Kaebajatele pidid puudused nähtuma kvaliteedikontrollidest (kuigi need ei anna juriidilist hinnangut, mille annab AJN oma otsustes). Vandeaudiitor erialateadmistest tulenevalt pidi aru saama talle etteheidetud puudustest audiitorteenuse osutamisel. Järelevalvemenetluste käigus on AJN, sh oma töörühma kaudu, hinnanud kaebajate töövõtudokumentatsiooni vastavust konkreetsetele kutsetegevuse standardite punktidele. Nimetatu on nähtav mh ka kontroll-lehtedest, mis täidetakse järelevalvemenetluste käigus. Taaskord tuleb rõhutada, et hinnangut ei anta vandeaudiitori töö lõppresultaadile. Samuti ei saa kohus nõustuda, et kogu kontrollitava isiku poolt AJN-le esitatud töödokumentatsioon (antud juhul ca 1000 lk) peaks olema dokumendi haaval käsitletud AJN-i otsuses. Tööprotsessidele hinnangu andmiseks piisab ka teatud valimi käsitlemisest. Kontroll-lehtedel on lisaks töörühma seisukohtadele antud võimalus ka kaebajatele oma seisukoha, selgituse ja vastuväidete märkimiseks (so enne AJN-i otsust). Kui kaebajatel oli vastuväiteid konkreetsete rikkumiste osas, oli võimalus kvaliteedikontrolli protsessis peale kontroll-lehtede saamist AJN-ile täpselt viidata, kus esitatud töödokumentides rikkumist välistav informatsioon oli käsitletud, kuid seda pole tehtud (üldsõnaline mittenõustuv vastuväide, pole konkreetne põhjendus). Vastustaja on asjakohaselt märkinud, et olukordades, kus töövõtus asjakohased dokumendid puuduvad, ei saa nendele ka kontroll-lehtedel viidata. Ka näiteks kohtuistungil uuritud kontroll-lehelt (vastustaja 02.03.2020 seisukoha lisa 4) nähtub, et suures osas dokumendid ja tõendusmaterjal puuduvad. Kui dokumenti pole, siis pole dokumentatsioon piisav standardi mõistes st, et võib asuda seisukohale, et audiitoril sisuline töö on tegemata. Kontroll-lehel on loetletud standardi nõuded ning standardi nõude rikkumise puhul esitatud puudused detailsusega, mis võimaldavad mõista rikkumise sisu. AJN ei kirjuta audiitorile ette seda, mida tuleb dokumenteerida, kuid hindab olemasoleva tõendusmaterjali piisavust antud standardi kontekstis. 27
Sellest lähtuvalt ning tuginedes HKMS § 175 lg-le 3 peab kohus omaalgatuslikult (kuivõrd andmesubjekt pole menetlusosaline) põhjendatuks jõustunud kohtuotsuses jätta avaldamata kaebajate klientide nimed ning asendada need tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) 29
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.